15.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 318/28

(1)

16. veebruaril 2012 avaldas Euroopa Komisjon Euroopa Liidu Teatajas  (2) teate dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „asjaomane riik”, „Hiina” või „Hiina Rahvavabariik”) pärit keraamiliste laua- ja kööginõude impordi suhtes Euroopa Liitu (edaspidi „algatamisteade”).

(2)

Menetlus algatati kaebuse põhjal, mis esitati 3. jaanuaril 2012 ELi tootjate nimel (edaspidi „kaebuse esitajad”), kelle toodang moodustab rohkem kui 30 % liidu keraamiliste laua- ja kööginõude kogutoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid kõnealuse toote müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti piisavaks menetluse algatamiseks.

(3)

Komisjon teavitas ametlikult kaebuse esitajaid, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, Hiina Rahvavabariigi teadaolevaid eksportivaid tootjaid, importijaid, müüjaid, kasutajaid, tarnijaid ja asjaomaseid ühendusi ning Hiina Rahvavabariigi esindajaid menetluse algatamisest. Komisjon teavitas ka algatamisteates võimaliku võrdlusriigina välja pakutud Vene Föderatsiooni tootjaid. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada oma seisukohad kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates ette nähtud tähtaja jooksul. Kõikidele huvitatud osapooltele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, võimaldati ärakuulamine.

(4)

Eksportivate tootjate ja sõltumatute importijate ilmse arvukuse tõttu paluti algatamisteates eksportivaid tootjaid ja sõltumatuid importijaid endast komisjonile teada anda ja esitada põhiteavet vaatlusaluse tootega seotud tegevuse kohta ajavahemikus 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2011. Esitatud teave võimaldas komisjonil kooskõlas algmääruse artikliga 17 otsustada, kas valimi moodustamine on vajalik, ja vajaduse korral valim moodustada.

(5)

Arvestades, et menetlusega on hõlmatud arvukalt liidu tootjaid, teatati algatamisteates, et komisjon on moodustanud kooskõlas algmääruse artikliga 17 liidu tootjatest esialgse valimi, et teha kindlaks kahju. Esialgne valik põhines komisjoni käsutuses menetluse algatamise ajal olnud teabel, mille aluseks oli tootjate müügimaht, suurus, geograafiline asukoht liidus ja tootesegment. Valimisse kaasati kuus liidu tootjat, kes hõlmasid kõik peamised tooteliigid ja tegutsesid viies liikmesriigis, kaks nendest olid väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKE). Esialgsesse valimisse kaasatud tootjad esindasid hinnanguliselt üle 15 % liidu arvestuslikust kogutoodangust. Üks esialgsesse valimisse valitud tootja ei soovinud siiski valimis osaleda ning mitu huvitatud osapoolt andsid teada, et üks suurte tootmismahtudega liikmesriik on kõrvale jäetud ja tuleks kaasata tüüpilisse valimisse. Seda arvestades tegi komisjon esialgses valimis muudatused ja lõpptulemusena moodustatud valim kaasas seitse liidu tootjat, kes hõlmasid kõik peamised tooteliigid ja tegutsesid kuues liikmesriigis, kaks nendest olid väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. Valimisse kaasatud tootjad esindasid üle 20 % liidu arvestuslikust kogutoodangust.

(6)

Umbes 400 eksportivat tootjat või eksportivate tootjate rühma Hiina Rahvavabariigis, kelle osakaal koguekspordis moodustab üle 60 %, esitasid nõutud teabe ning nõustusid valimisse kaasamisega. Komisjon kaasas saadud teabe alusel valimisse esialgu viis liitu eksportivat kõige suurema ekspordimahuga tootjat ning kutsus kõiki komisjonile teada olevaid eksportivaid tootjaid valimi ettepaneku kohta arvamust avaldama. Kaks esialgu valimisse kaasatud tootjat muutsid seejärel kaasamise aluseks olnud teavet, mistõttu nende ekspordimahud ei vastanud enam valimisse kaasamise tingimustele. Komisjon kaasas ajakohastatud andmete alusel lõplikku valimisse viis kõige suuremat äriühingut ekspordimahu alusel. Valimisse kaasatud äriühingud esindavad peaaegu 20 % kõigi koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordimahust.

(7)

Lõplikku valimisse kaasamiseks valiti välja järgmised äriühingud või äriühingute rühmad:

(8)

Üks äriühing vaidlustas kaasatavate ühingute valiku ning nõudis enda kaasamist valimisse. Äriühing väitis, et tema kaasamine ei muudaks valimit põhjendamatult suureks ega põhjustaks viivitusi uurimise läbiviimisel, eelkõige seetõttu, et äriühing on suhteliselt väike eksportija, lisaks kuulub see välisosanikele ja valim poleks seda kaasamata tüüpiline.

(9)

Komisjon meenutab, et kaasatavad äriühingud valiti suurimate mahtude alusel kooskõlas algmääruse artikli 17 lõikega 1, võttes arvesse tootjate arvu, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Arvestades, et äriühing on suhteliselt väike eksportija, ei tõstaks tema kaasamine valimi esindavust ekspordimahu seisukohalt. Lisaks märgitakse, et äriühing andis endast teada väga hilja – neli kuud pärast lõplikust valikust teatamist kõikidele eksportivatele tootjatele ja pärast kontrollkäikude läbiviimist välja valitud äriühingute ruumidesse. Seetõttu lükati valimisse kaasamise taotlus tagasi.

(10)

Rohkem kui kuuskümmend sõltumatut importijat vastas valimiga seotud küsimustele tähtajaks ning avaldas soovi koostööks menetluse läbiviimisel. Viis äriühingut valiti välja valimi moodustamiseks. Need viis sõltumatut importijat valiti impordi ja edasimüügi mahtude ja väärtuse alusel liidus, geograafilise asukoha, ärimudeli ja tootesegmendi põhjal. Valimisse kaasatud äriühingud esindasid kõige suuremaid tüüpilisi impordi ja edasimüügi mahtusid ja väärtusi liidus, mida on võimalik ettenähtud aja jooksul mõistlikult uurida. Valimi koostamise ajal esitatud arvandmete alusel oli tegemist umbes 6 % vaatlusaluse toote impordist uurimisperioodi jooksul.

(11)

Selleks et anda Hiina Rahvavabariigi eksportivatele tootjatele võimalus taotleda turumajanduslikku kohtlemist või individuaalset kohtlemist, saatis komisjon taotluse vormid soovi avaldanud Hiina eksportivatele tootjatele ja Hiina ametiasutustele.

(12)

Üksteist Hiina eksportivat tootjat või eksportivate tootjate rühma taotles kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 7 turumajanduslikku kohtlemist või individuaalset kohtlemist, juhul kui uurimise käigus tehakse kindlaks, et nad ei vasta turumajanduslikku kohtlemise tingimustele. Kolm taotlejat kaasati valimisse, ülejäänud kaheksa jäeti kaasamata. Üks eksportiv tootja, keda valimisse ei kaasatud, võttis seejärel oma turumajandusliku kohtlemise taotluse tagasi, kuid jättis menetlusse individuaalse kohtlemise taotluse. Ülejäänud kaks valimisse kaasatud eksportivat tootjat ja neli valimisse kaasamata jäänud äriühingut taotlesid ainult individuaalset kohtlemist.

(13)

Komisjon saatis küsimustikud viiele valimisse kaasatud Hiina Rahvavabariigi eksportivale tootjale ja peaaegu 300-le muule soovi avaldanud Hiina Rahvavabariigi eksportivale tootjale. Lisaks sellele saadeti küsimustikud seitsmele valimisse kaasatud liidu tootjale, viiele valimisse kaasatud importijale, neljale jaemüüjate ja turustajate ühendusele ning samuti soovi avaldanud üksikutele jaemüüjatele ja turustajatele. Veel saadeti küsimustikud India, Türgi, Brasiilia, Tai ja Venemaa eksportivatele tootjatele. Neid riike peeti sobivateks võrdlusriigi kandidaatideks.

(14)

Vastused saadi kolmeteistkümnelt Hiina Rahvavabariigi eksportivalt tootjalt või eksportivate tootjate rühmalt ning kolmelt võimaliku võrdlusriigi tootjalt (Brasiilia, Tai ja Venemaa). Lisaks sellele saadi vastused küsimustikule seitsmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt ja viielt valimisse kaasatud importijalt. Vastused küsimustikule saadi ka ühelt jaemüüjalt, ühelt turustajalt ning kahelt jaemüüjate ja turustajate ühenduselt.

(15)

Lisaks sellele sai komisjon ettepanekud rohkem kui 20-lt eksportivast tootjast sõltumatult importijalt, mitmelt jaemüüjalt, turustusprogrammide pakkujalt ning Hiina Kergetööstuse ja Tarbekunsti Kojalt (Chinese Chamber of Light Industrial Products and Arts, CCCLA).

(16)

Komisjon kogus ja kontrollis teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu kindlakstegemise, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide seisukohast. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(17)

Kontrollkäigud tehti seitsme valimisse kaasatud liidu tootja tööruumidesse.

(18)

Valimisse kaasatud liidu tootjad, samuti teised koostööd tegevad liidu tootjad taotlesid kooskõlas algmääruse artikliga 19, et nende isikut ei avalikustataks. Nad kinnitasid, et nende isiku avaldamine võib kaasa tuua olulisi negatiivseid mõjusid.

(19)

Mõned kaebuse esitanud liidu tootjad varustavad liidu kliente, kes hangivad oma tooteid ka Hiinast, saades niimoodi impordist otseselt kasu. Kõnealused kaebuse esitajad sattusid enda hinnangul delikaatsesse olukorda, sest olid mures mõne kliendi võimaliku rahulolematuse pärast selle üle, et nad on esitanud kaebuse väidetava kahjustava dumpingu kohta või toetanud sellist kaebust. Seetõttu leidsid nad, et mõned nende klientidest võivad võtta vastumeetmeid. Lisaks sellele ekspordivad mõned kaebuse esitanud liidu tootjad ka Hiinasse. Need ettevõtjad arvasid, et kaebuse esitamine väidetava kahjustava dumpingu kohta või kaebuse toetamine võib ohustada nende äritegevust Hiinas. Taotlus rahuldati, sest see oli piisavalt põhjendatud.

(20)

Teatud eksportivate tootjate esindajad, CCCLA ja mõned sõltumatud importijad väitsid, et nad ei saa oma kaitseõigust piisavalt teostada, sest kaebuse esitajate ja toetajate isikud ei ole avalikustatud. Nad väitsid, et sellises olukorras ei ole osapooltel võimalik esitada märkusi püsiva olulise kahju kohta, ja et tootjad tuleks algmääruse artikli 4 lõike 1 punkti a kohaselt välja arvata liidu tootmisharust ja/või valimist kui ebatüüpilised. Tuleb märkida, et komisjon kinnitas, et neid asjaolusid on võimalik kontrollida ja käsitleda huvitatud osapooltele kättesaadavate dokumentide põhjal, nagu kirjad huvitatud osapooltele, olukorra ülevaated ja valimi moodustamist puudutavad ettepanekud ning teistelt osapooltelt nõutavad korrektselt dokumenteeritud esildised. Seetõttu lükati taotlus tagasi.

—

Hunan Hualian China Industry Co, Ltd, Hunan Hualian Ebillion Industry Co., Ltd, Hunan Liling Hongguanyao China Industry Co., Ltd ja Hunan Hualian Yuxiang China Industry Co., Ltd (edaspidi „Hunan Hualian”)

—

Guangxi Sanhuan Enterprise Group Holding Co., Ltd and Guangxi Sanhuan Lucky Xinda Export & Import Co., Ltd (edaspidi „Guangxi Sanhuan”)

—

CHL International Ltd and CHL Porcelain Industries Ltd (edaspidi „CHL”)

—

Shandong Zibo Niceton-Marck Huaguang Ceramics Limited, Shandong Silver Phoenix Company Limited ja Hongkongis asuvad seotud hulgimüüjad, Niceton International Limited (edaspidi „Niceton”)

—

Guangxi Province Beiliu City Laotian Ceramics Co., Ltd.

—

Fujian Dehua Hiap Huat Koyo Toki Co., Ltd

—

Shenzhen Baosanhe Ceramics Industrial Co., Ltd

—

Chaozhou Fairway Ceramics Manufacturing Co., Ltd

—

Chaozhou Mingyu Porcelain Industries Co., Ltd

—

Shenzhen Grand Collection Industrial Co., Ltd and Chaozhou Grand Collection Tableware Co., Ltd (edaspidi „Grand Collection”)

—

Tienshan (Handan) Tableware Co., Ltd

—

Zibo Kun Yang Ceramic Corporation Limited

—

Symbol srl, Treviso, Itaalia;

—

Metro AG, Düsseldorf, Saksamaa;

—

Ritzenhoff & Breker GmbH & Co. KG, Bad Driburg, Saksamaa;

—

Joseph Maeser GmbH, Dornbirn, Austria;

—

IKEA Supply AG, Pratteln, Šveits

(21)

Koostööd tegev Brasiilia tootja taotles, et tema isikut ei avalikustataks, sest isiku avalikustamine võib avaldada olulist negatiivset mõju tema äritegevusele. Taotlus loeti põhjendatuks ja rahuldati.

(22)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2011 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt olulisi suundumusi vaadeldi ajavahemikul 1. jaanuarist 2008 kuni aasta lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(23)

Kaebuse esitajad tegid ettepaneku pikendada kahju hindamise ajavahemikku ühe aasta võrra ning valida algusaastaks 2007, samal ajal kui CCCL taotles selle lühendamist ühe aasta võrra ning pakkus algusaastaks alles 2009. aastat. Esimest taotlust ei rahuldatud, sest olemaolevad andmed ei kinnitanud väidet, et viie aasta pikkune vaatlusalune periood kajastaks suundumusi paremini, nagu eeldasid kaebuse esitajad. Seoses teise taotlusega viitas CCCLA üldiselt WTO pretsedendiõigusele, mille kohaselt WTO liikmesriigid ei saa valida lähtealust, mis võimaldaks üksnes kahe tulemusnäitaja võrdlust, ning kuna lähteaasta muutmine võib tõenäoliselt moonutada kahju tuvastamist, võib olulise kahju esinemise kindlakstegemine WTO liikme jaoks raskeks osutuda. Siiski näitas uurimine, et vaatlusaluse perioodi lühendamise tulemuseks oleks antud juhul põhjendamatult lühike analüüsiperiood, mis oleks võinud, võttes arvesse majanduskriisi mõju teatud näitajatele, näidata kahju suundumusi kallutatud kujul. Seetõttu lükati mõlemad taotlused esialgu tagasi.

(24)

Vaatlusalune toode on keraamilised laua- ja kööginõud, mis praegu klassifitseeritakse CN-koodide 6911 10 00, ex 6912 00 10, ex 6912 00 30, ex 6912 00 50 ja ex 6912 00 90 alla ja mis on pärit Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „vaatlusalune toode”). Toode võib olla portselanist või fajansist, tegemist võib olla tarbekeraamika, peenkeraamika, jämekeraamika või dekoratiivkeraamikaga või see võib olla valmistatud muust materjalist. Peamisteks toormaterjalideks on mineraalid, näiteks kaoliin, põldpagu ja kvarts, ning kasutatud toormaterjalide koostis määrab valmis keraamikatoote tüübi.

(25)

Keraamilisi laua- ja kööginõusid turustatakse väga erinevates, aja jooksul välja kujunenud vormides. Neid kasutatakse väga paljudes kohtades, näiteks kodumajapidamistes, hotellides, restoranides või hooldusasutustes.

(26)

Uurimise ajal esitati ja analüüsiti mitut taotlust teatud toodete tootevalikust väljajätmiseks. Taotluste analüüsi tulemused on kokku võetud allpool.

(27)

CCCLA taotles oma esildistes (pehme) luuportselani väljajätmist uuritavast tootevalikust. Väidetavalt erineb (pehme) luuportselan põhimõtteliselt teistest laua- ja kööginõude tüüpidest füüsikaliste omaduste, tootmisprotsesside, lõppkasutuse ja tarbijate arusaamade tõttu. Luuportselan on valmistatud härja kondijahust, selle heleduse ja läbipaistvuse tasemed on kinnituste kohaselt märkimisväärsed. Väga suure mehhaanilise vastupidavuse ja mõranemiskindluse tõttu toodetakse seda nii väikese ristlõikega ja nii keeruliste ning kulukate tootmisvõtetega, mida liidu tootjad tavaliselt ei kasuta. Pealegi toodavad (pehmet) luuportselani ainult üksikud liidu tootjad.

(28)

Nende taotlustega seoses selgitas uurimine esmalt välja, et luuportselani üldkasutatav määratlus puudub. (Pehme) luuportselan on lihtsalt pehme konsistentsiga portselani üks vorm, suur osa selle lähteainetest on sama mis teistel keraamikatoodetel. CCCLA esitas oma taotluses vasturääkivaid väiteid erinevate koostisosade kombineerimise ja osakaalu kohta. Teiseks, väide, et (pehme) luuportselani tootmisprotsess on keerulisem, ei leidnud uurimise käigus kinnitust. Kolmandaks, (pehme) luuportselani kasutamine lauanõudena on kõikjal, nii Hiinas kui liidus, ühesugune. Seega, tugevus ja vastupidavus pole (pehmele) luuportselanile iseloomulikud. Näiteks on ka restoranides või toitlustusettevõtetes kasutatavad keraamilised lauanõud eriti tugevad ja vastupidavad. Viimaks väärib märkimist, et (pehmet) luuportselani valmistavad mitmed liidu tootjad ja see konkureerib turul Hiinast pärit imporditud (pehme) luuportselaniga. Seetõttu lükati taotlus (pehme) luuportselani väljajätmiseks uuritavast tootevalikust tagasi.

(29)

Kaks eksportivat tootjat, CCCLA ja mitmed importijad nõudsid keraamiliste (köögi)nugade väljajätmist tootevalikust. Taotluse aluseks on väide, et kõnealuseid nuge ja teisi keraamilisi laua- ja kööginõusid ei saa nende spetsiifiliste omaduste tõttu käsitleda ühe tootena. Keraamiliste (köögi)nugade tera jaoks kasutatakse tavaliselt tsirkooniumoksiidist valmistatud keraamilist materjali, mida ei kasutata „tavaliste” lauanõude, näiteks tasside ja taldrikute puhul. Seetõttu oleks vahetatavuse võimalused uurimisaluste toodete põhiliikidega piiratud.

(30)

Uurimine näitas, et keraamilistel (köögi)nugadel on samasugused füüsikalised omadused (kuju ja tugevus), tööstusdisain ja lõppkasutus (lõikamine) nagu metallist (köögi)nugadel. Järelikult erinevad noad teistest menetlusega hõlmatud toodetest, sest viimased on oma spetsiifilise kujunduse ja füüsikaliste omaduste tõttu ette nähtud peamiselt toiduainete hoidmiseks.

(31)

Lisaks sellele väideti, et liidus puudub kõnealuste keraamiliste (köögi)nugade tootmistehnoloogia, seetõttu läheks keraamiliste (köögi)nugade uurimise jätkamine vastuollu liidu ja WTO õigusega. Taotluse esitajad kinnitasid, et nendele teadaolevalt liidus sellist tootmist ei esine.

(32)

Lisaks väideti, et keraamilisi (köögi)nuge müüakse üksnes valitud piirkondades, samuti erinevad turustamiskanalid (köögiriistade turustajad) ja esindav ühendus (söögiriistade ühendus). Uurimine ei kinnitanud siiski, et need asjaolud tähendaksid tarbijate arusaamade erinemist võrreldes suhtumisega muudesse keraamilistesse laua- ja kööginõudesse.

(33)

Järgmiseks väideti, et keraamiliste nugade suhtes kohaldatavad meetmed ei taastaks ausaid turutingimusi lauanõude jaoks, vaid pigem kahjustaksid (keraamiliste (köögi)nugade) lõpptarbijaid. Mõned osapooled väitsid, et kuna keraamilisi (köögi)nuge liidus ei toodeta, ei ole võimalik liidu tootmisharule selles valdkonnas olulist kahju tekitada. Komisjon piirdus kõnealuste nõuete analüüsimisel järelduse tegemisega selle kohta, kas keraamilisi (köögi)nuge ja teisi keraamilisi laua- ja kööginõude liike saab käsitada ühtse tootena.

(34)

Põhjenduses (30) esitatud kaalutluste põhjal jõuti uurimisel esialgsele järeldusele, et keraamilised (köögi)noad erinevad põhimõtteliselt muudest keraamilistest laua- ja kööginõudest füüsikaliste omaduste, tootmisprotsesside ja lõppkasutuse seisukohalt. Seetõttu otsustati taotlus nende väljajätmiseks tootevalikust esialgu rahuldada.

(35)

Kaks importijat taotlesid hiinapärase/idamaise välimusega laua- ja kööginõude väljajätmist tootevalikust. Peamiselt väideti, et sedalaadi esemeid liidus ei toodeta, et liidu nõudlust selliste kaupade järele on alati rahuldatud impordi teel ja et seda tüüpi import ei avaldaks vähimatki negatiivset mõju mitte ühelegi turuosale, mille on hõivanud liidu tootmisharu.

(36)

Uurimisega tehti kindlaks, et sellel tooteliigil puuduvad nii üldtunnustatud ja objektiivselt määratletud mõiste kui ka tuvastamist võimaldavad spetsiifilised tunnused. Samuti suudavad liidu tootjad ka sellise stiiliga tooteid valmistada. Pealegi ei ole hiinapärastel/idamaise välimusega laua- ja kööginõudel kordumatut või erisugust lõppkasutusviisi. Viimasena, kuid mitte tähtsuse poolest, tuvastati uurimisega, et paljudes Aasia restoranides kasutatakse lääneliku kujundusega lauanõusid ja et kõnealused tooted on hõlpsasti asendatavad. Seda arvestades lükati taotlused hiinapärase/idamaise välimusega esemete väljajätmiseks tootevalikust tagasi.

(37)

Ühelt poolt taotleti kõvaportselani väljajätmist tootevalikust selle unikaalsete füüsikaliste omaduste ja tootmisprotsessi tõttu. Suurema vastupidavuse ja tugevusega kõvaportselani lähteained sisaldavad väidetavalt 6–10 % pulbrilist alumiiniumi, toormaterjalide (kaoliin) ettevalmistusprotsess aga on ainulaadne. Väidetavalt vajatakse kõvaportselani tootmiseks vilunud oskustöölisi ning selle kvaliteet ja hind on tavaliste lauanõudega võrreldes kõrgem. Pealegi ei olevat liidus selle tootjaid.

(38)

Teiselt poolt teatas üks importija, et vastupidavad lauanõud, mida tavapäraselt kasutatakse hotellides, moodustavad olulise osa Hiina keraamiliste nõude kogutoodangust, mistõttu nende väljajätmine moonutaks uurimise tulemusi.

(39)

Uurimise käigus leiti, et kõvaportselani üldiselt tunnustatud ja objektiivselt määratletud mõiste puudub, samuti pole ühemõtteliselt kirjeldatud omadusi, mille alusel seda tuvastada. Selgus ka, et liidu tootjad suudavad seda liiki lauanõusid valmistada ning liidus valmistatud ja Hiina tooted konkureerivad otseselt. Lisaks sellele ei ole kõvaportselani lõppkasutus ainulaadne ega erinev. Seetõttu lükati taotlused kõvaportselani väljajätmiseks uurimisalusest tootevalikust esialgu tagasi.

(40)

Üks Rootsi ühendus, mis esindab Rootsi asjaomaseid importijaid, tegi esildise käsitööportselani väljajätmiseks uurimisalusest tootevalikust. Taotlus tugines sedalaadi käsitöö pikale ajaloole Hiinas, selle taskukohasusele ja tarbijate erinevale suhtumisele Hiinas käsitsi valmistatud esemetesse, võrreldes liidus tööstuslikult toodetud esemetega.

(41)

Uurimine näitas siiski, et ühelt poolt puudub selle kategooria üldiselt tunnustatud/objektiivselt määratletud mõiste, teisalt aga valmistavad mitmed liidu tootjad portselani käsitsi. Uurimise käigus ei tuvastatud füüsikalisi omadusi, mis võimaldaksid käsitööportselani põhimõtteliselt eristada muud liiki keraamilistest laua- ja kööginõudest, ega tarbijate suhtumise erinevust, võrreldes liidus toodetud käsitööportselaniga. Seetõttu lükati taotlus käsitööportselani väljajätmiseks uurimisalusest tootevalikust esialgu tagasi.

(42)

Mitmed importijad tegid ettepaneku käsitsi maalitud lauanõude väljajätmiseks uurimisalusest tootevalikust. Ettepanekut põhjendati väitega, et käsitsi maalitud lauanõud on suunatud teatud tüüpi tarbijatele, et neid saab kasutada teistsugustel eesmärkidel kui tavapäraseid lauanõusid (näiteks kaunistuseks), et liidus ei toodeta neid kaubanduslikes kogustes, et need ei konkureeri otseselt ega ole asendatavad muude köögi-/lauanõudega, tarbijate arusaamad nende kohta erinevad, need on luksuslikumad ja kergemini purunevad, ning nende valmistamisprotsess on spetsiifilisem, töömahukam ja nõuab väga kõrge kvalifikatsiooniga oskustöölisi.

(43)

Uurimine näitas, et toode on lauanõudega, mida pole käsitsi maalitud, täiesti ühesugune kuni hetkeni, millal seda hakatakse käsitsi maalima. Samuti selgus, et käsitsitöötluse kasutamine valmistamisprotsessis ei muuda toodet erinevaks. Tegelikkuses on suuremal osal lõppkasutajatest raske, kui mitte võimatu, eristada käsitsi maalitud portselani portselanist, mida pole käsitsi maalitud. Edasine uurimine näitas, et käsitsi maalitud lauanõudel on tavaliselt sama lõppkasutusviis mis muud liiki keraamiliste lauanõudel, ja need ei ole tingimata kergemini purunevad. Samuti leiti, et mitmed liidu tootjad valmistavad käsitsi maalitud portselani ja et liidus tehtud ning imporditud tooted konkureerivad otseselt. Seetõttu lükati taotlus käsitsi maalitud lauanõude väljajätmiseks uurimisalusest tootevalikust esialgu tagasi.

(44)

Üks importija tegi esildise glasuurialuse käsimaalinguga lauanõude väljajätmiseks uurimisalusest tootevalikust. Taotlust põhjendati väitega, et selliste lauanõude puhul on valmistamisprotsess, kasutamine (kasutatakse toidu ja joogi jaoks, väidetavalt aga ei saa glasuuripealse maalinguga tooteid tavapäraselt selleks kasutada), kvaliteet ja füüsikalised omadused (eelkõige ohutus toidu hoidmisel ning 100 % nõudepesumasina- ja mikrolaineahjukindlus) erinevad. Osapool teatas ka, et ükski liidu tootja ei suuda ega soovi valmistada glasuurialuse käsimaalinguga lauanõusid kaubanduslikes kogustes, ning osutas, et kuna meetmetest kõrvalehoidmise risk puudub, tuleks glasuurialuse käsimaalinguga lauanõud uurimisalusest tootevalikust välja jätta. Importija väitis ka, et tarbija arusaam tootest on erinev, seda nähakse pigem osana margitootest ning sellesse suhtutakse kui kollektsioneerimis- või elulaadiga seotud objekti ja seda ei müüda täiskomplektina.

(45)

Siiski näitas uurimine, et ühelt poolt puudub selle kategooria üldiselt tunnustatud/objektiivselt määratletud mõiste, ja teiselt poolt valmistavad mitmed liidu tootjad sellist toodet. Lisaks märgiti, et liidus tehtud ja imporditud tooted konkureerivad omavahel otseselt. Uurimisega selgitati välja, et toode on füüsikaliselt täiesti sarnane käsitsi maalimata lauanõudega, ja et keskmine tarbija ei tee vahet glasuurialuse käsimaalinguga lauanõudel ja muudel kaunistatud lauanõudel. Selgus ka, et isegi kui valmistamisprotsessis osaleb kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõud, ei muuda see toodet erinevaks ning et glasuurialuse käsimaalinguga lauanõudel on põhimõtteliselt samasugune lõppkasutusviis nagu muudel keraamilistel lauanõudel. Seetõttu lükati taotlused glasuurialuse käsimaalinguga lauanõude väljajätmiseks uurimisalusest tootevalikust esialgu tagasi.

(46)

Mõned importijad nõudsid, et uurimine piirduks turgudega, mida kaebuse esitanud liidu tootjad käesoleval ajal teenindavad. Vastasel juhul kahjustaksid tollimaksud teatud „spetsialiseerunud” importijaid, kes ei saaks siis enam liidu tootjatelt kaupa hankida. Väideti ka, et liidu margitoodete tootjad ei valmista tooteid teistele ettevõtetele ja et liidu tootjad ei täida väiketellimusi ega tee valutöid, mis on teatud kujuga toodete puhul vajalik. Samuti poleks liidu tootjad paindlikud ega pakuks esitlusi kingitustega.

(47)

See taotlus lükati esialgu tagasi kui liiga laiaulatuslik ja ebakonkreetne, pealegi pole selliseks väljajätuks objektiivset alust. Veel enam, liidu tootjatel on lai tootevalik ning nad pakuvad järjepidevalt uusi tooteid, mistõttu kollektsioonid ja tootevalik muutuvad pidevalt. Liidu tootmisharu toodetud tooteliike ja häid omadusi tunnustavad pidevalt ka eksportijad. Lisaks ilmnes uurimise käigus, et liidus on tootjaid, kes valmistavad esemeid teiste osapoolte margitoodete jaoks. Leiti ka, et liidus valmistatud tooted ja Hiinast imporditud tooted konkureerivad otseselt, neid on lihtne asendada ning neil on ühine lõppkasutaja, sarnane tootmisprotsesses ja tarbijad suhtuvad neisse ühesuguselt. Paindlikkuse küsimust käsitletakse liidu huvi jaotises.

(48)

Üks importija, kellel on Hiinas tootmine, taotles imporditud peenkeraamikatoodete, peamiselt kööginõude, väljajätmist tootevalikust. Osapool väitis, et liidus toodetakse peenkeraamilisi tooteid väga väikeses ulatuses ning on üsna tõenäoline, et kaebuste esitajad kaasasid peenkeraamikatooted meetmetest kõrvalehoidmise ennetamiseks. Importija väitis ka, et ta määras imporditud toodetele palju kõrgemad hinnad kui teised liidu tootjad ja et kõnealused importtooted ei põhjustanud hindade allalöömist ega tekitanud muud kahju.

(49)

Siiski näitas uurimine, et liidus valmistatakse peenkeraamilisi tooteid märkimisväärsel hulgal. Jõuti ka järeldusele, et liidus valmistatud ja Hiinast imporditud peenkeraamilised tooted konkureerivad otseselt, neid on lihtne asendada ning neil on ühine lõppkasutaja, sarnased tootmisprotsessid ja füüsikalised omadused ning tarbijad suhtuvad neisse ühesuguselt. Hinnaga seotud väiteid käsitletakse põhjenduses (240). Seetõttu lükati taotlus peenkeraamika väljajätmiseks uurimisalusest tootevalikust esialgu tagasi.

(50)

Teise valikuna taotles osapool glasuuritud ja/või emailitud peenkeraamikatoodete või mitte valgete ja/või pinnatud glasuuritud ja/või emailitud peenkeraamikatoodete väljajätmist uurimisalusest tootevalikust. Selle punkti kohta menetluse käesolevas etapis järeldusi ei tehtud.

(51)

Üks importija väitis, et uurimisalune tootevalik on liiga lai, et võimaldada tooteliikide mõistlikku võrdlemist. Üks importija, kellel on Hiinas tootmishuvid, väljendas samasugust seisukohta. Mõned osapooled viitasid siin pelgalt välistele asjaoludele.

(52)

Sellega seoses märgiti, et asjaomaseid kriteeriume, see tähendab samasuguseid põhilisi füüsikalisi ja tehnilisi omadusi, mida kohaldatakse, et teha kindlaks, kas uurimise käigus vaadeldavat toodet võib käsitada ühtse tootena või mitte, kirjeldatakse üksikasjalikult edaspidi. Pelgalt väliseid asjaolusid ei käsitleta. Edasi näitas uurimine, et isegi kui erinevat liiki keraamiliste lauanõude ja kööginõude teatud omadused võivad erineda, jäävad nende peamised omadused samasugusteks, kui keraamilised noad kõrvale jätta. Lisaks sellele ei ole asjaolu, et vaatlusalust toodet on võimalik valmistamisprotsessis toota teatud teisendustega, iseenesest veel kriteerium, mille alusel saab kinnitada, et tegemist on kahe selgesti erineva tootega. Lõpuks näitas uurimine ka, et mitmeid vaatlusaluseid tooteliike müüdi üldjuhul samade turustuskanalite kaudu. Ehkki mõned spetsialiseerunud kauplused võivad keskenduda konkreetsetele tüüpidele, müüb suur osa turustajatest (jaemüüjad, kaubamajad, ostukeskused) erinevat liiki keraamilisi lauanõusid ja kööginõusid, et pakkuda oma klientidele laiaulatuslikke valikuvõimalusi. Seetõttu lükati taotlus uurimisaluse tootevaliku piiramise kohta esialgu tagasi.

(53)

Üks osapool taotles teatud keraamilise pipraveski väljajätmist tootevalikust. Uurimise käigus ei leidnud kõnealused eriomadused siiski kinnitust, seetõttu lükati taotlus esialgu tagasi.

(54)

Uurimine näitas, et kõikidel keraamiliste lauanõude ja kööginõude liikidel, vaatamata omaduste ja stiili erinevustele, on samad põhilised füüsikalised ja tehnilised omadused, see tähendab, et keraamilised nõud on algselt ette nähtud kokkupuudeteks toiduga, neid kasutatakse peamiselt samadel eesmärkidel ja neid võib käsitada sama toote eri liikidena.

(55)

Lisaks samasugustele põhilistele füüsikalistele ja tehnilistele omadustele konkureerivad kõik need stiili ja liigi poolest erinevad tooted otseselt ja on väga suures osas vastastikku asendatavad. Seda rõhutab eristavate joonte puudumine toodete vahel, see tähendab, et erinevate tooteliikide vahel esineb üsna palju kattumist ja konkureerimist ning tüüpilised ostjad ei tee sageli vahet näiteks portselanist ja muust materjalist kaupadel.

(56)

Igal juhul, nagu selgitatakse põhjendustes 29–34, peeti asjakohaseks piirata tootevaliku määratlust selle alusega, mille põhjal käesolev uurimine algatati, jättes välja keraamilised noad. Seetõttu on vaatlusalused tooted esialgu määratletud kui Hiina Rahvavabariigist pärit keraamilised laua- ja kööginõud, mille hulgast on välja jäetud keraamilised noad, ning mis praegu klassifitseeritakse CN koodide ex 6911 10 00, ex 6912 00 10, ex 6912 00 30, ex 6912 00 50 ja ex 6912 00 90 alla.

(57)

Järelikult, pidades silmas selle menetluse eesmärke ja kooskõlas liidu tavapärase praktikaga tuleks kõiki eespool kirjeldatud tooteliike, välja arvatud keraamilised noad, vaadelda ühe tootena.

(58)

Uurimine näitas, et keraamilised laua- ja kööginõud, mida tööstuslikult toodetakse ja turustatakse liidus, keraamilised lauanõud, mida toodetakse ja turustatakse Hiina Rahvavabariigi siseturul ning keraamilised laua- ja kööginõud, mida imporditakse liitu Hiina Rahvavabariigist, samuti võrdlusriigiks valitud Brasiilias toodetud ja turustatud nõud, on samade füüsikaliste ja keemiliste omadustega ning neil on samad põhilised lõppkasutajad.

(59)

Uurimise käigus väitsid teatud huvitatud osapooled, et liidus tööstuslikult toodetud ja turustatud keraamilised lauanõud ja kööginõud ei sarnane vaatlusaluste toodetega. Nad kinnitasid, et seda tõendavad teatud erinevused toodete omadustes, kvaliteedis, tarbijate arusaamades, turustuskanalites ja jagunemises segmentide vahel. Lisaks väideti, et liidu tarbijad peavad vaatlusaluseid tooteid odavamateks toodeteks ja et need tooted ei saa mingit kasu kaubamärgiga seotud tulust.

(60)

Uurimise käigus selgus, et importijad esitavad selle teema kohta vasturääkivaid väiteid. Teatud juhtudel kinnitati, et vaatlusalune toode on tavaliselt madalama kvaliteediga ning kuulub liidus tehtud toodetega võrreldes erinevasse hinnakategooriasse, teistes aga kinnitati, et vaatlusaluses riigis margitoodetena valmistatavaid keraamilisi lauanõusid ja kööginõusid imporditakse Hiinast kõrgema hinnaga.

(61)

Üks valimisse kaasamata importija teatas, et Saksa tootjad peavad eriliselt tähtsaks kvaliteediprofiili „Made in Germany”. Osapool väitis, et teatud Saksa margitoodetena turustatud lauanõude kvaliteet on valmistamisviisi tõttu märkimisväärselt parem, samas teatasid teised importijad, et hangivad kauba Hiinast hea kvaliteedi, valuvõimaluste ja vilunud oskustööliste tõttu. Uurimise tulemused kinnitasid, et liidus valmistakse nii madala kui ka kõrge kvaliteediga keraamilisi lauanõusid ja kööginõusid, mida turustatakse samade turustuskanalite kaudu kui vaatlusaluseid tooteid, st sõltumatute jaemüüjate, spetsialiseerumata ostukeskuste, kaubamajade jms kaudu. Seetõttu konkureerivad nad samal turul.

(62)

Lisaks sellele ei viita keraamilised laua- ja kööginõud tingimata oma päritoluriigile. Seetõttu on tarbijal sageli väga raske teha vahet vaatlusaluses riigis ja liidus valmistatud keraamiliste laua- ja kööginõude vahel.

(63)

Arvestades esitatud põhjendusi, jõuti järeldusele, et ehkki teatud väikesed erinevused võivad esineda, on vaatlusaluses riigis toodetud ja sealt eksporditud keraamilistel laua- ja kööginõudel, Brasiilias toodetud ja turustatud keraamilistel laua- ja kööginõudel ning liidus toodetud ja müüdud keraamilistel laua- ja kööginõudel samad põhilised füüsikalised omadused ja lõppkasutajad ning seetõttu peetakse neid samasugusteks toodeteks algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(64)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b kohaselt määratakse dumpinguvastase uurimise all olevate Hiina Rahvavabariigist pärit importtoodete normaalväärtus kooskõlas kõnealuse artikli lõigetega 1 kuni 6 selliste tootjate jaoks, kelle suhtes kehtivad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimused. Need tingimused esitatakse selguse huvides kokkuvõtlikult allpool:

(65)

Nagu on märgitud põhjenduses 12, taotles üksteist Hiina Rahvavabariigi eksportivat tootjat või eksportivate tootjate rühma turumajanduslikku kohtlemist ja tagastas turumajanduslikku kohtlemise taotlusvormi õigeaegselt. Üks eksportiv tootja võttis siiski oma turumajandusliku kohtlemise taotluse hiljem tagasi.

(66)

Euroopa Kohus otsustas kohtuasjas C-249/10 P – Brosmann ja teised versus nõukogu, et algmääruse artiklis 17 sätestatud valimi moodustamise metoodikat ei saa kohaldada sama määruse artikli 2 lõike 7 punkti c kohaselt esitatud individuaalse turumajandusliku kohtlemise taotluste menetlemiseks. Kohus leidis, et algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c kohaselt on koostööd tegevatel tootjatel, kes ei ole valimisse kaasatud, õigus taotleda oma turumajandusliku kohtlemise taotluste läbivaatamist, olenemata sellest, kas valimisse kaasamata ettevõtete jaoks arvutati individuaalne dumpingumarginaal või mitte (3). Kohtu otsust arvestades otsustati läbi vaadata mitte ainult kolme valimisse kaasatud eksportiva tootja või eksportivate tootjate rühma, vaid ka seitsme valimisse kaasamata eksportiva tootja või eksportivate tootjate rühma turumajandusliku kohtlemise taotlused. Komisjon hankis kõik andmed, mida vajalikuks peeti, ning kontrollis turumajandusliku kohtlemise taotluses esitatud andmeid kõnealuse äriühingu tööruumides.

(67)

Liidus kehtiva ja juurdunud tava kohaselt uuritakse, kas seotud äriühingute rühm tervikuna täidab turumajandusliku kohtlemise tingimusi. Juhul kui tegemist on Hiina Rahvavabariigis asuva taotleja tütarettevõtjaga või on muu seotud äriühing otseselt või kaudselt kaasatud vaatlusaluse toote valmistamisse või turustamisse, uuritakse turumajandusliku kohtlemise taotlust eraldi seoses iga äriühinguga, samuti äriühingute rühma kui tervikuga.

(68)

Seda arvestades kontrolliti kümne eksportiva tootja, kelle koosseisu kuulus kuusteist juriidilist isikut, turumajandusliku kohtlemise taotlusi.

(69)

Leiti, et mitte ükski kümnest Hiina Rahvavabariigis asuvast koostööd tegevast eksportivast tootjast või eksportivate tootjate rühmast ei vasta tingimustele, mis võimaldaksid turumajanduslikku kohtlemist. Turumajandusliku kohtlemise taotluse uurimise käigus avastati eelkõige, et mitte ühelgi eksportival tootjal, kas üksikult või rühmana, ei ole ühte selget peamiste raamatupidamisdokumentide kogumit, mida auditeeritakse sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega. Uurimise käigus selgus ka, et seitse äriühingut või äriühingute rühma ei suutnud komisjonile tõendada, et varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist pole üle võetud iseloomulikke märkimisväärseid moonutusi. Lisaks sellele ei suutnud kolm kümnest äriühingust tõendada, et majandustegevusega seotud otsused tehakse lähtuvalt turul toimuvast, ilma märkimisväärse riigipoolse sekkumiseta, ning kulutused kajastavad turuväärtusi.

(70)

Lisaks sellele tehti ühe eespool osutatud äriühingu juures läbi viidud kontrollkäigu ajal kindlaks, et see oli oma turumajandusliku kohtlemise taotlusvormis esitanud eksitavaid ja puudulikke andmeid, eelkõige seotud äriühingu kohta. Äriühingu üldine koostöö oli äärmiselt puudulik ja seetõttu teavitati äriühingut algmääruse artikli 18 lõike 1 kohaldamise võimalusest ning paluti esitada selgitused. Laekunud kommentaarid kinnitasid koostöö puudumist, eriti seotud ettevõte puhul. Seetõttu otsustati ajutiselt, et äriühingut pole võimalik pidada koostööd tegevaks eksportivaks tootjaks, ja et kõik ajutised või lõplikud järeldused tehakse teadaolevate asjaolude põhjal algmääruse artikli 18 kohaselt.

(71)

Komisjon teavitas Hiina Rahvavabariigi asjaomaseid äriühinguid, Hiina Rahvavabariigi ametiasutusi ja kaebuse esitajat ametlikult turumajandusliku kohtlemise kohta tehtud järeldustest. Neile anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist, kui selleks on arvestatavad põhjused.

(72)

Mitu äriühingut avaldas nördimust selle üle, et komisjon pole suutnud vastata nende turumajandusliku kohtlemise taotlusele algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c ette nähtud kolme kuu jooksul. See peaks muutma uurimise menetlusvea tõttu ebaseaduslikuks ja komisjonil tuleks uurimine lõpetada kooskõlas Brosmanni kohtuasjas tehtud otsusega (4).

(73)

Komisjon tunnistab, et uurimist ja kohapeal Hiinas kontrollimist vajavate turumajandusliku kohtlemise taotluste suure hulga tõttu ei olnud käesoleval erijuhtumil võimalik turumajanduslikku kohtlemist ettenähtud aja jooksul määrata. Komisjon viitas ka Esimese Astme Kohtu hiljutisele otsusele, mille kohaselt turumajandusliku kohtlemise määramiseks algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c ette nähtud tähtaja ületamine pole iseenesest piisav põhjus dumpinguvastaseid meetmeid kohaldava määruse kehtetuks tunnistamiseks (5). Seetõttu lükati taotlus tagasi.

(74)

Lisaks sellele vaidlustas kuus äriühingut komisjoni hinnangu selle kohta, et neil puudub üks selge peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeritakse sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega. Komisjon uuris neid nõudeid põhjalikult ja leidis, et esitatud selgitustest ei piisa üldiste järelduste ümberlükkamiseks, mis tehti pärast kohapeal läbiviidud kontrolli. Konkreetsemalt oli uus teave teatud juhtudel vastuolus varem esitatud andmetega, kusjuures mõnel juhul esitasid äriühingud uut tõendusmaterjali, mida polnud esitatud või kättesaadavaks tehtud kohapeal läbi viidud kontrolli käigus.

(75)

Viis äriühingut vaidlustasid komisjoni järeldused, mille kohaselt neil ei õnnestunud tõendada, et varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist pole üle võetud iseloomulikke märkimisväärseid moonutusi. Saadud selgitused ei ole siiski sellise iseloomuga, mis võimaldaks komisjonil muuta pärast kohapeal läbi viidud kontrolli tehtud järeldusi. Konkreetselt ei esitanud äriühingud mingeid tõendeid, mis oleksid usaldusväärselt ümber lükanud komisjoni esialgsed järeldused selle kohta, et varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist on üle kantud moonutused, mis on seotud näiteks varade ja maakasutusõigustega.

(76)

Lõpuks, kaks äriühingut vaidlustasid järeldused, mille kohaselt nad ei suutnud tõendada, et majandustegevusega seotud otsused tehakse lähtuvalt turul toimuvast, ilma märkimisväärse riigipoolse sekkumiseta, ning kulutused kajastavad turuväärtusi. Konkreetselt ei olnud ühelt äriühingult saadud tõendid piisavad, et ümber lükata komisjoni järeldusi selle kohta, et riik sekkus äriühingu värbamispoliitikasse. Samal ajal esitas teine äriühingu uut ja vastuolulist teavet toormaterjali ostude kohta.

(77)

Eespool osutatud asjaolude põhjal järeldati, et mitte ükski esitatud väidetest ei olnud piisav turumajandusliku kohtlemise määramise kohta tehtud otsuste muutmiseks.

(78)

Eeltoodud asjaolude põhjal järeldati, et mitte ükski kümnest Hiina Rahvavabariigis asuvast koostööd tegevast eksportivast tootjast või eksportivate tootjate rühmast, kes taotlesid turumajanduslikku kohtlemist, ei suutnud tõendada, et nad vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimustele.

(79)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt kehtestatakse selle artikliga hõlmatud riikide suhtes vajaduse korral kogu riiki hõlmav tollimaks, välja arvatud juhtudel, kui äriühingud suudavad tõendada, et nad vastavad algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele. Selguse huvides esitatakse need kriteeriumid kokkuvõtlikult allpool:

(80)

Kolm valimisse kaasatud eksportivat tootjat ja seitse valimisse kaasamata eksportivat tootjat, kes taotlesid turumajanduslikku kohtlemist, taotlesid ka individuaalset kohtlemist juhul, kui neile ei võimaldata turumajanduslikku kohtlemist. Lisaks sellele taotlesid kaks samasse valimisse kaasatud eksportivat tootjat ning neli valimisse kaasamata eksportivat tootjat ainult individuaalset kohtlemist. Algmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt uuriti ainult valimisse kaasatud individuaalset kohtlemist taotlenud äriühinguid.

(81)

Arvestades asjaoluga, et kõik turumajandusliku kohtlemise taotlused lükati esialgu tagasi, ja tuginedes olemasolevatele andmetele, otsustati ajutiselt, et kõik valimisse kaasatud äriühingud, kes taotlesid individuaalset kohtlemist, vastavad individuaalset kohtlemist võimaldavatele tingimustele.

(82)

Seitse valimisse kaasamata koostööd tegevat eksportivat tootjat või eksportivate tootjate rühma esitasid algmääruse artikli 17 lõike 3 kohase individuaalse hindamise taotluse.

(83)

Komisjon ei ole selles menetluse etapis teinud ühtki otsust individuaalse hindamise taotluste kohta. Hindamine viiakse läbi ettenähtud ajal.

(84)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt arvutatakse normaalväärtus eksportivate tootjate jaoks, kellele pole määratud turumajanduslikku kohtlemist, kodumaiste hindade või võrdlusriigi arvestusliku normaalväärtuse alusel.

(85)

Komisjon viitas algatamisteates oma kavatsusele kasutada Vene Föderatsiooni kui sobivat võrdlusriiki normaalväärtuse kindlaksmääramiseks ja tegi huvitatud osapooltele ettepaneku esitada oma seisukohad.

(86)

Komisjon sai arvukalt vastuseid, milles väideti, et Venemaa ei ole sobiv võrdlusriik. Eelkõige viitas saadud teave asjaolule, et Venemaa portselaniturg põhineb toetustele ja on spetsialiseerunud dekoratiivportselanile, mille valmistamiseks kasutatakse kalleid materjale, samas kui vaatlusaluse toote kodumaine tootmine on suhteliselt väike võrreldes kodumaise tarbimisega. Lisaks kaitsevad Venemaa turgu mittetariifsed tõkked, näiteks sertifitseerimissüsteemid GOST. Seetõttu jõuti järeldusele, et Venemaa ei ole sobiv võrdlusriik.

(87)

Seetõttu uuris komisjon, millist muud riiki oleks mõistlik valida võrdlusriigiks ja saatis kirjad teadaolevatele tootjatele mitmes riigis, sealhulgas Tais, Indias, Malaisias, Türgis, Brasiilias, Ukrainas, Indoneesias, Egiptuses, Colombias, Lõuna-Koreas, Bangladeshis ja Argentinas, mille järel India, Türgi, Brasiilia ja Venemaa tootjad kinnitasid oma valmisolekut teha komisjoniga koostööd. Siiski vastas ainult kolm tootjat, vastavalt Brasiiliast, Taist ja Venemaalt, küsimustikule. Uurimine näitas, et Brasiilias on olemas kodumaine konkurentsivõimeline keraamiliste laua- ja kööginõude turg arvukate tootjate ja suhteliselt madala tollimaksuga. Lisaks analüüsiti Brasiilia koostööd tegeva tootja esitatud andmeid ja leiti, et tegemist on usaldusväärse teabega, mida on võimalik kasutada normaalväärtuse arvutamise alusena.

(88)

Arvestades eeltoodud asjaolusid ja menetluse selles etapis saadaval olnud andmeid, valiti Brasiilia esialgu asjakohaseks ja sobivaks võrdlusriigiks kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a.

(89)

Võttes arvesse, et kõik turumajandusliku kohtlemise taotlused lükati tagasi, määrati normaalväärtus kõikide Hiina eksportivate tootjate jaoks algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt andmete põhjal, mis saadi võrdlusriigis asuvalt tootjalt.

(90)

Algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt selgitas komisjon esmalt välja, kas samasuguse toote müük Brasiilias sõltumatutele klientidele on tüüpiline. Leiti, et Brasiilia koostööd tegeva tootja samasuguse toote müük toimus Brasiilia siseturul tüüpilistes kogustes, võrreldes liitu eksporditud vaatlusaluse toote müügiga valimisse kaasatud eksportivate tootjate poolt.

(91)

Seejärel uuris komisjon, kas sellist müüki võib algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt pidada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimuvaks. Selleks tehti kindlaks kasumliku müügi osakaal sõltumatutele klientidele. Müügitehing loeti kasumlikuks, kui ühiku hind oli tootmismaksumusega võrdne või sellest kõrgem. Sel viisil tehti kindlaks Brasiilia tootja tootmiskulu uurimisperioodi jooksul.

(92)

Nende tooteliikide puhul, mille müügist riigi siseturul rohkem kui 80 % toimus kuludest kõrgema hinnaga ja mille keskmine kaalutud müügihind oli võrdne ühiku keskmiste kaalutud tootmiskuludega või ületas neid, arvutati normaalväärtus tooteliigi kohta kõnealuse tooteliigi kogu omamaise müügi tegelike hindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas selline müük oli kasumlik või mitte.

(93)

Kui tooteliigi kasumlik müük moodustas seda liiki toote müügi kogumahust kuni 80 % või kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine müügihind oli ühiku tootmiskuludest väiksem, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis arvutati kõnealuse tooteliigi üksnes kasumliku omamaise müügi hindade kaalutud keskmisena uurimisperioodil

(94)

Tooteliikide puhul, mida ei müüdud kasumlikult, arvutati normaalväärtus nii, et Brasiilia tootja tootmiskuludele liideti müügi-, üld- ja halduskulud ning Brasiilia tootja kasumlikult müüdud tooteliigi kasumimarginaal.

(95)

Kuna kõigi koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul, kellele võimaldati individuaalne kohtlemine, toimus eksportmüük otse sõltumatutele klientidele liidus, määrati ekspordihind kindlaks vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(96)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasehinna alusel. Dumpingumarginaalide määramiseks võrreldi valimisse kaasatud eksportijate individuaalseid tehasehindu võrdlustootja omamaise müügi hindadega või asjakohasel juhul arvutatud normaalväärtusega.

(97)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Vajaduse korral võeti kohandamisel arvesse kaubanduslikku tasandit, füüsikaliste omaduste erinevust ja teisi tegureid, mis mõjutavad hindade võrreldavust, eriti „margitoote kujundamist”.

(98)

Esiteks uuriti, kas kaubandustasandi kohandus kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 10 punktiga d on õigustatud. Sellega seoses leiti, et Hiina eksport toimus peamiselt hulgimüügi tasandil, kuid võrdlusriigis toimus müük ka jaetasandil. Edasise uurimisega tuvastati, et erinevad turustusahelad mõjutasid hinnataset mõlemal turul, mõjutades sellega ka ekspordihinna ja normaalväärtuse õiglast hinnavõrdlust. Lisaks näitas uurimine, et põhiosa Hiina ekspordimüügist toimus suurtes kogustes, samal ajal kui põhiosa omamaisest müügist võrdlusriigis toimus väiksemates kogustes, mille tagajärjel tekkisid kahel asjaomasel turul hinnaerinevused samal kaubandustasandil. Seetõttu kohandati ekspordihinna ja normaalväärtuse õiglase hinnavõrdluse tagamiseks normaalväärtust hinnaerinevuste alusel samal kaubandustasandil võrdlusriigis ja vajaduse korral hinnaerinevuste alusel, mis tuvastati seoses müüdud kogustega igal kaubandustasandil.

(99)

Teiseks uuriti, kas algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti a kohane füüsikaliste omaduste erinevuse kohandus on õigustatud. Sellega seoses tehti uurimise käigus kindlaks, et Hiina eksportivad tootjad liigitavad oma tooted kuni viide erinevasse kvaliteediklassi, mida märgistatakse tähtedega A kuni E ja mille hinnad erinevad märkimisväärselt. Eksport liitu koosneb suuremas osas A, B või C klassi toodetest või nende kombinatsioonist. Kõnealune kvaliteediklassideks liigitamine ei ole paraku üldine ega põhine kogu tootmisharule kohaldatavatel üldstandarditel, vaid on pigem ettevõttesisene ja annab võimaluse erinevate hindade määramiseks. Kuid võrdlusriigi tootja müüb Brasiilia siseturul ainult A klassiga võrdsustatavat toodangut ning seetõttu leiti, et hinnavõrdlus on mõjutatud. Seetõttu kohandati Hiina A klassi ekspordihinda kõrgemaks, et see oleks võrreldav toodanguga, mida võrdlustootja müüb Brasiilia turul.

(100)

Kolmandaks tehti uurimise käigus kindlaks, et Brasiilia tootja müüb Brasiilia turul ainult margitooteid, samal ajal kui Hiina eksportivad tootjad ei müü margitooteid, vaid keraamilisi laua- ja kööginõusid pigem niinimetatud omatoodete või argitoodetena. Klientide arusaamade kohaselt esindavad margitooted teatud mainet, tagatud kvaliteeti ja kujundust, mis omakorda tõstab turuhindu, samal ajal kui argi- ja omatooteid, ehkki neil on samasugused füüsikalised ja tehnilised omadused, müüakse tavaliselt tunduvalt madalama hinnaga. Arvestades, et margitoote lisaväärtust pole üldiselt võimalik hinnata konkreetsete arvnäitajate abil, sest see sõltub paljudest erinevatest teguritest, nagu näiteks tarbijate arusaamad, margitoote tuntus, ning muudest mõjuritest, mida ei ole võimalik kvantifitseerida, kinnitas Brasiilia tootja seoses käesoleva juhtumiga, et tema keraamilisi margitooteid on Brasiilia turul võimalik müüa oluliselt kõrgemate hindadega kui muid kaubamärgita tooteid (argitooteid). Seetõttu kohandati algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti k kohaselt ka normaalväärtust.

(101)

Lisaks võeti vajaduse korral kohandamisel arvesse transpordi-, kindlustus-, käitlemis- ja lisakulusid, pakendamis- ja laenukulusid ning pangatasusid kõikidel juhtudel, kui need osutusid põhjendatuks ja täpseks ning kui tõendid neid kinnitasid.

(102)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 määrati eksportivate tootjate puhul, kellele võimaldati individuaalne kohtlemine, dumpingumarginaalid kindlaks võrdlusriigis selle tooteliigi suhtes kehtiva kaalutud keskmise normaalväärtuse ja iga äriühingu puhul selle tooteliigi suhtes kehtiva kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel ja väljendati protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata.

(103)

Valimisse mitte kaasatud koostööd tegevate eksportivate tootjate jaoks arvutati valimisse kaasatud eksportivate tootjate dumpingumarginaalide põhjal kaalutud keskmine. Sellest lähtuvalt on valimisse mitte kaasatud eksportivate tootjate jaoks määratud ajutine dumpingumarginaal, mida väljendatakse protsentides CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, 26,6 %.

(104)

Selleks et arvutada üleriigiline dumpingumarginaal, mida kohaldatakse koostööst hoidunud või mitte teadaolevate Hiina RV eksportivate tootjate suhtes, määrati esiteks kindlaks koostöö tase; selleks võrreldi koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud andmeid liitu suunatud ekspordi mahu kohta vastava Eurostati statistikaga.

(105)

Käesoleva uurimise raames hinnati Hiina Rahvavabariigi poolset koostööd killustatud tootmisharu kohta kõrgeks, sest endast teada andnud eksportivad tootjad esindasid üle 60 % kogu Hiina Rahvavabariigist liitu suunatud vaatlusaluste toodete koguekspordist. Seetõttu määrati kõikidele teistele eksportivatele tootjatele kohaldatav üleriigiline marginaal, kasutades valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele tüüpiliste tooteliikide ja mahtude jaoks määratud kõrgeima dumpingumarginaali kaalutud keskmist. Selle alusel määrati esialgseks üleriigiliseks dumpingutasemeks 58,8 % CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata.

(106)

Sellest lähtuvalt on ajutised dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsentides CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, järgmised:

(107)

Liidu kogutoodangu kindlaksmääramiseks kasutati kogu kättesaadavat teavet liidu tootjate kohta, kaasa arvatud kaebuses esitatud andmed ja ettepanekud seoses tootjatega, kes ei andnud endast käesoleva uurimise raames teada. Samasuguste toodete kogutoodangut liidus hinnati Euroopa ja riiklike ühenduste esitatud andmete ekstrapoleerimise teel, võrreldi vastastikku üksiktootjate esitatud andmetega ning teaduslikes uurimustes ja statistilistes allikates toodud andmetega.

(108)

Uurimisperioodi jooksul valmistasid liidus samasuguseid tooteid rohkem kui 200 liidu tootjat. Eelnevat põhjendust arvesse võttes leiti, et liidu kogutoodang uurimisperioodil oli hinnanguliselt umbes 240 200 tonni. Liidu tootjad, kelle toodang moodustab liidu kogutoodangu, moodustavad algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses liidu tootmisharu (edaspidi „liidu tootmisharu”). Liidu tootmisharu jaotati kaheks osaks: VKEd ja suuremad ettevõtjad. VKEd andsid kõnealusel ajavahemikul 42 % liidu kogutoodangust. Kahtlemata jaotub liidu tootmine äärmiselt ebaühtlaselt, koondudes siiski Tšehhi Vabariiki, Prantsuse Vabariiki (Prantsusmaa), Saksamaale, Itaaliasse, Poola Vabariiki (Poola), Portugali Vabariiki (Portugal), Rumeeniasse, Hispaania Kuningriiki (Hispaania) ning Suurbritanniasse ja Põhja-Iirimaale (Ühendkuningriik).

(109)

Uurimisaluste toodete tarbimise ulatus liidus tehti kindlaks Eurostati andmete põhjal impordi kohta ning liidu tootmisharu müügi kohta liidu turul esitatud andmete põhjal.

(110)

Nende andmete alusel arenes liidu tarbimine järgmiselt:

Tabel 1

(111)

Keraamiliste laua- ja kööginõude kogutarbimine liidus vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul 12 % võrra. Peamine, 17 % suurune langus toimus ajavahemikus 2008–2009.

(112)

Täheldatud tarbimise üldine vähenemine vaatlusaluse perioodi jooksul on seotud 2009. aasta majanduskriisist taastumise mõjudega. Keraamiliste laua- ja kööginõude turu väljavaated on head (6).

(113)

Eurostati andmete põhjal kujunesid vaatlusaluste toodete impordi maht, turuosa ja keskmised hinnad järgmiselt:

Tabel 2

(114)

Vaatlusalusel perioodil Hiinast liitu suunatud impordi kogumaht vähenes perioodi jooksul rohkem kui 9 % võrra ja moodustas 485 814 tonni. Siiski tuleks märkida, et protsentuaalselt vähenes import Hiinast vähem kui ELi kogutarbimine. Kogu vaatlusaluse ajavahemiku analüüs näitab, et Hiina impordi turuosa suurenes tegelikult 64,8 %-lt 2008. aastal kuni 66,9 %-ni uurimisperioodil.

(115)

Impordihind tõusis vaatlusaluse perioodi jooksul 17,7 % võrra, 1 274 eurolt tonni kohta kuni 1 499 euroni tonni kohta. Tegemist on vaatlusaluse toote koguimpordi keskmise impordihinnaga tonni kohta, mis tähendab, et muutused toodete valikus võivad seda suundumust mõjutada.

(116)

Hindade allalöömise väljaselgitamiseks võrreldi valimisse kaasatud liidu tootjate sõltumatutele klientidele pakutavaid kaalutud keskmisi müügihindu liidu turul, kohandatuna tehasehindade tasemele, see tähendab, arvates maha veokulud liidus ning hinnaalandused ja hinnavähendid, koostööd tegevate Hiina Rahvavabariigi eksportijate vastavate kaalutud keskmiste hindadega esimesel müügil sõltumatule kliendile liidu turul, st millest olid hinnaalandused maha arvatud ning mis olid vajaduse korral kohandatud CIF-hindadega liidu piiril ning ka kehtivate tollimaksude, tollivormistuskulude ja impordijärgsetele kuludega. Madalama klassi toodete hinnad kohandati A klassi hinnatasemega, sest leiti, et tarbija seisukohalt lähtudes konkureerisid madalama klassi tooted A klassi toodetega. See järeldus on esitatud ka eespool põhjenduses (61). Liidu tootmisharu hinnad kohandati ka kaubandustasandi erinevustega ja vajaduse korral seati eesmärk neutraliseerida margitoote kujundamisega seotud hinnaelemendid.

(117)

Võrdlus näitas, et uurimisperioodi jooksul lõi Hiina Rahvavabariigist pärit vaatlusaluste toodete dumpinguhinnaga müük ELis tootmisharu müügihinnad liidus 26,3–47, 6 % võrra alla (väljendatuna protsendina liidu tootmisharu müügihinnast).

(118)

Komisjon uuris algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt kõiki asjakohaseid majandustegureid ja näitajaid, mis mõjutavad liidu tootmisharu olukorda.

(119)

Makroökonoomilisi näitajaid (toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, tööhõive, tootlikkus ja dumpingumarginaalide ulatus) hinnati kogu liidu tootmisharu tasandil. Hinnang põhines Euroopa ja riiklike ühenduste esitatud andmetel, mida võrreldi vastastikku liidu tootjate esitatud andmete ja kättesaadavate ametlike statistiliste andmetega.

(120)

Mikroökonoomiliste näitajate (varud, müügihinnad, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus, kapitali kaasamise võime, töötasud ja tootmiskulu) analüüs viidi läbi valimisse kaasatud liidu tootjate tasandil. Hinnang põhines nende esitatud ja põhjalikult kontrollitud teabel.

(121)

Teatud mikroökonoomiliste näitajate (müügihind, kasumlikkus, investeeringutasuvus ja tootmiskulu) osas kaaluti konkreetsesse rühma kuuluvate kaasatud äriühingute tulemusi vastavalt selle rühma osale liidu kogutoodangus (lähtudes iga rühma tootmismahtude osakaalust kogu keraamiliste lauanõude sektoris – 42 % VKEd, 58 % mitte-VKEd). Lõpptulemusena tehti kindlaks, et suurte äriühingute näitajad ei moonutanud kahjuanalüüsi, samas kajastati väiksemate äriühingute olukorda, kes üheskoos esindasid suurt osa liidu toodangus, võimalust mööda asjakohaselt.

(122)

Liidu tootmisharu toodangu, tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendamise arengut vaatlusaluse perioodi jooksul kirjeldatakse allolevas tabelis.

Tabel 3

(123)

Liidu tootmisharu toodang vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul 15 % võrra. Üldjoontes on tootmise langus ilmsem kui liidu tarbimise vähenemine sama perioodi jooksul. Tootmine ei kasvanud 2010. aastal samas tempos kui tarbimine.

(124)

Liidu tootmisharu tootmisvõimsus vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul 13 % võrra. Sellele vaatamata jätkas tootmisharu võimsuse rakendusaste vähenemist, kokkuvõttes 2 %-lt kuni 74,1 %-le.

(125)

Liidu tootmisharu müük liidu turul sõltumatutele klientidele vähenes kiiremini (8 % rohkem) kui tarbimine vaatlusaluse perioodi jooksul. Tuleb märkida, et ajavahemikus 2009–2010 müügimahu langus jätkus, samal ajal kui liidu tarbimine suurenes 8 % võrra.

Tabel 4

(126)

Liidu tootmisharu turuosa vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul 9 % ehk 2,1 protsendipunkti võrra.

Tabel 5

(127)

Tööhõive vähenes kogu vaatlusaluse perioodi jooksul ning langes 21 % võrra. Suundumus järgib sama skeemi, mis on omane müügimahu langusele liidu turul sõltumatutele klientidele.

Tabel 6

(128)

Liidu tootmisharu tööjõu tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna töötaja kohta aastas, suurenes vaatlusaluse perioodi jooksul 8 % võrra. See saavutati osaliselt seoses liidu tootmisharu pingutustega vastusena Hiinast saabuvale dumpinguhinnaga impordile.

Tabel 7

(129)

Dumpingumarginaale käsitletakse eespool dumpingu jaotises. Kõik kindlaksmääratud marginaalid on miinimumtasandist märgatavalt suuremad. Seetõttu ei saa dumpinguhinnaga impordi mahtu ja hindu arvestades pidada tegelikke dumpingumarginaale väheoluliseks.

(130)

Liidu tootmisharu lõppvarude tase vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul absoluutarvudes 14 % võrra. Uurimine näitas, et seda tüüpi tootmisharu puhul, mis töötab peamiselt tellimuste alusel, ei ole tegemist ohule viitava näitajaga.

Tabel 8

(131)

Liidu tootmisharu müügihinnad liidu turul vähenesid vaatlusaluse perioodi jooksul 12 % võrra.

Tabel 9

(132)

Liidu tootmisharu kasumlikkuse, rahavoo, investeeringutasuvuse (IT), kapitali kaasamise võime, investeeringute ja töötasude arengut vaatlusaluse perioodi jooksul kirjeldatakse allpool tabelis:

Tabel 10

(133)

Liidu tootmisharu kasumlikkus langes vaatlusalusel perioodil 0,7 protsendipunkti võrra. Kasumlikkuse madalaim tase saavutati 2010. aastal, kui langus ulatus 4,1 protsendipunktini ajavahemikul 2008–2010.

(134)

Tuleb rõhutada, et liidu tootmisharu oli juba vaatlusaluse perioodi alguses haavatavas seisundis Hiinast liidu turule suunatud madala hinnaga impordi väga suure mahu tõttu, mis kasvas tugevalt aastatel 2002–2004 ja mis oli saavutanud märkimisväärse turuosa impordikvoodi kaotamise tõttu sedalaadi impordile alates 2005. aastast. See tõi kaasa suured ümberkorraldused sektoris, mis oli vaatlusaluse perioodi alguses väljakujunemise lõppjärgus.

(135)

Seetõttu ei saa vaatlusaluse perioodi alguses saavutatud tulu lugeda normaalseks tuluks, võttes arvesse vaatlusalusele perioodile eelnenud arengut. Kuna selle kohta ei tehtud ühtki ettepanekut, otsustati ajutiselt kasutada teise laialt levinud ja olulise tarbijatoote, mille kohta on läbi viidud dumpinguvastane uurimine, nimelt nahkjalatsid, normaalset kasumimäära usaldusväärse võrdlusalusena. Kõnealune kasumimäär on 6 % (7). Seega on selge, et liidu tootmisharu üldiselt poleks vaatlusalusel perioodi jooksul kuidagi suutnud saavutada kasumimäära, mida võib pidada selle toote jaoks vastuvõetavaks.

(136)

Liidu tootmisharu üldine rahavoog kasvas vaatlusaluse perioodi jooksul märkimisväärselt. Siiski on kasv seotud teatud suuremate ja hästi toimivate äriühingutega – VKEde puhul suundumus ei kehtinud. Netoinvesteeringud vähenesid 33 % võrra. Tuleb ka märkida, et vaatlusaluse perioodi lõpuks kahanes VKEde investeeringute tase peaaegu olematuks. Ainult kaks mitte-VKEd sai endale vaatlusalusel perioodil lubada teatud märkimisväärsete investeeringute tegemist. Investeeringutasuvuse langus oli kogu vaatlusaluse perioodi jooksul kõrgem kui kasumlikkuse vähenemine.

(137)

2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal suurenes keskmine töötasu töötaja kohta 2 % võrra. Selline tööjõukulu suurenemine jääb märkimisväärselt alla tööjõukulu arengule vaatlusaluse perioodi jooksul liidus üldiselt, mis viitab asjaolule, et liidu tootmisharu püüdis hoida töötasusid võimalikult madalal.

(138)

Tootmiskulu vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul 10 % võrra.

Tabel 11

(139)

Uurimisega tehti kindlaks, et kahjule osutavad näitajad, näiteks tootmise maht, võimsus, müük sõltumatutele klientidele ja tööhõive, halvenesid vaatlusaluse perioodi jooksul.

(140)

Lisaks sellele arenesid liidu tootjate finantstulemustega seotud kahju näitajad, nagu kasumlikkus, investeeringud ja investeeringutasuvus, vaatlusaluse perioodi jooksul negatiivses suunas.

(141)

Kokkuvõttes tekkis sektoris olukord, kus kulutasuvuse rahuldav kasumimäär jäi saavutamata ja selle näitajad isegi halvenesid vaatlusaluse perioodi jooksul. Liidu tootmisharu müügihindade pidev langus viis selleni, et teatud hetkel ei teeninud tootmisharu peaaegu üldse kasumit.

(142)

Ehkki liidu tootmisharu tootlikkus kasvas vaatlusaluse perioodi jooksul, saavutati see suurte pingutustega Hiina dumpinguhinnaga impordi jõulise pealetungi tagasitõrjumiseks.

(143)

Eespool toodud põhjendusi arvesse võttes tehakse esialgne järeldus, et liidu tootmisharu on saanud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(144)

Algmääruse artikli 3 lõike 6 ja lõike 7 kohaselt uuriti, kas dumpinguhinnaga import Hiinast on põhjustanud liidu tootmisharule kahju ulatuses, mida võiks pidada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis oleksid võinud samal ajal liidu tootmisharule kahju tekitada, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(145)

Uurimine näitas, et liidu tarbimine vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul 12 % võrra. Samal ajal kui dumpinguhinnaga impordi maht Hiinast vähenes umbes 9 % võrra, suurenes selle turuosa. Lisaks sellele vähenes liidu tootmisharu müügimaht 20 % võrra ja turuosa kahanes 23 %-lt 2008. aastal 20,9 %ni uurimisperioodi jooksul.

(146)

Ajavahemikul 2009. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni suurenes liidu tarbimine, samal ajal kui liidu tootmisharu turuosa kahanes, vastupidiselt Hiinast saabuva dumpinguhinnaga impordile, mille turuosa kasvas sellel ajavahemikul märkimisväärselt.

(147)

Hiinast dumpinguhinnaga imporditud kaupade hinnad tõusid vaatlusaluse perioodi jooksul. Isegi kui Hiinast imporditud kaupade keskmine hind tõusis vaatlusalusel perioodil 18 % võrra, jäid kaupade hinnad püsivalt oluliselt madalamaks kui liidu tootmisharu müügihinnad ja avaldasid järjekindlalt, eriti uurimisperioodi jooksul, survet liidu turuhindadele. Järelikult saab liidu tootmisharu müügihindade ja kasumlikkuse languse põhjuseks liidu turul pidada hindade allalöömist, mille põhjustas Hiinast liidu turule suunatud dumpinguhinnaga import. Liidu tootmisharu tootmiskulu ja tööhõive taseme langus näitavad pingutusi, mida liit tegi, et kõnealusele impordile reageerida.

(148)

Eespool kirjeldatud asjaolude põhjal järeldati, et Hiinast pärit importkaupade kohalolek ja Hiinast pärit dumpinguhinnaga importkaupade turuosa suurenemine ning liidu tootmisharu hindade järjekindel allalöömine mängivad määravat rolli olulise kahju tekitamisel liidu tootmisharule, mis avaldub viimase halvas finantsolukorras ja suurema osa kahjunäitajate halvenemises.

(149)

Muud tegurid, mida põhjuslike seoste kontekstis uuriti, on nõudluse areng liidu turul ja selle jaotumine, liidu tootmisharu ekspordi tulemuslikkus, uurimisaluste toodete import teistest riikidest, konkurentsivastased tavad liidu turul, tootmismeetodite erinevused ja teisene turg. Analüüsiti ka muid tegureid.

(150)

Impordi maht teistest kolmandatest riikidest vaatlusaluse perioodi jooksul on esitatud alltoodud tabelis. Kogus ja hinnasuundumused põhinevad Eurostati andmetel.

Tabel 12

(151)

Import kolmandatest riikidest vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul 12 % võrra, samal ajal jäi selle impordi turuosa peaaegu muutumatuks.

(152)

Tuleb märkida, et teistest kolmandatest riikidest imporditud kauba keskmised hinnad tõusid vaatlusaluse perioodi jooksul 6 % võrra, jäädes järjekindlalt kõrgemaks kui Hiinast eksporditud kaupade keskmised müügihinnad (68 % võrra uurimisperioodi jooksul).

(153)

CCCLA märkis ära, et import Türgist kasvas aastatel 2010–2011 kaheksa protsendi võrra, Türgist imporditud kaupade hinnad olid väidetavalt ainult u 20 % võrra kõrgemad kui Hiinast imporditud kaupade hinnad.

(154)

Seoses selle väitega tuleb märkida, et kui võrrelda olukorda vaatlusaluse perioodi alguses ja lõpus, siis Türgi impordi maht suurenes 10 % või 1,1 protsendipunkti võrra, kuid nende keskmised hinnad jäid järjekindlalt märgatavalt kõrgemaks (37 % kuni 60 % võrra) kui Hiina impordi hinnad. Lisaks sellele ei moodustanud nende turuosa kunagi rohkem kui 5,6 %. Seetõttu on raske teha järeldust, et oluline kahju liidu tootmisharule tekkis impordi tõttu Türgist.

(155)

Eelkirjeldatud asjaolude põhjal järeldati, et import muudest kolmandatest riikidest ei mõjutanud oluliselt liidu tootmisharu olukorda.

(156)

Saksamaal asuv importijate ühendus ja selle mõned liikmed teatasid, et uurimisaluste keraamiliste toodete turg on lõpptarbijahindade, müügikanalite ja toodete kvaliteedi põhjal jagunenud vähemalt kolmeks segmendiks: esmaklassilise (kõrge kvaliteet, kõrged hinnad), keskmise/madala klassi kauba (keskmine/madal kvaliteet, keskmised/madalad hinnad) ja eritoodete (näiteks dekoratiivesemed, suveniirid, potid ja hotelliportselan) segmendiks. Kinnituste kohaselt müüakse põhiosa liidu toodangust luksuskauba ja/või eritoodete turul, samal ajal kui Hiinast imporditud kaubad teenindavad madala hinna turusegmenti. Liidu tootmisharu sihtmärgiks on enamasti pigem butiigimüük kui kohad, kus tavatarbijad sisseoste teevad. Seetõttu ei saavatki Hiinast imporditud kaubad liidu toodanguga otseselt konkureerida.

(157)

Uurimine siiski ei kinnitanud neid väiteid. Esiteks tuleb märkida, et samasugused tooted ei hõlma kõnealuste osapoolte viidatud teatud esemeid, nagu näiteks dekoratiivesemed (vt põhjendused (51) ja (52)). Teiseks näitas uurimine, et praegu teenindab liidu toodang kõiki turge, nagu ka Hiina import. Tegelikkuses kuulub asjaomane osa Hiinast imporditud kaupadest esmaklassiliste või eritoodete segmendi alla. Üks Ühendkuningriigi importija teatas, et impordib Hiinast esmaklassilist kaupa, samal ajal viitas rühm ELi ettevõtjaid, kellel on Hiinas tootmishuvid, väga kõrgetele hindadele, mida nad nõuavad liidu turul Hiinast pärit peenkeraamikatoodete eest.

(158)

Viimasena viidatakse jaotisele B.1.2 eespool, milles järeldati, et kõiki vaatlusaluste toodete ja samasuguste toodete tüüpe vaadeldakse kui ühte toodet. Seda arvestades tuleks analüüs läbi viia vaatlusaluste toodete ja samasuguste toodete tasandil. Seetõttu ei ole võimalik toetada ühtki taotlust, mis puudutab üksikut segmenti.

(159)

Üks Euroopa importijate ning jaemüüjate ühendus ja CCCLA viitasid nõudluse vähenemisele liidus. Üks valimisse kaasamata importija väitis, et nõudlus portselani järele, eriti kõrvaltoodete ja lisatarvikute osas ning erasektoris, on järsult langenud ja olemasolev nõudlus on äärmiselt mitmekesine. Samamoodi väitsid mitmed osapooled, et tarbijad otsivad moesuundumuste muutuste tõttu praegu taskukohaseid keraamilisi laua- ja kööginõusid. Hulgimüügi seisukohalt vaadates on kalli hinnaga esmaklassiliste kaupade turg kokku tõmbumas ja see suundumus jätkub järgmistel aastatel.

(160)

Eespool nimetatud Euroopa importijate ning jaemüüjate ühenduse väitel selgitab nõudluse vähenemine liidu tootjate müügi ja toodangu langust vaatlusaluse perioodi jooksul.

(161)

CCCLA väitis, et kaebus näitas tarbimise taseme tugevat kõikumist liidus vaatlusaluse perioodi jooksul, kooskõlas üldiste makroökonoomiliste tingimustega. CCCLA kinnitusel arenesid kahju põhjustavad tegurid vaatlusaluse perioodi jooksul paralleelselt nõudluse kõikumisega liidus ja teistel turgudel ning nii liidu tootjate kui ka Hiinast imporditud kauba müük reageeris nõudluse muutusele.

(162)

Üks Saksamaal asuv importijate ühendus ja selle mõned liikmed teatasid, et Hiina impordi näitajad pärast liidu 2004. aasta laienemist ning impordikvootide tühistamine kõnealustele toodetele alates 1. jaanuarist 2005 osutavad väga suurele odavamate lauanõude nõudlusele liidu turul aastatel 2002–2005, millele järgnes langus ajavahemikul 2005–2010. Väidetavalt liidu tootjad ei soovinud või ei suutnud sellist nõudlust rahuldada.

(163)

Vastuseks nendele väidetele viidatakse esiteks jaotisele B.1.2 eespool, kus tehti järeldus, et kõiki vaatlusaluste toodete ja samasuguste toodete tüüpe vaadeldakse kui ühte toodet. Taotlused, mis puudutavad teatud valikuid, ei ole seetõttu asjakohased ning analüüs tuleks läbi viia vaatlusaluste toodete ja samasuguste toodete tasandil.

(164)

Teiseks, väitele, et kahju põhjustavad tegurid arenesid paralleelselt nõudluse kõikumisega teistel eksporditurgudel, räägib vastu asjaolu, et valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordi tulemuslikkus arenes vaatlusaluse perioodi jooksul positiivselt.

(165)

Kolmandaks, nagu järeldati jaotises D.2 eespool, vähenes tarbimine vaatlusaluse perioodi jooksul. Miski ei kinnita väidet, nagu poleks liidu tootjad soovinud või suutnud rahuldada väga suurt nõudlust odavamate lauanõude järele liidus. Vastupidi, uurimine tegi kindlaks, et liidu tootjad rahuldasid vaatlusaluse perioodi jooksul nõudlust eri tüüpi, sealhulgas odavate lauanõude järele. Isegi kui tarbimise taseme kõikumisi liidus vaatlusaluse perioodi jooksul oleks võimalik seostada liidu tootmisharu madala tulemuslikkusega mingil ajavahemikul, ei saa selle mõju üldiselt pidada nii tugevaks, et see suudaks katkestada põhjusliku seose dumpinguhinnaga impordi ja kahju vahel, mida tootmisharu kannatas uurimisperioodi jooksul.

(166)

Seda arvestades lükati taotlused tagasi.

(167)

Eurostati (ekspordi maht) ja valimisse kaasatud liidu tootjate andmete (eksportkauba keskmine hind) kohaselt arenes liidu tootmisharu eksport vaatlusaluse perioodi jooksul järgmiselt:

Tabel 13

(168)

Oma kaebuses märkis CCCLA, et liidu tootjate eksport kasvas aastatel 2009–2011 märkimisväärselt. See osapool väitis, et kahjutegurid arenesid negatiivselt, kui liidu tootjate ekspordi tulemuslikkus langes. Sellest tulenevalt oleks kahju tekkimise põhjuseks olnud ELi tootmisharu ekspordimüügi ebasoodne areng.

(169)

Seoses selle väitega tuleb esmalt märkida, et kahju analüüs keskendub liidu tootmisharu olukorrale liidu turul. Seetõttu ei avalda muutused ekspordi tulemuslikkuses, juhul kui need tegelikult toimusid, mingit mõju eespool analüüsitud näitajatele nagu müügi maht, turuosa ja hinnad. Teiseks võib liidu tootmisharu eksporti vaadelda kui kompensatsiooni liidu turul, st seal, kus kahju kannatatakse, teostatava müügi vähenemise eest. Kolmandaks, nagu on näha ülalolevast tabelist, üldine eksport liidust vähenes 3 % võrra. Lõpuks tuleb märkida, koostööd tegevate valimisse kaasatud tootjate ekspordi müügihinnad jäid vaatlusaluse perioodi jooksul stabiilseks.

(170)

Seda arvestades lükati väide tagasi ja jõuti järeldusele, et liidu tootmisharu ekspordi tulemuslikkus ei põhjustanud mingit arvestatavat kahju.

(171)

1. jaanuarini 2005 kehtisid liikmesriikide jaoks, mis olid sellel ajal liidu liikmed, Hiinast pärit toodetele, mis klassifitseeriti põhjenduses (56) viidatud CN koodide alla, koguselised kvoodid. 2000. aastal imporditi sellele vastavalt kuni 84 473 tonni tooteid ja see kogus suurenes järk-järgult 147 744 tonnini 2004. aastal. Olemasolevad statistilised andmed näitavad, et 2004. aastal kasvas vaatlusaluste toodete import 27 riiki, mis olid sellel ajal liikmesriigid, kokku 173 809 tonnini. Aasta hiljem, pärast kvootide tühistamist, suurenes import 530 294 tonnini. Sellest alates pole kõnealuseid tooteid Hiinast kunagi imporditud vähem kui 449 000 tonni aastas.

(172)

Seoses impordikvootide rolliga kahju põhjustamisel vaatlusaluse perioodi jooksul tuleks esmalt märkida, et kuna kvoodid suurenesid järk-järgult ja tühistati 3 aastat enne vaatlusaluse perioodi algust ning 6 aastat enne uurimisperioodi algust, oli liidu turgu juba alates 2002. aastast põhjalikult ümber kujundatud, et kohaneda muutunud turutingimustega. Seda kinnitab ka kaebuse esitaja teave Euroopa keraamiliste lauanõude tootjate ettevõtete sulgemiste ja maksejõuetuse kohta. Lõpptulemusena oli liidu tootmisharu vaatlusaluse perioodi alguseks muutunud vähendatud ja toimivaks sektoriks.

(173)

Eelnevat arvestades võiks ilmselt väita, et impordikvootide tühistamine vaatlusalustele toodetele 2005. aastal võis negatiivselt mõjutada liidu tootmisharu tervise olukorda enne vaatlusaluse perioodi algust. Aga isegi kui see on õige, põhjustas uurimisperioodil kahju dumpinguhinnaga import. Järelikult ei katkestanud impordikvootide tühistamine 2005. aasta alguses põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja tootmisharu kahjustavate mõjurite vahel vaatlusaluse perioodi ja uurimisperioodi jooksul.

(174)

Mitu osapoolt väitis, et kahju põhjuseks on konkurentsivastane tegevus Euroopa Liidu turul, lisaks märgiti, et käesolev dumpinguvastane menetlus algatati ebaseaduslikele kartellidele määratud trahvide tulemusel tekkinud kahjumi korvamiseks. Hiina kaubanduskoda väitis, et kartellitegevuse olemasolu Euroopa Liidu turul võib muuta andmeid tekitatud kahju kohta (nimelt müügihinnad, müügimahud, turuosa ja kasum) – nii neid, mis on kaebuses, kui ka neid, mis on uurimise käigus kogutud, eeldusel, et need ei esinda olukorda, mis kajastab turu tavapärast toimimist.

(175)

Teisest küljest märgitakse, et 2010. aastal määras Euroopa Komisjon trahvi seitsmeteistkümnele vannitoaseadmeid ja -sisustust pakkuvale ettevõtjale hinnakartelli eest ajavahemikul 1992–2004, mis mõjutas kuut liikmesriiki: Saksamaad, Austriat, Itaaliat, Prantsusmaad, Belgia Kuningriiki (Belgiat) ja Madalmaade Kuningriiki (Holland) (8). Kõnealune tegevus toimus enne vaatlusalust perioodi ja oli seotud teiste toodetega. Lisaks oli ainus asjassepuutuv ettevõte, mis tegutses samuti keraamiliste laua- ja kööginõude valdkonnas vaatlusalusel perioodil, esitanud trahvi tühistamishagi Euroopa Liidu Üldkohtule. See kohtuasi on veel pooleli. Teisest küljest algatasid Saksamaa ametiasutused 2011. aasta veebruaris konkurentsimenetluse paari Saksamaa lauanõude tootja suhtes. Saksamaa ametiasutused ei ole veel avaldanud menetluse tulemusi ja seetõttu ei saa selles osas järeldusi teha. Peale selle puudutab menetlus üksnes üht liikmesriiki, samal ajal kui liidu tootmisharu on üpris ulatuslik. Hagid lükati seetõttu tagasi.

(176)

Mõni osapool viitas asjaolule, et osa Euroopa Liidu tootjaid on muutnud oma tegevusvaldkonda ja hakanud samuti kauplema Hiina päritolu toodetega. See on ärivõimalus, mida ei saa liigitada konkurentsivastasena.

(177)

Teatavate osapoolte sõnul on Euroopa Liidu tootjate tehtud valikud tootmismeetodite osas aidanud selgelt kaasa kahju tekitamisele liidu tootmisharule. Need osapooled rõhutavad, et Euroopa Liidu tootmismeetodid on oluliselt vähem tõhusad kui Hiina tootmismeetodid – Euroopa Liidu tootmismeetodid on täielikult automatiseeritud, mis võib hõlmata suuri ümberseadistamise kulusid, kui tootmistsükkel on lühike, vormide valmistamine on kulukas, tooraine on veelgi kulukam ja kahe kütuse põletamine tingib suurema energiakulu. Peale selle töötavad Hiina tootjad, erinevalt Euroopa Liidu tootjatest, tellimuste alusel, kannavad väiksemaid ladustamiskulusid ja müüvad kogu oma toodangu partiidena ilma kvaliteediklassideks liigitamiseta ja koos hinnasoodustusega. Samuti oleksid glasuurialuse dekoori pealekandmisega seotud teisaldamiskulud Euroopa Liidus peaaegu kaks korda suuremad. Teisest küljest osutasid teatavad osapooled Euroopa Liidu tootmismeetodite tõhususele näiteks pikemate tootmistsüklite puhul.

(178)

Uurimine näitas, et asjaomane tehnoloogiasiire toimub kogu maailmas. Ei suudetud leida seost konkreetse tootmismeetodi ja ettevõtte edukuse vahel. Samuti ei suudetud kindlaks teha, et konkreetse tootmismeetodi kasuks otsustamine on piisavalt oluline, et kaotada põhjuslik seos liidu tootmisharule tekitatud kahju ja asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi vahel.

(179)

Valimisse mittekaasatud importija sõnutsi on leibkonnad muutunud viimaste aastakümnete jooksul väiksemaks ja saavad tarbetutest esemetest lahti kirbuturgude, veebioksjonite või muude kasutatud kaupade turgude vahendusel. Kõnealuse osapoole jaoks moodustavad kasutatud köögi- ja lauanõud olulise osa praegusest nõudlusest ja konkureerivad otseselt uute köögi- ja lauanõudega. Valimisse mittekaasatud importija esitas tõendava dokumentatsiooni mitme tuntud Saksamaa portselanitootja tooteseeriate väärtuse kohta veebioksjonitel.

(180)

Sellele vaatamata ei suudetud leida põhjendatud alust mahtude ja hindade ekstrapoleerimiseks saksakeelselt platvormilt kolme Saksamaa ettevõtja väga konkreetse kollektsiooni alusel teistele Euroopa Liidu riikidele või teistele tooterühmadele. Seetõttu oli võimatu seda turgu määratleda ja uurimise käigus ei suudetud kindlaks teha, et kasutatud asjade müük oli piisavalt oluline, et kaotada põhjuslik seos liidu tootmisharule tekitatud kahju ja asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi vahel.

(181)

Hiina kaubanduskoja arvamuse kohaselt on väidetava kahju põhjuseks finantskriisi, majanduslanguse ja riigivõlakriisi mõju tarbijate eelarvele. Kuna kaebuste esitajad on tegevustasandil väidetavalt kasumlikud, oli Hiina kaubanduskoda seisukohal, et teatatud kahju tuleb seostada finantsspekulatsioonidega (nt omakapitali või riigivõlakirjade kaotus) ja tegevusega mitteseotud kulud on seotud finantskriisiga.

(182)

Majanduskriis võib selgitada tarbimise vähenemist vaatlusalusel perioodil. Sellegipoolest väärib mainimist, et olukorras, kus tarbimismaht vaatlusalusel perioodil vähenes ja tarbimine ajavahemikul 2009. aastast kuni uurimisperioodini suurenes, erinesid madala dumpinguhinnaga impordi tulemused liidu tootmisharu tulemustest.

(183)

Uurimine näitab selgelt, et dumpinguhinnaga import Hiinast on tugevdanud majanduslanguse mõju. Isegi majanduse üldise taastumise ajal ei olnud liidu tootmisharu suuteline taastuma ja saavutama märkimisväärset müügimahtu ja olulist turuosa kogu vaatlusaluse perioodi jooksul, samal ajal kui Hiinast pärit dumpinguhinnaga import saavutas suurema turuosa.

(184)

Seetõttu, kuigi majanduskriis võis anda panuse liidu tootmisharu halbadesse tulemustesse, ei saa seda üldiselt pidada põhjuseks, mis kaotaks põhjusliku seose liidu tootmisharule tekitatud kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel vaatlusalusel perioodil.

(185)

Üks ühing osutas muudele asjaoludele, mis tema arvates võiksid katkestada põhjusliku seose. See osapool osutas Euroopa Liidu sisesele konkurentsile (viidates sellele, et Euroopa Liidu siseselt on hinnad väga erinevad) ning Euroopa Liidu töötervishoiu ja -ohutuse nõuetele, mis muutuvad rangemaks ja suurendavad seetõttu tootmiskulusid. Ülejäänud asjaolud hõlmasid mõne Hiina tootja teostatavat võltsimist ja mittetariifsete kaubandustõkete olemasolu paljudel turgudel väljaspool ELi, mis võiksid takistada Euroopa Liidu tootjate eksporti.

(186)

Euroopa Liidu sisese konkurentsi väidete osas ei näidanud uurimine mingit seost kahju, Euroopa Liidu tootjate asukoha ja hindade vahel kõnealuses liikmesriigis. Euroopa Liidu töötervishoiu ja -ohutuse nõuete osas märgiti, et need kohalduvad Euroopa Liidus valmistatud ja Euroopa Liitu imporditud toodetele, mõjutades seeläbi kõigi ettevõtjate hindu. Kuna võltsimise väite tõestamiseks teavet ei esitatud, ei saa analüüsida ka selle väite mõju. Väidet mittetariifsete kaubandustõkete olemasolu kohta paljudel turgudel väljaspool ELi ei õnnestunud kinnitada: sellised tõkked võivad takistada Euroopa Liidu tootjaid kasutamast nende potentsiaali, kuid see ei mõjuta müügi vähenemist liidu turul, st kohas, kus kahju kanti.

(187)

Hiina kaubanduskoda osutas muudele teguritele ehk oskustööjõu vähesusele liidu turul ja enda tekitatud kahjule seeläbi, et mõned liidu tootjad impordivad asjaomaseid tooteid. Kuid tuginedes olemasolevale teabele, tehakse järeldus, et üldiselt oli kogu liidu tootmisharu halvas olukorras ja asjaolu, et ettevõtlusmudelite arv on suurenenud, ei tekitanud kahju liidu tootmisharule ja seda tuleks pigem tõlgendada võimalusena kompenseerida müügi vähenemist liidu turul. Oskustööjõu nappus Euroopa Liidu keraamiliste laua- ja kööginõude sektoris ei puudutanud väidetavalt ühtki Euroopa Liidus asuvat huvitatud isikut.

(188)

Üks importija kutsus asutusi üles analüüsima teist liiki, nt plastist, alumiiniumist, melamiinist ja klaasist valmistatud laua- ja kööginõude mõju. Sellegipoolest ei esitatud väite kinnitamiseks mingit teavet. Uurimise käigus ei leitud selle kohta mitte midagi.

(189)

Mõni osapool seostab liidu tootmisharu kantud kahju olukorraga liidu tootmisharus enne vaatlusalust perioodi. Sellega seoses väitis mitu importijat, et liidu tootmisharu olukorra halvenemine algas juba ajavahemikul 1975–2002. Kuid komisjoni analüüs ei saanud minna nii kaugele ajas tagasi, muu hulgas seetõttu, et nimetatud perioodi kohta puuduvad usaldusväärsed andmed. Sama moodi oli see veel ühe sündmuse puhul, mis toimus ammu enne vaatlusalust perioodi: Saksamaa portselanitööstusele antud riigiabi, mis tõestaks importija sõnutsi, et liidu tootmisharu tõhusus ei suurenenud (9).

(190)

Ülejäänud teadaolevate asjaolude uurimine, mis oleksid võinud tekitada kahju liidu tootmisharule, näitasid, et need tegurid ei ole sellised, et kaotaksid põhjusliku seose liidu tootmisharule tekitatud kahju ja Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi vahel.

(191)

Eespool toodud analüüsi põhjal, mille käigus eristati nõuetekohaselt kõigi teadaolevalt liidu tootmisharu olukorda mõjutanud tegurite toime dumpinguhindadega impordi kahjulikust mõjust, tehti esialgne järeldus, et Hiinast pärit import on tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(192)

Algmääruse artikli 21 kohaselt uuriti, kas olenemata esialgsest järeldusest kahjustava dumpingu kohta on kaalukaid põhjuseid, millest tulenevalt ei oleks ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamine käesoleval juhul liidu huvides. Liidu huvide analüüs põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja asjaomase toote kasutajate huvide hindamisel.

(193)

Liidu tootmisharu koosneb enam kui 200 tootjast, kelle tehased asuvad Euroopa Liidu erinevates liikmesriikides ja kes andsid vaatlusalusel perioodil tööd enam kui 25 000 inimesele samasuguse toote tootmise ja müügi valdkonnas.

(194)

Uurimise tulemusel selgus, et liidu tootmisharu on kandnud vaatlusalusel perioodil olulist kahju dumpinguhindadega impordi tõttu asjaomasest riigist. Vaatlusaluse perioodi vältel olid eelkõige kahjunäitajad, mis on seotud liidu tootmisharu finantsnäitajatega, nt tootmise, kasumlikkuse ja investeeringutelt saadava kasumiga, languses. Kõige rohkem kannatasid VKEd: vaatlusalusel perioodil kandsid nad kahjumit alates 2010. aastast. Meetmete puudumisel ollakse seisukohal, et sektoris tehtud jõupingutustest ei piisa liidu tootmisharu finantsseisundi ennistamiseks, mis võib veelgi halveneda.

(195)

Käesoleva uurimise tulemusena tehtud järeldusi ei seata kahtluse alla asjaolu tõttu, et teatavatel liidu tootjatel läheb paremini kui teistel või liidu tootmisharu olukorra tõttu enne vaatlusalust perioodi.

(196)

Loodetakse, et meetmete kehtestamine taastab tõhusad ja õiglased kaubandustingimused liidu turul. See võiks omakorda avaldada positiivset mõju liidu majandusolukorrale ja kasumlikkusele.

(197)

Mõned importijad väitsid, et meetmete kehtestamisel asendatakse asjaomane toode teist liiki toodetega (mis ei ole liidus valmistatud keraamilised laua- ja kööginõud), nt tekstiilidega (nt kinkimiseks mõeldud esemed) või plastist lauanõudega, millest saavad seeläbi kasu keraamikaga mitteseotud sektorid. Sellegipoolest ei suutnud uurimine kinnitada, et selline asendamine oleks märkimisväärne.

(198)

Seetõttu tehti järeldus, et ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamine Hiinast pärit keraamiliste laua- ja kööginõude impordile oleks liidu tootmisharu huvides.

(199)

Nagu viidati eespool põhjenduses 4, kasutati sõltumatute importijate ilmse rohkuse tõttu väljavõttelist uuringut.

(200)

Üldiselt hankisid valimisse kaasatud importijad vaatlusaluse perioodi vältel oma kaubad peamiselt asjaomasest riigist ja andsid tööd ligikaudu 350 inimesele keraamiliste laua- ja kööginõude impordi- ja edasimüügisektoris. Nad tegelesid erinevat liiki toodetega alates portselanist kinketoodetest ja põletatud savinõudest kuni lihtsate lauanõudeni kodumajapidamiste jaoks. Nende koostöö tase oli erinev. Näiteks valimisse kaasatud kaks suurimat importijat, mis tegelevad samuti suures osas edasimüügiga, ei esitanud täielikke andmeid kasumlikkuse ning ostuhinna ja sõltumatutele klientidele edasimüügihinna marginaali kohta ja üks neist keelas isegi ligipääsu oma kontodele. Need osapooled esitasid andmed üksnes ostutehingu siirdehinna ja/või müügitehingu siirdehinna kohta. Sel põhjusel ei saadud vaatamata korduvatele palvetele asjakohast teavet, mis võimaldaks hinnata tüüpiliste importijate bruto- ja netomarginaali valimisse kaasatud toote puhul tervikuna.

(201)

Sama moodi ei võimaldanud kahe valimisse kaasatud importija/jaemüüja esitatud andmed, kuna need olid mitmeski mõttes puudulikud, hinnata asjaomase toote jaemüüjate kasumi bruto- ja netomarginaali. Seetõttu ei olnud võimalik valimisse kaasatud importijate koostöö alusel teha otsust ELi tarneahela suutlikkuse kohta tulla toime kavandatud dumpinguvastase tollimaksuga ja järelikult sellise tollimaksu mõjuga jaehindadele ja seeläbi omakorda tarbijatele.

(202)

Importijate valimi küsimustele vastates teatas suur osa importijaid, et ostu- ja edasimüügihinna brutomarginaal jäi vahemikku 50–200 %. Valimisse kaasatud sõltumatute importijate puhul kontrollitud näitajad kinnitavad, et sellised brutomarginaalid on tüüpilised. Teiseks võib üldsusele kättesaadava dokumentatsiooni põhjal järeldada, et liidu tarneahel (st importijad ja vastavad kanalid) oleksid täielikult suutelised tulema toime dumpinguvastase tollimaksuga kavandatud määral, ilma et see ohustaks asjassepuutuvate ettevõtjate elujõulisust. Viimase publikatsiooni (10) kohaselt müüakse Hiina päritolu keraamiline kruus, mille ELi turustajad ostavad 0,70 USA dollari eest, ELis edasi 3,50 USA dollari eest, mille tulemusel on turustaja/edasimüüja kasumimarginaal rohkem kui 150 %. Sellise stsenaariumi kohaselt tähendaks kavandatud dumpinguvastane tollimaks, et enamiku impordi puhul lisanduks lisatasu 0,16 eurot (ja 0,36 eurot koostööd mittetegevate tootjate puhul) ELi tarneahelale, mis tähendaks üldist brutomarginaali 2,08 eurot konkreetse toote puhul. Suurbritannia Tööstuse Keskliidu (CBI) 2009. aasta turu-uuringus, mis käsitleb laua- ja kööginõude ning muude majapidamistarvete turgu ning millele viidati eespool põhjenduses 112, on öeldud, et CIF-hinna (liidu piiril) ja tarbijahinna suhe kõikus vahemikus 2,6–5,3 (11). Lõpuks ei osutanud valimisse kaasatud importijad/edasimüüjad kunagi sellele, et nad jätavad dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise korral keraamilised laua- ja kööginõud oma impordist või müügist välja.

(203)

Eeltoodut arvesse võttes ja muu usaldusväärse teabe puudumisel käesoleva uuringu käigus asuti ajutiselt seisukohale, et tarneahel üldiselt, sh importijad, on tõenäoliselt suutelised tulema toime CIF-hindade suurenemisega kavandatud määral ilma suuremate probleemideta ja et tarbijad ei koge tõenäoliselt hinnatõusu. Sellegipoolest kutsutakse huvitatud isikuid taas kord selgesõnaliselt üles esitama täiendavaid, ulatuslikke ja kontrollitavaid andmeid selle kohta, mis võimaldaks jätkata meetmete mõju analüüsimist tarneahelale ja viimaks ka tarbijatele kõnealuse menetluse järgmises etapis.

(204)

Ettepanekuid liidu huvide kohta esitas rohkem kui 20 valimisse mittekaasatud importijat, kelle hulka kuulusid enamasti väikeettevõtted, üks Euroopa ja rahvusvaheline kaubandusühing, Rootsi importijate ja jaemüüjate ühing, Kaug-Idast importijate Hollandi ühing ning Saksamaal asuv ühing ja importijate võrgustik. Importijate ühine mure seisnes selles, et meetmed hõlmaksid impordihinna suurenemist, nende tegevuse (osalist) kahanemist ja mõjutaksid neid seeläbi negatiivselt, muu hulgas marginaali ja kasumlikkuse osas. Need argumendid ei leidnud kinnitust järelduste põhjal, milleni jõutakse järgmises põhjenduses ja põhjenduses 202.

(205)

Mitu importijat väitis, et meetmete kehtestamisel läheb importijate juures rohkem töökohti kaduma, kui suudetakse töökohti säilitada liidu tootjate juures. Sellegipoolest on see vastuolus importijate teiste vastuväidetega, et nad võivad asendada keraamilised esemed mittekeraamilistega (nt tekstiilid kinkimiseks) või et nad on nõus tootma rohkem Euroopa Liidus.

(206)

Rootsi ühing oli seisukohal, et meetmed avaldavad negatiivset majanduslikku mõju importijatele suurte kulude tõttu, mis on tingitud uute tarneallikate otsimisest ja halduskuludest, kui importijad peaksid hakkama otsima alternatiive Hiina impordile. Euroopa ja rahvusvahelise kaubanduse ühing tõi välja, et tarnijate vahetamine on keeruline, kuna importijad peavad tegema neisse suuri investeeringuid. Siiski näib, et see ei ole mõne importija peamine mure, kuna nad eelistavad tarneallikate vahetamise võimalust. Peale selle viitab asjaolu, et pakutavad tooted ja liidu tarbimine muutub koos moega, sellele, et uute toodete arendamisega seotud kulud (uutelt tarnijatelt) on sellele sektorile omased.

(207)

Mitu valimisse mittekaasatud importijat väitis, et liidu tehased ei ole huvitatud kellegi teise margitoodete tootmisest. Sellegipoolest oli see vastuolus uurimise tulemusega valimisse kaasatud liidu tootjate puhul (mis näitas, et nad tootsid margitooteid kolmandatele osapooltele), ühe teise importija tehtud avaldusega ja asjaoluga, et mitu importijat, kes levitavad tooteid oma kaubamärgi all, hangivad osa oma sortimendist Euroopa Liidust.

(208)

Üks valimisse mittekaasatud importija ütles, et ei soovi jagada oma tootmisideesid, tootedisaini ja ettevõttes väljatöötatud lahendusi teatavate konkureerivate liidu tootjatega keraamiliste laua- ja kööginõude valdkonnas. Kuid uurimine ei näidanud, et see oleks importijate üldine mure. Tuleb ära märkida, et asjaomane importija oli vaidluses mõne Saksamaa tootjaga ja et osa tema kollektsioonist konkureeriks otseselt kõnealuse liidu tootjaga.

(209)

Teatavad importijad väitsid, et nad ei saa hankida liidu tootjatelt, kuna viimastel on suuremad kulud, neil jääb vajaka suutlikkusest käsitööesemete tootmiseks, nad ei suuda pakkuda väikesi tootmistsükleid, nad ei ole paindlikud, neil jääb puudu organiseerimisvõimest, et teenindada nõuetekohaselt suuri jaemüüjaid, kes pakuvad palju tooteid ja/või jääb neil vajaka tootmisprotsessidest, kvaliteedist, kaunistustest või vormidest. Need osapooled väitsid, et probleemid olid eriti olulised käsitöö- ja reklaamtoodete valdkonnas (nt pottsepatööd), teatavate margitoodete puhul, mida müüakse litsentsi alusel, teatavate registreeritud kasulike mudelite tootmisel ja spetsiaalsete kõrval- või serveerimistoodete tootmisel (nt suuremahulised portselanesemed). Mõned väitsid, et neil ei ole alternatiivi Hiinast importimisele. Ometi näitas uurimine, et enamik importijaid, kellega kokku puututi, hangivad laias valikus ja väga erineva kvaliteediga keraamilisi laua- ja/või kööginõusid eri allikatest, sh liidu tootjatelt. Peale selle pakuvad liidu tootjad laia valikut tooteid ja nende tootmisvõimsus võimaldab neil müüa rohkem Euroopa Liidu turule.

(210)

Kokkuvõttes võib järeldada, et meetmete kehtestamine võib tõepoolest avaldada negatiivset mõju teatavate importijate finantsseisundile. Kuid keskmiselt ei ole oodata, et see negatiivne mõju avaldaks olulist finantsmõju importijate üldisele olukorrale. Üldjuhul oodatakse, et nad on suutelised (osaliselt) toetama hinnatõusu ja/või (osaliselt) kandma tollimaksu üle oma klientidele (nt hulgimüüjad, turustajad, jaemüüjad), seda enam, et tollimaks mõjutab suurt hulka turul. Nende endast teada andnud importijate puhul, kes on samal ajal ka jaemüüjad, näitas uurimine, et asjaomane toode moodustab väga väikese osa nende üldisest tegevusest. Nende osapoolte esitatud teave ei võimaldanud nõuetekohaselt kindlaks määrata, millises ulatuses oleksid nad suutelised tulema toime ostuhinna suurenemisega kavandatud tollimaksu tõttu, kuid nagu on selgitatud põhjendustes 202–203, ei osuta seni kogutud teave sellele, et nad ei ole selleks üldse suutelised.

(211)

Seetõttu tehti esialgne järeldus, et meetme kehtestamine kavandatud tasemel ei avalda märkimisväärset kahjulikku mõju asjaomase toote sõltumatute importijate olukorrale.

(212)

Mitu importijat väitis, et mis tahes meetmete kehtestamine avaldab tõenäoliselt negatiivset mõju importija äripartneritele, alates viimistlus- ja dekoreerimisettevõtetest hulgimüüjate, tarnijate ja edasimüüjateni. Sellega seoses väitsid nad, et meetme kehtestamine võib kaotada rohkem töökohti nende satelliitettevõtetes, nt disaini- või logistikafirmades, kui säilitada/luua töökohti liidu tootmisharus. Mõned importijad väitsid samuti, et toodete defitsiit mõjutaks otseselt ka kingituste sektorit, reklaamitööstust, hotelli- ja toitlustussektorit, rühmatoitlustust ja kommertstarbijaid laiemalt. Seeläbi suureneks hinnakonkurents lühikese perioodi jooksul suurte allahindlusega toimuvate väljamüükide tasemele. Asutused, mis on tavaliselt piiratud eelarvega, nt tervishoiuasutused, kannataksid samuti. Peale selle väitsid mõned osapooled, et dumpinguvastased meetmed tähendavad tooraine defitsiiti kunsti ja loomingulise tööga tegelejatele, nt portselanimaalijatele või käsitööringidele.

(213)

Kõik need väited ei leidnud kinnitust. Teisest küljest näib, et importijate väited on vastuolus punktidega nende märkustest, kus nad väidavad, et võivad asendada keraamilised esemed mittekeraamilistega (nt tekstiilidega kinkimiseks), pöördudes igal juhul nende tavapäraste äripartnerite poole, kellele osutati eespool. Peale selle võib oodata, et liidu tootmisharu satelliitettevõtted saavad kasu meetmete kehtestamisest. Teisest küljest ei jõutud uurimise käigus järeldusele, et tekib toodete defitsiit, kui Hiinast pärit import konkureerib hinnaga, mille puhul ei kehti dumpinguhind. Meetmed on kavandatud ja need loovad eeldatavasti võrdsed võimalused kõigile keraamiliste laua- ja kööginõude tarnijatele ja ei piira alusetult asjaomasest riigist pärit importi. Hinnakonkurentsi väidetava suurenemise osas pidasid seda positiivseks näiteks need asutused, millel on tavaliselt piiratud eelarve, nt tervishoiuasutused.

(214)

Rootsi ühing oli seisukohal, et meetmed avaldaksid negatiivset majanduslikku mõju Rootsi hulgi- ja jaemüügi sektoritele. Rootsi ühingu hinnangul tähendab see tööhõive vähenemist 2–3 % (noorte puhul rohkem) ja impordi vähenemist 20 % võrra. Sellegipoolest näib, et väidetav mõju on liialdatud. Sellega seoses väärib mainimist, et mitte ükski importija, kes on samal ajal jaemüüja ja kes tegi uurimise käigus märkusi, ei osutanud sellele, et dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise korral jätab ta oma tootevalikust välja kogu toote. Ühe importija tehtud prognoosid töökohtade kohta meetmete kehtestamise korral on peaaegu samaväärsed olukorraga, kui meetmeid ei kehtestata.

(215)

Hiina kaubanduskoda osutas Taani uuringule, mille kohaselt peavad liidu kasutajad maksma iga euro kohta, mille liidu tootjad saavad kaubanduse kaitsemeetmetelt, rohkem kui 60 korda enam. Kuid see väide on väga üldine, ei ole konkreetselt seotud selle uurimisega ja puuduvad tõendid selle kohta, et see võiks tõepoolest olla tingitud selle uurimise mõjust.

(216)

Maailma suurtele jaemüüjatele spetsiaalsete jaemüügi edendusmeetmete pakkuja väitis, et tema ettevõte vajas suuri tootekoguseid lühikese perioodi jooksul jaemüügi edendamiseks mõne kuu vältel. Selle osapoole arvates, kes hangib ligikaudu kaks kolmandikku toodetest Aasiast, eeskätt Hiinast, hävitaks oluline tollimaks tema suutlikkust müüa tulevikus edendamishinna eest. Tuleb tunnistada, et dumpinguvastane tollimaks võib sellist liiki äritegevust negatiivselt mõjutada. Kuid tollimaksu eesmärk ei ole välistada turult Hiina kaubad. Peale selle hõlmasid kolme viimase aasta jooksul liidu tootjad 33 % sellest, mida see osapool nimetas muutlikuks nõudluseks.

(217)

Selle põhjal ning praeguses esialgses etapis tehakse järeldus, et kasu, mida saadaks, hoides ära kahju käesoleva uurimise ülejäänud osale, kehtestades esialgsed meetmed asjaomase toote impordi suhtes, ei kaalu üles võimalikku negatiivset mõju teatavatele muudele majandussektoritele.

(218)

Ükski lõpptarbijate huvisid otseselt esindav osapool, näiteks tarbijaühing, ei ole arvamust avaldanud.

(219)

Pidades silmas põhjenduses (202) mainitud avalikult kättesaadavaid andmeid, jõuti siiski esialgsele järeldusele, et meetmed kavandatava tollimaksu tasandil on turustusahelale vastuvõetavad ega põhjusta tarbijatele jaetasandil kõrgemaid hindu.

(220)

CCCLA ning mitme importijate ja jaemüüjate huvisid esindava osapoole hinnangul kannataksid dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise tõttu kõige rohkem ELi tarbijad. Liidus moodustavad suurema osa tarbijatest väikese sissetulekuga tarbijad, kellele saaksid osaks kitsam valik ja kõrgemad hinnad ilma ühegi lisaväärtuseta ning ajal, mil ELi majanduse olukord on habras. Väidetavalt on vaatlusalusel tootel psühholoogiline piirhind, mille ületamise korral tarbijad toodet ei ostaks. Teatavad tooteliigid kaoksid turult või asenduksid muust materjalist, näiteks plastist, melamiinist, metallist või puidust valmistatud toodetega. Üldjuhul oleksid need valikuvõimalused vähem keskkonnasõbralikud. Ühtlasi väideti, et tootevalik oleks piiratud, sest vaatlusalused importtooted, mis rahuldavad üle 60 % nõudlusest, kaoksid liidu turult, samas kui tarnete vähesus tõstaks hindu. Ühtlasi väitsid mõned osapooled, et kliendid sooritavad oma ostud lähiümbruses, kuid liidu tootjad ei suuda ega soovi pakkuda odavaid tooteid kohalikes müügipunktides. Asjaolu, et Saksa tootjad suudavad pakkuda suuremaid standardkoguseid madala hinnaga, ei rahulda liidu turgu, mis nõuab mitmekesisust ja järgib muutlikke moevoolusid. Mõnes vastuväites toonitatakse, et kui Hiina importtooted jäävad liidu turule, siis tõenäoliselt töötasude suurenemise tõttu Hiinas ja täiendavate tollimaksude tõttu väheneb oluliselt nende impordimaht ja tõuseb märkimisväärselt nende hind. Lisaks väideti, et kui toode ei ole taskukohane, ei jõua selle tootega seotud tarbimisharjumused uute põlvkondadeni.

(221)

Seoses tootevaliku kitsenemist käsitlevate seisukohtadega tuleb märkida, et uurimistulemuste kohaselt pakub asjakohane liidu tööstusharu väga laia valikut, mis on suunatud eri turulõikudele ja turustuskanalitele. Eelduste kohaselt aitavad meetmed liidu tööstusharul kogu oma potentsiaali ära kasutada ja turgu oma toodetega veelgi rikastada. Lisaks sellele ei ole ükski jaemüüjana tegutsev importija väitnud, et kaalub dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise puhul toote täielikku eemaldamist oma valikust.

(222)

Arvestades hinnatõusuga seotud väiteid, on uurimise eesmärk luua võrdsed tingimused, mitte kaotada Hiina kaupu liidu turult. Ühtegi piirhinda, mille ületamise korral tarbijad ei ostaks vaatlusaluseid tooteid, ei ole võimalik objektiivselt kindlaks määrata. Lisaks sellele, arvestades, et hinnakirjad on importijatele siduvad sageli vähemalt ühe aasta jooksul, ei saa üldjuhul eeldada, et hinnatõusud võiksid lühemas perspektiivis tarbijateni jõuda. Veelgi enam, arvestades meetmete taset ning impordihinna ja edasimüügihinna märkimisväärset erinevust, on ebatõenäoline, et kasutajad ja tarbijad maksaksid oluliselt kõrgemat hinda – tollimaks arvutatakse CIF-impordihinna põhjal ning jaemüügihind on impordihinna kordne. Seega, tõenäoliselt kannab turustusahel tollimaksu importijalt üle lõpptarbijale. Võimalikud hinnatõusud on väikesed ega mõjuta tarbija valikuid. Ei ole ette näha, et dumpinguvastased meetmed viiksid selleni, et uued põlvkonnad ei osta keraamilisi laua- ja kööginõusid. Lisaks tuleb märkida, et uurimistulemuste kohaselt suudab liidu tootmisharu pakkuda konkurentsivõimelisi hindu.

(223)

Samuti ei ole võimalik järeldada, et meetmed mõjutaksid märkimisväärselt köögi- või lauanõude valmistamiseks kasutatavaid materjale. Materjali liik ei ole alati peamine tegur näiteks keraamilise kingituseseme valikul. On siiski selge, et materjalid ei ole alati asendatavad: näiteks liidu õigusaktidega, mis käsitlevad toiduga kokkupuutuvaid materjale, on kehtestatud teatavad nõuded toiduainetega kokku puutuvate materjalide kohta. Märkimist väärib ka asjaolu, et üks tuntud importija, kes on ühtlasi jaemüüja, arvab samuti, et inimesed söövad jätkuvalt pigem keraamilistelt kui muudest materjalidest taldrikutelt, ning on oma laienemiskava ka vastavalt kohandanud.

(224)

Tarneprobleemidega seotud taotlused ei ole vastuvõetavad, sest ühelt poolt ei ole õiglaste hindadega võrdsete tingimuste loomine samaväärne Hiinast pärit impordi täieliku kaotamisega. Vastupidi, eelduste kohaselt saavad õiglasemast kaubandusest kasu kõik maailmataseme osapooled. Teiselt poolt tehti kindlaks, et praegune liidu tootmisharu suutlikkus katta tarnetega üks kolmandik liidu kogutarbimisest ei muuda aga ebaoluliseks asjaolu, et Hiinast pärit importtooted peaksid saabuma liidu turule dumpinguvastaste hindadega. Nii liidu tööstusharu ekspordijõudlus kui ka asjaolu, et kõnealune tootmisharu ei töötanud vaatlusalusel perioodil täie jõudlusega, osutavad sellele, et liidu valmistajad võiksid tõepoolest müüa rohkem liidu turul, juhul kui dumpinguhindadega import kõrvaldatakse. Viimane, kuid mitte vähem tähtis on asjaolu, et Hiina ei ole ainus liitu importimise allikas.

(225)

Nii ühes CCCLA mainitud Taani uurimuses kui ka ühe Rootsi ühingu osutatud uurimistöös väidetakse, et dumpinguvastased meetmed on üldjuhul tarbijatele kulukad. See väide on siiski väga üldine ega seostu konkreetselt käesoleva uurimisega, samuti puudub tõendusmaterjal, mis näitaks, et kõnealune väide võib mõjutada käesolevat uurimist.

(226)

Võttes arvesse eespool osutatut, jõuti esialgsele järeldusele, et meetmete kehtestamine ei mõjuta üldjuhul märkimisväärselt tarbijaid, näiteks kodumajapidamisi.

(227)

Eespool osutatut silmas pidades ning tuginedes kättesaadavale teabele liidu huvide kohta, jõuti esialgsele järeldusele, et üldiselt puuduvad mõjuvad põhjused, mis takistaksid ajutiste meetmete kehtestamist Hiinast pärit keraamiliste laua- ja kööginõude impordi suhtes.

(228)

Käesolevat järeldust ei lükka ümber mitme osapoole kaalutlused, mille kohaselt dumpinguvastased tollimaksud kujutavad üldjuhul lõivsuhet seoses kõnealuste osapoolte jõupingutustega viia mõned liidu väärtused liiduvälistesse riikidesse, näiteks seoses tarnijate sotsiaalstandardite parandamisega, laste tööga või keskkonnaalaste ja üldiste arenguprogrammidega. Need küsimused ei tohi kahjustada avatud ja õiglast kaubandust, mis saavutatakse liidu toodangu kaitsmisega selliste rahvusvahelise kaubanduse moonutuste nagu dumpingu eest, kohaldades kaubanduse kaitsmiseks ette nähtud vahendeid vastavalt ELi õigusele ja WTO eeskirjadele.

(229)

Olenemata eespool osutatust, võib käesolev esialgne hinnang vajada edasist põhjalikku analüüsi, kui huvitatud osapooled on arvamust avaldanud.

(230)

Pidades silmas dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi, tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(231)

Kõnealuste meetmete taseme määramisel võeti arvesse kindlaks määratud dumpingumarginaale ning liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks vajalikku tollimaksumäära.

(232)

Dumpingu kahjustava mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu arvutamisel võeti arvesse, et meetmed peaksid võimaldama liidu tootmisharul katta tootmiskulusid ja saada sellist maksueelset kasumit, mille teenimine võiks olla mõeldav liidus seda liiki tootmisharus samasuguse toote müügi puhul tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumisel. Nagu on selgitatud eespool, põhjenduses 135, võib 6 %-list käibepõhist kasumimarginaali pidada sobivaks miinimumiks, mille liidu tootmisharu võiks kahjustava dumpingu puudumisel eeldatavalt saavutada.

(233)

Lähtuvalt sellest arvutati liidu tootmisharu samasuguse toote mittekahjustav hind. Kahjusid vältiva hinna saamiseks lahutati tegelik kasum tehasehinnast ja liideti eespool nimetatud 6 %-line kasumimarginaal sel viisil arvutatud liidu tööstusharu nullkasumiga müügi hinnale.

(234)

Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus, milleks võrreldi Hiina Rahvavabariigi koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mis määratakse kindlaks hindade allalöömise määra arvutamiseks, mittekahjustava hinnaga, millega liidu tootmisharu müüs uurimisperioodil tooteid liidu turul. Seejärel väljendati selles võrdluses leitud kõik erinevused protsendimäärana keskmisest impordi CIF-koguhinnast.

(235)

Eelöeldut silmas pidades leiti, et algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt tuleks vastavalt väiksema tollimaksu reeglile kehtestada Hiina RVst pärit impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks dumpingu- või kahjumarginaali määrale, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(236)

Lähtuvalt eespool osutatust vastavad kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu määrad antud juhul dumpingumarginaalile.

(237)

Käesoleva määrusega äriühingute suhtes kehtestatud individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks läbiviidud uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis tehti uurimise käigus kindlaks nende äriühingute puhul. Kõnealuseid tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit Hiina Rahvavabariigist ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega nimetatud konkreetsed juriidilised isikud. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine äriühing, keda ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende puhul kehtib „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(238)

Kõik taotlused äriühingute suhtes kehtestatud individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamiseks (nt pärast juriidilise isiku nime muutmist või uute tootmise või müügiga tegelevate üksuste loomist) tuleks viivitamata esitada komisjonile (12) koos kogu asjakohase teabega, eelkõige teabega muudatuste kohta äriühingu tegevuses seoses tootmise ning omamaise ja eksportmüügiga, mis on seotud näiteks kõnealuse nimemuutusega või kõnealuste tootmis- ja müügiüksuste loomisega. Vajaduse korral muudetakse käesolevat määrust, ajakohastades nende äriühingute nimekirja, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(239)

Et tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane jõustamine, tuleks jääktollimaksu määra kohaldada mitte üksnes koostööst hoidunud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka nende tootjate suhtes, kes uurimisperioodil liitu ei eksportinud.

(240)

Üks osapool taotles meetmete (kui üldse) kehtestamist miinimumhinna kujul. Kõnealune osapool väitis, et väärtuselised tollimaksud kahjustaksid eelkõige kliente, kes ostavad kõrge kvaliteedi ja/või suure kaaluga importtooteid. Uurimine näitas siiski, et meetmed ei oleks ühelgi muul kujul sobivamad, võttes arvesse tootevaliku ulatust.

(241)

Vastavalt eespool osutatule on dumpingu- ja kahjumarginaalid ning ajutised tollimaksumäärad järgmised:

(242)

Tõrgeteta asjaajamise huvides tuleks määrata ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud, kes andsid endast teada menetluse algatamisteates märgitud tähtaja jooksul, saavad esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist. Lisaks tuleb märkida, et käesolevas määruses tehtud järeldused tollimaksude kehtestamise kohta on esialgsed ning need võidakse lõplike meetmete kehtestamisel uuesti läbi vaadata,