EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, EURATOM) nr 966/2012,

25. oktoober 2012,

mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002

SISUKORD

Ühisavaldus mitmeaastase finantsraamistikuga seotud küsimustes

Ühisavaldus hoonetega seotud kulude kohta seoses artikliga 203

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldus artikli 203 lõike 3 kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 322, koostoimes Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga, eriti selle artikliga 106a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse kontrollikoja arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

ESIMENE OSA

ÜLDSÄTTED

I   JAOTIS

REGULEERIMISESE, REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse Euroopa Liidu üldeelarve koostamise ja täitmise ning raamatupidamise aastaaruande esitamise ja auditeerimise eeskirjad.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse Euratomi Tarneagentuuri eelarve täitmise suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „liit”- sõltuvalt kontekstist kas Euroopa Liit või Euroopa Aatomienergiaühendus või mõlemad;

b)   „institutsioon”- Euroopa Parlament, Euroopa Ülemkogu, nõukogu, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Kohus, Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee, Euroopa Ombudsman, Euroopa Andmekaitseinspektor ja Euroopa välisteenistus; Euroopa Keskpanka (EKP)ei käsitata liidu institutsioonina;

c)   „eelarve”- vahend, milles prognoositakse ja kiidetakse heaks igaks eelarveaastaks kõik liidule vajalikuks peetavad tulud ja kulud;

d)   „alusakt”- õigusakt, mis loob õigusliku aluse meetmele ja sellele vastavate eelarvesse kantud kulude kandmisele.

Alusakt võib olla mis tahes järgmises vormis:

Soovitused ega arvamused ei ole alusaktid;

e)   „täitmise viis”- eelarve täitmise meetod, mida on kirjeldatud artiklites 58, 59 ja 60;

f)   „delegeerimisleping”- eelarve täitmisega seotud ülesandeid täitvate isikute ja üksustega artikli 58 lõike 1 punkti c kohaselt sõlmitud leping;

g)   „toetusesaaja”- füüsiline või juriidiline isik, kellega on sõlmitud toetusleping või kellele on toetuse andmise otsus teatavaks tehtud;

h)   „töövõtja”- füüsiline või juriidiline isik, kellega on sõlmitud hankeleping;

i)   „vahendite saaja”- toetusesaaja, töövõtja või mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kes saab mõne rahastamisvahendi kaudu auhindu või rahalisi vahendeid;

j)   „auhind”- konkursi tulemusena antav rahaline toetus;

k)   „laen”- leping, mis kohustab laenuandjat andma laenuvõtja käsutusse kokkulepitud ajaks kokkulepitud rahasumma ning mille kohaselt on laenuvõtja kohustatud nimetatud summa kokkulepitud aja jooksul tagasi maksma;

l)   „tagatis”- kirjalik kohustus vastutada täielikult või osaliselt kolmanda isiku võla, kohustuse või nimetatud kolmanda isiku kohustuse nõuetekohase täitmise eest sündmuse korral, mis tingib sellise tagatise realiseerimise, nt laenukohustuse täitmata jätmine;

m)   "omakapitaliinvesteering"- investoripoolne otsene või kaudne kapitali andmine ettevõtte käsutusse ettevõtte täieliku või osalise omandiõiguse vastu, kusjuures omakapitaliinvestor võib lisaks osaleda teataval määral ka ettevõtte juhtimises ja tulevase kasumi jaotamises;

n)   „kvaasiomakapitali investeering”- omakapitali ja võla vahepeale jääv rahastamisliik, mis on suurema riskiga kui kõrgema nõudeõiguse järguga võlad ja väiksema riskiga kui lihtaktsiakapital. Kvaasiomakapitali investeeringuid võib struktureerida võlana, nad on tavaliselt tagatiseta ja allutatud ning mõnel juhul omakapitaliks vahetatavad, või eelisaktsiakapitalina;

o)   „riskijagamisvahend”- rahastamisvahend, mis võimaldab kindlaksmääratud riski jagamist ühe või mitme üksuse vahel, vajaduse korral kokkulepitud tasu eest;

p)   „rahastamisvahendid”- liidu meetmed, millega antakse eelarvest liidu ühe või mitme konkreetse poliitikaeesmärgi saavutamiseks täiendavuse põhimõttel rahalist toetust. Sellised vahendid võivad olla omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringute, laenu, tagatise või muu riskijagamisvahendi vormis, mida võidakse vajaduse korral kombineerida toetusega;

q)   „personalieeskirjad”- Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (9);

r)   „kontroll”- mis tahes meede, mis on võetud piisava kindluse tagamiseks tegevuse tulemuslikkuse, tõhususe ja säästlikkuse, aruandluse usaldusväärsuse, vara ja teabe säilimise, pettuse ja eeskirjade eiramiste ennetamise, tuvastamise ja kõrvaldamise ning järelmeetmete suhtes, ning raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsusega seotud riskide piisav juhtimine, võttes arvesse programmide mitmeaastast iseloomu ja asjaomaste maksete laadi. Kontroll võib hõlmata erinevaid kontrollimisi, samuti mis tahes poliitika või protseduuri rakendamist esimeses lauses kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks;

s)   „kontrollimine”- tulu- või kulutoimingu teatava aspekti kontrollimine.

Artikkel 3

Teiseste õigusaktide kooskõla käesoleva määrusega

1.   Alusaktis sisalduvad sätted, mis käsitlevad eelarve täitmist tulude ja kuludena, peavad olema kooskõlas esimese osa II jaotises sätestatud eelarvepõhimõtetega.

2.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, näidatakse igas seadusandjale esitatud ettepanekus või ettepaneku muudatuses, mis sisaldab erandeid esimese osa II jaotise sätetest või käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidest, selgelt kõik sellised erandid ja nimetatakse ettepaneku põhjendustes ja seletuskirjas konkreetsed põhjused, mis neid õigustavad.

Artikkel 4

Ajavahemikud, kuupäevad ja tähtajad

Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevas määruses kindlaks määratud tähtaegade suhtes nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrust (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad (10).

Artikkel 5

Isikuandmete kaitse

Käesolev määrus ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (11) ega Euroopa Parlamendi ja määruses (EÜ) nr 45/2001 sätestatud nõuete kohaldamist.

II   JAOTIS

EELARVEPÕHIMÕTTED

Artikkel 6

Eelarvepõhimõtete austamine

Eelarve koostatakse ja seda täidetakse kooskõlas ühtsuse, eelarve õigsuse, aastasuse, tasakaalu, arvestusühiku, kõikehõlmavuse, sihtotstarbelisuse, tulemuslikku ja tõhusat sisekontrolli nõudva usaldusväärse finantsjuhtimise ning läbipaistvuse põhimõtetega, nagu need on sätestatud käesolevas määruses.

1.   PEATÜKK

Ühtsuse ja eelarve õigsuse põhimõtted

Artikkel 7

Eelarve sisu

1.   Eelarve koosneb:

2.   Vastavalt artikli 49 lõike 1 punktile d kantakse eelarvesse liidu poolt sõlmitud laenutehingutega, seal hulgas Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi ja maksebilansi toetamise mehhanismi raames tehtud tehingutega seotud tagatised.

Artikkel 8

Ühtsuse ja eelarve õigsuse põhimõtteid käsitlevad erieeskirjad

1.   Ilma et see piiraks artikli 83 kohaldamist, ei nõuta tulusid sisse ega maksta kulusid, kui need ei ole kantud mõnele eelarvereale.

2.   Kulukohustusi, mis ületavad heakskiidetud assigneeringuid, ei tohi võtta ega heaks kiita.

3.   Eelarvesse võib kanda üksnes need assigneeringud, mis vastavad vajalikuks peetavatele kuludele.

4.   Eelarvest tehtud eelmaksetelt kogunenud intressid ei kuulu liidule tasumisele, kui delegeerimislepingutest ei tulene teisiti. Juhtudel, mil intressid on ette nähtud, võetakse need uuesti asjaomase meetme jaoks kasutusse, arvatakse artikli 23 lõike 1 esimese lõigu punkti c kohaselt maksetaotlustest maha või nõutakse sisse.

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte eelmaksetelt kogunenud intresside raamatupidamisarvestuse üksikasjalike eeskirjade kohta.

2.   PEATÜKK

Aastasuse põhimõte

Artikkel 9

Määratlus

Eelarvesse kantud assigneeringud kiidetakse heaks eelarveaastaks, mis kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini.

Artikkel 10

Assigneeringute liik

1.   Eelarve sisaldab liigendatud assigneeringuid, mis koosnevad kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest, ning liigendamata assigneeringuid.

2.   Kulukohustuste assigneeringud hõlmavad eelarveaastal võetud juriidiliste kohustuste koguväärtust, kui artikli 86 lõikest 4 ja artikli 189 lõikest 2 ei tulene teisiti.

3.   Maksete assigneeringud hõlmavad makseid, mis tehakse eelarveaastal või eelnenud eelarveaastatel võetud juriidiliste kohustuste täitmiseks.

4.   Käesoleva artikli lõiked 1 ja 2 ei piira teise osa I, IV ja VI jaotise erisätete kohaldamist ning ei takista assigneeringute üldist kulukohustustega sidumist ega eelarveliste kulukohustuste jaotamist mitme aasta peale.

Artikkel 11

Tulude ja assigneeringutega seotud raamatupidamine

1.   Eelarveaasta tulud kirjendatakse eelarveaasta raamatupidamisarvestusse kõnealuse eelarveaasta jooksul laekunud summade alusel. Siiski võib järgneva eelarveaasta jaanuarikuu omavahendid teha kättesaadavaks ettemaksuna nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (millega rakendatakse otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta) (12) kohaselt.

2.   Käibemaksupõhiseid omavahendeid, täiendavaid kogurahvatulu põhiseid vahendeid ja võimalikke rahalisi osalusi käsitlevaid kandeid võib korrigeerida määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 kohaselt.

3.   Eelarveaastaks heakskiidetud assigneeringuid kasutatakse üksnes selliste kulukohustuste katmiseks, mis võetakse ja makstakse kõnealusel eelarveaastal, ja eelnenud eelarveaastate kulukohustustest tulenevate tasumisele kuuluvate summade katmiseks.

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte eelarveaasta assigneeringuid käsitlevate üksikasjalike eeskirjade kohta.

4.   Kulukohustused kirjendatakse raamatupidamisarvestusse kuni 31. detsembrini võetud juriidiliste kohustuste põhjal. Erandina kirjendatakse artikli 86 lõikes 4 osutatud üldised eelarvelised kulukohustused ning artikli 189 lõikes 2 osutatud ja kolmandate riikidega sõlmitud rahastamislepingud raamatupidamisarvestusse 31. detsembrini võetud eelarveliste kulukohustuste põhjal.

5.   Maksed kirjendatakse eelarveaasta raamatupidamisarvestusse maksete alusel, mille peaarvepidaja on teinud kõnealuse eelarveaasta 31. detsembriks.

6.   Erandina lõigetest 3, 4 ja 5 kirjendatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi kulud eelarveaasta raamatupidamisarvestusse teise osa I jaotises sätestatud eeskirjade kohaselt.

Artikkel 12

Assigneeringute sidumine kulukohustustega

Eelarvesse kantud assigneeringud võib kulukohustustega siduda alates 1. jaanuarist pärast seda, kui eelarve on lõplikult vastu võetud, v.a juhul kui teise osa I ja VI jaotises on sätestatud teisiti.

Artikkel 13

Assigneeringute tühistamine ja järgmisse eelarveaastasse ülekandmine

1.   Assigneeringud, mida ei ole kasutatud selle eelarveaasta lõpuks, mille eelarvesse need on kantud, tühistatakse.

Need võib lõigete 2 ja 3 kohaselt asjaomase institutsiooni otsusega, mis on tehtud hiljemalt 15. veebruaril, siiski üle kanda, kuid üksnes järgmisse eelarveaastasse, või need võib kanda järgmisse eelarveaastasse üle automaatselt lõike 4 kohaselt.

2.   Liigendatud kulukohustuste assigneeringutest ja liigendamata assigneeringutest, mis on jäänud eelarveaasta sulgemise järel veel kulukohustustega sidumata, võib järgmisse eelarveaastasse üle kanda:

3.   Maksete assigneeringutest võib järgmisse eelarveaastasse üle kanda summad, mida on vaja olemasolevate kulukohustuste või nende kulukohustuste katmiseks, mis on seotud järgmisse eelarveaastasse ülekantud kulukohustuste assigneeringutega, kui järgneva eelarveaasta asjaomastel eelarveridadel ettenähtud maksete assigneeringud ei ole vajaduste katmiseks piisavad.

Asjaomane institutsioon kasutab kõigepealt jooksvaks eelarveaastaks heakskiidetud assigneeringuid ega kasuta eelnevast eelarveaastast ülekantud assigneeringuid enne, kui esimesena nimetatud on ammendunud.

4.   Liigendamata assigneeringud, mis vastavad eelarveaasta lõpu seisuga nõuetekohaselt lepingute alusel võetud kohustustele, kantakse automaatselt üle üksnes järgmisse eelarveaastasse.

5.   Asjaomane institutsioon teatab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 15. märtsiks oma otsusest assigneeringuid järgmisse eelarveaastasse üle kanda ja täpsustab iga eelarverea kohta, kuidas lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriume on iga järgmisse eelarveaastasse ülekandmise puhul kohaldatud.

6.   Ilma et see piiraks artikli 14 kohaldamist, ei kanta reservi arvatud assigneeringuid ja personalikuludeks mõeldud assigneeringuid järgmisse eelarveaastasse üle. Käesoleva artikli tähenduses hõlmavad personalikulud institutsioonide nende liikmete ja töötajate töötasusid ja hüvitisi, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju.

7.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte assigneeringute tühistamist ja järgmisse eelarveaastasse ülekandmist käsitlevate üksikasjalike eeskirjade kohta.

Artikkel 14

Sihtotstarbelise tulu järgmisse eelarveaastasse ülekandmise eeskirjad

Artiklis 21 nimetatud sihtotstarbelise tulu ning sellisest tulust tulenevate kasutamata ja 31. detsembril kättesaadavate assigneeringute järgmisse eelarveaastasse ülekandmine toimub kooskõlas järgmiste eeskirjadega:

Artikkel 15

Assigneeringute vabastamine

Kui assigneeringud vabastatakse mis tahes eelarveaastal, mis järgneb eelarveaastale, mil assigneeringud eelarvesse kanti, nendest rahastatavate meetmete täieliku või osalise rakendamata jätmise tõttu, tühistatakse asjaomased assigneeringud, ilma et see piiraks artiklite 178 ja 182 kohaldamist.

Artikkel 16

Eelarve vastuvõtmise hilinemise korral kohaldatavad eeskirjad

1.   Kui eelarvet ei ole eelarveaasta alguseks lõplikult vastu võetud, kohaldatakse ELi toimimise lepingu artikli 315 esimeses lõigus sätestatud menetlust (ajutiste kaheteistkümnendike kord). Kulukohustusi võib võtta ja makseid teha käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud piirides.

2.   Kulukohustusi võib võtta iga peatüki kohta kõige rohkem ühe neljandiku piires eelnenud eelarveaastaks asjaomases peatükis heakskiidetud assigneeringute kogusummast pluss üks kaheteistkümnendik iga möödunud kuu eest.

Eelarveprojektis ettenähtud assigneeringuid ei tohi ületada.

Makseid võib teha igas kuus iga peatüki kohta kõige rohkem ühe kaheteistkümnendiku piires eelnenud eelarveaastaks asjaomases peatükis heakskiidetud assigneeringutest. Kõnealune summa ei või aga ületada üht kaheteistkümnendikku eelarveprojekti samas peatükis kavandatud assigneeringutest.

3.   Eelnenud eelarveaastaks asjaomases peatükis heakskiidetud assigneeringuid, mis on sätestatud lõigetes 1 ja 2, tuleb mõista assigneeringutena, mis sisalduvad hääletusel vastuvõetud eelarves, sealhulgas paranduseelarvetes, pärast kõnealuse eelarveaasta jooksul tehtud ümberpaigutuste arvessevõtmiseks tehtud korrigeerimist.

4.   Kui liidu tegevuse järjepidevus ja haldusvajadused seda nõuavad, võib nõukogu komisjoni ettepanekule tuginedes kiita kvalifitseeritud häälteenamusega heaks nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringute puhul ühte ajutist kaheteistkümnendikku ületavaid, kuid, v.a nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kokku mitte rohkem kui nelja ajutise kaheteistkümnendiku suuruseid kulusid lisaks nendele assigneeringutele, mis muutuvad automaatselt kättesaadavaks vastavalt lõigetele 1 ja 2. Nõukogu edastab loa andmise otsuse viivitamata Euroopa Parlamendile.

Otsus jõustub 30 päeva pärast selle vastuvõtmist, kui Euroopa Parlament:

Täiendavad kaheteistkümnendikud kiidetakse heaks tervikuna ja need ei ole jagatavad.

5.   Kui teatava peatüki puhul ei piisa neljast lõike 3 kohaselt kinnitatud kaheteistkümnendikust selliste kulude katmiseks, mis on vajalikud, et vältida asjaomase peatükiga hõlmatud valdkonnas liidu tegevuse järjepidevuse katkemist, võib erandkorras anda loa ületada eelnenud eelarveaastal vastavasse eelarvepeatükki kantud assigneeringute summat. Euroopa Parlament ja nõukogu toimivad lõikes 3 sätestatud korras. Siiski ei või mingil juhul ületada eelnenud eelarveaasta eelarves ega esitatud eelarveprojekti kohaselt kättesaadavate assigneeringute kogusummat.

3.   PEATÜKK

Tasakaalu põhimõte

Artikkel 17

Määratlus ja reguleerimisala

1.   Tulud ja maksete assigneeringud peavad olema tasakaalus.

2.   Eelarve raames ei või liit ega artiklis 208 osutatud asutused võtta laenu.

Artikkel 18

Eelarveaasta saldo

1.   Iga eelarveaasta saldo kantakse järgneva eelarveaasta eelarvesse tuluna või maksete assigneeringuna olenevalt sellest, kas tegu on eelarve ülejäägi või puudujäägiga.

2.   Selliste tulude ja maksete assigneeringute eelarvestused kantakse eelarvesse eelarvemenetluse käigus ja artikli 39 kohaselt esitatava kirjaliku muutmisettepaneku abil. Need koostatakse kooskõlas määrusega (EÜ, Euratom) nr 1150/2000.

3.   Pärast esialgse raamatupidamise aastaaruande esitamist kantakse igal eelarveaastal kõik nimetatud aastaaruande ja eelarvestustega võrreldes tekkinud lahknevused järgmise eelarveaasta eelarvesse paranduseelarve abil, mis käsitleb üksnes neid lahknevusi. Sel juhul esitab komisjon samaaegselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule paranduseelarve projekti 15 päeva jooksul esialgse raamatupidamise aastaaruande esitamisest arvates.

4.   PEATÜKK

Arvestusühiku põhimõte

Artikkel 19

Euro kasutamine

1.   Mitmeaastane finantsraamistik ja eelarve koostatakse ja neid täidetakse ning raamatupidamise aastaaruanne esitatakse eurodes. Artikli 65 lõikes 1 osutatud rahavoogude juhtimiseks lubatakse peaarvepidajal ja avansikontode puhul nende haldajatel ning komisjoni ja Euroopa välisteenistuse haldusjuhtimise vajaduste täitmiseks vastutaval eelarvevahendite käsutajal teha tehinguid muudes vääringutes, nagu on sätestatud käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides.

2.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte euro ja muude vääringute vahelist vahetuskurssi käsitlevate üksikasjalike eeskirjade kohta.

5.   PEATÜKK

Kõikehõlmavuse põhimõte

Artikkel 20

Määratlus ja reguleerimisala

Ilma et see piiraks artikli 21 kohaldamist, katab kogutulu maksete assigneeringute kogusumma. Ilma et see piiraks artikli 23 kohaldamist, kajastatakse kõiki tulusid ja kulusid täies mahus neid vastastikku korrigeerimata.

Artikkel 21

Sihtotstarbeline tulu

1.   Sihtotstarbelisi välis- ja sisetulusid kasutatakse teatavate kulukategooriate rahastamiseks.

2.   Sihtotstarbeliste välistulude hulka kuuluvad:

3.   Sihtotstarbeliste sisetulude hulka kuuluvad:

4.   Alusaktiga võidakse samuti ette näha tulu, mida kasutatakse sihtotstarbeliselt teatavateks kuludeks. Selline tulu kuulub sihtotstarbelise sisetulu hulka, kui alusaktist ei tulene teisiti.

5.   Eelarve sisaldab ridu, millele on kantud sihtotstarbelised välis- ja sisetulud ning võimaluse korral märgitud ka summad.

Eelarveprojekti võib kanda üksnes sellised sihtotstarbelise tulu summad, mille suurus on eelarveprojekti koostamise kuupäeva seisuga kindel.

6.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad sihtotstarbeliste välis- ja sisetulude eelarves esitamise struktuuri loomist ja vastavate assigneeringute eraldamist ning teadusprogrammides liikmesriikide rahalise osaluse korda. Peale selle antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 11 kohaselt kehtestatud sanktsioonidest saadud tulu ja sihtotstarbelise tulu kohta, mis tuleneb Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riikide osalemisest teatavates liidu programmides.

Artikkel 22

Annetused

1.   Komisjon võib vastu võtta kõik liidule tehtud annetused, nagu sihtkapital, toetused, kinked ja annakud.

2.   Annetusi, mille väärtus on 50 000 eurot või üle selle ja millega kaasnevad rahalised kulud, sealhulgas järelkulud, mis ületavad 10 % tehtud annetuse väärtusest, võib komisjon vastu võtta ainult Euroopa Parlamendi ja nõukogu loal, kusjuures mõlemad teevad otsuse kahe kuu jooksul komisjoni taotluse saamisest arvates. Kui selle aja jooksul ei ole vastuväiteid esitatud, teeb komisjon annetuse vastuvõtmise kohta lõpliku otsuse.

3.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte liidule tehtud annetuste vastuvõtmist käsitlevate üksikasjalike eeskirjade kohta.

Artikkel 23

Mahaarvamist ja vahetuskursierinevuste korrigeerimist käsitlevad eeskirjad

1.   Maksetaotlustest, mis seejärel kinnitatakse maksmiseks netosummas, võib maha arvata:

Esimese lõigu punktis d nimetatud korrigeerimisi võib teha otsese mahaarvamisena samale maksesaajale tehtavast uuest vahemaksest või lõppmaksest, mis tehakse sellel eelarveaastal ning sellest peatükist ja artiklist, mille arvelt ülemäärane makse tehti.

Esimese lõigu punktides c ja d osutatud mahaarvamiste suhtes kohaldatakse liidu raamatupidamiseeskirju.

2.   Liidule tarnitud toodete või osutatud teenuste maksumus, mis sisaldab maksusid, mille liikmesriigid Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli kohaselt tagastavad, kantakse eelarvesse maksudeta summadena.

3.   Liidule tarnitud toodete või osutatud teenuste maksumuse, mis sisaldab maksusid, mille kolmandad riigid asjaomaste kokkulepete põhjal tagastavad, võib eelarvesse kanda:

4.   Eelarve täitmisel ilmnevate vahetuskursierinevustega seoses võib teha korrigeerimisi. Lõplik kasum või kahjum kajastatakse eelarveaasta saldos.

5.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte tagastatavate maksude kontosid käsitlevate üksikasjalike eeskirjade kohta.

6.   PEATÜKK

Sihtotstarbelisuse põhimõte

Artikkel 24

Üldsätted

Assigneeringud kantakse eelarvesse sihtotstarbelistena jaotiste ja peatükkide kaupa. Peatükid jaotatakse omakorda artikliteks ja punktideks.

Artikkel 25

Muude institutsioonide kui komisjoni ümberpaigutused

1.   Iga institutsioon, välja arvatud komisjon, võib oma eelarvejao piires assigneeringuid ümber paigutada:

2.   Kolm nädalat enne lõikes 1 osutatud ümberpaigutuse tegemist teatab institutsioon Euroopa Parlamendile ja nõukogule oma vastavast kavatsustest. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab kõnealuse aja jooksul nõuetekohaselt põhjendatud argumente, kohaldatakse artiklis 27 sätestatud korda.

3.   Iga institutsioon, välja arvatud komisjon, võib Euroopa Parlamendile ja nõukogule teha ettepaneku ümberpaigutusteks oma eelarvejao piires ühest jaotisest teise, kui need ületavad ülemmäära, milleks on 10 % eelarveaasta assigneerinutest, mis on näidatud eelarvereal, millelt ümberpaigutus tehakse. Nende ümberpaigutuste suhtes kohaldatakse artiklis 27 sätestatud korda.

4.   Iga institutsioon, välja arvatud komisjon, võib oma eelarvejao piires teha ümberpaigutusi artiklite sees ilma Euroopa Parlamenti ja nõukogu sellest eelnevalt teavitamata.

5.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte üksikasjalike eeskirjade kohta, mis käsitlevad muude institutsioonide kui komisjoni tehtavate ümberpaigutuste protsentide arvutamist.

Artikkel 26

Komisjoni ümberpaigutused

1.   Komisjon võib oma eelarvejao piires iseseisvalt:

Kolm nädalat enne esimese lõigu punktis c osutatud ümberpaigutuste tegemist teatab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule oma vastavast kavatsusest. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab kõnealuse aja jooksul nõuetekohaselt põhjendatud argumente, kohaldatakse artiklis 27 sätestatud korda.

Erandina teisest lõigust võib komisjon eelarveaasta viimase kahe kuu jooksul aga paigutada kokku kuni 5 % ulatuses eelarveaasta assigneeringutest iseseisvalt ühest jaotisest teise ümber personalile, koosseisuvälistele ja muudele töötajatele tehtavate kuludega seotud assigneeringuid. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu kahe nädala jooksul pärast neid ümberpaigutusi käsitleva otsuse vastuvõtmist.

2.   Tingimusel et ta teavitab sellest viivitamata Euroopa Parlamenti ja nõukogu, võib komisjon otsustada teha oma eelarvejao piires ühest jaotisest teise järgmisi ümberpaigutusi:

3.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte üksikasjalike eeskirjade kohta, mis käsitlevad komisjoni oma eelarvejao piires tehtavate ümberpaigutuste protsentide arvutamist ja assigneeringute ümberpaigutamise taotluste põhjendamist.

Artikkel 27

Institutsiooni ümberpaigutusettepanekud Euroopa Parlamendile ja nõukogule

1.   Iga institutsioon esitab oma ümberpaigutusettepanekud samaaegselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2.   Euroopa Parlament ja nõukogu teevad otsuse assigneeringute ümberpaigutamise kohta käesoleva artikli lõigete 3–6 kohaselt, v.a juhul kui teise osa I jaotises on sätestatud teisiti.

3.   Otsuse ümberpaigutusettepaneku kohta teevad Euroopa Parlament ja nõukogu, viimane kvalifitseeritud häälteenamusega, kuue nädala jooksul alates iga mõlemale institutsioonile esitatud ümberpaigutusettepaneku kättesaamisest, välja arvatud kiireloomulistel juhtudel.

4.   Ümberpaigutusettepanek kiidetakse heaks, kui kuue nädala jooksul leiab aset ükskõik milline järgnevatest sündmustest:

5.   Kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei nõua teisiti, lühendatakse lõikes 3 osutatud kuuenädalane tähtaeg kolme nädalani ükskõik millisel järgmistest juhtudest:

6.   Kui kas Euroopa Parlament või nõukogu muudab ümberpaigutatavat summat, kuid teine institutsioon kiidab selle heaks või ei tee selle kohta otsust, või kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu ümberpaigutatavat summat muudavad, käsitatakse heaks kiidetuna väiksemat nendest summadest, välja arvatud juhul, kui asjaomane institutsioon võtab ümberpaigutusettepaneku tagasi.

Artikkel 28

Erisätted ümberpaigutamiste kohta

1.   Assigneeringuid võib ümber paigutada ainult sellistele eelarveridadele, mis sisaldavad heakskiidetud assigneeringuid või on varustatud märkega „pro memoria”.

2.   Sihtotstarbelisele tulule vastavaid assigneeringuid võib ümber paigutada üksnes juhul, kui sellist tulu kasutatakse sel otstarbel, milleks see ette on nähtud.

Artikkel 29

Erisätete alusel toimuv ümberpaigutamine

1.   Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondile, struktuurifondidele, Ühtekuuluvusfondile, Euroopa Kalandusfondile, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondile ja teadusuuringute jaoks ettenähtud eelarvejaotiste piires toimub ümberpaigutamine teise osa I, II ja III jaotise erisätete alusel.

2.   Ümberpaigutuste üle, mille eesmärk on võimaldada hädaabireservi kasutamist, otsustavad komisjoni ettepaneku põhjal Euroopa Parlament ja nõukogu. Iga hädaolukorra meetme kohta tuleb esitada eraldi ettepanek.

Käesoleva lõike kohaldamisel kohaldatakse artikli 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatud korda. Kui Euroopa Parlament ja nõukogu ei ole komisjoni ettepanekuga nõus ja nad ei jõua selle reservi kasutamise suhtes ühisele seisukohale, ei tee nad komisjoni esitatud ümberpaigutusettepaneku kohta otsust.

3.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte assigneeringute hädaabireservist ümberpaigutamist käsitlevate taotluste üksikasjalike eeskirjade kohta.

7.   PEATÜKK

Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõte

Artikkel 30

Säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõte

1.   Assigneeringuid kasutatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt, milleks on säästlikkus, tõhusus ja tulemuslikkus.

2.   Säästlikkuse põhimõte tähendab, et vahendeid, mida institutsioon oma tegevuses kasutab, tehakse õigel ajal kättesaadavaks ning et nende kogus ja kvaliteet on sobivad ja nende hind võimalikult soodne.

Tõhususe põhimõte tähendab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel.

Tulemuslikkuse põhimõte tähendab seatud eesmärkide ja kavandatud tulemuste saavutamist.

3.   Kõikidele eelarvega hõlmatud tegevusvaldkondadele seatakse täpsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja ajaliselt piiritletud eesmärgid. Nende eesmärkide saavutamist jälgitakse iga tegevuse jaoks ettenähtud tulemusnäitajate abil ja kulude eest vastutavad asutused esitavad Euroopa Parlamendile ja nõukogule artikli 38 lõike 3 punktis e osutatud teabe. See teave esitatakse kord aastas ja hiljemalt eelarveprojektile lisatavates dokumentides.

4.   Otsuste tegemise parandamiseks teevad institutsioonid nii eel- kui ka järelhindamisi komisjoni antud juhiste kohaselt. Selliseid hindamisi tehakse kõikide programmide ja tegevuste puhul, millega kaasnevad märkimisväärsed kulud, ja hindamistulemustest teatatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kulude eest vastutavatele haldusasutustele.

5.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte eel-, vahe- ja järelhindamist käsitlevate üksikasjalike eeskirjade kohta.

Artikkel 31

Kohustuslik finantsselgitus

1.   Kõikidele ettepanekutele või algatustele, mille komisjon, Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja”) või liikmesriik esitab seadusandjale ja mis võivad mõjutada eelarvet, sealhulgas muuta ametikohtade arvu, lisatakse finantsselgitus ja artikli 30 lõikes 4 osutatud eelhindamine.

Kõikide seadusandjale esitatud ettepanekute või algatuste muudatustele, mis võivad eelarvet märgatavalt mõjutada, sealhulgas muuta ametikohtade arvu, lisatakse muudatusettepanekut esitava institutsiooni koostatud finantsselgitus.

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte finantsselgitusele esitatavaid nõudeid käsitlevate üksikasjalike eeskirjade kohta.

2.   Eelarvemenetluse käigus esitab komisjon vajaliku teabe assigneeringute vajaduse muutumise võrdlemiseks finantsselgituses sisalduvate esialgsete prognoosidega, pidades silmas seadusandjale esitatud ettepanekut või algatust käsitlevate arutelude edenemist.

3.   Pettuse ja eeskirjade eiramiste ohu vähendamiseks esitatakse lõikes 1 osutatud finantsselgituses teave loodud sisekontrollisüsteemi, kõnealuse süsteemiga kaasneva kontrolli kulude ja sellest saadava kasu hinnangu, oodatava vigade riski taseme hinnangu ning olemasolevate ja kavandatavate pettuse ärahoidmise ja kaitsemeetmete kohta.

Sellises analüüsis võetakse arvesse vigade tõenäolist ulatust ja liiki ning asjaomase poliitikavaldkonna eritingimusi ja selle suhtes kohaldatavaid eeskirju.

Artikkel 32

Eelarve täitmise sisekontroll

1.   Eelarvet täidetakse iga täitmise viisi puhul asjakohast tulemuslikku ja tõhusat sisekontrolli rakendades ning vastavalt asjakohastele valdkondlikele eeskirjadele.

2.   Eelarve täitmisel tähendab sisekontroll kõigil juhtimistasanditel rakendatavat protsessi ning see on loodud piisava kindluse tagamiseks järgnevate eesmärkide saavutamisel:

3.   Tulemuslik sisekontroll põhineb parimatel rahvusvahelistel tavadel ja hõlmab eelkõige järgmist:

4.   Tõhus sisekontroll põhineb järgneval:

5.   Kui vigade esinemise määr on rakendamise jooksul püsivalt kõrge, tuvastab komisjon kontrollisüsteemide nõrkused, analüüsib võimalike parandusmeetmete kulu ja neist saadavat kasu ning võtab või teeb ettepaneku võtta sobivad meetmed, nt kohaldatavata sätete lihtsustamine, kontrollisüsteemide parandamine ja programmi või rakendussüsteemi ümberkorraldamine.

Artikkel 33

Kulutõhusad kontrollisüsteemid

Muudetud või uute ettepanekute esitamisel hindab komisjon kontrollisüsteemide kulusid ja neist saadavat kasu ning vigade esinemise riski taset, nagu on osutatud artikli 31 lõikes 3.

8.   PEATÜKK

Läbipaistvuse põhimõte

Artikkel 34

Raamatupidamise aastaaruande, eelarve ja aruannete avaldamine

1.   Eelarve koostatakse ja seda täidetakse ning raamatupidamise aastaaruanne esitatakse kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega.

2.   Euroopa Parlamendi president laseb lõplikult vastuvõetud eelarve ja võimalikud paranduseelarved avaldada Euroopa Liidu Teatajas.

Eelarved avaldatakse kolme kuu jooksul nende lõpliku vastuvõtmise kuupäevast arvates.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ja iga institutsiooni koostatud eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte eelarve esialgset avaldamist käsitlevate üksikasjalike eeskirjade kohta.

Artikkel 35

Vahendite saajaid käsitleva ja muu teabe avaldamine

1.   Teave laenutehingute kohta, mille liit on sõlminud kolmandate isikute kasuks, esitatakse eelarve lisas.

2.   Komisjon teeb asjakohasel viisil ja õigel ajal kättesaadavaks tema valduses oleva teabe vahendite saajate ja eelarvest rahastatud meetmete laadi ja eesmärgi kohta, kui eelarvet täidetakse otseselt kooskõlas artikli 58 lõike 1 punktiga a, ning teabe vahendite saajate kohta, mille on esitanud üksused, isikud ja liikmesriigid, kellele on delegeeritud eelarve täitmisega seotud ülesanded muude eelarve täitmise viiside raames.

Esimeses lõigus sätestatud kohustust kohaldatakse ka teiste institutsioonide suhtes seoses nende vahendite saajatega.

3.   Nimetatud teave tehakse kättesaadavaks, järgides nõuetekohaselt konfidentsiaalsuse ja turvalisuse nõudeid, eelkõige isikuandmete kaitset.

Füüsiliste isikute puhul piirdub avalikustamine vahendite saaja nime ja asukoha, antud summa ja selle eesmärgiga. Selliste andmete avalikustamine põhineb asjakohastel kriteeriumidel, nagu antud vahendite perioodilisus, liik või olulisus. Avalikustamise kriteeriumide ja üksikasjalikkuse juures võetakse arvesse asjaomase majandusharu ja iga täitmise viisi eripärasid.

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte vahendite saajaid puudutava teabe avaldamist käsitlevate üksikasjalike eeskirjade kohta. Vajaduse korral määratakse üksikasjalikkus ja kriteeriumid kindlaks asjaomastes valdkondlikes eeskirjades.

III   JAOTIS

EELARVE KOOSTAMINE JA STRUKTUUR

1.   PEATÜKK

Eelarve koostamine

Artikkel 36

Tulude ja kulude eelarvestus

1.   Iga institutsioon, välja arvatud komisjon, teeb oma tulude ja kulude eelarvestuse, mille ta saadab igal aastal enne 1. juulit komisjonile ning samal ajal teadmiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2.   Kõrge esindaja konsulteerib komisjoni volinikega, kes vastutavad arengupoliitika, naabruspoliitika ning rahvusvahelise koostöö, humanitaarabi ja kriisiohjamise eest nende vastutusaladesse kuuluvates küsimustes.

3.   Komisjon teeb oma eelarvestused, mille ta saadab kohe pärast vastuvõtmist samuti Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Eelarvestuste tegemisel kasutab komisjon artiklis 37 osutatud teavet.

Artikkel 37

Artiklis 208 osutatud asutuste eelarve prognoos

Hiljemalt iga aasta 31. märtsiks saadab iga artiklis 208 osutatud asutus oma asutamisakti kohaselt komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule oma tulude ja kulude eelarvestuse, sealhulgas ametikohtade loetelu, ja oma tööprogrammi kavandi.

Artikkel 38

Eelarveprojekt

1.   Komisjon esitab eelarveprojekti sisaldava ettepaneku Euroopa Parlamendile ja nõukogule eelarve täitmise eelarveaastale eelneva aasta 1. septembriks. Ta edastab selle ettepaneku teadmiseks ka liikmesriikide parlamentidele.

Eelarveprojektis esitatakse liidu tulude ja kulude koondarvestus ja selles konsolideeritakse artiklis 36 osutatud eelarvestused. Eelarveprojekt võib sisaldada ka institutsioonide koostatud eelarvestustest erinevaid eelarvestusi.

Eelarveprojekti koostamisel järgitakse artiklites 44–49 sätestatud struktuuri ja esitusviisi.

Eelarveprojekti igale jaole eelneb asjaomase institutsiooni koostatud sissejuhatus.

Komisjon koostab eelarveprojekti üldise sissejuhatuse. Üldine sissejuhatus sisaldab finantstabeleid, milles on esitatud jaotiste kaupa kõige olulisemad andmed ja mitmeaastase finantsraamistiku kulukategooriate kaupa põhjendused eelneva eelarveaastaga võrreldes assigneeringutes tehtud muudatuste kohta.

2.   Täpsemate ja usaldusväärsemate prognooside tegemiseks kehtivate õigusaktide ja menetluses olevate seadusandlike ettepanekute eelarvemõju kohta lisab komisjon eelarveprojektile järgnevate aastate finantsplaneeringu.

Finantsplaneeringut ajakohastatakse pärast eelarve vastuvõtmist, et kaasata sellesse eelarvemenetluse tulemused ja muud võimalikud asjaomased otsused.

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte finantsplaneeringut käsitlevate üksikasjalike eeskirjade kohta.

3.   Komisjon lisab eelarveprojektile:

4.   Kui komisjon delegeerib eelarve täitmise avaliku ja erasektori partnerlustele, lisab ta eelarveprojektile töödokumendi, milles esitatakse:

Kui avaliku ja erasektori partnerlused kasutavad rahastamisvahendeid, lisatakse nende rahastamisvahenditega seotud teave lõikes 5 osutatud töödokumenti.

5.   Kui komisjon kasutab rahastamisvahendeid, lisab ta eelarveprojektile töödokumendi, milles esitatakse järgmine teave:

6.   Komisjon lisab eelarveprojektile ka kõik täiendavad töödokumendid, mida ta peab vajalikuks oma eelarvetaotluste toetamiseks.

7.   Kooskõlas nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsuse 2010/427/EL (millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine) (14) artikli 8 lõikega 5 ning selleks, et tagada liidu välistegevuse valdkonna eelarve läbipaistvus, edastab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos eelarveprojektiga töödokumendi, milles esitatakse ülevaatlikult:

8.   Peale selle sisaldab lõikes 7 osutatud töödokument järgmist:

Artikkel 39

Eelarveprojekti kirjalik muutmisettepanek

Tuginedes mis tahes uuele teabele, mis ei olnud eelarveprojekti koostamise ajal kättesaadav, võib komisjon omal algatusel või kui mõni teine institutsioon seda oma eelarvejao puhul taotleb, esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule samaaegselt eelarveprojekti kirjaliku muutmisettepaneku kuni ELi toimimise lepingu artiklis 314 osutatud lepituskomitee kokkukutsumiseni. Kirjalik muutmisettepanek võib sisaldada kirjalikku muutmisettepanekut, millega ajakohastatakse eelkõige põllumajanduskulude eelarvestust.

Artikkel 40

Eelarve vastuvõtmisest tulenevad liikmesriikide kohustused

1.   Euroopa Parlamendi president kuulutab eelarve lõplikult vastuvõetuks ELi toimimise lepingu artikli 314 lõikes 9 ja Euratomi asutamislepingu artiklis 106a sätestatud korras.

2.   Kui eelarve on kuulutatud lõplikult vastuvõetuks, on iga liikmesriik järgneva eelarveaasta 1. jaanuarist või eelarve lõplikult vastuvõetuks kuulutamise päevast, kui see on pärast 1. jaanuari, kohustatud tegema liidule maksed, mis kuuluvad tasumisele määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 kohaselt.

Artikkel 41

Paranduseelarve projektid

1.   Komisjon võib esitada paranduseelarve projekte, mis käsitlevad eelkõige tulusid, järgmistel asjaoludel:

Vältimatute, erandlike ja ettenägematute asjaolude korral, eelkõige pidades silmas Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõttu, võib komisjon esitada paranduseelarve projekte, mis käsitlevad eelkõige kulusid.

2.   Paranduseelarve koostamise taotlused, mille teevad lõikes 1 osutatud asjaoludel muud institutsioonid kui komisjon, saadetakse komisjonile.

Enne paranduseelarve projekti esitamist vaatavad komisjon ja teised institutsioonid läbi asjaomaste assigneeringute ümberjaotamise ulatuse, osutades eelkõige assigneeringute võimalikule oodatavale alakasutamisele.

Paranduseelarvete suhtes kohaldatakse artiklit 40. Paranduseelarveid põhjendatakse lähtuvalt eelarvest, milles esitatud eelarvestusi nendega muudetakse.

3.   Komisjon esitab paranduseelarve projektid igal eelarveaastal 1. septembriks samaaegselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandlikel asjaoludel või juhul, kui tegemist on Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmisega, mille korral võib paranduseelarve projekti esitada kogu aasta vältel igal ajal. Ta võib lisada arvamuse paranduseelarve koostamise taotlustele, mille on esitanud teised institutsioonid.

4.   Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad paranduseelarve projektide arutamisel asjakohaselt arvesse nende kiireloomulisust.

5.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte paranduseelarve projekte käsitlevate üksikasjalike eeskirjade kohta.

Artikkel 42

Eelarvestuste ja eelarveprojektide varane edastamine

Komisjon, Euroopa Parlament ja nõukogu võivad kokku leppida, et teatavad eelarvestuste edastamise ning eelarveprojekti vastuvõtmise ja edastamise tähtpäevad muudetakse varasemaks. Sellise kokkuleppega ei või siiski lühendada ega pikendada ELi toimimise lepingu artikliga 314 ja Euratomi asutamislepingu artikliga 106a nende tekstide läbivaatamiseks ettenähtud aega.

2.   PEATÜKK

Eelarve struktuur ja esitusviis

Artikkel 43

Eelarve struktuur

Eelarve koosneb järgmistest osadest:

Artikkel 44

Eelarve liigendus

1.   Euroopa Parlament ja nõukogu liigendavad komisjoni tulud ja teiste institutsioonide tulud ja kulud nende liigi või otstarbe järgi jaotisteks, peatükkideks, artikliteks ja punktideks.

2.   Komisjoni käsitleva jao kulude eelarvestus põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastuvõetud liigendusel ja selles on kulud liigendatud otstarbe järgi.

Iga jaotis vastab teatavale poliitikavaldkonnale ja iga peatükk üldjuhul teatavale tegevusalale.

Iga jaotis võib sisaldada tegevusassigneeringuid ja haldusassigneeringuid.

Jaotises sisalduvad haldusassigneeringud koondatakse ühte peatükki.

3.   Otstarbe alusel liigendatakse eri jaotiste halduskulud järgmiselt:

Mitmele jaotisele ühised komisjoni halduskulud esitatakse eraldi koondarvestuses kululiigi järgi liigendatuna.

4.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte eelarve liigendust käsitlevate üksikasjalike eeskirjade kohta.

Artikkel 45

Negatiivsete tulude kajastamise keeld

1.   Eelarve ei sisalda negatiivseid tulusid.

2.   Nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsuse 2007/436/EÜ, Euratom (Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta) (15) alusel makstud omavahendid on netosummalised ja need kajastatakse sellistena eelarves tulude koondarvestuses.

Artikkel 46

Eraldised

1.   Igas eelarvejaos võib olla eraldiste jaotis. Assigneeringud kantakse sellesse jaotisse, kui:

Selle jaotise assigneeringuid võib kasutada alles pärast käesoleva määruse artikli 26 lõike 1 esimese lõigu punkti c kohast ümberpaigutust, kui alusakti vastuvõtmine toimub ELi toimimise lepingu artiklis 294 sätestatud korras, ning muudel juhtudel vastavalt käesoleva määruse artiklis 27 sätestatud korrale.

2.   Suurte eelarve täitmise raskuste korral võib komisjon teha eelarveaasta käigus ettepanekuid assigneeringute ümberpaigutamiseks eraldiste jaotisse. Euroopa Parlament ja nõukogu otsustavad need ümberpaigutused artikli 27 kohaselt.

Artikkel 47

Negatiivreserv

Komisjoni eelarvejagu võib sisaldada „negatiivreservi”, mille ülemmääraks on 200 miljonit eurot. See eraldi jaotisse kantav reserv sisaldab ainult maksete assigneeringuid.

Negatiivreserv võetakse kasutusele enne eelarveaasta lõppu artiklites 26 ja 27 sätestatud korras tehtavate ümberpaigutuste teel.

Artikkel 48

Hädaabireserv

1.   Komisjoni eelarvejagu sisaldab kolmandatele riikidele antava hädaabi reservi.

2.   Lõikes 1 osutatud reserv võetakse kasutusele enne eelarveaasta lõppu artiklites 27 ja 29 sätestatud korras tehtavate ümberpaigutuste teel.

Artikkel 49

Eelarve esitusviis

1.   Eelarves esitatakse:

2.   Lisaks lõikes 1 osutatud dokumentidele võivad Euroopa Parlament ja nõukogu lisada eelarvele ka muid asjakohaseid dokumente.

3.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad eelarve esitusviisi, sealhulgas viimasel eelarveaastal, mille kontod on suletud, kantud tegelike kulude määratlust, eelarve selgitusi ja ametikohtade loetelu.

Artikkel 50

Ametikohtade loetelu käsitlevad eeskirjad

1.   Artikli 49 lõike 1 punktis c kirjeldatud ametikohtade loeteluga kehtestatakse iga institutsiooni ja asutuse jaoks absoluutne ülempiir, mida ametikohtade täitmisel ei tohi ületada.

Kui palgaastmed AD 16, AD 15 ja AD 14 välja arvata, võib iga institutsioon või asutus siiski muuta oma ametikohtade loetelu kuni 10 % ulatuses lubatud ametikohtade arvust järgmistel tingimustel:

Kolm nädalat enne teises lõigus osutatud muudatuste tegemist teatab institutsioon Euroopa Parlamendile ja nõukogule oma vastavatest kavatsustest. Kui kas Euroopa Parlament või nõukogu esitab kõnealuse aja jooksul mõjuvaid põhjendusi, ei tee institutsioon muudatusi ja kohaldatakse artiklis 41 osutatud korda.

2.   Erandina lõike 1 esimesest lõigust võib osaajalised ametikohad, mille ametisse nimetav asutus on heaks kiitnud personalieeskirjade kohaselt, asendada muude ametikohtadega.

3.   PEATÜKK

Eelarvedistsipliin

Artikkel 51

Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga

Eelarve peab olema kooskõlas mitmeaastase finantsraamistikuga.

Artikkel 52

Liidu õigusaktide kooskõla eelarvega

Kui liidu õigusakti rakendamisega ületatakse eelarves kättesaadavaid assigneeringuid, võib sellist õigusakti rahaliselt rakendada ainult pärast eelarve vastavat muutmist.

IV   JAOTIS

EELARVE TÄITMINE

1.   PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 53

Eelarve täitmine usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt

1.   Komisjon täidab eelarvet nii tulude kui ka kulude osas käesoleva määruse kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires.

2.   Liikmesriigid teevad komisjoniga koostööd, et tagada assigneeringute kasutamine usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt.

3.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte üksikasjalike eeskirjade kohta, mis käsitlevad eelarve täitmist usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt ja teavet isikuandmete edastamise kohta auditi eesmärgil.

Artikkel 54

Alusakt ja erandid

1.   Liidu meetme jaoks eelarvesse kantud assigneeringuid võib kasutada alles pärast alusakti vastuvõtmist.

2.   Erandina lõikest 1 võib järgmisi assigneeringuid siiski kasutada alusaktita, tingimusel et meetmed, mille rahastamiseks need on mõeldud, kuuluvad liidu pädevusse:

Koos eelarveprojektiga esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule esimese lõigu punktides a ja b osutatud meetmeid käsitleva aruande, milles antakse ka hinnang tulemuste ja kavandatud järelmeetmete kohta.

3.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte üksikasjalike eeskirjade kohta, mis käsitlevad alusakti ja käesoleva artikli lõikes 2 loetletud erandeid.

Artikkel 55

Eelarve täitmine muude institutsioonide kui komisjoni poolt

Komisjon annab teistele institutsioonidele vajalikud volitused nende eelarvejagude täitmiseks.

Komisjon ja Euroopa välisteenistus võivad kokku leppida üksikasjaliku korra, et lihtsustada liidu delegatsioonide haldusassigneeringute kasutamist. See kord ei tohi sisaldada erandeid käesolevast määrusest ega käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidest.

Artikkel 56

Eelarve täitmise volituste delegeerimine

1.   Komisjon ja kõik teised institutsioonid võivad oma talituste piires delegeerida eelarve täitmisega seotud volitusi käesolevas määruses ja oma sise-eeskirjades ettenähtud tingimuste kohaselt ja delegeerimisdokumendis sätestatud ulatuses. Selliselt volitatud isikud tegutsevad ainult neile selgesõnaliselt antud volituste piires.

2.   Komisjon võib oma jao tegevusassigneeringutega seotud eelarve täitmise volitused siiski delegeerida liidu delegatsioonide juhtidele. Ta teavitab sellest samal ajal kõrget esindajat. Kui liidu delegatsioonide juhid tegutsevad komisjoni edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena, kohaldavad nad komisjoni eelarve täitmise eeskirju ning neil on samad ülesanded, kohustused ja vastutus kui kõigil teistel komisjoni edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatel.

Komisjon võib delegeerimise tagasi võtta vastavalt enda kehtestatud eeskirjadele.

Esimese lõigu kohaldamiseks võtab kõrge esindaja liidu delegatsioonide ja komisjoni talituste vahelise koostöö hõlbustamiseks vajalikud meetmed.

Artikkel 57

Huvide konflikt

1.   Finantsjuhtimises osalejad ja teised isikud, kes on seotud eelarve täitmise ja haldamisega, sh seda ettevalmistavate aktide ja toimingutega, ning eelarve auditeerimise või kontrolliga, ei astu samme, mille tagajärjel võivad nende oma huvid sattuda vastuollu liidu huvidega.

Sellise riski tekkimisel hoidub asjaomane isik sellistest sammudest ja suunab asja volitatud eelarvevahendite käsutajale, kes kinnitab kirjalikult, kas huvide konflikt esineb. Asjaomane isik teavitab ka oma otsest ülemust. Kui on tuvastatud huvide konflikt, lõpetab asjaomane isik kogu oma tegevuse kõnealuses asjas. Volitatud eelarvevahendite käsutaja võtab isiklikult mis tahes asjakohased lisameetmed.

2.   Lõike 1 kohaldamisel esineb huvide konflikt siis, kui lõikes 1 osutatud finantsjuhtimises osaleja või muu isiku ülesannete erapooletut ja objektiivset täitmist ohustavad perekonna-, emotsionaalsete, poliitiliste või rahvuslike sidemete või majanduslike huvidega seotud põhjused või mis tahes muud põhjused, mis tulenevad kõnealuse isiku ja vahendite saaja ühistest huvidest.

3.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks, mis tõenäoliselt kujutab endast huvide konflikti, koos menetlusega, mida tuleb sel juhul järgida.

2.   PEATÜKK

Eelarve täitmise viisid

Artikkel 58

Eelarve täitmise viisid

1.   Komisjon täidab eelarvet järgmistel viisidel:

2.   Eelarve täitmise eest jääb ELi toimimise lepingu artikli 317 kohaselt vastutavaks komisjon ning komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu käesoleva artikli lõike 1 punkti c kohaselt volitatud üksuste ja isikute tehtud toimingutest. Kui volitatud üksus või isik on kindlaks määratud alusaktis, esitatakse artiklis 31 osutatud finantsselgituses konkreetse üksuse või isiku valimise kohta põhjalik selgitus.

3.   Käesoleva artikli lõike 1 punkti c kohaselt volitatud üksused ja isikud teevad liidu finantshuvide kaitsmisel täielikku koostööd. Delegeerimislepingud annavad kontrollikojale ja Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) õiguse täielikult kasutada ELi toimimise lepingust tulenevaid volitusi vahendeid auditeerida.

Komisjon delegeerib eelarve täitmisega seotud ülesanded lõike 1 punkti c kohastele üksustele ja isikutele, tingimusel et ülesannete tegeliku täitmise suhtes on kehtestatud läbipaistev, mittediskrimineeriv, tõhus ja tulemuslik läbivaatamise kord.

4.   Kõik delegeerimislepingud tehakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu nõudmisel neile kättesaadavaks.

5.   Lõike 1 punkti c kohaselt volitatud üksused ja isikud tagavad kooskõlas artikli 35 lõikega 2 toetusesaajaid puudutava teabe asjakohase iga-aastase tagantjärele avaldamise. Komisjoni teavitatakse siinkohal võetud meetmetest.

6.   Lõike 1 punkti c kohaselt volitatud üksustel ja isikutel ei ole volitatud eelarvevahendite käsutaja staatust.

7.   Komisjon ei delegeeri kolmandatele isikutele täidesaatvaid volitusi, kui nende volitustega kaasneb ulatuslik kaalutlusõigus, mis tähendaks poliitiliste valikute tegemist.

8.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte üksikasjalike eeskirjade kohta, mis käsitlevad eelarve täitmise viise, sh otsest eelarve täitmist, rakendusametitele delegeeritud volituste kasutamist ning erisätteid kaudsele eelarve täitmisele koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega, artiklites 208 ja 209 osutatud asutustega, avalik-õiguslike asutuste või avalikke teenuseid osutavate eraõiguslike asutustega, liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustega, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine, ja isikutega, kellele on delegeeritud ÜVJP erimeetmete rakendamine.

Artikkel 59

Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

1.   Kui komisjon täidab eelarvet koostöös liikmesriikidega, delegeeritakse eelarve täitmisega seotud ülesanded liikmesriikidele. Liidu vahendite haldamisel järgivad komisjon ja liikmesriigid usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning tagavad liidu tegevuse nähtavuse. Sel eesmärgil täidavad komisjon ja liikmesriigid oma vastavat kontrolli- ja auditeerimiskohustust ning võtavad endale sellest tuleneva käesolevas määruses sätestatud vastutuse. Valdkondlikes eeskirjades kehtestatakse täiendavad sätted.

2.   Liikmesriigid võtavad eelarve täitmisega seotud ülesannete täitmisel kõik liidu finantshuvide kaitsmiseks vajalikud meetmed, sh seadusandlikud, regulatiivsed ja haldusmeetmed, eelkõige:

Liidu finantshuvide kaitsmiseks teostavad liikmesriigid, järgides proportsionaalsuse põhimõtet, käesolevat artiklit ja asjaomaseid valdkondlikke eeskirju, tehingute representatiivsete ja/või riskidel põhinevate valimite üle eel- ja järelkontrolle, sealhulgas vajaduse korral kohapealseid kontrolle. Nad nõuavad tagasi ka alusetult makstud summad ja algatavad sellekohase vajaduse korral kohtumenetlusi.

Liikmesriigid rakendavad vahendite saajate suhtes tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid rahalisi karistusi, kui need on ette nähtud valdkondlikes eeskirjades ja liikmesriikide õigusaktide konkreetsetes sätetes.

Komisjon teostab oma riskianalüüsi raames ja valdkondlike eeskirjade kohaselt järelevalvet liikmesriikides kehtestatud juhtimis- ja kontrollisüsteemide üle. Komisjon järgib oma auditeerimistöös proportsionaalsuse põhimõtet ja võtab arvesse valdkondlike eeskirjade kohaselt hinnatud riski taset.

3.   Liikmesriigid määravad asjakohasel tasemel ning kooskõlas valdkondlikes eeskirjades sätestatud kriteeriumide ja korraga asutused, kes vastutavad liidu vahendite haldamise ja kontrolli eest. Need asutused võivad täita ka liidu vahendite haldamisega mitteseotud ülesandeid ja delegeerida oma teatavaid ülesandeid teistele asutustele.

Asutuste määramise kohta otsuse tegemisel võivad liikmesriigid lähtuda sellest, kas juhtimis- ja kontrollisüsteemid on üldjoontes samasugused nagu eelnenud perioodi jooksul kasutatud ja kas need on toiminud tõhusalt.

Kui auditi- ja kontrollitulemustest selgub, et määratud asutused ei täida enam valdkondlikes eeskirjades sätestatud kriteeriume, võtavad liikmesriigid meetmeid, mis on vajalikud, et tagada nende asutuste töös esinevate puuduste kõrvaldamine, sealhulgas nende määramise lõpetamise abil valdkondlike eeskirjade kohaselt.

Valdkondlikes eeskirjades määratletakse komisjoni roll käesolevas lõikes sätestatud menetluses.

4.   Lõike 3 kohaselt määratud asutused:

5.   Lõike 3 kohaselt määratud asutused esitavad komisjonile järgneva eelarveaasta 15. veebruariks:

Esimese lõigu punktis a osutatud raamatupidamise aastaaruandele ja esimese lõigu punktis b osutatud kokkuvõtetele lisatakse sõltumatu auditeerimisasutuse rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandardite kohaselt koostatud arvamus. Selles arvamuses märgitakse, kas raamatupidamise aastaaruanne annab õige ja õiglase ülevaate, kas kulud, mille hüvitamist komisjonilt on taotletud, on seaduslikud ja korrektsed, ning kas kehtestatud kontrollisüsteemid toimivad nõuetekohaselt. Arvamuses märgitakse ka seda, kas audit seab esimese lõigu punktis a osutatud liidu vahendite haldaja kinnituses esitatud väited kahtluse alla.

Komisjon võib 15. veebruariks seatud tähtaega erakorraliselt pikendada 1. märtsini, kui asjaomane liikmesriik seda taotleb.

Liikmesriigid võivad käesolevas lõikes osutatud teabe nõuetekohasel tasemel avalikustada.

Peale selle võivad liikmesriigid esitada käesolevas lõikes osutatud teabe alusel nõuetekohasel tasandil allkirjastatud kinnitusi.

6.   Selleks et tagada liidu vahendite kohaldatavate eeskirjade kohane kasutamine, komisjon:

Komisjon loobub täielikult või osaliselt maksetähtaegade arvestamise katkestamisest või maksete peatamisest pärast seda, kui liikmesriik on esitanud oma tähelepanekud ja võtnud kõik vajalikud meetmed. Artikli 66 lõikes 9 osutatud iga-aastane tegevusaruanne hõlmab kõiki käesolevast lõigust tulenevaid kohustusi.

7.   Valdkondlikes eeskirjades võetakse arvesse Euroopa territoriaalse koostöö programmide vajadusi, eriti seoses liidu vahendite haldaja kinnituse sisu, lõikes 3 sätestatud menetluse ja auditifunktsiooniga.

8.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte üksikasjalike eeskirjade kohta, mis käsitlevad koostöös liikmesriikidega toimuvat eelarve täitmist, sh registri koostamist asutustest, kes vastutavad liidu vahendite täitmise ja selle kontrollimise eest, ning parimate tavade edendamise meetmeid.

Artikkel 60

Kaudne eelarve täitmine

1.   Üksused ja isikud, kellele on artikli 58 lõike 1 punkti c kohaselt delegeeritud eelarve täitmisega seotud ülesanded, järgivad liidu vahendite haldamisel usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning tagavad liidu tegevuse nähtavuse. Liidu vahendite haldamisel tagavad nad liidu finantshuvide kaitse taseme, mis on samaväärne käesoleva määruse kohaselt nõutavaga, võttes nõuetekohaselt arvesse järgnevat:

2.   Liidu finantshuvide kaitsmiseks teevad artikli 58 lõike 1 punkti c kohaselt volitatud üksused ja isikud kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega järgnevat:

Artikli 58 lõike 1 punkti c alapunkti viii kohaselt volitatud isikud võtavad vastu oma finantseeskirjad komisjoni eelneval nõusolekul. Nad täidavad käesoleva lõike punktides a–e sätestatud nõuded hiljemalt kuue kuu jooksul alates oma volituste algusest. Kui nad kõnealuse ajavahemiku lõppedes täidavad nimetatud nõudeid üksnes osaliselt, võtab komisjon asjakohaseid parandusmeetmeid neile delegeeritud ülesannete täitmise üle järelevalve teostamiseks ja täitmise toetamiseks.

3.   Artikli 58 lõike 1 punkti c kohaselt volitatud üksused ja isikud väldivad, tuvastavad ja kõrvaldavad eelarve täitmisega seotud ülesannete täitmisel eeskirjade eiramisi ja pettusi. Sel eesmärgil teevad nad kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega eel- ja järelkontrolle, sealhulgas vajaduse korral kohapealseid kontrolle tehingute representatiivsete ja/või riskidel põhinevate valimite üle, et tagada eelarvest rahastatavate meetmete tulemuslik elluviimine ja õige rakendamine. Nad nõuavad ka tagasi alusetult makstud summad ja algatavad sellekohase vajaduse korral kohtumenetlusi.

4.   Komisjon võib peatada maksed artikli 58 lõike 1 punkti c kohaselt volitatud üksustele ja isikutele, eelkõige juhul, kui tuvastatakse süsteemseid vigu, mis seavad kahtluse alla asjaomase üksuse või isiku sisekontrollisüsteemide usaldusväärsuse või raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse.

Olenemata artiklist 92, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja maksed sellistele üksustele ja isikutele täiendava kontrolli eesmärgil kas täielikult või osaliselt katkestada, kui:

5.   Ilma et see piiraks lõike 7 kohaldamist, esitavad artikli 58 lõike 1 punkti c kohaselt volitatud üksused ja isikud komisjonile:

Esimeses lõigus osutatud dokumentidele lisatakse sõltumatu auditeerimisasutuse rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandardite kohaselt koostatud arvamus. Kõnealuses arvamuses märgitakse, kas raamatupidamise aastaaruanne annab õige ja õiglase ülevaate, kas kehtestatud kontrollisüsteemid toimivad nõuetekohaselt ning kas raamatupidamisarvestuse aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Arvamuses märgitakse ka seda, kas audit seab esimese lõigu punktis b osutatud liidu vahendite haldaja kinnituses esitatud väited kahtluse alla.

Need esimeses lõigus osutatud dokumendid esitatakse komisjonile hiljemalt järgneva eelarveaasta 15. veebruariks. Teises lõigus osutatud arvamus esitatakse komisjonile hiljemalt 15. märtsiks.

Käesolevas lõikes sätestatud kohustused ei piira rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikidega sõlmitud lepingute kohaldamist. Kõnealuste lepingutega nähakse vähemalt ette selliste rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikide kohustus esitada komisjonile igal aastal kinnitus selle kohta, et asjaomasel eelarveaastal on liidult saadud rahalist toetust kasutatud ja selle üle raamatupidamisarvestust peetud kooskõlas lõikes 2 osutatud nõuetega ning kõnealustes lepingutes sätestatud kohustustega.

6.   Ilma et see piiraks lõike 7 kohaldamist, komisjon:

7.   Lõikeid 5 ja 6 ei kohaldata sellistele üksustele antava liidu rahalise toetuse suhtes, kelle suhtes kohaldatakse eraldi eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust kooskõlas artikliga 208.

8.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte üksikasjalike eeskirjade kohta, milles käsitletakse kaudset eelarve täitmist, sealhulgas tingimuste kehtestamist, mille korral üksuste ja isikute süsteemid, eeskirjad ja menetlused peavad olema eelarve kaudsel täitmisel samaväärsed komisjoni süsteemide, eeskirjade ja menetlustega, liidu vahendite haldaja kinnitusi ja nõuetele vastavuse kinnitusi, menetlusi raamatupidamise aastaaruannete kontrollimiseks ja heakskiitmiseks ning liidu rahastatavatest kuludest selliste kulude väljaarvamist, mis on tehtud kohaldatavat õigust rikkudes.

Artikkel 61

Eelkontrollid ja delegeerimislepingud

1.   Enne eelarve täitmisega seotud ülesannete delegeerimist artikli 58 lõike 1 punktis c loetletud üksustele ja isikutele peab komisjon saama tõendid selle kohta, et täidetud on artikli 60 lõike 2 esimese lõigu punktides a–d nimetatud nõuded.

Kui artikli 58 lõike 1 punkti c kohaselt volitatud üksuse või isiku süsteemides või eeskirjades või menetlustes, mis seonduvad sellele üksusele või isikule delegeeritud liidu vahendite haldamisega, on tehtud olulisi muudatusi, teavitab asjaomane üksus või isik sellest viivitamata komisjoni. Komisjon vaatab asjaomase üksuse või isikuga sõlmitud delegeerimislepingud läbi tagamaks, et artikli 60 lõike 2 esimese lõigu punktides a–d sätestatud nõuded on endiselt täidetud.

2.   Välja arvatud juhul, kui volitatud üksus on nimetatud alusaktis, valib komisjon üksuse ühest artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktides ii, v, vi ja vii loetletud kategooriatest, võttes nõuetekohaselt arvesse asjaomasele üksusele delegeeritavate ülesannete iseloomu, samuti asjaomaste üksuste kogemusi ning tegevus- ja finantssuutlikkust. Valik peab olema läbipaistev, objektiivsetel alustel põhjendatav ega tohi põhjustada huvide konflikti.

3.   Delegeerimislepingutes sätestatakse artikli 60 lõike 2 esimese lõigu punktides a–d nimetatud nõuded. Neis määratakse selgelt kindlaks, millised on asjaomasele üksusele delegeeritavad ülesanded, ning nähakse ette asjaomaste üksuste või isikute kohustus täita artikli 60 lõike 2 esimese lõigu punktides e ja f sätestatud kohustusi ja hoiduda mis tahes tegevusest, millest võib tuleneda huvide konflikt.

4.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte üksikasjalike eeskirjade kohta, milles käsitletakse kaudse eelarve täitmise raames rakendatavate eeskirjade ja menetluste eelhindamist ning delegeerimislepingute sisu.

Artikkel 62

Rakendusametid

1.   Komisjon võib delegeerida rakendusametitele volitused liidu programmi või projekti täielikuks või osaliseks rakendamiseks komisjoni nimel ja vastutusel kooskõlas nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded) (16). Rakendusametid asutatakse komisjoni otsusega ja nad on liidu õiguse alusel tegutsevad juriidilised isikud.

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte rakendusametitele delegeeritud volituste kasutamise üksikasjalike eeskirjade kohta.

2.   Vastavate tegevusassigneeringute kasutamise õigus on rakendusameti juhatajal otsese eelarve täitmise raames.

Artikkel 63

Volituste delegeerimise piirangud

1.   Komisjon ei delegeeri liidu vahendite haldamisega, sealhulgas maksete tegemise ja sissenõudmisega seotud ülesandeid välistele eraõiguslikele üksustele või asutustele, välja arvatud artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktides v, vi ja vii osutatud juhul või erijuhtudel, kui asjaomased maksed:

2.   Komisjon võib muudele kui avalikke teenuseid osutavatele välistele eraõiguslikele üksustele või asutustele lepingu alusel delegeerida järgmisi ülesandeid: tehnilised erialased ülesanded ja haldus-, ettevalmistus- või abiülesanded, mis ei hõlma avaliku võimu ega kaalutlusõiguse kasutamist.

3.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte üksikasjalike eeskirjade kohta, mis käsitlevad ülesannete delegeerimist teatavatele välistele erasektori üksustele või asutustele vastavalt esimese osa V jaotises sätestatud hankelepingute sõlmimise korrale.

3.   PEATÜKK

Finantsjuhtimises osalejad

1.   Jagu

Ülesannete lahususe põhimõte

Artikkel 64

Ülesannete lahusus

1.   Eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja ülesanded seisavad üksteisest lahus ja need on üksteist välistavad.

2.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte finantsjuhtimises kõigi osalejate õigusi ja kohustusi käsitlevate üksikasjalike eeskirjade kohta.

2.   Jagu

Eelarvevahendite käsutaja

Artikkel 65

Eelarvevahendite käsutaja

1.   Iga institutsioon täidab eelarvevahendite käsutaja ülesandeid.

2.   Käesolevas jaotises kasutatakse mõistet „töötajad” isikute kohta, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju.

3.   Iga institutsioon volitab oma töökorras ettenähtud tingimuste kohaselt asjakohase tasandi töötajaid täitma eelarvevahendite käsutaja ülesandeid. Institutsioon märgib oma asutusesisestes halduseeskirjades ära töötajad, kellele ta asjaomased ülesanded delegeerib, delegeeritavate volituste ulatuse ja selle, kas volitatud isikutel on lubatud volitusi omakorda edasi delegeerida.

4.   Eelarvevahendite käsutaja volitusi delegeeritakse või delegeeritud volitusi delegeeritakse edasi üksnes töötajatele.

5.   Vastutavad eelarvevahendite käsutajad tegutsevad delegeerimisdokumendis või edasidelegeerimisdokumendis sätestatud piirides. Teatavate eelarve täitmiseks ja raamatupidamise aastaaruande esitamiseks vajalike toimingute tegemisel võib vastutavat eelarvevahendite käsutajat abistada üks või mitu töötajat vastutava eelarvevahendite käsutaja vastutusel.

6.   Kui liidu delegatsioonide juhid tegutsevad artikli 56 lõike 2 kohaselt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena, siis alluvad nad komisjonile, kes on nende kui edasivolitatud eelarvevahendite käsutajate ülesannete ja vastutuse kindlaksmääramise, täitmise, järelevalve ja hindamise eest vastutav institutsioon. Komisjon teavitab sellest samal ajal kõrget esindajat.

7.   Teatavate eelarve täitmiseks ning finants- ja haldusteabe koostamiseks vajalike ülesannete täitmisel võivad vastutavat eelarvevahendite käsutajat abistada töötajad vastutava eelarvevahendite käsutaja vastutusel. Vastutavat eelarvevahendite käsutajat abistavate töötajate suhtes kohaldatakse artiklit 57.

8.   Iga institutsioon teavitab kontrollikoda, Euroopa Parlamenti ja nõukogu volitatud eelarvevahendite käsutajate, siseaudiitorite ja peaarvepidajate ametissenimetamisest ja ametist vabastamisest ning kõigist finantsküsimusi reguleerivatest sise-eeskirjadest, mille ta on vastu võtnud.

9.   Iga institutsioon teavitab kontrollikoda avansikontode haldajate ametissenimetamisest ning artikli 69 lõike 1 ja artikli 70 kohastest delegeerimisotsustest.

10.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte üksikasjalike eeskirjade kohta, milles käsitletakse vastutavate eelarvevahendite käsutajate abistamist ning volitamist reguleerivaid sise-eeskirju.

Artikkel 66

Eelarvevahendite käsutaja volitused ja ülesanded

1.   Igas institutsioonis vastutab eelarvevahendite käsutaja tulude ja kulude usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohase haldamise ning selle tagamise eest, et seaduslikkuse ja korrektsuse nõuded oleksid täidetud.

2.   Lõike 1 kohaldamisel kehtestab volitatud eelarvevahendite käsutaja kooskõlas artikliga 32 ja institutsiooni vastuvõetud miinimumnõuetega oma ülesannete täitmiseks sobiva organisatsioonilise struktuuri ja sisekontrollisüsteemi, võttes nõuetekohaselt arvesse juhtimiskeskkonna ja rahastatavate meetmete laadiga seotud riske. Kõnealuse struktuuri ja süsteemide kehtestamist peab toetama igakülgne riskianalüüs, milles võetakse arvesse struktuuri ja süsteemide kulutõhusust.

3.   Kulude haldamisel võtab vastutav eelarvevahendite käsutaja eelarvelisi kulukohustusi ja juriidilisi kohustusi, tõendab kulusid ja kinnitab makseid ning valmistab ette assigneeringute kasutamist.

4.   Tulude haldamine hõlmab saadaolevate summade eelarvestuste koostamist, sissenõutavate nõuete kindlaksmääramist ja sissenõudekorralduste väljastamist. Vajaduse korral võib see hõlmata ka kindlaksmääratud nõuetest loobumist.

5.   Iga toimingu suhtes tehakse vähemalt eelkontroll, mis põhineb dokumentaalsel kontrollil ning toimingu tegevuslike ja finantsaspektidega seoses juba tehtud kontrollide kättesaadavatel tulemustel.

Eelkontroll hõlmab toimingu algatamist ja kontrolli.

Iga tehingu puhul peab toimingut kontrolliv töötaja olema toimingu algatanud töötajast erinev isik. Toimingut kontrolliv töötaja ei tohi olla toimingu algatanud töötaja alluv.

6.   Volitatud eelarvevahendite käsutaja võib sisse seada järelkontrollid, et kontrollida eelkontrolli järel juba heakskiidetud toiminguid. Kõnealuseid kontrolle võib olenevalt riskidest korraldada pisteliselt.

Eelkontrolle teevad järelkontrollide eest vastutavatest töötajatest erinevad töötajad. Järelkontrollide eest vastutavad töötajad ei tohi olla eelkontrollide eest vastutavate töötajate alluvad.

Kui volitatud eelarvevahendite käsutaja rakendab toetusesaajate suhtes järelkontrollina finantsauditeid, peavad asjaomased auditeerimiseeskirjad olema selged, ühtsed ja läbipaistvad ning nendes austatakse nii komisjoni kui ka auditeeritavate õigusi.

7.   Finantstoimingute haldamise kontrolli eest vastutavatel töötajatel peavad olema vajalikud kutseoskused. Nad peavad täitma asjaomase institutsiooni kehtestatud kutsenorme.

8.   Kui töötaja, kes osaleb finantsjuhtimises ja tehingute kontrollimises, leiab, et otsus, mille kohaldamist või millega nõustumist tema ülemus temalt nõuab, on eeskirjavastane või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete või kutse-eeskirjadega, mida kõnealune töötaja peab täitma, teatab ta sellest oma otsesele ülemusele. Kui kõnealune töötaja teeb seda kirjalikult, vastab otsene ülemus kirjalikult. Otsese ülemuse tegevusetuse korral või juhul, kui otsene ülemus kinnitab algset otsust või juhist ja töötaja leiab, et selline kinnitus ei ole mõistlik vastus tema murele, teavitab asjaomane töötaja sellest kirjalikult volitatud eelarvevahendite käsutajat. Kõnealuse volitatud eelarvevahendite käsutaja tegevusetuse korral teatab asjaomane töötaja sellest artikli 73 lõikes 6 osutatud asjakohasele toimkonnale.

Ebaseadusliku tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral, mis võib kahjustada liidu huve, teatab asjaomane töötaja sellest kohaldatavates õigusaktides määratud asutustele või organitele. Liidu finantsjuhtimist auditeerivate välisaudiitoritega sõlmitavates lepingutes nähakse ette välisaudiitori kohustus teavitada volitatud eelarvevahendite käsutajat mis tahes kahtlustatavast ebaseaduslikust tegevusest, pettusest või korruptsioonist, mis võib kahjustada liidu huve.

9.   Volitatud eelarvevahendite käsutaja annab institutsioonile oma ülesannete täitmisest aru iga-aastase tegevusaruande vormis, mis sisaldab finants- ja haldusteavet, sealhulgas kontrollide tulemusi, ja milles ta kinnitab, et kui määratletud kulu- ja tuluvaldkondadega seotud võimalikes reservatsioonides ei ole täpsustatud teisiti, võib ta piisava kindlusega kinnitada, et:

Tegevusaruandes esitatakse tegevuse tulemused, võrreldes neid seatud eesmärkidega, esitatakse tegevusega seotud riskid ning kirjeldatakse volitatud eelarvevahendite käsutaja käsutusse antud vahendite kasutamist ning sisekontrollisüsteemide tulemuslikkust ja tõhusust, sealhulgas antakse üldine hinnang kontrolliga kaasnevatele kuludele ja neist saadavale kasule.

Komisjon saadab igal aastal hiljemalt 15. juunil Euroopa Parlamendile ja nõukogule eelmise aasta kohta koostatud tegevusaruannete kokkuvõtte. Euroopa Parlamendile ja nõukogule tehakse kättesaadavaks ka iga volitatud eelarvevahendite käsutaja iga-aastased tegevusaruanded.

10.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte üksikasjalike eeskirjade kohta, milles käsitletakse eel- ja järelkontrolle, tõendavate dokumentide säilitamist, kutsenorme, eelarvevahendite käsutaja tegevusetust, teabe edastamist peaarvepidajale ja aruandeid läbirääkimistega hankemenetluste kohta.

Artikkel 67

Liidu delegatsioonide juhtide volitused ja ülesanded

1.   Kui liidu delegatsioonide juhid tegutsevad artikli 56 lõike 2 kohaselt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena, teevad nad vahendite nõuetekohasel haldamisel tihedat koostööd komisjoniga, et tagada eelkõige finantstehingute seaduslikkus ja korrektsus, vahendite haldamisel usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttest kinnipidamine ning liidu finantshuvide tõhus kaitse.

Selleks võtavad nad meetmed, mis on vajalikud, et vältida olukordi, mille tõttu võib ohtu sattuda komisjoni vastutus neile edasivolitatud eelarve täitmise eest, ja prioriteetide konflikte, mis tõenäoliselt mõjutavad neile edasivolitatud finantsjuhtimisega seotud ülesannete täitmist.

Teises lõigus osutatud olukorra või konflikti tekkimisel teavitab liidu delegatsiooni juht viivitamata komisjoni vastutavaid peadirektoreid ja Euroopa välisteenistuse vastutavat peadirektorit. Peadirektorid võtavad olukorra parandamiseks asjakohaseid meetmeid.

2.   Kui liidu delegatsioonide juhid satuvad artikli 66 lõikes 8 osutatud olukorda, pöörduvad nad artikli 73 lõike 6 alusel loodud finantsrikkumiste uurimise eritoimkonna poole. Ebaseadusliku tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral, mis võib kahjustada liidu huve, teatavad nad sellest kohaldatavates õigusaktides määratud asutustele või organitele.

3.   Artikli 56 lõike 2 kohaselt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena tegutsevad liidu delegatsioonide juhid annavad aru volitatud eelarvevahendite käsutajale, et viimati nimetatu saaks nende aruanded kaasata oma artikli 66 lõikes 9 osutatud iga-aastasesse tegevusaruandesse. Liidu delegatsioonide juhtide aruanded sisaldavad teavet nende delegatsioonis kehtestatud sisekontrollisüsteemide tõhususe ja tulemuslikkuse ning nendele edasivolitatud toimingute haldamise kohta ja samuti artikli 73 lõike 5 kolmandas lõigus viidatud kinnitust. Kõnealused aruanded lisatakse volitatud eelarvevahendite käsutaja iga-aastasele tegevusaruandele ja tehakse kättesaadavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule, võttes seejuures vajaduse korral nõuetekohaselt arvesse nende konfidentsiaalsust.

Liidu delegatsioonide juhid teevad igakülgset koostööd eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses osalevate institutsioonidega ning annavad vajaduse korral täiendavat teavet. Sellega seoses võidakse neilt nõuda, et nad osaleksid asjaomaste organite koosolekutel ja aitaksid vastutavat volitatud eelarvevahendite käsutajat.

4.   Artikli 56 lõike 2 kohaselt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena tegutsevad liidu delegatsioonide juhid vastavad kõigile komisjoni volitatud eelarvevahendite käsutaja taotlustele, mille komisjon on esitanud kas omal algatusel või eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames Euroopa Parlamendi nõudmisel.

5.   Komisjon tagab, et edasidelegeeritud volitused ei takista ELi toimimise lepingu artikli 319 kohast eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust.

3.   Jagu

Peaarvepidaja

Artikkel 68

Peaarvepidaja volitused ja ülesanded

1.   Iga institutsioon nimetab ametisse peaarvepidaja, kes vastutab institutsioonis järgmiste ülesannete eest:

Euroopa välisteenistuse peaarvepidaja vastutab üksnes välisteenistuse poolt täidetava välisteenistuse eelarvejao eest. Komisjoni peaarvepidaja vastutab kogu komisjoni eelarvejao eest, sealhulgas liidu delegatsioonide juhtidele edasivolitatud assigneeringutega seonduvate raamatupidamistoimingute eest.

Komisjoni peaarvepidaja tegutseb Euroopa välisteenistuse eelarvejao täitmisel ka välisteenistuse peaarvepidajana, kui artiklist 213 ei tulene teisiti.

2.   Komisjoni peaarvepidaja vastutab raamatupidamiseeskirjade ja ühtlustatud kontoplaani kehtestamise eest esimese osa IX jaotise kohaselt.

3.   Komisjoni peaarvepidaja hangib eelarvevahendite käsutajatelt kogu teabe, mis on vajalik institutsioonide finantsseisundit ja eelarve täitmist õigesti ja õiglaselt kajastava raamatupidamise aastaaruande koostamiseks. Eelarvevahendite käsutajad tagavad selle teabe usaldusväärsuse.

4.   Enne raamatupidamise aastaaruande heakskiitmist institutsiooni või artiklis 208 osutatud asutuse poolt kirjutab peaarvepidaja sellele alla, tõendades sellega, et ta on piisavalt kindel, et raamatupidamise aastaaruanne annab institutsiooni või artiklis 208 osutatud asutuse finantsseisundist õige ja õiglase ülevaate.

Sel eesmärgil kontrollib peaarvepidaja, et raamatupidamise aastaaruanne oleks koostatud kooskõlas artiklis 143 osutatud raamatupidamiseeskirjade ja käesoleva artikli lõike 1 punktis d osutatud raamatupidamisarvestuse korraga ning et kõik tulud ja kulud oleksid raamatupidamisarvestuses kajastatud.

Volitatud eelarvevahendite käsutajad edastavad mis tahes teabe, mida peaarvepidajal on oma ülesannete täitmiseks vaja.

Eelarvevahendite käsutajad jäävad täielikult vastutavaks nende hallatavate vahendite nõuetekohase kasutamise, nende kontrolli all olevate kulude seaduslikkuse ja korrektsuse ning peaarvepidajale edastatud teabe täielikkuse ja täpsuse eest.

5.   Peaarvepidajal on õigus saadud teavet kontrollida ja viia läbi mis tahes täiendavaid kontrolle, mida ta peab raamatupidamise aastaaruande allakirjutamiseks vajalikuks.

Vajaduse korral teeb peaarvepidaja reservatsioone, selgitades täpselt kõnealuste reservatsioonide iseloomu ja ulatust.

6.   Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, on ainuüksi peaarvepidajal õigus hallata raha ja raha ekvivalente. Peaarvepidaja vastutab nende turvalise hoidmise eest.

7.   Programmi või meetme rakendamise raames võib komisjoni nimel avada tema nimele usalduskontod, et võimaldada nende haldamist artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktide ii, iii, v või vi kohaselt volitatud üksuse poolt.

Sellised kontod avatakse programmi või meetme rakendamise eest vastutava eelarvevahendite käsutaja vastutusel kokkuleppel komisjoni peaarvepidajaga.

Kõnealuseid kontosid hallatakse eelarvevahendite käsutaja vastutusel.

8.   Komisjoni peaarvepidaja kehtestab eeskirjad usalduskontode avamise, haldamise ja sulgemise kohta.

9.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte üksikasjalike eeskirjade kohta, mis käsitlevad peaarvepidaja volitusi ja ülesandeid, sealhulgas peaarvepidaja ametissenimetamist ja ametist lahkumist, arvamust raamatupidamis- ja inventeerimissüsteemide kohta, sularahahaldust ja pangakontode haldamist, allkirjasid kontodel, kontode saldode haldamist, ülekande- ja ümberarvestustoiminguid, makseviise, juriidiliste isikute toimikuid ja tõendavate dokumentide säilitamist.

Artikkel 69

Volitused, mida peaarvepidaja võib delegeerida

1.   Peaarvepidaja võib oma ülesannete täitmisel delegeerida teatavad ülesanded talle alluvatele töötajatele.

Asjaomased ülesanded täpsustatakse delegeerimisdokumendis.

2.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte kohalike üksuste kontode haldamiseks volitatud isikuid käsitlevate üksikasjalike eeskirjade kohta.

4.   Jagu

Avansikontode haldaja

Artikkel 70

Avansikontod

1.   Muude tulude kogumiseks peale omavahendite ja selliste väikeste summade maksmiseks, mis on määratletud käesoleva määruse kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktides, võib sisse seada avansikontod.

Artiklis 128 nimetatud kriisiohjamis- ja humanitaarabioperatsioonide valdkonnas võib avansikontosid siiski kasutada summa suurusele piiranguid seadmata, ületamata sealjuures Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsustatud assigneeringute taset, mis on esitatud jooksva eelarveaasta vastaval eelarvereal.

2.   Avansikontosid varustab vahenditega institutsiooni peaarvepidaja ja nende eest vastutavad tema määratud avansikontode haldajad.

3.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse avansikontode tingimusi, sealhulgas avansikontode haldajate makstavaid maksimumsummasid, samuti välistegevuse eeskirju, sealhulgas avansikontode haldajate valimise eeskirju, avansikontode vahenditega varustamist, eelarvevahendite käsutajate ja peaarvepidajate teostatavaid kontrollimisi ning hankemenetluste järgimist. Lisaks antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte avansikontode loomist ja liidu delegatsioonides avansikontode haldajaid käsitlevate üksikasjalike eeskirjade kohta.

4.   PEATÜKK

Finantsjuhtimises osalejate vastutus

1.   Jagu

Üldeeskirjad

Artikkel 71

Finantsjuhtimises osalejate volituste tagasivõtmine ja kohustuste peatamine

1.   Vastutavad eelarvevahendite käsutajad ametisse nimetanud asutus võib igal ajal nende volitamise või edasivolitamise ajutiselt või lõplikult tagasi võtta.

2.   Peaarvepidaja või avansikontode haldaja ametisse nimetanud asutus võib igal ajal ajutiselt või lõplikult peatada peaarvepidaja või avansikontode haldaja või mõlema ametivolitused.

3.   Käesolevat artiklit kohaldatakse, ilma et see piiraks distsiplinaarmeetmete võtmist lõigetes 1 ja 2 osutatud finantsjuhtimises osalejate suhtes.

Artikkel 72

Eelarvevahendite käsutaja vastutus ebaseadusliku tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral

1.   Käesoleva peatükiga ei piirata kriminaalvastutust, mida võidakse artiklis 71 osutatud finantsjuhtimises osalejate suhtes kohaldada asjaomaste siseriiklike õigusaktide ja kehtivate sätete alusel, mis käsitlevad liidu finantshuvide kaitset ja võitlust liidu või liikmesriikide ametnikega seonduva korruptsiooni vastu.

2.   Ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklite 73, 74 ja 75 kohaldamist, võib iga vastutav eelarvevahendite käsutaja, peaarvepidaja ja avansikontode haldaja suhtes rakendada distsiplinaarmeetmeid ja rahalist vastutust kahju hüvitamise eest, nagu need on sätestatud personalieeskirjades. Ebaseadusliku tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral, mis võib kahjustada liidu huve, suunatakse küsimus kohaldatavates õigusaktides määratud asutustele või organitele, eelkõige OLAFile.

3.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte üksikasjalike eeskirjade kohta, milles käsitletakse eelarvevahendite käsutajate, peaarvepidajate ja avansikontode haldajate vastutust ebaseadusliku tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral.

2.   Jagu

Vastutavate eelarvevahendite käsutajate suhtes kohaldatavad eeskirjad

Artikkel 73

Eelarvevahendite käsutajate suhtes kohaldatavad eeskirjad

1.   Vastutav eelarvevahendite käsutaja on personalieeskirjade kohaselt rahaliselt vastutav kahju hüvitamise eest.

2.   Kahju hüvitamise kohustust kohaldatakse eelkõige juhul, kui vastutav eelarvevahendite käsutaja kas tahtlikult või raske hooletuse tõttu:

3.   Kui volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja leiab, et otsus, mille tegemine on tema ülesanne, on eeskirjavastane või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega, teatab ta sellest volitajale kirjalikult. Kui volitaja annab volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutajale seejärel põhjendatud kirjalikud juhised kõnealuse otsuse tegemiseks, ei võeta seda eelarvevahendite käsutajat vastutusele.

4.   Oma talituse piires edasivolitamise korral jääb volitatud eelarvevahendite käsutaja vastutavaks asutuses kehtestatud juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhususe ja tulemuslikkuse ning edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja valimise eest.

5.   Liidu delegatsioonide juhtidele edasivolitamise korral vastutab volitatud eelarvevahendite käsutaja delegatsioonides kehtestatud juhtimis- ja kontrollisüsteemide kindlaksmääramise, samuti nende tõhususe ja tulemuslikkuse eest. Liidu delegatsioonide juhid vastutavad kõnealuste süsteemide asjakohase kehtestamise ja toimimise eest vastavalt volitatud eelarvevahendite käsutaja juhistele ning nendele alluvas liidu delegatsioonis hallatavate vahendite ja teostatavate toimingute eest. Enne, kui nad asuvad oma ametiülesandeid täitma, läbivad nad spetsiaalsed koolituskursused eelarvevahendite käsutajate ülesannete ja vastutuse ning eelarve täitmise kohta.

Liidu delegatsioonide juhid annavad oma vastutusvaldkonnast aru vastavalt käesoleva lõike esimesele lõigule kooskõlas artikli 67 lõikega 3.

Liidu delegatsioonide juhid esitavad igal aastal komisjoni volitatud eelarvevahendite käsutajale kinnituse nende delegatsioonisiseselt kehtestatud juhtimis- ja kontrollisüsteemide, samuti neile edasi volitatud toimingute haldamise ja nende tulemuste kohta, et eelarvevahendite käsutaja saaks esitada artikli 66 lõikes 9 osutatud kinnituse.

6.   Iga institutsioon moodustab finantsrikkumiste uurimise eritoimkonna või osaleb mitme institutsiooni ühiselt moodustatud toimkonnas. Toimkonnad tegutsevad sõltumatult ja teevad kindlaks, kas on toimunud finantsrikkumine ja missugused on võimalikud tagajärjed.

Kõnealuse toimkonna arvamuse põhjal otsustab institutsioon, kas algatada menetlus distsiplinaarvastutuse kohaldamiseks või tekitatud kahju hüvitamiseks. Kui toimkond avastab süsteemseid probleeme, saadab ta selle kohta aruande koos soovitustega eelarvevahendite käsutajale ja volitatud eelarvevahendite käsutajale, välja arvatud juhul, kui viimane on asjaosaline, ning siseaudiitorile.

7.   Kui liidu delegatsioonide juhid tegutsevad artikli 56 lõike 2 kohaselt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena, on artikli 56 lõikes 2 osutatud juhtumite uurimiseks pädev käesoleva artikli lõike 6 kohaselt komisjoni loodud finantsrikkumiste uurimise eritoimkond.

Kui toimkond avastab süsteemseid probleeme, saadab ta selle kohta aruande koos soovitustega eelarvevahendite käsutajale, kõrgele esindajale ja komisjoni volitatud eelarvevahendite käsutajale, välja arvatud juhul, kui viimane on asjaosaline, ning siseaudiitorile.

Toimkonna arvamuse põhjal võib komisjon nõuda, et kõrge esindaja algataks ametisse nimetava ametiisikuna edasivolitatud eelarvevahendite käsutajate suhtes distsiplinaarmenetluse või tekitatud kahju hüvitamise menetluse, kui eeskirjade eiramised seonduvad neile edasivolitatud komisjoni volitustega. Sellisel juhul võtab kõrge esindaja kooskõlas personalieeskirjadega asjakohased meetmed distsiplinaarmenetluses tehtud otsuste täitmiseks või hüvitise sissenõudmiseks, vastavalt komisjoni soovitusele.

Liikmesriigid toetavad igakülgselt liitu personalieeskirjade artiklist 22 tuleneva vastutuse rakendamisel nende ajutiste töötajate puhul, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti e.

8.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte üksikasjalike eeskirjade kohta, mida kohaldatakse volitatud eelarvevahendite käsutajate suhtes ning mis hõlmavad ka juhiste kinnitamist ja finantsrikkumiste uurimise toimkonna rolli.

3.   Jagu

Peaarvepidajate ja avansikontode haldajate suhtes kohaldatavad eeskirjad

Artikkel 74

Peaarvepidajate suhtes kohaldatavad eeskirjad

1.   Peaarvepidaja kannab distsiplinaarvastutust ja peab hüvitama kahju personalieeskirjade ja nendega ettenähtud korra kohaselt. Peaarvepidajat võib vastutusele võtta eeskätt järgmiste ametialaste rikkumiste tõttu:

2.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte üksikasjalike eeskirjade kohta, mis käsitlevad peaarvepidaja vastutust muude ametialaste rikkumiste korral.

Artikkel 75

Avansikontode haldajate suhtes kohaldatavad eeskirjad

1.   Avansikontode haldaja kannab distsiplinaarvastutust ja peab hüvitama kahju personalieeskirjade ja nendega ettenähtud korra kohaselt. Avansikontode haldajat võib vastutusele võtta eeskätt järgmiste ametialaste rikkumiste tõttu:

2.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte üksikasjalike eeskirjade kohta, mis käsitlevad avansikontode haldaja vastutust muude ametialaste rikkumiste korral.

5.   PEATÜKK

Tulutoimingud

1.   Jagu

Omavahendite kättesaadavaks tegemine

Artikkel 76

Omavahendid

1.   Eelarvesse kantakse eurodes otsuses 2007/436/EÜ, Euratom osutatud omavahenditest moodustuv eelarvestatud tulu. See tehakse kättesaadavaks määrusega (EÜ, Euratom) nr 1150/2000.

2.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte omavahendeid käsitlevate üksikasjalike eeskirjade kohta.

2.   Jagu

Saadaolevate summade eelarvestus

Artikkel 77

Saadaolevate summade eelarvestus

1.   Kui vastutaval eelarvevahendite käsutajal on piisaval hulgal usaldusväärset teavet mis tahes meetme või olukorra kohta, millest võib tuleneda summa võlgnemine liidule, koostab ta saadaolevate summade eelarvestuse.

2.   Vastutav eelarvevahendite käsutaja korrigeerib saadaolevate summade eelarvestust niipea, kui ta saab teada asjaoludest, mis muudavad meedet või olukorda, millest ajendatuna eelarvestus koostati.

Sissenõudekorralduse koostamisel seoses meetme või olukorraga, millest tulenevalt on eelnevalt koostatud saadaolevate summade eelarvestus, korrigeerib vastutav eelarvevahendite käsutaja asjaomast eelarvestust sellele vastavalt.

Kui sissenõudekorraldus koostatakse esialgse saadaolevate summade eelarvestusega samale summale, siis vähendatakse asjaomast eelarvestust nullini.

3.   Erandina lõikest 1 ei koostata saadaolevate summade eelarvestust enne seda, kui liikmesriigid teevad komisjonile kättesaadavaks otsuses 2007/436/EÜ, Euratom määratletud omavahendite summad, mida liikmesriigid maksavad kindlaksmääratud ajavahemike tagant. Vastutav eelarvevahendite käsutaja väljastab nende summade kohta sissenõudekorralduse.

4.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte saadaolevate summade eelarvestust käsitlevate üksikasjalike eeskirjade kohta.

3.   Jagu

Saadaolevate summade kindlaksmääramine

Artikkel 78

Saadaolevate summade kindlaksmääramine

1.   Saadaoleva summa kindlaksmääramine on toiming, millega vastutav eelarvevahendite käsutaja:

2.   Komisjonile kättesaadavaks tehtud omavahendid ja kõik saadaolevad summad, mis on kindlad, kindlasummalised ja kuuluvad tasumisele, määratakse kindlaks peaarvepidajale antavas sissenõudekorralduses, millele järgneb võlgnikule saadetav võlateade; mõlemad koostab vastutav eelarvevahendite käsutaja.

3.   Ebaõigesti makstud summad nõutakse tagasi.

4.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte saadaolevate summade kindlaksmääramist, kaasa arvatud menetlust ja tõendavaid dokumente ning viivist käsitlevate üksikasjalike eeskirjade kohta.

4.   Jagu

Sissenõudmise kinnitamine

Artikkel 79

Sissenõudmise kinnitamine

1.   Sissenõudmise kinnitamine on toiming, millega vastutav eelarvevahendite käsutaja annab peaarvepidajale sissenõudekorralduse väljastamise teel juhised nõuda sisse saadaolev summa, mille kõnealune vastutav eelarvevahendite käsutaja on kindlaks määranud.

2.   Institutsioon võib ELi toimimise lepingu artikli 299 tähenduses täitmisele pööratava otsusega ametlikult määrata saadaolevana kindlaks summasid, mis on saada muudelt isikutelt kui liikmesriikidelt.

Juhul kui see on vajalik liidu finantshuvide tõhusaks ja õigeaegseks kaitseks, võib komisjon erandlikel asjaoludel võtta teiste institutsioonide taotlusel sellise täitmisele pööratava otsuse vastu ka nende kasuks seoses nõuetega, mis puudutavad töötajaid, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju.

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte sissenõudekorralduse koostamise kohta.

5.   Jagu

Sissenõudmine

Artikkel 80

Sissenõudmise eeskirjad

1.   Peaarvepidaja täidab sissenõudekorraldusi, mis käsitlevad vastutava eelarvevahendite käsutaja poolt nõuetekohaselt kindlaksmääratud saadaolevaid summasid. Peaarvepidaja täidab hoolsuskohustust selle tagamisel, et liit saab oma tulu ja et liidu õigusi kaitstakse.

Summade sissenõudmisel tasaarvestab peaarvepidaja liidu nõuded selliste võlgnike samaväärsete nõuetega, kellel on omakorda nõue liidu suhtes. Sellised nõuded peavad olema kindlad, kindlasummalised ja tasumisele kuuluvad.

2.   Kui volitatud eelarvevahendite käsutaja kavatseb loobuda või osaliselt loobuda kindlaksmääratud saadaoleva summa sissenõudmisest, tagab ta, et loobumine on korrakohane ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise ja proportsionaalsuse põhimõttega. Loobumisotsust tuleb põhjendada. Eelarvevahendite käsutaja võib loobumisotsuse tegemise delegeerida.

Volitatud eelarvevahendite käsutaja võib kindlaksmääratud saadaoleva summa osaliselt või täielikult tühistada. Kindlaksmääratud saadaoleva summa osaline tühistamine ei tähenda, et liit loobuks oma kindlaksmääratud nõudest.

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte üksikasjalike eeskirjade kohta, milles käsitletakse sissenõudmise viisi, sealhulgas sissenõudmist tasaarvestamise teel, sissenõudemenetlust, kui võlgnik ei maksa vabatahtlikult, lisaaega maksmiseks, trahvide ja muude rahaliste karistuste sissenõudmist, sissenõudmisest loobumist ja kindlaksmääratud saadaoleva summa tühistamist.

3.   Kontrollide ja auditite tegemine ning põhjendamatult kulutatud summade sissenõudmine, nagu on sätestatud valdkondlikes eeskirjades, on esmalt liikmesriikide ülesanne. Kui liikmesriigid eeskirjade eiramised ise avastavad ja kõrvaldavad, ei kohalda komisjon nende suhtes seoses kõnealuste eeskirjade eiramistega finantskorrektsioone.

4.   Komisjon kohaldab liikmesriikide suhtes finantskorrektsioone, et arvata liidu rahastatavatest kuludest välja sellised maksed, mis on tehtud kohaldatavat õigust rikkudes. Komisjon võtab finantskorrektsioonide puhul aluseks kindlakstehtud põhjendamatult kulutatud summade suuruse ja nende rahalise mõju eelarvele. Kui neid summasid ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, võib komisjon kohaldada ekstrapoleeritud või kindlamääralisi korrektsioone vastavalt valdkondlikele eeskirjadele.

Komisjon võtab finantskorrektsiooni summa üle otsustades arvesse kohaldatava õiguse rikkumise olemust ja raskusastet ning rahalist mõju eelarvele, sealhulgas juhtimis- ja kontrollisüsteemide puuduste korral.

Finantskorrektsioonide kindlaksmääramise kriteeriumid ja kohaldatava menetluse võib sätestada valdkondlikes eeskirjades.

5.   Ekstrapoleeritud või kindlamääraliste korrektsioonide kohaldamise metoodika kehtestatakse kooskõlas valdkondlike eeskirjadega, et võimaldada komisjonil kaitsta liidu finantshuve.

Artikkel 81

Aegumistähtaeg

1.   Ilma et see piiraks erinormide ja otsuse 2007/436/EÜ, Euratom kohaldamist, on kolmandatele isikutele esitatavate liidu nõuete ja liidule esitatavate kolmandate isikute nõuete aegumise tähtaeg viis aastat.

2.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte aegumistähtaega käsitlevate üksikasjalike eeskirjade kohta.

Artikkel 82

Liidu nõuete käsitlemine liikmesriikides

Maksejõuetusmenetluse korral kohaldatakse liidu nõuete suhtes sama sooduskohtlemist nagu nende liikmesriikide avalik-õiguslike asutuste sama liiki nõuete suhtes, kus sissenõudmismenetlust läbi viiakse.

Artikkel 83

Komisjoni määratud trahvid, rahalised karistused ja kogunenud intressid

1.   Trahvide ja rahaliste karistustena saadud ning sanktsioonidest tulenevad summad ning neilt kogunenud võimalikud intressid või neist tulenev muu tulu kajastatakse eelarvetuluna alles siis, kui nende määramise otsuseid ei ole enam võimalik Euroopa Liidu Kohtus tühistada.

2.   Lõikes 1 osutatud summad kajastatakse eelarvetuluna võimalikult kiiresti ning hiljemalt sellele eelarveaastale järgneval aastal, mil on ammendunud kõik õiguskaitsevahendid. Eelarvetuluna ei kajastata summasid, mis makstakse tulenevalt Euroopa Liidu Kohtu otsusest tagasi üksusele, kes need maksis.

3.   Lõiget 1 ei kohaldata raamatupidamise aastaaruande kontrollimist ja heakskiitmist ega finantskorrektsioone käsitlevate otsuste suhtes.

4.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte üksikasjalike eeskirjade kohta, milles käsitletakse trahvide, rahaliste karistuste ja kogunenud intressidena saadud summasid.

6.   PEATÜKK

Kulutoimingud

Artikkel 84

Rahastamisotsus

1.   Iga kuluartikli suhtes võetakse kulukohustus ning kulu tõendatakse, kinnitatakse ja makstakse.

2.   Välja arvatud assigneeringute puhul, mida saab rakendada ilma alusaktita vastavalt artikli 54 lõike 5 esimese lõigu punktile e, eelneb kulukohustuse võtmisele rahastamisotsus, mille teeb institutsioon või asutus, kelle institutsioon on selleks volitanud.

3.   Lõikes 2 osutatud rahastamisotsuses määratakse kindlaks taotletav eesmärk, oodatavad tulemused, eelarve täitmise viis ja kogusumma. See sisaldab ka rahastatavate meetmete kirjeldust ja igale meetmele eraldatud summa suurust ning rakendamise soovituslikku ajakava.

Kaudse eelarve täitmise korral täpsustatakse rahastamisotsuses ka artikli 58 lõike 1 punkti c kohaselt volitatud üksus või isik, üksuse või isiku valimiseks kasutatud kriteeriumid ja nimetatud üksusele või isikule delegeeritud ülesanded.

4.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte rahastamisotsuseid käsitlevate üksikasjalike eeskirjade kohta.

1.   Jagu

Kulukohustuste võtmine

Artikkel 85

Kohustuste liigid

1.   Eelarvelise kulukohustuse võtmine on toiming, millega broneeritakse assigneering, mida on vaja hilisemateks makseteks, et täita juriidilisi kohustusi.

Juriidilise kohustuse võtmine on toiming, millega eelarvevahendite käsutaja võtab kohustuse või määrab kindlaks kohustuse, millest tuleneb kulu.

Eelarvelisi kulukohustusi ja juriidilisi kohustusi võtab sama eelarvevahendite käsutaja, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on sätestatud käesoleva määruse kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktides.

2.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte üksikasjalike eeskirjade kohta, mis käsitlevad kohustuste liike, üldiste kulukohustuste kinnitamist, sama isiku allkirja ja esialgsete kulukohustustega kaetud halduskulusid.

3.   Eelarvelised kulukohustused jagunevad järgmisteks kategooriateks:

4.   Eelarvelised kulukohustused, mis on seotud rohkem kui üht eelarveaastat hõlmavate meetmetega, võib jaotada mitme eelarveaasta peale üksnes juhul, kui see on alusaktiga ette nähtud, või kui need seonduvad halduskuludega.

Artikkel 86

Kohustuste suhtes kohaldatavad eeskirjad

1.   Iga meetme puhul, mis võib põhjustada eelarvest kantava kulu, võtab vastutav eelarvevahendite käsutaja enne kolmandate isikute ees juriidilise kohustuse võtmist või artikli 187 kohaselt vahendite usaldusfondi kandmist esmalt eelarvelise kulukohustuse.

2.   Lõikes 1 sätestatud kohustus võtta eelarveline kulukohustus enne juriidilise kohustuse võtmist ei ole kohaldatav juriidiliste kohustuste suhtes, mis on võetud pärast kriisiolukorra väljakuulutamist talitluspidevuse kava raames kooskõlas menetlustega, mille komisjon või mis tahes muu institutsioon on vastu võtnud oma haldusliku iseseisvuse raames.

3.   Humanitaarabi-, kodanikukaitse- ja kriisiohjamisoperatsioonide puhul ei kohaldata lõikes 1 sätestatud kohustust, kui liidu tõhusaks sekkumiseks on vaja kolmanda isiku ees kohe võtta juriidiline kohustus ja ei ole võimalik teha individuaalse eelarvelise kulukohustuse eelnevat broneeringut. Eelarvelise kulukohustuse broneering tehakse kohe pärast kolmandate isikute ees juriidilise kohustuse võtmist.

4.   Kui teise osa IV jaotise erisätetest ei tulene teisiti, katavad üldised eelarvelised kulukohustused neile vastavate, 31. detsembrini aastal n + 1 võetud individuaalsete juriidiliste kohustuste kogumaksumuse.

Kui artikli 85 lõikest 4 ja artikli 203 lõikest 2 ei tulene teisiti, võetakse individuaalsete või esialgsete eelarveliste kulukohustustega seotud individuaalsed juriidilised kohustused 31. detsembriks aastal n.

Esimeses ja teises lõigus osutatud tähtaegade möödumisel vabastab vastutav eelarvevahendite käsutaja kõnealuste eelarveliste kulukohustuste kasutamata jäänud saldo.

Enne üldise eelarvelise kulukohustuse alusel võetud individuaalse juriidilise kohustuse allakirjutamist kirjendab vastutav eelarvevahendite käsutaja selle summa eelarve raamatupidamisarvestusse ja arvab selle maha üldisest eelarvelisest kulukohustusest.

5.   Eelarvelistel kulukohustustel ja juriidilistel kohustustel, mis on võetud seoses meetmetega, mis hõlmavad rohkem kui ühte eelarveaastat, välja arvatud personalikulude korral, on täitmise lõpptähtpäev, mis on kehtestatud kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega.

Kõnealuste kulukohustuste osad, mida ei ole täidetud kuue kuu jooksul kõnealusest kuupäevast arvates, vabastatakse artikli 15 kohaselt.

Eelarvelise kulukohustuse summa, millele vastava juriidilise kohustusega seoses ei ole kahe aasta jooksul pärast juriidilise kohustuse allakirjutamist tehtud ühtegi makset artikli 90 tähenduses, vabastatakse, välja arvatud kui see summa on seotud juhtumiga, mille suhtes on pooleli kohtu või vahekohtuorgani menetlus või mille suhtes kohaldatakse valdkondlike eeskirjade erinorme.

6.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte üksikasjalike eeskirjade kohta, mis käsitlevad eelarvelisi kulukohustusi ja juriidilisi kohustusi, sealhulgas individuaalsete kohustuste registreerimist.

Artikkel 87

Kohustuste suhtes kohaldatavad kontrollid

1.   Eelarvelise kulukohustuse võtmisel tagab vastutav eelarvevahendite käsutaja, et:

2.   Juriidilise kohustuse registreerimisel tagab eelarvevahendite käsutaja füüsilise või elektroonilise allkirjaga, et:

3.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte selliste üksikasjalike eeskirjade kohta, mis käsitlevad kohustuste suhtes kohaldatavaid kontrolle.

2.   Jagu

Kulude tõendamine

Artikkel 88

Kulude tõendamine

1.   Kulude tõendamine on toiming, mille käigus vastutav eelarvevahendite käsutaja:

2.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte üksikasjalike eeskirjade kohta, mis käsitlevad kulude tõendamist, sealhulgas personalikulude maksmiseks kinnitamist, hankelepingute ja toetustega seotud vahemaksete ja lõppmaksete maksmiseks kinnitamist, märget „õigsus tõendatud” eelmaksete puhul ning märgete „kuulub maksmisele” ja „õigsus tõendatud” tegemist.

3.   Jagu

Kulude kinnitamine

Artikkel 89

Kulude kinnitamine

1.   Kulude kinnitamine on toiming, mille käigus vastutav eelarvevahendite käsutaja, olles kindlaks teinud, et assigneeringud on kättesaadavad, annab peaarvepidajale maksekorralduse väljastamise teel juhised maksta kuluna välja summa, mille vastutav eelarvevahendite käsutaja on tõendanud.

Perioodiliste maksete tegemisel seoses osutatud teenuste, sealhulgas renditeenuste, või tarnitud kaupadega, võib eelarvevahendite käsutaja anda oma riskianalüüsi alusel korralduse otsekorralduse süsteemi kohaldamiseks.

2.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte üksikasjalike eeskirjade kohta, mis käsitlevad kulude kinnitamist, sealhulgas maksekorraldustes esitatavate kohustuslike andmete kindlaksmääramist ja maksekorralduste kontrollimist eelarvevahendite käsutaja poolt.

4.   Jagu

Kulude maksmine

Artikkel 90

Maksete liigid

1.   Maksmine toimub siis, kui on tõendatud, et asjaomane meede on kooskõlas alusakti või lepingu sätetega, ja hõlmab üht või mitut järgmistest toimingutest:

2.   Lõikes 1 nimetatud eri liiki makseid eristatakse eelarve raamatupidamisarvestuses nende tegemise ajal.

3.   Artiklis 152 osutatud raamatupidamiseeskirjad hõlmavad eeskirju, mis käsitlevad eelmaksete tasaarvestamist raamatupidamisarvestuses ja kulude rahastamiskõlblikuks tunnistamist.

4.   Vastutav eelarvevahendite käsutaja tasaarvestab eelmakseid regulaarselt vastavalt asjaomase projekti majanduslikule sisule ja ajakavale.

Kui vastutav eelarvevahendite käsutaja ei pea toetusesaajatelt ja töövõtjatelt finantsaruande nõudmist tõhusaks, saab ta suuremate kui 5 000 000 euro suuruste toetuste ja lepingute puhul neilt vähemalt üks kord aastas teavet kumulatiivsete kulude kohta.

Teise lõigu kohaldamisel tuleb lepingutes, toetuse andmise otsustes ja toetuslepingutes ning delegeerimislepingutes näha ette asjakohased sätted.

Käesolev lõige ei piira teise osa IV jaotise erisätete kohaldamist.

5.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte maksete liike ja tõendavaid dokumente käsitlevate üksikasjalike eeskirjade kohta.

Artikkel 91

Maksete tegemine kättesaadavate vahendite piires

Peaarvepidaja tasub kulud kättesaadavate vahendite piires.

5.   Jagu

Kulutoimingute tähtajad

Artikkel 92

Tähtajad

1.   Maksed tehakse:

2.   Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib maksetähtaja arvestamise peatada, kui:

Kui vastutav eelarvevahendite käsutaja saab teavet, mis seab kahtluse alla maksetaotluses esitatud kulude rahastamiskõlblikkuse, võib ta maksetähtaja arvestamise peatada kontrollimaks, sealhulgas korraldades kohapealseid kontrolle, et kulud on tõepoolest rahastamiskõlblikud.

3.   Asjaomastele võlausaldajatele antakse maksetähtaja arvestamise peatamise põhjustest kirjalikult teada.

4.   Kui peatamine ületab kahte kuud, võib võlausaldaja nõuda vastutava eelarvevahendite käsutaja otsust maksetähtaja arvestamise peatamise jätkamise kohta.

5.   Välja arvatud liikmesriigid, on lõikes 1 sätestatud tähtaegade möödumisel võlausaldajal õigus saada viivist.

6.   Komisjonile antakse õigus võtta artikli 210 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte üksikasjalike eeskirjade kohta, mis käsitlevad maksetähtaegu ja täpsustavad asjaolud, mille korral on võlausaldajal õigus saada hilinenud makse eest viivist, mis kantakse kuluna põhisummaga samale eelarvereale.

7.   PEATÜKK

It-süsteemid ja e-Haldus

Artikkel 93

Toimingute elektrooniline haldamine

1.   Kui tulu- ja kulutoiminguid hallatakse arvutisüsteemide abil, võib dokumente allkirjastada arvutisüsteemis või elektrooniliselt.

2.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte toimingute elektroonilist haldamist käsitlevate üksikasjalike eeskirjade kohta.

Artikkel 94

Dokumentide edastamine

Eelneval kokkuleppel asjaomaste institutsioonide ja liikmesriikidega võib igasugune dokumentide edastamine nende vahel toimuda elektrooniliselt.

Artikkel 95

e-haldus

1.   Eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega toimub kogu ametlik teabevahetus liikmesriikide ja komisjoni vahel viisil, mis on sätestatud valdkondlikes eeskirjades. Nendes eeskirjades nähakse ette eelarve täitmise raames kogutud või muul viisil saadud ja edastatud andmete koostalitlusvõime.

2.   Institutsioonid ja rakendusametid ning artiklis 208 osutatud asutused kehtestavad hankemenetlustes ja toetuste andmise menetlustes osalevate kolmandate isikutega toimuva elektroonilise teabevahetuse suhtes ühtsed standardid ja kohaldavad neid. Eelkõige töötavad nad parimal võimalikul viisil välja lahendused toetuste andmise menetluste ja hankemenetluste raames andmete esitamiseks, säilitamiseks ja töötlemiseks ja kohaldavad neid ning loovad sel eesmärgil taotlejate ja pakkujate jaoks ühtse elektrooniliste andmete vahetuse koha.

3.   Komisjon annab regulaarselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru edusammudest e-halduse rakendamisel.

8.   PEATÜKK

Halduspõhimõtted

Artikkel 96

Hea haldus

1.   Vastutav eelarvevahendite käsutaja annab viivitamata teada tõendite ja/või dokumentide esitamise vajadusest, tõendite ja dokumentide vormist ning nõutavast sisust ja vajaduse korral hanke- või toetuste andmise menetluse soovituslikust ajakavast.

2.   Kui taotleja või pakkuja ei ole ilmse tehnilise vea tõttu esitanud tõendeid või avaldusi, siis hindamiskomisjon või vajaduse korral vastutav eelarvevahendite käsutaja palub, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, taotlejal või pakkujal esitada puuduva teabe või selgitada tõendavaid dokumente. Selline teave või selgitused ei tohi toetustaotluse sisu ega hanke tingimusi oluliselt muuta.

Artikkel 97

Õiguskaitsevahenditele osutamine

Kui eelarvevahendite käsutaja menetlusdokumendiga vähendatakse taotleja või pakkuja, toetusesaaja või töövõtja õigusi, osutatakse dokumendis selle dokumendi vaidlustamiseks ettenähtud halduslikele ja/või õiguslikele kaitsevahenditele.

Eelkõige esitatakse teave õiguskaitsevahendi laadi, samuti asutuse või asutuste kohta, kelle poole õiguskaitsevahendi kasutamiseks pöörduda, ning õiguskaitsevahendite kasutamiseks ettenähtud tähtajad.

9.   PEATÜKK

Siseaudiitor

Artikkel 98

Siseaudiitori ametisse nimetamine

1.   Iga institutsioon näeb ette siseauditi funktsiooni, mida täidetakse asjaomaste rahvusvaheliste standardite kohaselt. Institutsiooni poolt ametisse nimetatud siseaudiitor vastutab institutsiooni ees eelarve täitmise süsteemide ja menetluste nõuetekohase toimimise kontrollimise eest. Siseaudiitoriks ei või olla eelarvevahendite käsutaja ega peaarvepidaja.

2.   Euroopa välisteenistuse siseauditi puhul kohaldatakse finantsjuhtimise suhtes, mis on volitatud edasi artikli 56 lõike 2 kohaselt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena tegutsevatele liidu delegatsioonide juhtidele, komisjoni siseaudiitori kontrollivolitusi.

Komisjoni siseaudiitor tegutseb Euroopa välisteenistuse eelarvejao täitmise puhul ka välisteenistuse siseaudiitorina, kui artiklist 213 ei tulene teisiti.

3.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte siseaudiitori ametisse nimetamist käsitlevate üksikasjalike eeskirjade kohta.

Artikkel 99

Siseaudiitori volitused ja ülesanded

1.   Siseaudiitor nõustab oma institutsiooni riskide juhtimisel, esitades sõltumatuid arvamusi juhtimis- ja kontrollisüsteemide taseme kohta ning andes soovitusi toimingute teostamise tingimuste parandamiseks ja usaldusväärse finantsjuhtimise edendamiseks.

Siseaudiitori ülesanne on eelkõige:

2.   Siseaudiitor täidab oma ülesandeid institutsiooni kõigi toimingute ja talituste suhtes. Tal on täielik ja piiramatu juurdepääs kogu teabele, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks, vajaduse korral kohapeal, sealhulgas liikmesriikides ja kolmandates riikides.

Siseaudiitor tutvub eelarvevahendite käsutajate aastaaruande ja muude üksikasjalike andmetega.

3.   Siseaudiitor annab oma leidudest ja soovitustest aru institutsioonile. Institutsioon tagab audititest tulenevate soovituste põhjal meetmete võtmise. Siseaudiitor esitab institutsioonile ka siseauditi aastaaruande, milles on märgitud tehtud siseauditite arv ja liik, antud soovitused ja nende soovituste suhtes võetud meetmed.

4.   Institutsioon teeb siseaudiitori kontaktandmed kättesaadavaks kõikidele kulutoimingutega seotud füüsilistele ja juriidilistele isikutele, et neil oleks siseaudiitoriga võimalik konfidentsiaalselt ühendust võtta.

5.   Igal aastal esitab institutsioon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis sisaldab kokkuvõtet tehtud siseauditite arvust ja liigist, antud soovitustest ja nende soovituste põhjal võetud meetmetest.

6.   Siseaudiitori aruanded ja leiud ning institutsiooni aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks üksnes pärast seda, kui siseaudiitor on kinnitanud nende põhjal võetavad meetmed.

7.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte siseaudiitori volitusi ja ülesandeid käsitlevate üksikasjalike eeskirjade kohta.

Artikkel 100

Siseaudiitori sõltumatus

1.   Institutsioon kehtestab siseaudiitori suhtes kohaldatavad erieeskirjad, mis tagavad, et siseaudiitor on täielikult sõltumatu oma ülesannete täitmisel, ja milles määratakse kindlaks siseaudiitori vastutus.

Kui siseaudiitoriks on koosseisuline töötaja, täidab ta oma ainuõiguslikke auditeerimisülesandeid täiesti sõltumatult ning kannab vastutust personalieeskirjade ja käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide kohaselt.

2.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte siseaudiitori sõltumatust ja vastutust, sealhulgas siseaudiitori õigust esitada hagi Euroopa Liidu Kohtusse, käsitlevate üksikasjalike eeskirjade kohta.

V   JAOTIS

AVALIKUD HANKED

1.   PEATÜKK

Üldsätted

1.   Jagu

Reguleerimisala ja lepingute sõlmimise põhimõtted

Artikkel 101

Avaliku hanke lepingute määratlus

1.   Avaliku hanke lepingud on rahalise tasuga seotud lepingud, mis on sõlmitud kirjalikult ühe või enama ettevõtja ja ühe või enama hankija poolt artiklites 117 ja 190 määratletud tähenduses, et täielikult või osaliselt eelarvest tehtava makse eest saada vallas- või kinnisvara või lasta teha ehitustöid või saada teenuseid.

Selliste lepingute hulka kuuluvad:

2.   Raamlepingud on ühe või mitme majandustegevuses osaleja ja ühe või mitme hankija vahel sõlmitud lepingud, mille eesmärk on kehtestada tingimused, mida kohaldatakse teatava aja jooksul sõlmitavate lepingute suhtes, eelkõige seoses hindade ja vajaduse korral seoses kavandatavate kogustega. Neid reguleerivad käesoleva jaotise hankemenetlust, sealhulgas avalikustamist, käsitlevad sätted.

3.   Käesolevat jaotist, välja arvatud artiklid 106–109, ei kohaldata toetuste suhtes, ega tehnilise abi lepingute suhtes, mis on sõlmitud EIP või Euroopa Investeerimisfondiga.

4.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte üksikasjalike eeskirjade kohta, mis käsitlevad hankelepingute, sealhulgas raamlepingute ja erilepingute määratlust ja reguleerimisala.

Artikkel 102

Avaliku hanke lepingute suhtes kohaldatavad põhimõtted

1.   Kõik avaliku hanke lepingud, mida rahastatakse täielikult või osaliselt eelarvest, on kooskõlas läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtetega.

2.   Kõikide avaliku hanke lepingute sõlmimiseks kuulutatakse hankemenetlus välja võimalikult laiaulatuslikult, välja arvatud juhul, kui kasutatakse artikli 104 lõike 1 punktis d osutatud läbirääkimistega hankemenetlust.

Hankijad ei kasuta raamlepinguid nõuetevastaselt ega sellisel viisil, millega kavatsetakse konkurentsi takistada, piirata või moonuta või tegelikult takistatakse, piiratakse või moonutatakse.

2.   Jagu

Avalikustamine

Artikkel 103

Avaliku hanke lepingute avalikustamine

1.   Hankeasutused avaldavad kõik lepingud, mis ületavad artiklites 118 või 190 sätestatud piirmäärasid, Euroopa Liidu Teatajas.

Hanke kohta avaldatakse eelnevalt hanketeade, välja arvatud artikli 104 lõikes 2 osutatud juhtudel ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta) (17) IIB lisas sätestatud teenuslepingute puhul.

Teatava teabe avalikustamisest pärast lepingu sõlmimist võib loobuda, kui see takistaks õigusnormide kohaldamist, oleks vastuolus avalike huvidega või kahjustaks avalik-õiguslike või eraettevõtjate õigustatud ärihuve või moonutaks nendevahelist ausat konkurentsi.

2.   Lepingud, mille maksumus jääb allapoole artiklites 118 või 190 sätestatud piirmäärasid, ning direktiivi 2004/18/EÜ IIB lisas osutatud teenuslepingud avalikustatakse sobival viisil.

3.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte lepingute avalikustamise ja teadete avaldamise nõudeid käsitlevate üksikasjalike eeskirjade kohta.

3.   Jagu

Hankemenetlused

Artikkel 104

Hankemenetlused

1.   Hankemenetluse vorm võib olla üks järgmistest:

Kui avaliku hanke leping või raamleping on kahe või enama institutsiooni, rakendusameti või artiklites 208 ja 209 osutatud asutuse huvides ning kui see võimaldab suurendada tõhusust, püüavad asjaomased hankijad hankemenetluse läbi viia institutsioonidevahelistel alustel.

Kui avaliku hanke leping või raamleping on vajalik institutsiooni ja liikmesriigi ühe või mitme hankija vahelise ühismeetme rakendamiseks, võivad see institutsioon ja hankijad käesoleva määruse kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktides täpsustatud eriolukordade esinemisel hankemenetluse läbi viia ühiselt.

Ühiseid hankeid võib korraldada Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) ja kandidaatriikidega, kui selline võimalus on eraldi ette nähtud kahe- või mitmepoolses lepingus.

2.   Lepingute puhul, mille maksumus ületab artiklites 118 või 190 sätestatud piirmäärasid, on läbirääkimistega hankemenetluse kasutamine lubatud üksnes käesoleva määruse kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktides sätestatud juhtudel.

3.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte üksikasjalike eeskirjade kohta, mis käsitlevad hankemenetluse liike, ühiseid hankeid, madala maksumusega lepinguid ja arvete alusel tasumist.

Artikkel 105

Hankedokumentide sisu

Hankedokumentides esitatakse lepingu eseme täielik, selge ja täpne kirjeldus ning täpsustatakse lepingu suhtes kohaldatavad menetlusest kõrvalejätmise, valiku- ja hindamiskriteeriumid.

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte üksikasjalike eeskirjade kohta, mis käsitlevad hankedokumentide sisu, sealhulgas võimalust ja tingimusi maksumuse läbivaatamiseks ja tehnilisi kirjeldusi.

Artikkel 106

Hankemenetluses osalemisest kõrvalejätmise kriteeriumid

1.   Taotlejad või pakkujad jäetakse hankemenetluses osalemisest kõrvale, kui:

Esimese lõigu punkte a–d ei kohaldata ostude puhul, mis tehakse erakordselt soodsatel tingimustel kas tarnijalt, kes on oma äritegevust lõpetamas, või pankrotihalduritelt või likvideerijatelt pankroti, võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppe või siseriiklike õigusaktidega ettenähtud muu samalaadse menetluse alusel.

Esimese lõigu punkte b ja e ei kohaldada, kui taotlejad või pakkujad suudavad tõendada, et on võetud asjakohaseid meetmeid isikute vastu, kellel on volitused neid esindada, teha nende eest otsuseid või neid kontrollida ning kelle suhtes on tehtud esimese lõigu punktides b või e osutatud kohtuotsus.

2.   Kui läbirääkimistega hankemenetluse puhul saab tehnilistel, kunstilistel või ainuõiguse kaitsmisega seotud põhjustel lepingu sõlmida ainult teatava ettevõtjaga, võib institutsioon otsustada mitte jätta kõnealust ettevõtjat menetlusest kõrvale lõike 1 esimese lõigu punktides a, c ja d märgitud põhjustel, kui see on hädavajalik institutsiooni tegevuse järjepidevuse tagamiseks. Sellisel juhul põhjendab institutsioon nõuetekohaselt oma otsust.

3.   Taotlejad või pakkujad peavad tõendama, et nad ei ole üheski lõikes 1 osutatud olukorras. Hankija võib siiski mitte nõuda nimetatud tõendamist väga madala maksumusega lepingute puhul.

Lõike 1 nõuetekohaseks kohaldamiseks peab taotleja või pakkuja hankija nõudmisel alati:

4.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte üksikasjalike eeskirjade kohta, mis käsitlevad:

Artikkel 107

Hankemenetlusest kõrvalejätmise kriteeriumid

1.   Lepingut ei sõlmita taotleja või pakkujaga, kes asjaomase hankemenetluse käigus:

2.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte üksikasjalike eeskirjade kohta, mis käsitlevad hankemenetluse käigus kohaldatavaid menetlusest kõrvalejätmise kriteeriume ning selle kindlaksmääramist, millised tõendid võidakse lugeda rahuldavaks, et näidata, et menetlusest kõrvalejätmist põhjustavat olukorda ei esine. Lisaks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte menetlusest kõrvalejätmise kestuse kohta.

Artikkel 108

Menetlusest kõrvalejätmise juhtumeid sisaldav keskandmebaas

1.   Komisjon loob menetlusest kõrvalejätmise juhtumeid sisaldava keskandmebaasi ja haldab seda. See sisaldab andmeid taotlejate ja pakkujate kohta, kes on mõnes artiklis 106, artikli 109 lõike 1 punktis b ja artikli 109 lõike 2 punktis a nimetatud olukorras. Nimetatud andmebaas on institutsioonide, rakendusametite ja artiklis 208 osutatud asutuste jaoks ühine. Euroopa Parlamenti ja nõukogu teavitatakse igal aastal uute juhtumite arvust ja andmebaasi kantud juhtumite koguarvust.

2.   Liikmesriikide ja kolmandate riikide ametiasutused ning lõikes 1 nimetamata organid, kes osalevad eelarve täitmisel vastavalt artiklitele 58 ja 61, edastavad vastutavale eelarvevahendite käsutajale teabe taotlejate ja pakkujate kohta, kes on mõnes artikli 106 lõike 1 punktis e nimetatud olukorras, kui asjaomase ettevõtja tegevus on kahjustanud liidu finantshuve. Nimetatud eelarvevahendite käsutaja saab kõnealuse teabe ja nõuab peaarvepidajalt selle sisestamist andmebaasi.

Esimeses lõigus osutatud ametiasutustel ja organitel on juurdepääs andmebaasis sisalduvale teabele ja nad võivad seda vajaduse korral oma vastutusel arvesse võtta eelarve täitmisega seotud lepingute sõlmimisel.

3.   EKP-l, EIP-l jEuroopa Investeerimisfondil on enda omavahendite kaitsmiseks juurdepääs andmebaasis sisalduvale teabele ning nad võivad seda vajaduse korral oma vastutusel arvesse võtta lepingute sõlmimisel vastavalt oma hankelepingute sõlmimise korrale.

Kõnealused asutused edastavad komisjonile teabe taotlejate ja pakkujate kohta, kes on mõnes artikli 106 lõike 1 punktis e nimetatud olukorras, kui asjaomase ettevõtja tegevus on kahjustanud liidu finantshuve.

4.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte üksikasjalike eeskirjade kohta seoses menetlusest kõrvalejätmise juhtumeid sisaldava keskandmebaasiga, sealhulgas määrata andmebaasi toimimiseks kindlaks standardsed menetlused ja tehnilised näitajad.

5.   Kolmandate riikide ametiasutustele võib anda andmetele juurdepääsu üksnes juhul, kui määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklis 9 sätestatud eeskirjad on täidetud ja iga juhtumit on eraldi hinnatud.

Artikkel 109

Haldus- ja rahalised karistused

1.   Hankija võib määrata haldus- ja/või rahalisi karistusi:

Igal juhul annab hankija siiski esmalt asjaomasele isikule võimaluse esitada oma seisukohad.

2.   Lõikes 1 osutatud karistused peavad olema proportsionaalsed lepingu tähtsuse ja ametialaste käitumisreeglite rikkumise raskusega ning võivad seisneda järgnevas:

3.   Liidu finantshuvide paremaks kaitsmiseks võivad institutsioonid otsustada oma otsused lõikes 1 osutatud haldus- või rahaliste karistuste määramise kohta kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega avaldada pärast seda, kui nad on täielikult järginud lõikes 1 sätestatud menetluskorda.

Esimeses lõigus osutatud haldus- või rahaliste karistuste määramise otsuse avaldamise kohta otsuse tegemisel võetakse arvesse eelkõige ametialaste käitumisreeglite rikkumise tõsidust, sealhulgas selle mõju liidu finantshuvidele ja mainele ning sellest möödunud ajavahemikku, samuti kõnealuse rikkumise kestust ja kordumist, asjaomase üksuse tahtlikku tegutsemist või hooletuse raskusastet ning meetmeid, mida asjaomane üksus on olukorra parandamiseks võtnud.

Avaldamise otsus lisatakse haldus- või rahaliste karistuste määramise otsusele ning selles nähakse selgesõnaliselt ette karistuste määramise otsuse või selle kokkuvõtte avaldamine institutsiooni veebisaidil.

Selleks et avaldatud kokkuvõttel oleks heidutav mõju, sisaldab see ametialaste käitumisreeglite rikkumise eest vastutava isiku nime, rikkumise lühikirjeldust, asjaomast programmi ja menetlusest kõrvalejätmise kestust ja/või rahaliste karistuste summasid.

Otsus avaldatakse pärast selle suhtes rakendatavate õiguskaitsevahendite ammendumist või pärast õiguskaitsevahendi aegumiskuupäeva ning avaldatud teave jääb veebisaidile üles kuni menetlusest kõrvalejätmise aja lõppemiseni või kuni kuueks kuuks pärast rahaliste karistuste tasumist, kui need karistused kujutavad endast ainsat võetud meedet.

Kui tegemist on füüsiliste isikutega, võetakse avaldamise otsuse puhul nõuetekohaselt arvesse õigust eraelu puutumatusele ja määrusega (EÜ) nr 45/2001 ette nähtud õigusi.

4.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte üksikasjalike eeskirjade kohta, mis käsitlevad eri haldus- ja rahalisi karistusi pakkujatele või taotlejatele, kes on esitanud valeandmeid, teinud olulisi vigu, toime pannud eeskirjade eiramisi või pettusi või olulisel määral rikkunud oma lepingulisi kohustusi.

Artikkel 110

Lepingu sõlmimisel kohaldatavad hindamiskriteeriumid

1.   Lepingud sõlmitakse hindamiskriteeriumide alusel, mida kohaldatakse pakkumuste sisu suhtes pärast seda, kui hankedokumentides esitatud valikukriteeriumide alusel on kontrollitud nende ettevõtjate suutlikkust, keda artiklite 106 ja 107 ning artikli 109 lõike 2 punkti a kohaselt menetlusest kõrvale ei jäetud.

2.   Lepingud sõlmitakse madalaima hinnaga pakkumuse või majanduslikult soodsaima pakkumuse valimise abil.

3.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte valiku- ja hindamiskriteeriumide täpsustamiseks. Lisaks antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte dokumentide kohta, mis tõendavad majanduslikku ja finantssuutlikkust ning tehnilist ja kutsealast suutlikkust, ning elektroonilisi oksjoneid ja põhjendamatult madala maksumusega pakkumusi käsitlevate üksikasjalike eeskirjade kohta.

Artikkel 111

Pakkumuste esitamine

1.   Pakkumuste esitamise korraga tagatakse, et toimub tõeline konkurents ja et pakkumuste sisu jääb konfidentsiaalseks seni, kuni need kõik samal ajal avatakse.

2.   Komisjon tagab asjakohaste vahenditega ja artiklit 95 kohaldades, et pakkujad võivad soovi korral esitada pakkumuste sisu ja igasuguseid tõendavaid dokumente elektrooniliselt (e-hange).

Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva sätte rakendamisel tehtud edusammudest aru. 28. oktoober 2014. aasta ning seejärel korrapäraselt.

3.   Kui seda loetakse asjakohaseks ja proportsionaalseks, võib hankija nõuda pakkujatelt eelneva tagatise esitamist, et vältida pakkumuste tagasivõtmist.

4.   Hankemenetluses osalemise taotlused ja pakkumused avab selleks määratud avamiskomisjon, välja arvatud artikli 104 lõikes 3 osutatud madala maksumusega lepingute puhul. Kõik pakkumused ja hankemenetluses osalemise taotlused, mis kõnealune komisjon tunnistab tingimustele mittevastavaks, lükatakse tagasi.

5.   Kõiki hankemenetluses osalemise taotlusi või pakkumusi, mille avamiskomisjon on tunnistanud tingimustele vastavaks, hinnatakse hankedokumentides sätestatud kriteeriumide põhjal eesmärgiga teha hankijale ettepanek lepingu sõlmimise või elektroonilise oksjoni läbiviimise kohta.

6.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte üksikasjalike eeskirjade kohta, mis käsitlevad pakkumuste esitamist, tähtaegade kehtestamist pakkumuste ja hankemenetluses osalemise taotluste vastuvõtmiseks, hankedokumentidega tutvumiseks lubatud aega ning tähtaegu kiireloomulistel juhtudel. Lisaks antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad eri teabevahetusviise ning üksikasjalikke eeskirju võimaliku pakkumuse tagatise, pakkumuste avamise, hankemenetluses osalemise taotluste ning pakkumuste ja hankemenetluses osalemise taotluste hindamise komisjoni kohta.

Artikkel 112

Võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõte

1.   Hankemenetluse vältel peavad kõik hankija ja taotlejate või pakkujate vahelised kontaktid vastama tingimustele, millega tagatakse läbipaistvus ja võrdne kohtlemine. Kontaktid ei või põhjustada lepingu või algse pakkumuse tingimuste muutmist.

2.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtet käsitlevate üksikasjalike eeskirjade kohta. Lisaks antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad hankijate ja pakkujate vahel hankemenetluse ajal lubatud kontakte, miinimumnõudeid hindamisprotokollile ja hankija tehtud otsuses esitatavaid minimaalseid üksikasju.

Artikkel 113

Lepingu sõlmimise otsus

1.   Kooskõlas valiku- ja hindamiskriteeriumidega, mis on eelnevalt sätestatud hankedokumentides, ja hankelepingute sõlmimise korraga otsustab eelarvevahendite käsutaja, kellega leping sõlmitakse.

2.   Hankija teeb kõikidele taotlejatele või pakkujatele, kelle hankemenetluses osalemise taotlused või pakkumused on tagasi lükatud, teatavaks tehtud otsuse põhjused ning artikli 118 lõikes 2 osutatud ooteaja kestuse. Hankija teeb kõikidele pakkujatele, kes täidavad valikukriteeriumid, keda ei ole hankemenetlusest kõrvalejätmise kriteeriumide alusel menetlusest kõrvale jäetud ja kes seda kirjalikult taotlevad, teatavaks eduka pakkumuse omadused ja suhtelised eelised ning selle pakkuja nime, kellega leping sõlmitakse.

Teatavaid andmeid ei ole siiski vaja avalikustada, kui see takistaks õigusnormide kohaldamist, oleks vastuolus avalike huvidega või kahjustaks avalik-õiguslike või eraettevõtjate õigustatud ärihuve või võiks moonutada nendevahelist ausat konkurentsi.

3.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte lepingu sõlmimise otsust ja lepingule allakirjutamist ning selle täitmist käsitlevate üksikasjalike eeskirjade kohta.

Artikkel 114

Hankemenetluse tühistamine

Hankija võib enne lepingule allakirjutamist kas hankest loobuda või tühistada hankemenetluse, ilma et taotlejatel või pakkujatel oleks õigus nõuda mingisugust hüvitist.

Otsus peab olema põhjendatud ja see tuleb taotlejatele või pakkujatele teatavaks teha.

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte hankemenetluse tühistamist käsitlevate üksikasjalike eeskirjade kohta.

4.   Jagu

Tagatised ja parandusmeetmed

Artikkel 115

Tagatised

Kui hankija loeb seda asjakohaseks ja proportsionaalseks, võib ta juhtumipõhiselt ja riskianalüüsi alusel nõuda töövõtjatelt, v.a madala maksumusega lepingute puhul, tagatise esitamist, selleks et:

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad üksikasjalikke eeskirju töövõtjatelt nõutavate tagatiste kohta ja riskianalüüsi kriteeriume.

Artikkel 116

Vigade, eeskirjade eiramiste ja pettuse esinemine menetluses

1.   Kui selgub, et hankemenetluses on esinenud olulisi vigu, eeskirjade eiramisi või pettust, peatab hankija menetluse ja võib võtta mis tahes vajalikke meetmeid, sealhulgas menetluse tühistada.

Kui pärast lepingu sõlmimist selgub, et hankemenetluses või lepingu täitmisel on esinenud olulisi vigu, eeskirjade eiramisi või pettust, siis olenevalt etapist, kuhu menetlus jõudnud on, võib hankija kas mitte lepingut sõlmida või peatada lepingu täitmise või vajaduse korral lõpetada lepingu.

Kui nendes vigades, eeskirjade eiramistes või pettuses on süüdi töövõtja, võib hankija olenevalt vigade, eeskirjade eiramiste või pettuse raskusest lisaks sellele keelduda maksmisest, nõuda tagasi juba makstud summad või lõpetada kõik selle töövõtjaga sõlmitud lepingud.

2.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte lepingu peatamist vigade, eeskirjade eiramiste ja pettuse esinemise korral käsitlevate üksikasjalike eeskirjade kohta.

2.   PEATÜKK

Institutsioonide poolt nende endi arvel sõlmitavate lepingute suhtes kohaldatavad sätted

Artikkel 117

Hankija

1.   Institutsioone käsitatakse hankijana lepingute puhul, mille nad sõlmivad nende endi arvel. Nad delegeerivad hankija ülesannete täitmiseks vajalikud volitused vastavalt artiklile 65.

2.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte üksikasjalike eeskirjade kohta, mis käsitlevad hankija ülesannete delegeerimist, sealhulgas nõuetekohase taseme kindlaksmääramist piirmäärade arvutamiseks.

Artikkel 118

Kohaldatavad piirmäärad

1.   Kui teise osa IV jaotisest ei tulene teisiti, sätestatakse direktiivis 2004/18/EÜ piirmäärad, mille abil määratakse kindlaks:

2.   Kui käesoleva määruse kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktides täpsustatud eranditest ja tingimustest ei tulene teisiti, siis ei kirjuta hankija lepingute puhul, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2004/18/EÜ, lepingule või raamlepingule eduka pakkujaga alla enne ooteaja möödumist.

3.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte üksikasjalike eeskirjade kohta, mis käsitlevad kohaldatavaid piirmäärasid, eraldi lepinguid ja lepingute osadeks jagamist, teatavate lepingute maksumuse hindamist ning lepingule allakirjutamisele eelnevat ooteaega.

Artikkel 119

Hankemenetluses osalemise kord

1.   Hankemenetluses võivad võrdsetel tingimustel osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kes kuuluvad aluslepingute reguleerimisalasse, ja kõik sellise kolmanda riigi füüsilised ja juriidilised isikud, kellega liit on avalike hangete vallas sõlminud erikokkuleppe, selles kokkuleppes sätestatud tingimustel.

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte üksikasjalike eeskirjade kohta, mis käsitlevad hankemenetluses osalemiseks vajalikke tõendeid.

2.   Euroopa Pettustevastane Amet täidab ülesandeid, mis on komisjonile antud nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest) (18), et viia läbi kohapealseid kontrolle ja kontrollimisi liikmesriikides ning vastavalt kehtivatele koostöö- ja vastastikuse abistamise lepingutele ka kolmandates riikides ja rahvusvaheliste organisatsioonide ruumides.

Artikkel 120

Maailma Kaubandusorganisatsiooni hankelepingute sõlmimise kord

Kui kohaldatakse Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames sõlmitud mitmepoolset avaliku hanke lepingut, võivad hangetes osaleda ka kõnealuse lepingu ratifitseerinud riikide kodanikud selles sätestatud tingimustel.

VI   JAOTIS

TOETUSED

1.   PEATÜKK

Toetuste ulatus ja vorm

Artikkel 121

Toetuste ulatus

1.   Toetused on eelarvest annetustena antavad sihtotstarbelised rahalised maksed, mille abil rahastatakse ühte järgnevast:

Toetuste kohta sõlmitakse kas kirjalik leping või võetakse vastu komisjoni otsus, millest edukat toetuse taotlejat teavitatakse.

Komisjon võib toetusesaajatega teabe vahetamiseks luua turvalised elektroonilised süsteemid.

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte, milles täpsustatakse üksikasjalikult toetuste ulatust ja sisu ning milles käsitletakse eeskirju, mille alusel otsustada, kas kasutada toetuslepinguid või toetuse andmise otsuseid. Lisaks antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse elektroonilise teabevahetussüsteemi üksikasju, sealhulgas tingimusi, mille korral sellise süsteemi kaudu esitatud dokumente, sealhulgas toetuslepinguid, tuleb käsitleda originaalidena ja allkirjastatuna, ning raampartnerluste kasutamist.

2.   Toetusteks käesoleva jaotise tähenduses ei ole:

3.   Intressitoetusi ja tagatistasu toetusi käsitletakse toetustena, tingimusel et need ei ole kombineeritud ühes ja samas meetmes esimese osa VIII jaotises osutatud rahastamisvahenditega.

Selliste toetuste suhtes kohaldatakse käesoleva jaotise sätteid, välja arvatud järgmisi:

4.   Iga institutsioon võib anda toetusi teabevahetustegevuseks, kui nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ei ole avaliku hanke menetluse kasutamine asjakohane.

Artikkel 122

Toetusesaajad

1.   Kui mitu üksust täidavad toetuse saamise kriteeriume ja moodustavad koos ühe üksuse, võib seda üksust käsitleda ainsa toetusesaajana, sealhulgas juhul, kui üksus on moodustatud konkreetselt selle meetme jaoks, millele toetust antakse.

2.   Käesoleva jaotise mõistes käsitletakse toetusesaajaga seotud üksustena järgmisi üksusi:

3.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse toetuslepingu või toetuse andmise otsuse minimaalset sisu, eelkõige juhul, kui toetust antakse mitmele üksusele, koordinaatori erikohustusi, kui tal neid on, teiste toetusesaajate erikohustusi, kohaldatavat vastutuskorda ja toetusesaaja lisamise või menetlusest kõrvalejätmise tingimusi.

Artikkel 123

Toetuste vorm

1.   Toetused võivad olla järgmises vormis:

2.   Toetuse asjakohase vormi määramisel võetakse võimalikult suures ulatuses arvesse potentsiaalsete toetusesaajate huve ja raamatupidamismeetodeid.

3.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte toetuse eri vormide, sealhulgas madala maksumusega toetuste kohta.

Artikkel 124

Ühekordsed maksed, ühikuhinnad ja kindlamääralised maksed

1.   Ilma et see piiraks alusakti kohaldamist, antakse ühekordsete maksete, ühikuhindade või kindlamääraliste maksete kasutamiseks luba komisjoni otsusega, tagades samal ajal võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise toetusesaajate puhul, kellele antakse toetust sama kategooria meetmete või tööprogrammide raames.

Kui toetuse maksimaalne summa ei ületa madala maksumusega toetuse summat, võib kõnealuse loa anda vastutav eelarvevahendite käsutaja.

2.   Loale tuleb lisada vähemalt järgmised tõendavad dokumendid:

3.   Kui antakse luba võtta arvesse toetusesaaja tavapäraseid kuluarvestustavasid, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja hinnata nende tavade vastavust lõikes 2 sätestatud tingimustele kas eelnevalt või asjakohase järelkontrollide strateegia kaudu.

Juhul kui toetusesaaja tavapäraste kuluarvestustavade vastavus lõikes 2 osutatud tingimustele on eelnevalt kindlaks tehtud, ei vaidlustata järelkontrollide käigus kõnealuste tavade kohaldamisel kindlaks määratud ühekordsete maksete, ühikuhindade või kindlamääraliste maksete suurust.

Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib lugeda toetusesaaja tavapäraseid kuluarvestustavasid lõikes 2 osutatud tingimustele vastavaks, kui siseriiklikud ametiasutused aktsepteerivad kõnealuseid tavasid võrreldavate rahastamiskavade raames.

4.   Toetuse andmise otsuse või toetuslepinguga võidakse lubada rahastada või kohustada rahastama toetusesaaja kaudseid kulusid kindlamääraliste maksete vormis kuni 7 % ulatuses meetmele antava toetuse rahastamiskõlblike otseste kulude kogusummast, välja arvatud juhul, kui toetusesaajale makstakse eelarvest tegevustoetust. Ülemmäära 7 % võib ületada komisjoni põhjendatud otsuse alusel.

5.   VKEd ja muud füüsilised isikud, kes ei saa palka, võivad deklareerida rahastamiskõlblikud isiklikud kulud, mis on seotud meetme või tööprogrammi raames teostatud töödega, komisjoni otsuses kindlaks määratud ühikuhindade alusel.

6.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte ühekordsete maksete, ühikuhindade ja kindlamääraliste maksete üksikasjalike eeskirjade kohta.

2.   PEATÜKK

Põhimõtted

Artikkel 125

Toetuste suhtes kohaldatavad üldpõhimõtted

1.   Toetuste suhtes kohaldatakse läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid.

2.   Ilma et see piiraks artikli 130 kohaldamist, ei või toetused kumuleeruda ja neid ei tohi anda tagasiulatuvalt.

3.   Toetustega kaasneb kaasrahastamine, ilma et see piiraks teise osa IV jaotise erisätete kohaldamist.

Kui käesolevast määrusest ei tulene teisiti, sätestatakse Euroopa tasandi erakondi ja nende rahastamist reguleerivad eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 2004/2003 Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta (20).

4.   Toetuse eesmärgiks ega tagajärjeks ei tohi olla meetme või tööprogrammi raames toetusesaajale kasumi tootmine (kasumi taotlemist keelav põhimõte).

Esimest lõiku ei kohaldata:

Kasumi tekkimise korral on komisjon õigustatud tagasi nõudma sellise protsendi kasumist, mis vastab Euroopa Liidu rahalisele osalusele toetusesaaja poolt meetme või tööprogrammi elluviimisel tegelikult kantud rahastamiskõlblikes kuludes.

5.   Käesoleva jaotise kohaselt mõistetakse kasumi all toetusesaaja tulusid, millest on lahutatud rahastamiskõlblikud kulud, mille ta on kandnud lõppmakse taotluse esitamise ajaks.

Esimeses lõigus nimetatud tulud piirduvad ainult meetme või tööprogrammi raames saadud tuluga ning rahastajate rahalise osalusega, mille nad on näinud ette konkreetselt rahastamiskõlblike kulude katmiseks.

Tegevustoetuse puhul ei võeta kasumi taotlemist keelavast põhimõttest kinnipidamise kontrollimisel arvesse summasid, mis on ette nähtud reservide loomiseks.

6.   Kui liidu tasandi erakonna tulud ületavad kulusid sellise eelarveaasta lõpuks, mille jooksul erakond on saanud tegevustoetust, võib erandina lõikes 4 sätestatud kasumi taotlemist keelavast põhimõttest teatava osa kõnealusest tulude ja kulude vahest, mis ei ületa 25 % selle eelarveaasta kogutuludest, üle kanda järgmisse eelarveaastasse tingimusel, et see kasutatakse ära enne järgmise eelarveaasta esimese kvartali lõppu.

Kasumi taotlemist keelava põhimõtte täitmise kontrollimisel ei võeta arvesse omavahendeid, eelkõige liidu tasandi erakonna aastase tegevuse käigus kogutud annetusi ja liikmemakse, mis ületavad 15 % toetusesaaja rahastamiskõlblikest kuludest.

Teist lõiku ei kohaldata, kui liidu tasandi erakonna rahaline reserv ületab 100 % erakonna keskmisest aastasissetulekust.

7.   Toetust võib ilma toetustaotluste esitamise kutseta anda EIP-le või Euroopa Investeerimisfondile tehnilise abi meetmete jaoks. Sellisel juhul artikli 131 lõikeid 2–5 ning artikli 132 lõiget 1 ei kohaldata.

8.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte, mis täiendavad toetuste suhtes kohaldatavaid üldpõhimõtteid, sealhulgas kasumi taotlemise keelu ja kaasrahastamise põhimõtet. Lisaks antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte tehniline abi määratluse kohta.

Artikkel 126

Rahastamiskõlblikud kulud

1.   Toetused ei ületa üldist absoluutväärtusena väljendatud ülemmäära, mis kehtestatakse hinnanguliste rahastamiskõlblike kulude alusel.

Toetused ei ületa rahastamiskõlblikke kulusid.

2.   Rahastamiskõlblikud kulud on toetusesaaja tegelikult kantud kulud, mis vastavad kõigile järgmistele kriteeriumidele:

3.   Toetustaotluste esitamise kutses täpsustatakse liidu poolt rahastamiskõlblikuks loetavate kulude kategooriad.

Ilma et see piiraks alusakti kohaldamist ja lisaks lõikele 2 on rahastamiskõlbulikud järgmised kulukategooriad, kui vastutav eelarvevahendite käsutaja peab neid toetustaotluste esitamise kutse kohaselt rahastamiskõlblikeks:

4.   Artiklis 122 kirjeldatud viisil toetusesaajaga seotud üksuste kulud võib vastutav eelarvevahendite käsutaja toetustaotluste esitamise kutse alusel lugeda rahastamiskõlblikeks. Sellisel juhul tuleks kohaldada kumulatiivselt järgmisi tingimusi:

5.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse täiendavaid täpsustusi rahastamiskõlblike kulude kohta.

Artikkel 127

Mitterahaline kaasrahastamine

1.   Toetuse tulemusel tekkinud kasumi arvutamisel ei võeta arvesse mitterahalise osaluse vormis kaasrahastamist.

2.   Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib aktsepteerida mitterahalist osalust kaasrahastamisena, kui seda peetakse vajalikuks või asjakohaseks. Kui mitterahalist kaasrahastamist pakutakse madala maksumusega toetuste puhul ja kui vastutav eelarvevahendite käsutaja on otsustanud sellest keelduda, esitab ta põhjenduse selle kohta, miks see ei ole vajalik või asjakohane.

Mitterahaline osalus ei ületa:

Mitterahaline osalus tuleb hinnangulises eelarves esitada eraldi, et kajastada meetme toetuseks antud vahendite koguhulka. Mitterahalise osaluse hinnanguline ühikuväärtus märgitakse esialgsesse eelarvesse ja seda ei tohi hiljem muuta.

Mitterahaline osalus peab olema kooskõlas riiklike maksu- ja sotsiaalkindlustuseeskirjadega.

Artikkel 128

Läbipaistvus

1.   Toetused põhinevad tööprogrammil, mis avaldatakse enne selle rakendamist.

Tööprogrammi rakendatakse toetustaotluste esitamise kutsete avaldamise teel, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel või juhul, kui toetusesaaja või asjaomase meetme laadi tõttu ei ole vastava meetme puhul muud valikut või kui toetusesaaja on kindlaks määratud alusaktis.

Esimest lõiku ei kohaldata kriisiohjamis-, kodanikukaitse- ja humanitaarabioperatsioonide korral.

2.   Toetustaotluste esitamise kutsetes märgitakse kavandatav kuupäev, mis ajaks kõiki taotlejaid teavitatakse nende toetustaotluse hindamise tulemustest, ja orienteeruv kuupäev, millal toetuslepingud alla kirjutatakse või toetuse andmise otsusest teatatakse.

Nimetatud kuupäevad määratakse kindlaks järgmiste tähtaegade alusel:

Nimetatud tähtaegu võib kohandada, et võtta arvesse aega, mida on vaja teatavate erimenetluste läbimiseks, mida võidakse nõuda alusaktiga vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 182/2011 (22), ja neid võib ületada nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel, eelkõige keeruliste meetmete korral, kui on palju toetustaotlusi või taotlejate põhjustatud hilinemisi.

Volitatud eelarvevahendite käsutaja teatab oma iga-aastases tegevusaruandes keskmise aja, mis on kulunud taotlejate teavitamiseks ja toetuslepingute sõlmimiseks või toetuse andmise otsustest teavitamiseks. Teises lõigus nimetatud tähtaegade ületamise korral põhjendab volitatud eelarvevahendite käsutaja seda ja kui see ei ole kooskõlas kolmanda lõiguga nõuetekohaselt põhjendatud, teeb parandusmeetmete ettepaneku.

3.   Kõik eelarveaasta käigus antud toetused tehakse teatavaks kord aastas vastavalt artikli 35 lõigetele 2 ja 3.

4.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 210 vastu delegeeritud õigusakte üksikasjalike eeskirjade kohta, mis käsitlevad nõudeid tööprogrammi kohta, toetustaotluste esitamise kutsete sisu, toetustaotluste esitamise kutsete suhtes kohaldatavaid erandeid, taotlejate teavitamist ja tagantjärele avalikustamist.

Artikkel 129