KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1122/2009,

30. november 2009,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustootjate otsetoetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega, ümbersuunamisega ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses veinisektori toetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikleid 85x ja 103za koostoimes artikliga 4,

võttes arvesse nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrust (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003, ja eriti selle artikli 142 punkte b, c, d, e, h, k, l, m, n, o, q ja s,

ning arvestades järgmist:

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I OSA

ÜLDSÄTTED

I JAOTIS

REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesolevas määruses sätestatakse määruse (EÜ) nr 73/2009 II jaotise 4. peatükis kehtestatud nõuetele vastavuse, toetuste ümbersuunamise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi (edaspidi „ühtne süsteem”) ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 85t ja 103z kohase nõuetele vastavuse rakendamise üksikasjalikud eeskirjad. Käesolev määrus ei piira individuaalseid toetuskavasid käsitlevates määrustes sätestatud erinõuete kohaldamist.

Artikkel 2

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 2 sätestatud mõisteid.

Kasutatakse ka järgmisi mõisteid:

II JAOTIS

PÜSIROHUMAADE KAITSE

Artikkel 3

Püsirohumaa all oleva maa säilitamine liikmesriigi tasandil

1.   Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 6 lõike 2 kolmandas lõigus sätestatud erandite kohaldamist, tagavad liikmesriigid vastavalt nimetatud lõike esimesele lõigule püsirohumaa all oleva maa ja kogu põllumajandusmaa suhtarvu säilimise. Seda kohustust kohaldatakse liikmesriigi või piirkondlikul tasandil.

Kui aga säilitatakse püsirohumaa all oleva maa suurus absoluutväärtuses, mis on kehtestatud kooskõlas käesoleva artikli lõike 4 punktiga a, lõike 5 punktiga a, lõike 6 punktiga a ja lõike 7 punktiga a, siis loetakse määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 6 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud kohustus täidetuks.

2.   Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 6 lõike 2 teise lõigu kohaldamiseks tagavad liikmesriigid, et lõikes 1 viidatud suhtarv ei väheneks püsirohumaa all oleva maa kahjuks üle 10 % kõnealuse määruse artikli 6 lõike 2 esimeses lõigus viidatud vastava võrdlusaasta suhtarvu (edaspidi „võrdlusarv”) suhtes.

3.   Lõikes 1 viidatud suhtarv kehtestatakse igal aastal lähtudes pindaladest, mida põllumajandustootjad on asjaomaseks aastaks deklareerinud.

4.   Liikmesriikide suhtes, kes ei ole uued liikmesriigid, kehtestatakse võrdlusarv järgmiselt:

5.   Uute liikmesriikide suhtes, kes ei ole 2004. aastal kohaldanud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 143b viidatud ühtse pindalatoetuse kava, kehtestatakse võrdlusarv järgmiselt:

6.   Uute liikmesriikide suhtes, kes on 2004. aastal kohaldanud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 143b viidatud ühtse pindalatoetuse kava, kehtestatakse võrdlusarv järgmiselt:

7.   Bulgaaria ja Rumeenia puhul kehtestatakse võrdlusarv järgmiselt:

8.   Juhul kui objektiivsed elemendid näitavad, et suhtarvu muutumine ei kajasta püsirohumaa all oleva maa tegelikku muutumist, kohandavad liikmesriigid võrdlusarvu. Sel juhul tuleb komisjonile viivitamata teatada tehtud kohandusest ja selle kohanduse põhjendustest.

Artikkel 4

Püsirohumaa all oleva maa säilitamine individuaaltasandil

1.   Kui tehakse kindlaks, et artikli 3 lõikes 1 viidatud suhtarv väheneb, sätestab asjaomane liikmesriik siseriiklikul või piirkondlikul tasandil määruse (EÜ) nr 73/2009 I lisas loetletud mis tahes otsetoetuskava alusel toetust taotlevatele põllumajandustootjatele kohustuse mitte muuta püsirohumaa all oleva maa otstarvet ilma eelneva kooskõlastuseta.

Kui esimeses lõigus viidatud kooskõlastuse suhtes kohaldatakse tingimust, et maa-ala võetakse tarvitusele püsirohumaana, loetakse selline maa otstarbe muutmise esimesest päevast alates püsirohumaaks erandina artikli 2 punktis 2 sätestatud määratlusest. Neid maa-alasid peab viiel järjestikusel aastal alates otstarbe muutmise päevast kasutama rohu ja muude rohttaimede kasvatamiseks.

2.   Kui tehakse kindlaks, et artikli 3 lõikes 2 viidatud kohustust pole võimalik tagada, sätestab asjaomane liikmesriik lisaks lõike 1 alusel võetavatele meetmetele siseriiklikul või piirkondlikul tasandil määruse (EÜ) nr 73/2009 I lisas loetletud mis tahes otsetoetuskava alusel toetust taotlevatele põllumajandustootjatele kohustuse muuta maad tagasi püsirohumaaks nende põllumajandustootjate puhul, kelle käsutuses on maad, mille otstarvet muudeti püsirohumaa all olevast maast muu kasutusotstarbega maaks.

Nimetatud kohustus kehtib maa suhtes, mille otstarvet on selliselt muudetud kooskõlas artikli 11 lõikega 2 asjaomases liikmesriigis ühtsete taotluste esitamise viimasele kuupäevale eelnenud 24-kuulise perioodi algusest alates.

Sellisel juhul tuleb põllumajandustootjatel protsentuaalne osa sellest maast püsirohumaaks tagasi muuta või võtta sama pindalaga maa-ala tarvitusele püsirohumaana. Protsentuaalse osa arvutamise aluseks võetakse pindala, mille otstarvet põllumajandustootja on niimoodi muutnud, ja tasakaalu taastamiseks vajalik pindala.

Kui aga selline maa anti üle pärast selle muutmist muu kasutusotstarbega maaks, kohaldatakse nimetatud kohustust ainult siis, kui üleandmine leidis aset pärast määruse (EÜ) nr 796/2004 jõustumist.

Erandina artikli 2 punktist 2 loetakse püsirohumaaks muudetud või tagasi muudetud maa-alad muutmise või tagasimuutmise esimesest päevast alates püsirohumaaks. Neid maa-alasid peab viiel järjestikusel aastal alates otstarbe muutmise päevast kasutama rohu ja muude rohttaimede kasvatamiseks.

3.   Lõigetes 1 ja 2 põllumajandustootjatele seatud kohustusi ei kohaldata, kui põllumajandustootjad moodustasid püsirohumaa nõukogu määrustes (EMÜ) nr 2078/92, (14) (EÜ) nr 1257/1999 (15) ja (EÜ) nr 1698/2005 (16) ettenähtud programmide raames.

II OSA

ÜHTNE HALDUS- JA KONTROLLISÜSTEEM

I JAOTIS

SÜSTEEMI NÕUDED JA NÕUETELE VASTAVUS

I PEATÜKK

Identifitseerimise ja registreerimise süsteem

Artikkel 5

Põllumajandustootjate identifitseerimine

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 19 lõike 3 kohaldamist, peab kõnealuse määruse artikli 15 lõike 1 punktis f sätestatud ühtne süsteem iga põllumajandustootja isikuandmete registreerimiseks tagama kõikide sama põllumajandustootja esitatavate toetusetaotluste unikaalse identifitseerimise.

Artikkel 6

Põldude identifitseerimine

1.   Määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 17 viidatud põldude identifitseerimise süsteem peab toimima võrdlusmaatükkide, näiteks katastriüksuse või tootmisühiku tasandil, mis tagab iga võrdlusmaatüki unikaalse identifitseerimise.

Iga võrdlusmaatüki kohta määratakse kindlaks maksimaalne toetuskõlblik pindala ühtse otsemaksete kava või ühtse pindalatoetuse kava alusel. GIS peab toimima riikliku koordinaatide viitsüsteemi alusel. Kui kasutatakse erinevaid koordinaatide süsteeme, peavad need iga liikmesriigi piires olema ühilduvad.

Lisaks sellele tagavad liikmesriigid põldude usaldusväärse identifitseerimise ning nõuavad, et ühtses taotluses esitataks üksikasjad või lisataks pädeva asutuse poolt osutatud dokumendid, mis võimaldavad määrata iga põllu asukoha ja põldu mõõta.

2.   Liikmesriigid tagavad, et vähemalt 75 % toetusetaotlusega hõlmatud võrdlusmaatükkide puhul on vähemalt 90 % vastavast pindalast toetuskõlblik ühtse otsemaksete kava või vastavalt ühtse pindalatoetuse kava alusel. Hindamine toimub igal aastal asjakohaseid statistilisi meetodeid kasutades.

Artikkel 7

Toetusõiguste identifitseerimine ja registreerimine

1.   Toetusõiguste identifitseerimise ja registreerimise süsteem, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 18, on elektrooniline register liikmesriigi tasandil ning, eriti käesoleva määruse artiklis 28 sätestatud ristkontrolle silmas pidades, tagab toetusõiguste tõhusa jälgitavuse eelkõige järgmiste elementide suhtes:

2.   Liikmesriigid, kus on mitu makseasutust, võivad otsustada pidada elektroonilist registrit makseasutuse tasandil. Sel juhul tagavad asjaomased liikmesriigid eri registrite omavahelise ühilduvuse.

II PEATÜKK

Nõuetele vastavus

Artikkel 8

Nõuetele vastavuse kontrollisüsteem

1.   Liikmesriigid rajavad süsteemi, mis tagab nõuetele vastavuse tõhusa kontrolli. See süsteem peab kooskõlas käesoleva osa III jaotise III peatükiga eelkõige võimaldama:

2.   Liikmesriigid võivad sätestada korra, mille kohaselt põllumajandustootja annab makseasutusele teada tema puhul rakendatavate nõuete ja standardite identifitseerimiseks vajalikud tegurid.

Artikkel 9

Toetuste maksmine seoses nõuetele vastavuse kontrollimisega

Käesoleva osa III jaotise III peatükis kirjeldatud nõuetele vastavuse kontrolli puhul, kui seda pole võimalik lõpetada enne makse sooritamist, nõutakse alusetult makstud toetuste tagasimaksmist kooskõlas artikliga 80.

II JAOTIS

TOETUSETAOTLUSED

I PEATÜKK

Ühtne taotlus

Artikkel 10

Ühtse taotlusega seotud üldsätted

1.   Liikmesriigid võivad otsustada, et ühtne taotlus hõlmab kõiki määruse (EÜ) nr 73/2009 III ja IV jaotise alusel esitatavaid toetusetaotlusi. Sel juhul kohaldatakse käesoleva jaotise II–V peatükki mutatis mutandis nende toetuskavade alusel toetuse taotlemisele kehtestatud erinõuete suhtes.

2.   Kui sama põllumajandustootja esitatud ühtsele taotlusele vastavate toetuskavade haldamise eest vastutab mitu makseasutust, võtab asjaomane liikmesriik vajalikke meetmeid selle tagamiseks, et ühtses taotluses nõutav teave tehtaks kättesaadavaks kõigile asjaomastele makseasutustele.

Artikkel 11

Ühtse taotluse esitamise kuupäev

1.   Põllumajandustootja, kes taotleb toetust mis tahes pindalatoetuse kava alusel, võib esitada üksnes ühe ühtse taotluse aastas.

Põllumajandustootja, kes ei taotle toetust ühegi pindalatoetuse kava alusel, kuid taotleb toetust mõne muu määruse (EÜ) nr 73/2009 I lisas loetletud toetuskava alusel või määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 85b, 103q ja 103r alusel, esitab juhul, kui tema käsutuses on põllumajandusmaad, ühtse toetusetaotluse vormi ja loetleb sellel need maa-alad vastavalt artiklile 13.

Põllumajandustootja, kelle suhtes kohaldatakse ainult nõuetele vastavuse kohustusi määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 85t ja 103z alusel, esitab ühtse toetusetaotluse vormi igal kalendriaastal, mil nõuetele vastavuse kohustused kehtivad.

Liikmesriigid võivad siiski põllumajandustootjaid teise ja kolmanda lõiguga ettenähtud kohustustest vabastada, kui asjaomane teave on tehtud pädevatele asutustele kättesaadavaks teiste haldus- ja kontrollisüsteemide raames, mis kooskõlas määruse (EÜ) nr 73/2009 artikliga 26 tagavad ühilduvuse ühtse süsteemiga.

2.   Ühtne taotlus esitatakse liikmesriikide määrataval kuupäeval, mis pole hilisem kui 15. mai. Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Rootsi võivad siiski määrata hilisema kuupäeva, mis pole hilisem kui 15. juuni.

Selle kuupäeva määramisel peavad liikmesriigid võtma arvesse ajavahemikku, mille vältel kogu asjakohane andmestik peaks olema kättesaadav toetuste nõuetekohaseks haldus- ja finantsjuhtimiseks, ning tagama tõhusa kontrolli planeerimise võimaluse.

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 141 lõikes 2 viidatud menetlusega võib lubada esimeses lõigus viidatud kuupäevi edasi lükata teatavates tsoonides, kus erandlike ilmastikutingimuste tõttu tavalised kuupäevad pole kohaldatavad.

Artikkel 12

Ühtse taotluse sisu

1.   Ühtne taotlus peab sisaldama toetuskõlblikkuse kindlaksmääramiseks vajalikku kogu teavet, eelkõige järgmist:

2.   Lõike 1 punktis c viidatud toetusõiguste kindlaksmääramiseks tuleb kooskõlas määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 19 lõikega 2 põllumajandustootjale antud eeltäidetud vormidel näidata toetusõiguste kindlaksmääramine kooskõlas artiklis 7 sätestatud identifitseerimise ja registreerimise süsteemiga.

3.   Lõike 1 punktis d viidatud põllumajandusettevõtte kõigi põldude identifitseerimiseks tuleb kooskõlas määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 19 lõikega 2 põllumajandustootjale antud eeltäidetud vormidel näidata maksimaalne toetuskõlblik pindala võrdlusmaatüki kohta ühtse otsemaksete kava või ühtse pindalatoetuse kava puhul. Lisaks sellele tuleb põllumajandustootjale kooskõlas nimetatud sättega esitatud geograafilisel materjalil märkida võrdlusmaatükkide piirid ja nende unikaalne identifitseerimistunnus ning põllumajandustootja peab tähistama iga põllu asukoha.

4.   Taotluse vormi esitamisel parandab põllumajandustootja lõigetes 2 ja 3 viidatud eeltäidetud vormi, kui on tehtud muudatusi, eeskätt toetusõiguste üleandmisi vastavalt määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklile 43, või kui mingid andmed eeltäidetud vormil on ebaõiged.

Kui parandus on seotud võrdlusmaatüki pindalaga, deklareerib põllumajandustootja iga asjaomase põllu ajakohastatud pindala ning vajaduse korral märgib võrdlusmaatüki uued piirid.

5.   Ühtse otsemaksete kava esimesel taotlusaastal võivad liikmesriigid käesolevas artiklis ja artiklis 13 toetusõiguste kohta sätestatust erandeid teha, kui ühtse taotluse esitamiseks määratud viimaseks kuupäevaks ei ole toetusõigused veel lõplikult kehtestatud.

Esimeses lõigus sätestatud erandit kohaldatakse ka esimese aasta puhul, kui uusi sektoreid lisatakse ühtsesse otsemaksete kavasse ja toetusõigused ei ole veel lõplikult kehtestatud põllumajandustootjate suhtes, keda nimetatud lisamine puudutab.

Artikkel 13

Ühtse taotlusega ja konkreetseid maakasutusviise käsitlevate deklaratsioonidega seotud erinõuded

1.   Juhul kui põllumajandustootja kavatseb toota kanepit kooskõlas määruse (EÜ) nr 73/2009 artikliga 39, peab ühtne taotlus sisaldama järgmist:

Erandina esimese lõigu punktist c, kui külvatakse pärast ühise taotluse esitamise tähtaega, esitatakse etiketid hiljemalt 30. juuniks. Kui etiketid tuleb esitada ka teistele riigiasutustele, võib liikmesriik ette näha, et need etiketid tuleb pärast kõnealuse punkti kohaselt esitamist põllumajandustootjale tagastada. Tagastatud etiketid märgistatakse taotluseks kasutatutena.

2.   Pähklite pindalatoetuse taotluse puhul, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 4. jaos, peab ühtne taotlus sisaldama pähklipuude arvu liikide kaupa.

3.   Tärklisekartuli toetusetaotluse puhul, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 2. jaos, peab ühtne taotlus sisaldama kasvatuslepingu koopiat; liikmesriigid võivad siiski sätestada selle koopia esitamise hilisemal kuupäeval, mis pole hilisem kui 30. juuni.

4.   Seemnetoetuse taotluse puhul, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 5. jaos, peab ühtne taotlus sisaldama järgmist:

5.   Puuvilla eritoetuse taotluse puhul, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 6. jaos, peab ühtne taotlus sisaldama järgmist:

6.   Puu- ja köögivilja üleminekutoetuse taotluse puhul, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 8. jaos, ja marjade üleminekutoetuse taotluse puhul, nagu on sätestatud sama peatüki 9. jaos, peab ühtne taotlus sisaldama töötlemislepingu või tarnekohustuse koopiat vastavalt määruse (EÜ) nr 1121/2009 artiklile 33.

Liikmesriik võib sätestada, et esimeses lõigus osutatud teavet võib esitada eraldi hilisemaks kuupäevaks, kuid mitte hiljem kui taotluse esitamise aasta 1. detsembril.

7.   Mis tahes pindala eritoetuse taotluse puhul peab ühtne taotlus sisaldama kõiki liikmesriigi nõutud dokumente.

8.   Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 6 lõikes 2 ja artiklis 38 ning nimetatud määruse VI lisas viidatud maakasutusviisid, samuti määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 kohase eritoetuse saamiseks deklareeritud pindalad, kui neid pindalasid ei tule deklareerida kooskõlas käesoleva artikliga, deklareeritakse ühtse taotluse vormil eraldi rubriigi all.

Maakasutusviisid, mis ei vasta määruse (EÜ) nr 73/2009 III, IV ja V jaotises sätestatud toetuskavadele ega ole ka loetletud nimetatud määruse VI lisas, deklareeritakse ühe või mitme „muude kasutusviiside” rubriigi all.

Liikmesriigid võivad sätestada, et esimest ja teist lõiku ei kohaldata, kui asjaomane teave on tehtud pädevatele asutustele kättesaadavaks teiste haldus- ja kontrollisüsteemide raames, mis kooskõlas määruse (EÜ) nr 73/2009 artikliga 26 tagavad ühilduvuse ühtse süsteemiga.

9.   Iga liikmesriik määrab põllu miinimumsuuruse, mille kohta võib taotluse esitada. Miinimumsuurus ei tohi siiski ületada 0,3 hektarit.

Artikkel 14

Ühtsetes taotlustes tehtavad muudatused

1.   Pärast ühtse taotluse esitamise tähtaja möödumist võib üksikuid põlde või üksikud toetusõigusi lisada ühtsesse taotlusse, tingimusel et peetakse kinni asjaomaste toetuskavade nõuetest.

Ühtses toetusetaotluses juba deklareeritud üksikute põldude või toetusõiguste kasutusviisi või toetuskava käsitlevaid muudatusi võib teha samadel tingimustel.

Kui esimeses ja teises lõigus viidatud muudatused mõjutavad mis tahes esitatavaid tõendavaid dokumente või lepinguid, lubatakse seotud muudatusi ka sellistes dokumentides või lepingutes.

2.   Ilma et see piiraks tähtaegu, mille Eesti, Läti, Leedu, Soome või Rootsi määravad ühtse taotluse esitamiseks kooskõlas artikli 11 lõike 2 esimese lõiguga, teatatakse muudatustest kooskõlas lõikega 1 pädevale asutusele kirjalikult hiljemalt asjaomase kalendriaasta 31. maiks, välja arvatud Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Rootsi puhul, kes teatavad hiljemalt 15. juuniks.

3.   Kui pädev asutus on juba teavitanud põllumajandustootjat ühtses taotluses esinevatest eeskirjade eiramistest või kui see asutus on põllumajandustootjat teavitanud kavatsusest teha kohapealset kontrolli ning selle kohapealse kontrolli käigus avastatakse eeskirjade eiramisi, siis ei lubata eeskirjade eiramisega seotud põldude puhul lõike 1 kohaseid muudatusi teha.

II PEATÜKK

Toetusõiguste taotlused

Artikkel 15

Toetusõiguste jaotamine või suurendamine

1.   Taotlused toetusõiguste jaotamiseks või, kui see on asjakohane, suurendamiseks ühtse otsemaksete kava alusel tuleb esitada liikmesriikide määratavaks kuupäevaks, kuid mitte hiljem kui 15. maiks ühtse otsemaksete kava rakendamise, tootmisega seotud toetuskavade integreerimise ja määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklite 46–48 kohaldamise esimesel aastal või sama määruse artiklite 41 ja 57 või artikli 68 lõike 1 punkti c kohaldamise aastatel. Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Rootsi võivad siiski määrata hilisema kuupäeva, mis pole hilisem kui 15. juuni.

2.   Liikmesriigid võivad otsustada, et toetusõiguste jaotamise või suurendamise taotlused esitatakse samal ajal kui ühtse otsemaksete kava alusel esitatavad toetusetaotlused.

III PEATÜKK

Loomakasvatuse toetusetaotlused

Artikkel 16

Loomakasvatuse toetusetaotlustega seotud nõuded

1.   Loomakasvatuse toetusetaotlus peab sisaldama toetuskõlblikkuse kindlaksmääramiseks vajalikku kogu teavet, eelkõige järgmist:

Kui looma asukohta loomapidamisaja vältel muudetakse, teavitab põllumajandustootja pädevat asutust sellest eelnevalt kirjalikult, välja arvatud juhul, kui asjaomane liikmesriik otsustab seda teavet mitte nõuda, tingimusel et veiste elektrooniline andmebaas pakub toetuskavade nõuetekohaseks haldamiseks vajalikku kindlusastet ja rakenduslikkust ning selles olevast teabest piisab loomade asukoha kindlakstegemiseks.

2.   Liikmesriigid tagavad igale loomapidajale õiguse saada pädevalt asutuselt piiranguteta ja mõistlike ajavahemike järel ning ülemäärase viivituseta teavet teda ja tema loomi käsitlevate andmete kohta, mida hoitakse veiste elektroonilises andmebaasis. Toetusetaotlust esitades deklareerib põllumajandustootja selles, et esitatud andmed on õiged ja täielikud, või parandab ebaõiged või lisab puuduvad andmed.

3.   Kui need andmed on juba pädevale asutusele edastatud, võib liikmesriik otsustada, et osa lõikes 1 viidatud teabest ei ole enam vaja toetusetaotluses esitada.

Liikmesriigid võivad eelkõige rakendada menetlusi, millega võimaldatakse veiste elektroonilises andmebaasis sisalduvate andmete kasutamist toetusetaotlustes, tingimusel et veiste elektrooniline andmebaas pakub asjaomaste toetuskavade nõuetekohaseks haldamiseks vajalikku kindlusastet ja rakenduslikkust. Sellised menetlused võivad hõlmata süsteemi, mille kohaselt põllumajandustootja võib taotleda toetust kõikide loomade puhul, kes liikmesriigi määrataval kuupäeval on toetuskõlblikud veiste elektroonilises andmebaasis sisalduvate andmete alusel. Sel juhul võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada järgmist:

4.   Liikmesriigid võivad otsustada, et osa lõikes 1 viidatud teabest võib või tuleb edastada nende poolt heaks kiidetud asutuse või asutuste kaudu. Edastatavate andmete eest vastutab siiski põllumajandustootja.

IV PEATÜKK

Suhkrupeedi- ja suhkrurootootjate toetus, eraldi makstav suhkrutoetus ning eraldi makstav puu- ja köögiviljatoetus

Artikkel 17

Suhkrupeedi- ja suhkrurootootjate toetuse, eraldi makstava suhkrutoetuse ning eraldi makstava puu- ja köögiviljatoetuse taotlustega seotud nõuded

1.   Määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 7. jaos sätestatud suhkrupeedi- ja suhkrurootootjate toetust taotlevad põllumajandustootjad, kõnealuse määruse artiklis 126 sätestatud eraldi makstavat suhkrutoetust või kõnealuse määruse artiklis 127 sätestatud eraldi makstavat puu- ja köögiviljatoetust taotlevad põllumajandustootjad esitavad toetusetaotluse, mis sisaldab kogu toetuskõlblikkuse kindlaksmääramiseks vajalikku teavet, eelkõige järgmist:

Suhkrupeedi- ja suhkrurootootjate toetuse taotlus peab sisaldama ka määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 94 viidatud tarnelepingu koopiat.

2.   Lõikes 1 viidatud taotlused esitatakse liikmesriikide määratavaks kuupäevaks, mis pole hilisem kui 15. mai ning Eesti, Läti ja Leedu puhul 15. juuni.

Liikmesriigid võivad sätestada, et lõike 1 teises lõigus viidatud tarnelepingu koopia võib esitada eraldi hilisemaks kuupäevaks, mis ei ole hilisem kui taotluse esitamise aasta 1. detsember.

V PEATÜKK

Muude eritoetuste kui pindala- või loomatoetuste taotlused

Artikkel 18

Muude eritoetuste kui pindala- või loomatoetuste taotlustega seotud nõuded

1.   Käesoleva jaotise I, II ja III peatükiga hõlmamata eritoetuste taotlemisel esitavad põllumajandustootjad taotluse, mis sisaldab kogu toetuskõlblikkuse kindlaksmääramiseks vajalikku teavet, eelkõige järgmist:

Toetusetaotlus esitatakse liikmesriikide määratavaks kuupäevaks. Määratav kuupäev peab võimaldama piisava aja toetuskõlblikkuse tingimusi enne toetuste maksmist kontrollida, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 29 lõikes 3.

2.   Lõike 1 punkti c kohaldamisel, kui põllumajandustootja taotleb eritoetust seoses investeeringuga, peab taotlus sisaldama ka koopiaid vastavatest tõendavatest dokumentidest, nagu arved ja põllumajandustootja maksekorraldused. Kui selliseid koopiaid või dokumente ei saa esitada, tuleb põllumajandustootja poolt tehtud makseid tõendada samaväärse tõendusjõuga dokumentidega.

3.   Lõike 1 punkti c kohaldamisel, kui põllumajandustootja taotleb määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 1 punkti a alapunktis v sätestatud eritoetust ja kui individuaalne makse põhineb tegelikult kantud kulul või tegelikul saamatajäänud tulul, peab taotlus sisaldama ka koopiaid mis tahes asjakohastest tegelikult kantud lisakulu või saamatajäänud tulu tõendavatest dokumentidest nimetatud määruse artikli 68 lõike 2 punkti a alapunkti i kohaselt.

4.   Lõike 1 punkti c kohaldamisel, kui põllumajandustootja taotleb määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 1 punktis d sätestatud eritoetust, peab taotlus sisaldama ka määruse (EÜ) nr 1120/2009 artiklis 13 viidatud kindlustuslepingu koopiat ja tõendit kindlustusmakse tegemise kohta.

5.   Liikmesriigid võivad sätestada, et lõigetes 2, 3 ja 4 viidatud koopiad või dokumendid võib esitada eraldi hilisemaks kuupäevaks. Määratav kuupäev peab võimaldama piisava aja toetuskõlblikkuse tingimusi enne toetuste maksmist kontrollida, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 29 lõikes 3.

Artikkel 19

Ühisfondide taotlused

1.   Ühisfondid esitavad eritoetuse taotlemisel toetusetaotluse, mis sisaldab kogu toetuskõlblikkuse kindlaksmääramiseks vajalikku teavet, eelkõige järgmist:

2.   Liikmesriigid määravad viimase kuupäeva, milleks ühisfondid peavad esitama oma taotlused eritoetuse saamiseks. Määratav kuupäev peab võimaldama piisava aja, et toetuskõlblikkuse tingimuste täitmist enne toetuste maksmist kontrollida, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 29 lõikes 3.

VI PEATÜKK

Ühissätted

Artikkel 20

Menetluse lihtsustamine

1.   Ilma et see piiraks käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 73/2009 erisätete kohaldamist, võivad liikmesriigid lubada või nõuda, et teabe edastamisel käesoleva määruse alusel nii põllumajandustootjalt asutustele kui ka vastupidi kasutatakse elektroonilisi vahendeid. Sel juhul tuleb võtta asjakohased meetmed, et tagada eelkõige järgmist:

2.   Toetusetaotluste esitamise osas võivad liikmesriigid lõikes 1 sätestatud tingimustel ette näha lihtsustatud menetlused juhul, kui andmed on juba asutustele kättesaadavad, eelkõige kui pärast viimase toetusetaotluse esitamist asjaomase toetuskava puhul pole olukord muutunud.

3.   Koos toetusetaotlustega esitatavates mis tahes tõendavates dokumentides nõutavat teavet võib pädev asutus võimaluse korral paluda otse teabeallikalt.

Artikkel 21

Ilmsete vigade parandamine

Ilma et see piiraks artiklite 11–20 kohaldamist, võib toetusetaotlust parandada igal ajal pärast selle esitamist, kui pädev asutus avastab ilmseid vigu.

Artikkel 22

Erandid seoses toetusetaotluste esitamise tähtpäevaga

Kui käesoleva jaotise alusel toetusetaotluste või mis tahes tõendavate dokumentide, lepingute või deklaratsioonide esitamise viimane kuupäev või ühtse taotluse muudatuste esitamise viimane kuupäev on riigipüha, laupäev või pühapäev, siis erandina nõukogu määruse (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 artikli 5 lõikest 1 lükatakse see edasi esimesele järgnevale tööpäevale (18).

Esimest lõiku kohaldatakse samuti taotluste suhtes, mille põllumajandustootjad esitavad ühtse otsemaksete kava alusel vastavalt määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklile 56, ning taotluste suhtes, mille põllumajandustootjad esitavad toetusõiguste saamiseks vastavalt käesoleva määruse artiklile 15.

Artikkel 23

Hilinenud esitamine

1.   Välja arvatud juhul, kui on tegemist artiklis 75 viidatud vääramatu jõu ja erandlike asjaoludega, viib käesoleva määruse kohase toetusetaotluse esitamine pärast asjakohast tähtpäeva selleni, et põllumajandustootjale taotluse õigeaegsel esitamisel ettenähtud summat vähendatakse 1 % iga tööpäeva kohta.

Ilma et see piiraks liikmesriikidel erimeetmete võtmist seoses vajadusega tõendavate dokumentide õigeaegse esitamise järele, mis võimaldaks planeerida ja teha tõhusat kontrolli, kohaldatakse esimest lõiku ka kooskõlas artiklitega 12 ja 13 pädevale asutusele esitatavate dokumentide, lepingute või deklaratsioonide puhul, kui sellised dokumendid, lepingud või deklaratsioonid on olulised vastava toetuskõlblikkuse kindlaksmääramiseks. Sellisel juhul vähendatakse asjaomase toetuse raames makstavat summat.

Kui hilinemine ületab 25 kalendripäeva, loetakse avaldus vastuvõetamatuks.

2.   Välja arvatud juhul, kui on tegemist artiklis 75 viidatud vääramatu jõu ja erandlike asjaoludega, viib ühtse taotluse muutmine pärast artikli 14 lõikes 2 määratud viimast kuupäeva selleni, et asjaomaste põldude tegeliku kasutamisega seotud summasid vähendatakse 1 % iga tööpäeva kohta.

Muudatusi ühtsesse taotlusesse võetakse vastu ainult ühtse taotluse hilinenud esitamise viimase kuupäevani, nagu on määratletud lõike 1 kolmandas lõigus. Kui see kuupäev on siiski varasem või sama kui artikli 14 lõikes 2 sätestatud viimane kuupäev, loetakse ühtse taotluse muudatused vastuvõetamatuteks pärast artikli 14 lõikes 2 sätestatud kuupäeva.

Artikkel 24

Toetusõiguste jaotamise taotluste hilinenud esitamine

Välja arvatud juhul, kui on tegemist artiklis 75 viidatud vääramatu jõu ja erandlike asjaoludega, viib toetusõiguste või vajaduse korral nende suurendamise taotluste esitamine pärast käesoleva määruse artiklis 15 või määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 56 lõikes 1 määratud kuupäeva selleni, et kõnealusel aastal põllumajandustootjale määratud toetusõiguste suhtes ettenähtud summasid vähendatakse 3 % iga tööpäeva kohta.

Kui selline hilinemine ületab 25 kalendripäeva, loetakse avaldus vastuvõetamatuks ning põllumajandustootjale toetusõigusi ei anta.

Artikkel 25

Toetusetaotluste tagasivõtmine

1.   Toetusetaotluse võib igal ajal kirjaliku avaldusega täielikult või osaliselt tagasi võtta.

Kui liikmesriik otsustab kasutada artikli 16 lõike 3 teises lõigus sätestatud võimalusi, võib see liikmesriik sätestada, et põllumajandusettevõttest välja viidud looma puhul võivad teated veiste elektroonilisse andmebaasi asendada kirjalikku teadet taotluse tagasivõtmise kohta.

2.   Kui pädev asutus on juba teavitanud põllumajandustootjat toetusetaotluses esinevatest eeskirjade eiramistest või kui pädev asutus on põllumajandustootjat teavitanud kavatsusest teha kohapealset kontrolli ning selle kontrolli käigus avastatakse eeskirjade eiramisi, siis ei lubata tagasivõtmisi toetusetaotluse nendes osades, mida eeskirjade eiramised mõjutavad.

3.   Tagasivõtmised kooskõlas lõikega 1 viivad taotleja tagasi positsioonile, kus ta asus enne kõnealuse toetusetaotluse või selle osa esitamist.

III JAOTIS

KONTROLLIMINE

I PEATÜKK

Ühiseeskirjad

Artikkel 26

Üldpõhimõtted

1.   Käesolevas määruses sätestatud haldus- ja kohapealne kontroll tehakse viisil, mis võimaldab tõhusalt tõendada toetuse maksmise nõuetele vastavust ning nõuetele vastavuse seisukohast oluliste nõuete ja standardite järgimist.

2.   Asjaomased toetusetaotlused lükatakse tagasi, kui põllumajandustootja või tema esindaja takistab kohapealse kontrolli tegemist.

Artikkel 27

Kohapealsest kontrollist ette teatamine

1.   Kui see ei kahjusta kontrolli eesmärki, võib kohapealsest kontrollist ette teatada. Etteteatamisaeg on rangelt piiratud minimaalse vajaliku ajavahemikuga ega ületa 14 päeva. Loomakasvatuse toetusetaotluste kohapealse kontrolli puhul ei tohi etteteatamine siiski ületada 48 tundi, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Kui nõuetele vastavuse seisukohast olulistes õigusaktide ja standardite suhtes kohaldatud õigusaktides on nõutud etteteatamata kohapealset kontrolli, siis kehtivad kõnealused eeskirjad lisaks ka nõuetele vastavuse kohapealse kontrolli kohta.

2.   Võimaluse korral tehakse käesolevas määruses sätestatud ja mis tahes muud ühenduse eeskirjades sätestatud kontrollid samal ajal.

II PEATÜKK

Toetuskõlblikkuse kriteeriumidele vastavuse kontroll

I jagu

Halduskontroll

Artikkel 28

Ristkontroll

1.   Määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 20 viidatud halduskontroll peab võimaldama eeskirjade eiramise avastamist, eelkõige automatiseeritud avastamist elektrooniliste vahendite abil, sealhulgas ristkontrolli:

2.   Ristkontrollimisel leitud märke eeskirjade eiramistest järelkontrollitakse mõne teise asjakohase halduskorra järgi ja vajaduse korral kohapealse kontrolli abil.

3.   Kui võrdlusmaatükk on kahe või enama sama toetuskava alusel toetust taotleva põllumajandustootja toetusetaotluse aluseks ja kui kogu deklareeritud pindala ületab põllumajandusmaa pindala, kusjuures erinevus jääb artikli 34 lõikes 1 lubatud hälbe piiresse, võivad liikmesriigid sätestada asjaomase pindala proportsionaalse vähendamise. Sel juhul võivad asjaomased põllumajandustootjad kaevata vähendamisotsuse peale põhjusel, et teised asjaomased põllumajandustootjad on nende kahjuks oma alasid üle deklareerinud, ületades nimetatud lubatud hälbe.

Artikkel 29

Eritoetuse halduskontroll

1.   Iga eritoetusmeetme puhul, mille suhtes on halduskontrolli tegemine tehniliselt võimalik, kontrollitakse kõiki taotlusi. Kontroll tagab eelkõige järgmise:

2.   Liikmesriigid võivad vastavalt vajadusele kasutada teistelt talitustelt, asutustelt või organisatsioonidelt saadud tõendusmaterjali toetuskõlblikkuse kriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks. Nad peavad siiski olema kindlad, et kõnealuse talituse, organi või organisatsiooni tegevusstandard on piisav toetuskõlblikkuse kriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks.

II jagu

Kohapealne kontroll

I alajagu

Ühissätted

Artikkel 30

Kontrolli määr

1.   Igal aastal tehtavate kohapealsete kontrollide üldarv peab hõlmama vähemalt 5 % ühtse otsemaksete kava või ühtse pindalatoetuse kava raames või pindala eritoetuse taotlusi esitavatest põllumajandustootjatest. Liikmesriigid tagavad, et kohapealne kontroll hõlmab vähemalt 3 % põllumajandustootjatest, kes esitavad toetusetaotlusi määruse (EÜ) nr 73/2009 III, IV ja V jaotisega ettenähtud pindalatoetuse kavade raames.

2.   Igal aastal tehtavate kohapealsete kontrollide üldarv hõlmab vähemalt:

3.   Kui kohapealne kontroll peaks avastama olulisi eeskirjade eiramisi asjaomase toetuskava või piirkonna või selle osa kontekstis, suurendab pädev asutus asjakohaselt kohapealsete kontrollide arvu jooksval aastal, samuti suurendab ta asjakohaselt järgmisel aastal kohapeal kontrollitavate põllumajandustootjate protsenti.

4.   Kui on sätestatud, et kohapealse kontrolli teatavaid osi võib teha valimipõhiselt, peab see valim tagama usaldusväärse ja representatiivse kontrollitaseme. Liikmesriigid määravad kontrollitava valimi moodustamise kriteeriumid. Kui selle valimi kontrollimisel avastatakse eeskirjade eiramisi, laiendatakse valimi ulatust ja mahtu asjakohaselt.

Artikkel 31

Kontrollitava valimi moodustamine

1.   Riskianalüüsi ja esitatud toetusetaotluste representatiivsuse alusel moodustab pädev asutus vastavalt käesolevale määrusele kohapealsete kontrollidega kontrollitava valimi.

Representatiivsuse saavutamiseks valivad liikmesriigid juhumeetodil 20–25 % artikli 30 lõigete 1 ja 2 kohaselt kohapealse kontrolliga hõlmatavast põllumajandustootjate miinimumarvust.

Kui kohapeal kontrollitavate põllumajandustootjate arv ületab artikli 30 lõigetega 1 ja 2 ettenähtud kohapeal kontrollitavate põllumajandustootjate miinimumarvu, ei tohi juhumeetodil valitud põllumajandustootjate osatähtsus lisavalimis ületada 25 %.

2.   Riskianalüüsi tõhusust hinnatakse ja ajakohastatakse igal aastal järgmiselt:

3.   Pädev asutus säilitab toimikud iga põllumajandustootja kohapealseks kontrolliks valimise põhjuste kohta. Kontrollivat inspektorit on nendest põhjustest enne kontrollimise algust nõuetekohaselt teavitatud.

4.   Vajaduse korral võib osa kontrollitavast valimist moodustada olemasoleva teabe alusel enne kõnealuse toetuse taotlemise tähtaja lõppu. Esialgset valimit täiendatakse, kui kõik asjaomased taotlused on kättesaadavad.

Artikkel 32

Protokoll

1.   Iga käesoleva jao alusel tehtud kohapealse kontrolli kohta koostatakse protokoll, mis võimaldab tehtud kontrolli üksikasju läbi vaadata. Eelkõige sisaldab protokoll järgmist:

2.   Põllumajandustootjale antakse võimalus protokollile alla kirjutada, et tõendada oma kohalviibimist kontrolli ajal ja lisada tähelepanekuid. Eeskirjade eiramise tuvastamisel saab põllumajandustootja protokolli koopia.

Kui kohapealset kontrolli tehakse kaugseire teel kooskõlas artikliga 35 ning selle käigus ei avastata eeskirjade eiramisi, võivad liikmesriigid otsustada mitte anda põllumajandustootjale või tema esindajale võimalust protokollile alla kirjutada. Kui sellise kontrolli tulemusena avastatakse eeskirjade eiramisi, antakse protokollile allakirjutamise võimalus enne, kui pädev asutus teeb järeldused rikkumistest tulenevate vähendamiste või väljaarvamiste suhtes.

II alajagu

Pindala toetuskavade ühtsete taotluste kohapealne kontroll

Artikkel 33

Kohapealse kontrolli elemendid

Kohapealne kontroll hõlmab kõiki põlde, mille puhul on toetust taotletud määruse (EÜ) nr 73/2009 I lisas loetletud toetuskavade alusel, välja arvatud nimetatud määruse artikli 87 kohased seemnetoetuste taotlused. Sellest olenemata võib kohapealse kontrolli käigus pindalade kindlaksmääramisel kasutatavat valimit piirata kuni 50 %ni põldudest, mis on hõlmatud määruse (EÜ) nr 73/2009 III, IV ja V jaotise kohaste toetuskavadega, tingimusel et kõnealune valim tagab usaldusväärse ja representatiivse kontrollitaseme kontrollitud maade ja taotletud toetuse osas. Kui kõnealuse valimipõhise kontrolli käigus avastatakse kõrvalekaldeid, siis suurendatakse tegelikult kontrollitavate põldude valimit.

Liikmesriigid võivad kasutada kaugseiret, nagu on sätestatud artiklis 35, ning ülemaailmset satelliitnavigatsioonisüsteemi.

Artikkel 34

Pindalade kindlaksmääramine

1.   Põldude pindala määratakse kindlaks selliste vahendite abil, mis tõendatult tagavad ühenduse tasandil koostatud kohaldatavate tehniliste standarditega vähemalt samaväärse mõõtmiskvaliteedi.

Lubatav mõõtmishälve on kuni 1,5 m põllu ümbermõõdu kompenseerimisel. Lubatud maksimumhälve iga põllu puhul ei tohi absoluutväärtuses ületada 1,0 ha.

2.   Põllu kogupindala võib arvesse võtta tingimusel, et seda kasutatakse tervikuna asjaomase piirkonna või liikmesriigi kohalike tavade kohaselt. Muudel juhtudel võetakse arvesse tegelikult kasutatavat pindala.

Piirkondade puhul, kus teatavad iseärasused, eelkõige hekid, kraavid ja piirded on traditsiooniliselt hea põllumajandusliku taimekasvatus- või käitamispraktika osa, võivad liikmesriigid otsustada vastava pindala lugeda täielikult kasutatava pindala osaks, tingimusel et see ei ületa liikmesriikide määratavat kogulaiust. Nimetatud laius peab vastama kõnealuses piirkonnas traditsioonilisele laiusele ega või ületada 2 meetrit.

Kui liikmesriigid on kooskõlas määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 30 lõike 2 kolmanda lõiguga komisjonile enne käesoleva määruse jõustumist teatanud laiuse üle 2 m, võib seda laiust siiski kohaldada.

3.   Kõik iseärasused, millele on viidatud määruse (EÜ) nr 73/2009 II lisas loetletud õigusaktides või mis võivad moodustada osa headest põllumajandus- ja keskkonnatingimustest, nagu on viidatud kõnealuse määruse artiklis 6 ja III lisas, moodustavad osa põllu kogupindalast.

4.   Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 34 lõike 2 kohaldamist, loetakse põld, kus kasvab puid, toetuskõlblikuks pindalatoetuse kavade kohaldamisel juhul, kui põllumajanduslikke tegevusi või vajaduse korral kavandatavat tootmist on võimalik teostada samamoodi nagu sama piirkonna ilma puudeta maatükkidel.

5.   Kui maa-ala kasutatakse ühiselt, jaotavad pädevad asutused selle põllumajandustootjate vahel mõtteliselt vastavalt põllumajandustootjate maakasutusele või selle maa kasutusõigusele.

6.   Põldude toetuskõlblikkust kontrollitakse asjakohaste vahenditega. Selleks võib vajaduse korral küsida lisatõendeid.

Artikkel 35

Kaugseire

1.   Kui liikmesriik kasutab artikli 33 teise lõiguga ettenähtud võimalust teha kohapealset kontrolli kaugseire teel, peab ta:

2.   Artikli 30 lõikes 3 viidatud täiendavat kontrolli tehakse tavapärase kohapealse kontrollina, kui jooksval aastal pole seda enam võimalik teha kaugseire teel.

Artikkel 36

Eritoetusõiguste kohapealne kontroll

Liikmesriigid näevad ette kohapealse kontrolli menetluse eritoetusõigusi deklareerivate põllumajandustootjate suhtes, selleks et tagada määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 44 viidatud aktiveerimisnõuete täitmine.

Artikkel 37

Seemnetoetusega seotud taotluste kohapealse kontrolli elemendid

Kohapealne kontroll, mis on seotud määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 87 kohaste seemnetoetuse taotlustega, peab hõlmama eelkõige järgmist:

Esimese lõigu punkti b alapunkti iii kohaldamisel tähendab „turustamine” kauba kättesaadavana või laos hoidmist, müügiks väljapanekut või müügiks pakkumist, müüki või tarnimist teisele isikule.

Artikkel 38

Heakskiidetud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kohapealne kontroll

Määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 6. jaos sätestatud heakskiidetud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kohapealse kontrolli puhul puuvilla eritoetuse taotlemise raames kontrollitakse nimetatud organisatsioonide heakskiitmise kriteeriumide täitmist ja nende liikmete nimekirja.

Artikkel 39

Suhkrutootjate kohapealne kontroll

Määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 7. jaos sätestatud suhkrupeedi- ja suhkrurootootjate suhkrupeeditoetuse taotlemise raames hõlmab suhkrutootjate kohapealne kontroll järgmist:

Artikkel 40

Kanepitaimede tetrahüdrokannabinoolisisalduse kontroll

1.   Süsteem, mida liikmesriigid kooskõlas määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 39 lõikega 1 kasutavad kasvatatavate põllukultuuride tetrahüdrokannabinoolisisalduse (edaspidi „THC-sisalduse”) määramiseks, peab vastama käesoleva määruse I lisas sätestatule.

2.   Liikmesriigi pädev asutus peab arvestust THC-sisalduse mõõtmise kohta. Arvestusdokumendid peavad iga sordi puhul sisaldama vähemalt THC-sisalduse määramise tulemusi, mis on väljendatud protsentides kahe kümnendkoha täpsusega, kasutatud proovivõtumenetlust, tehtud analüüside arvu, märget proovi võtmise aja kohta ja riiklikul tasandil võetud meetmeid.

Kui THC-sisaldus mis tahes proovis ületab määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 39 lõikes 1 sätestatud THC-sisalduse, saadab liikmesriik komisjonile hiljemalt asjaomase turustusaasta 15. novembriks elektrooniliselt, kasutades komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud vormi, aruande kõigi asjaomase sordi THC proovide tulemuste kohta. Aruandes märgitakse iga sordi puhul vähemalt THC-sisalduse mõõtmise tulemus, mis on väljendatud protsentides kahe kümnendkoha täpsusega, kasutatud proovivõtumenetlus, tehtud analüüside arv, märge proovi võtmise aja kohta ja riiklikul tasandil võetud meetmed.

3.   Kui kõikide ühe sordi suhtes tehtud analüüside keskmine tulemus näitab määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 39 lõikes 1 sätestatust suuremat THC-sisaldust, kasutab liikmesriik asjaomase sordi suhtes järgmise turustusaasta jooksul menetlust B, mis on sätestatud käesoleva määruse I lisas. Seda menetlust kasutatakse ka järgmistel turustusaastatel, välja arvatud juhul, kui kõikide asjaomase sordi suhtes tehtud analüüside tulemused näitavad määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 39 lõikes 1 sätestatust väiksemat THC-sisaldust.

Kui kõikide ühe sordi suhtes tehtud analüüside keskmine tulemus näitab määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 39 lõikes 1 sätestatust suuremat THC-sisaldust ka teisel järjestikusel turustusaastal, taotleb liikmesriik asjaomase sordi turustamise keelustamist vastavalt nõukogu direktiivi 2002/53/EÜ (19) artiklile 18. Vastav taotlus tuleb saata komisjonile hiljemalt asjaomase turustusaasta 15. novembriks. Järgnevast aastast alates arvatakse taotluses nimetatud kanepisort asjaomases liikmesriigis otsetoetuskõlblike kanepisortide hulgast välja.

4.   Kanepi viljelemist jätkatakse tavalistes kasvutingimustes vastavalt kohalikule tavale vähemalt seni, kuni õitsemise lõpust on möödunud kümme päeva, et teha lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud kontrolli.

Liikmesriik võib siiski lubada kanepi koristamist pärast õitsemise algust, kuid enne õitsemise lõpule järgneva 10päevase ajavahemiku lõppu tingimusel, et inspektorid viitavad iga maatüki tüüpilistele osadele, millel tuleb I lisas sätestatud korras jätkata kontrolli eesmärgil kultuuride kasvatamist kuni 10 päeva jooksul pärast õitsemisperioodi.

III alajagu

Loomakasvatuse toetusetaotluste kohapealne kontroll

Artikkel 41

Kohapealse kontrolli ajastamine

1.   Vähemalt 60 % artikli 30 lõike 2 punkti b teises lõigus sätestatud kohapealse kontrolli miinimummäärast tehakse asjaomase toetuskava loomapidamisajal. Ülejäänud kohapealne kontroll jaotatakse aasta peale.

Kui aga loomapidamisaeg eelneb toetusetaotluse esitamisele või kui seda ei saa eelnevalt kindlaks määrata, jaotatakse artikli 30 lõike 2 punkti b teises lõigus sätestatud kohapealne kontroll aasta peale.

2.   Vähemalt 50 % artikli 30 lõike 2 punktis c sätestatud kohapealse kontrolli miinimummäärast tehakse loomapidamisaja vältel. Kohapealse kontrolli miinimummäär tehakse aga täies ulatuses loomapidamisaja jooksul neis liikmesriikides, kus ei ole täielikult rakendatud ega kohaldatud määrusega (EÜ) nr 21/2004 kehtestatud süsteemi lammaste ja kitsede kohta, eelkõige seoses loomade identifitseerimise ja nõuetekohase registripidamisega.

Artikkel 42

Kohapealse kontrolli elemendid

1.   Kohapealne kontroll hõlmab kõiki loomi, kelle kohta on kontrollitavate toetuskavade alusel toetusetaotlused esitatud ja, veisetoetuskavade puhul, ka toetusetaotlusega hõlmamata veiseid.

Kohapealse kontrolli käigus kontrollitakse eelkõige, et põllumajandusettevõttes olemas olevate loomade arv, mille kohta toetusetaotlused on esitatud, ja toetusetaotlusega hõlmamata veiste arv vastab registritesse kantud loomade arvule, ja veiste puhul veiste elektroonilisse andmebaasi teatatud loomade arvule.

2.   Veisetoetuskavade puhul kontrollitakse kohapealse kontrolli käigus ka järgmist:

Punktis d osutatud kontroll tehakse individuaalselt iga isase veise puhul, keda loomapidamiskohustuse kohaselt edasi peetakse ja kelle puhul on esitatud taotlus veiseliha eritoetuse saamiseks, välja arvatud kooskõlas määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 110 lõikega 6 esitatud taotlus. Kõikidel muudel juhtudel võib nõuetekohaseid sissekandeid loomapassides, registrit ja andmebaasi andmeid kontrollida valimi põhjal.

3.   Lamba/kitsetoetuskava puhul kontrollitakse hõlmab kohapealne kontroll ka järgmist:

Artikkel 43

Kontrollimeetmed tapamajades tehtava kohapealse kontrolli puhul

1.   Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 110 lõikes 6 sätestatud veiseliha eritoetuse ja nimetatud määruse artiklis 116 sätestatud tapatoetuse puhul ning juhtumitel, kui liikmesriik kasutab nimetatud määruse artiklis 53 sätestatud võimalusi, tehakse kohapealne kontroll tapamajades. Sellisel juhul teevad liikmesriigid kohapealse kontrolli ühes järgmistest:

2.   Kohapealne kontroll tapamajades hõlmab dokumentide järelkontrolli, võrdlust veiste elektroonilise andmebaasi kannetega ja tapasertifikaatide või neid asendava, kooskõlas määruse (EÜ) nr 1121/2009 artikli 78 lõikega 3 teistele liikmesriikidele saadetud teabega seotud kokkuvõtete kontrolli.

3.   Kohapealne kontroll tapamajades hõlmab kohapealse kontrolli päeval tehtavate tapatoimingute füüsilist kontrolli valimi alusel. Vajadusel kontrollitakse, kas kaalumiseks esitatavad rümbad on toetuskõlblikud.

Artikkel 44

Ekspordijärgselt makstava toetuse kontrollimeetmed

1.   Kooskõlas määruse (EÜ) nr 73/2009 artikliga 116 kolmandatesse riikidesse eksporditavate veiste eest makstava tapatoetuse puhul ning kui liikmesriik kasutab nimetatud määruse artiklis 53 sätestatud võimalusi, kohaldatakse kõikide laadimisoperatsioonide suhtes kohapealset kontrolli, mis tehakse järgmiselt:

2.   Loomapassid antakse üle pädevale asutusele kooskõlas määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 6 lõikega 5.

3.   Makseasutus tutvub hoolikalt toetusetaotlustega maksetoimikute ja muu kättesaadava teabe põhjal, pöörates erilist tähelepanu ekspordiga seotud dokumentidele ja pädevate kontrolliasutuste märkustele, ning kontrollib, kas loomapassid on kooskõlas lõikega 2 üle antud.

Artikkel 45

Erisätted protokolli kohta

1.   Kui liikmesriigid teevad käesoleva määrusega ettenähtud kohapealset kontrolli koos määrusega (EÜ) nr 1082/2003 ettenähtud kontrolliga, lisatakse käesoleva määruse artiklis 32 sätestatud protokollile määruse (EÜ) nr 1082/2003 artikli 2 lõikega 5 ettenähtud aruanded.

2.   Kohapealse kontrolli puhul tapamajades, mis on sätestatud artikli 43 lõigetes 1 ja 2, võib artiklis 32 sätestatud protokoll koosneda märkest tapamaja raamatupidamises, mis näitab, milliseid loomi on kontrollitud. Tapatoimingute füüsilise kontrolli puhul, mis on sätestatud artikli 43 lõikes 3, sisaldab protokoll muu hulgas kõikide kohapealse kontrolli päeval tapetud ja kontrollitud loomade identifitseerimiskoode, rümba massi ja tapakuupäeva.

3.   Artiklis 44 sätestatud kontrolli puhul võib protokoll koosneda üksnes märgetest selliselt kontrollitud loomade kohta.

4.   Kui käesoleva määrusega kooskõlas tehtud kontrolli käigus avastatakse määruse (EÜ) nr 1760/2000 I jaotise või määruse (EÜ) nr 21/2004 sätete rikkumisi, saadetakse käesoleva määruse artiklis 32 sätestatud protokolli koopiad viivitamata asutustele, kes vastutavad nimetatud määruste rakendamise eest.

IV alajagu

Eritoetuse kohapealne kontroll

Artikkel 46

Eritoetusega seotud erisätted

1.   Määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 68 sätestatud eritoetuste puhul kohaldavad liikmesriigid käesoleva jaotise sätteid. Kui see ei ole asjaomase toetuskava struktuuri tõttu asjakohane, näevad liikmesriigid ette kontrolli, et tagada käesolevas jaotises sätestatuga samaväärne kontrollitase.

Liikmesriigid kontrollivad eelkõige järgmist:

Teise lõigu punktis a osutatud kontrolli võib teha valimi põhjal, mis hõlmab vähemalt 10 % asjaomastest põllumajandustootjatest.

2.   Kui liikmesriik tagab, et kui kontrolli tõhusus on vähemalt samaväärse kohapealse kontrolli abil saavutatuga, võib kontrolli põllumajandusettevõtte tasandil asendada halduskontrolliga või kontrolliga nende talituste, asutuste või organisatsioonide tasandil, kes esitavad tõendid artikli 29 lõikes 2 viidatud toetuskõlblikkuse kriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks.

III PEATÜKK

Nõuetele vastavuse kontroll

I jagu

Ühissätted

Artikkel 47

Nõuetele vastavuse üldeeskirjad

1.   Käesolevas peatükis tähendab „korduv” rikkumine artiklis 4 viidatud sama nõude, standardi või kohustuse rikkumist, mis on avastatud rohkem kui üks kord üksteisele järgneva kolme kalendriaasta vältel, kui põllumajandustootjat on eelmisest rikkumisest teavitatud ja tal on vajaduse korral olnud võimalik võtta asjakohaseid meetmeid eelmise rikkumise lõpetamiseks.

2.   Rikkumise „ulatuse” määramisel võetakse arvesse eelkõige, kas nõuete rikkumisel on kaugemale ulatuv mõju või piirdub see põllumajandusettevõtte endaga.

3.   Rikkumise „raskusaste” sõltub eelkõige rikkumise tagajärgede olulisusest, võttes arvesse asjaomase nõude või standardi eesmärke.

4.   Kas rikkumine on „püsiv”, sõltub eelkõige selle mõju ajalisest ulatusest või nende mõjude mõistlike vahenditega lõpetamise võimalusest.

Artikkel 48

Pädev kontrolliasutus

1.   Spetsialiseeritud kontrolliasutused vastutavad kõnealuste nõuete ja standardite järgimise kontrolli tegemise eest.

Makseasutused vastutavad vähendamiste või väljaarvamiste kinnitamise eest individuaaljuhtumitel kooskõlas IV jaotise III peatükiga.

2.   Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid otsustada, et nõuetele vastavusega seotud kõikide või teatavate nõuete, standardite, õigusaktide või valdkondade kontrollimise teeb makseasutus, tingimusel et liikmesriik tagab, et kontrolli tõhusus on vähemalt samaväärne sellega, kui kontrolli teeb spetsialiseeritud kontrolliasutus.

II jagu

Halduskontroll

Artikkel 49

Halduskontroll

Nõuetest, standarditest, õigusaktidest või nõuetele vastavuse valdkondadest olenevalt võivad liikmesriigid otsustada teha halduskontrolli, eelkõige kontrolli, mis on juba ette nähtud asjaomase nõude, standardi, õigusakti või nõuetele vastavuse valdkonna puhul kohaldatavate kontrollisüsteemidega.

III jagu

Kohapealne kontroll

Artikkel 50

Kontrolli miinimummäär

1.   Pädev kontrolliasutus, võttes arvesse standardeid ja nõudeid, mille eest ta vastutab, kontrollib kohapeal vähemalt 1 % kõigist põllumajandustootjatest, kes on esitanud määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 2 lõike d tähenduses toetusetaotluse otsetoetuskavade alusel, mille eest kõnealune pädev asutus vastutab. Võttes arvesse standardeid ja nõudeid, mille eest ta vastutab, kontrollib pädev kontrolliasutus ka vähemalt 1 % kõigist põllumajandustootjatest, kelle suhtes asjaomasel kalendriaastal kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 85t ja 103z alusel nõuetele vastavuse kohustusi, mille täitmise eest kõnealune pädev kontrolliasutus vastutab.

Esimeses lõigus osutatud kontrolli miinimummäär on võimalik saavutada iga pädeva kontrolliasutuse tasandil või õigusakti või standardi tasandil või õigusaktide või standardite kogumi tasandil. Juhul kui kontrolli ei tee artiklis 48 sätestatud makseasutused, on võimalik saavutada kõnealune kontrolli miinimummäär iga makseasutuse tasandil.

Kui õigusaktide ja standardite suhtes kohaldatavates õigusaktides on juba kontrolli miinimummäärad kindlaks määratud, kohaldatakse neid määrasid selles ulatuses esimeses lõigus nimetatud miinimummäära asemel. Teise võimalusena võivad liikmesriigid otsustada, et kõikidest rikkumistest, mis on avastatud õigusaktide ja standardite suhtes kohaldatavate õigusaktidega ettenähtud kohapealse kontrolli käigus, mis tehakse väljaspool esimeses lõigus osutatud valimit, teatatakse pädevale kontrolliasutusele, kes vastutab asjaomase õigusakti või standardi eest ja teeb järelkontrolli. Kohaldatakse käesoleva jaotise sätteid.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kontrolli miinimummäära kehtestamisel ei võeta arvesse määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 23 lõikes 2 või artikli 24 lõike 2 kolmandas lõigus nõutavaid meetmeid.

3.   Kui kohapealse kontrolli käigus peaks avastatama oluline rikkumisaste, suurendatakse järgmisel kontrolliperioodil asjaomase õigusakti või standardi suhtes tehtavate kohapealsete kontrollide arvu. Ühe õigusakti piires võib pädev kontrolliasutus uutes kohapealsetes kontrollides piirduda kõige sagedamini rikutavate nõuete täitmise kontrollimisega.

Artikkel 51

Kontrollitava valimi moodustamine

1.   Ilma et see piiraks nende rikkumiste järelkontrolli, millest pädev asutus on mõnel muul viisil teada saanud, võetakse kooskõlas artikliga 50 kontrollitavate põllumajandusettevõtete valimi moodustamise aluseks, kui see on asjakohane, kohaldatavatele õigusaktidele vastav riskianalüüs või nõuete või standardite puhul asjakohane riskianalüüs. Kõnealuse riskianalüüsi aluseks võib olla üksiku põllumajandusettevõtte tasand või põllumajandusettevõtete kategooriate või geograafiliste tsoonide tasand või lõike 5 teise lõigu punkti b puhul ettevõtjate tasand.

Riskianalüüsis võib võtta arvesse üht või mõlemat järgmisest:

Ilma et see piiraks artikli 50 lõike 1 kohaldamist, võivad liikmesriigid otsustada nii otsetoetust saavate põllumajandustootjate kui ka nende põllumajandustootjate puhul, kelle suhtes kohaldatakse nõuetele vastavuse kohustusi määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklitele 85t ja 103z alusel, võtta kontrollitavate põllumajandustootjate valimi moodustamise aluseks ühe ja sama riskianalüüsi.

2.   Representatiivsuse saavutamiseks valitakse 20–25 % artikli 50 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud kohapealse kontrolliga hõlmatavast põllumajandustootjate miinimumarvust juhumeetodil.

Kui kohapeal kontrollitavate põllumajandustootjate arv ületab artikli 50 lõike 1 esimese lõiguga ettenähtud kohapeal kontrollitavate põllumajandustootjate miinimumarvu, ei tohi juhumeetodil valitud põllumajandustootjate osatähtsus lisavalimis ületada 25 %.

3.   Vajaduse korral võib osa kontrollitavast valimist moodustada olemasoleva teabe alusel enne kõnealuse toetuse taotlemise tähtaja lõppu. Esialgset valimit täiendatakse, kui kõik asjaomased taotlused on kättesaadavad.

4.   Kooskõlas artikliga 50 kontrollitavate põllumajandustootjate valimid moodustatakse nende põllumajandustootjate valimite põhjal, kes juba valiti vastavalt artiklitele 30 ja 31 ning kelle suhtes asjakohaseid nõudeid või standardeid kohaldatakse. Artikli 50 lõike 1 esimese lõigu teises lauses osutatud valim moodustatakse siiski nende põllumajandustootjate hulgast, kelle suhtes asjaomasel kalendriaastal kohaldatakse nõuetele vastavuse kohustusi määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 85t ja 103z alusel.

5.   Erandina lõikest 4 võib kooskõlas artikliga 50 kontrollitavate põllumajandustootjate valimeid moodustada ka nende põllumajandustootjate hulgast, kes esitavad määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 2 punkti d tähenduses toetusetaotlusi otsetoetuskavade alusel, ja nende põllumajandustootjate hulgast, kelle suhtes kohaldatakse nõuetele vastavuse kohustusi määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 85t ja 103z alusel ning kes peavad järgima asjakohaseid nõudeid või standardeid.

Sellisel juhul:

6.   Kui selline kombinatsioon suurendab kontrollisüsteemi tõhusust, võib otsustada jätkata lõigetes 4 ja 5 sätestatud menetluste kombinatsiooni kasutamist.

Artikkel 52

Nõuetele ja standarditele vastavuse kindlaksmääramine

1.   Vajaduse korral määratakse nõuete ja standardite järgimine kindlaks kõnealuse nõude või standardi suhtes kohaldatavate õigusaktidega ettenähtud vahendite abil.

2.   Muudel juhtudel ja vajaduse korral määratakse nõuetele vastavus kindlaks pädeva kontrolliasutuse määratletud mis tahes asjakohaste vahenditega, mis tagavad vähemalt riiklike eeskirjade alusel ametlikuks nõuetele vastavuse kindlaksmääramiseks vajalikuga samaväärse täpsuse.

3.   Vajaduse korral võib kohapealset kontrolli teha kaugseiremeetodite kohaldamise teel.

Artikkel 53

Kohapealse kontrolli elemendid

1.   Artiklis 50 sätestatud valimit kontrollides tagab pädev asutus, et kõigi selliselt valitud põllumajandustootjate puhul kontrollitakse nende nõuete ja standardite täitmist, mille eest asutus vastutab.

Olenemata esimesest lõigust, kui kontrolli miinimummäär saavutatakse iga õigusakti või standardi tasandil või õigusaktide või standardite kogumi tasandil vastavalt artikli 50 lõike 1 teisele lõigule, kontrollitakse valitud põllumajandustootjate vastavust asjaomase õigusakti või standardi tasandil või õigusaktide või standardite kogumi tasandil.

Üldiselt kontrollitakse iga kohapealse kontrolli jaoks valitud põllumajandustootjat ajal, kui saab kontrollida enamikku nõuetest ja standarditest, mis tema puhul kontrollimiseks valiti. Liikmesriigid tagavad siiski, et kõiki nõudeid ja standardeid aasta jooksul nõuetekohasel tasemel kontrollitakse.

2.   Kohapealne kontroll hõlmab vajaduse korral põllumajandusettevõtte kogu põllumajandusmaad. Sellest olenemata võib tegelik kontroll põllul kohapealse kontrolli osana piirduda valimiga, mille moodustab vähemalt pool asjaomase nõude või standardiga hõlmatud põldudest kõnealuses põllumajandusettevõttes, kui selline valim tagab nõuete ja standardite usaldusväärse ja representatiivse kontrollimise taseme. Kui kõnealuse valimi kontrollimise käigus avastatakse rikkumisi, siis suurendatakse tegelikult kontrollitud põldude valimit.

Kui asjaomaste õigusaktide või standardite suhtes kohaldatavates õigusaktides on nii sätestatud, võib nõuetele ja standarditele vastavuse tegelik kontroll kohapealse kontrolli osana piirduda ka kontrollitavate objektide representatiivse valimiga. Liikmesriigid tagavad siiski, et kontrollitakse vastavust kõigile nõuetele ja standarditele, millele vastavust saab asjaomase kontrollkäigu ajal kontrollida.

3.   Lõikes 1 viidatud kontroll tehakse üldjuhul ühe kontrollkäigu osana ning koosneb nendele nõuetele ja standarditele vastavuse kontrollist, millele vastavust saab selle kontrollkäigu ajal kontrollida eesmärgiga avastada võimalikud kõnealuste nõuete ja standardite rikkumised ja peale selle teha kindlaks edasiseks kontrollimiseks esitatavad juhtumid.

4.   Kui liikmesriik tagab, et kontroll on vähemalt sama tõhus kui kohapealne kontroll, võib kontrolli põllumajandusettevõtte tasandil asendada halduskontrolliga või artikli 51 lõike 5 teise lõigu punktis b osutatud kontrolliga ettevõtjate tasandil.

5.   Kohapealse kontrolli tegemisel võivad liikmesriigid kasutada teatavatele nõuetele ja standarditele eriomaseid objektiivseid näitajaid, kui nad tagavad, et asjaomaste nõuete ja standardite kontroll on vähemalt sama tõhus kui kohapealne kontroll ilma neid näitajaid kasutamata.

Kõnealustel näitajatel on otsene side nõuete ja standarditega, mida nad esindavad, ja need hõlmavad kõiki asjaomaste nõuete ja standardite kontrollimisel kontrollitavaid elemente.

6.   Artikli 50 lõikes 1 sätestatud valimi kohapealne kontroll tehakse sama kalendriaasta jooksul, mil esitati toetusetaotlused.

Artikkel 54

Protokoll

1.   Iga käesoleva peatüki alusel tehtava kohapealse kontrolli kohta, olenemata sellest, kas asjaomane põllumajandustootja valiti kohapealseks kontrolliks kooskõlas artikliga 51 või pädevale asutusele muul viisil teatavaks saanud rikkumise järelkontrollina, koostab pädev kontrolliasutus protokolli.

Protokoll koosneb järgmistest osadest:

2.   Põllumajandustootjat teavitatakse kindlaksmääratud rikkumistest kolme kuu jooksul pärast kohapealse kontrolli tegemise kuupäeva.

Juhul kui põllumajandustootja ei ole viivitamata võtnud parandusmeetmeid, et kõrvaldada rikkumine määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 24 lõike 2 tähenduses, teatatakse põllumajandustootjale, et parandusmeetmed tuleb võtta kõnealuse sätte kohaselt esimeses lõigus kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul.

Juhul kui liikmesriik kasutab võimalust mitte kohaldada vähendamist või väljaarvamist, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 23 lõikes 2, teavitatakse asjaomast põllumajandustootjat hiljemalt ühe kuu jooksul pärast makse vähendamise või väljaarvamise kohaldamata jätmise otsuse tegemist sellest, et tuleb võtta parandusmeetmeid.

3.   Ilma et see piiraks nõuete ja standardite suhtes kohaldatavate õigusaktide erisätete kohaldamist, lõpetatakse protokoll ühe kuu jooksul pärast kohapealset kontrolli. Seda perioodi võib siiski pikendada kolme kuuni piisavalt põhjendatud olukorras, eelkõige kui seda nõuab keemiline või füüsikaline analüüs.

Kui pädev kontrolliasutus ei ole makseasutus, saadetakse protokoll makseasutusele või koordineerivale asutusele ühe kuu jooksul pärast selle lõpetamist.

IV JAOTIS

TOETUSE, VÄHENDAMISTE JA VÄLJAARVAMISTE ARVUTAMISE ALUS

I PEATÜKK

Pindala deklareerimata jätmine

Artikkel 55

Kõikide pindalade deklareerimata jätmine

1.   Kui põllumajandustootja ei deklareeri jooksvaks aastaks kõiki artikli 13 lõikes 8 osutatud pindalasid ning kui erinevus ühelt poolt ühtses taotlusvormis deklareeritud kogupindala ja teiselt poolt deklareeritud pindala pluss deklareerimata põldude kogupindala vahel on rohkem kui 3 % deklareeritud pindalast, siis vähendatakse sellele põllumajandustootjale kõnealuseks aastaks makstavate otsetoetuste kogusummat kuni 3 % olenevalt väljajätmise tõsidusest.

2.   Lõiget 1 kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklites 85p, 103q ja 103r sätestatud kavadega seotud maksete suhtes, kui põllumajandustootja suhtes kohaldatakse nõuetele vastavusi kohustusi nimetatud määruse artiklite 85t ja 103z alusel. Toetuse vähendamise määra kohaldatakse otsetoetuse kogusumma suhtes, mis on jagatud nimetatud määruse artiklites 85t ja 103z osutatud aastate arvuga.

II PEATÜKK

Toetuskõlblikkuse kriteeriumidega seotud rikkumised

I jagu

Ühtne otsemaksete kava ja muud pindalatoetuskavad

Artikkel 56

Üldpõhimõtted

1.   Käesolevas jaos eristatakse vastavalt vajadusele järgmisi põllukultuurirühmi:

Esimese lõigu punktis a võetakse arvesse eri toetusõiguste väärtuste keskmist asjaomase deklareeritud pindala suhtes.

2.   Kui sama pindala on toetusetaotluse aluseks mitme pindalatoetuse kava raames, arvestatakse asjaomast pindala iga sellise toetuskava puhul eraldi.

Artikkel 57

Deklareeritud pindalade arvutamise alus

1.   Pindalatoetuse kavade alusel esitatavate taotluste puhul, välja arvatud tärklisekartuli- ja seemnetoetuse puhul, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 2. ja 5. jaos, kasutatakse toetuse arvutamiseks deklareeritud pindala, kui määratud põllukultuurirühma pindala leitakse olevat suurem kui toetusetaotluses deklareeritud.

2.   Ühtse otsemaksete kava alusel toetuse taotlemise puhul:

3.   Ilma et see piiraks vähendamiste või väljaarvamiste kohaldamist kooskõlas artiklitega 58 ja 60 pindalatoetuse kavade alusel esitatud toetusetaotluse puhul, välja arvatud tärklisekartuli- ja seemnetoetuse puhul, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 2. ja 5. jaos, võetakse toetuse arvutamise aluseks sellele põllukultuurirühmale kindlaksmääratud pindala, kui ühtses taotluses deklareeritud pindala on suurem kui asjaomasele põllukultuurirühmale määratud pindala.

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 30 kohaldamist, loetakse kindlaksmääratud pindala siiski võrdseks deklareeritud pindalaga, kui kindlaksmääratud kogupindala ja määruse (EÜ) nr 73/2009 III, IV ja V jaotises sätestatud toetuskava alusel makstava toetuse raames deklareeritud kogupindala erinevus on kuni 0,1 hektarit. Kõnealuse toetuse arvutamisel võetakse arvesse üksnes selle põllukultuurirühma puhul üledeklareeritud pindala.

Teist lõiku ei kohaldata, kui kõnealune erinevus on rohkem kui 20 % deklareeritud kogupindalast.

Artikkel 58

Vähendamised või väljaarvamised üledeklareerimise puhul

Kui põllukultuurirühma puhul pindalatoetuse kavade jaoks deklareeritud pindala, välja arvatud määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 2. ja 5. jaos sätestatud tärklisekartuli- ja seemnetoetuse puhul, ületab kooskõlas käesoleva määruse artikliga 57 kindlaksmääratud pindala, arvutatakse toetus kindlaksmääratud pindala alusel, millest lahutatakse kahekordne leitud erinevus, kui see erinevus on suurem kui 3 % või kaks hektarit, kuid mitte rohkem kui 20 % kindlaksmääratud pindalast.

Kui see erinevus on suurem kui 20 % kindlaksmääratud pindalast, siis ei maksta asjaomase põllukultuurirühma puhul pindalatoetust.

Kui erinevus on üle 50 %, arvatakse põllumajandustootja taas toetuse saajate hulgast välja kuni selle summa ulatuses, mis vastab deklareeritud pindala ja kooskõlas käesoleva määruse artikliga 57 kindlaksmääratud pindala vahele. Kõnealune summa tasaarvestatakse kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 885/2006 (20) artikliga 5b. Kui kõnealust summat ei ole kooskõlas nimetatud artikliga võimalik täielikult tasaarvestada avastatud rikkumise kalendriaastale järgneva kolme kalendriaasta jooksul, siis tasumata jääk kustutatakse.

Artikkel 59

Vähendamised tärklisekartuli- ja seemnetoetuse maksmiseks deklareeritud pindala suurust käsitlevate eeskirjade eiramise puhul

1.   Kui leitakse, et kartuli tegelik külvipind on üle 10 % väiksem kui määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 2. jaos sätestatud tärklisekartulitoetuse maksmiseks deklareeritud pindala, vähendatakse makstavat toetust kahekordse leitud erinevuse võrra.

2.   Kui leitakse, et seemne tegelik külvipind on üle 10 % suurem kui määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 5. jaos sätestatud seemnetoetuse maksmiseks deklareeritud pindala, vähendatakse makstavat toetust kahekordse leitud erinevuse võrra.

3.   Kui leitakse, et lõigetes 1 ja 2 viidatud eiramised on põllumajandustootja tahtliku käitumise tulemus, keeldutakse kogu lõigetes 1 ja 2 viidatud toetuse maksmisest.

Sel juhul arvatakse põllumajandustootja veel kord kõnealuse summaga võrduva toetuse saajate hulgast välja. Kõnealune summa tasaarvestatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 885/2006 artikliga 5b. Kui kõnealust summat ei ole kooskõlas nimetatud artikliga võimalik täielikult tasaarvestada avastatud rikkumise kalendriaastale järgneva kolme kalendriaasta jooksul, siis tasumata jääk kustutatakse.

Artikkel 60

Tahtlik üledeklareerimine

Kui erinevused deklareeritud pindala ja kooskõlas artikliga 57 kindlaksmääratud pindala vahel tulenevad tahtlikust üledeklareerimisest, siis juhul, kui erinevus on suurem kui 0,5 % kindlaksmääratud pindalast või suurem kui üks hektar, jäetakse maksmata toetus, millele põllumajandustootjal oleks asjaomase toetuskava raames kõnealuseks kalendriaastaks olnud õigus määruse artikli 57 alusel.

Kui see erinevus on üle 20 % kindlaksmääratud pindalast, arvatakse põllumajandustootja lisaks sellele veel kord toetusesaajate hulgast välja kuni selle summa ulatuses, mis võrdub deklareeritud pindalaala ja kooskõlas artikliga 57 kindlaksmääratud pindala erinevusega. Kõnealune summa tasaarvestatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 885/2006 artikliga 5b. Kui kõnealust summat ei ole kooskõlas nimetatud artikliga võimalik täielikult tasaarvestada avastatud rikkumise kalendriaastale järgneva kolme kalendriaasta jooksul, siis tasumata jääk kustutatakse.

Artikkel 61

Vähendamised või väljaarvamised seemnetoetuse taotluste puhul

1.   Kui leitakse, et põllumajandustootja tegelikult ei turustanud toetusetaotluse aluseks olevat seemet külvamiseks artikli 37 punkti b alapunkti iii tähenduses, siis pärast artiklist 59 tulenevate vähendamiste kohaldamist vähendatakse asjaomaste liikide puhul makstavat toetust 50 %, kui turustamata kogus on suurem kui 2 %, kuid väiksem kui 5 % toetusetaotlusega hõlmatud kogusest. Kui turustamata kogus on suurem kui 5 %, ei maksta asjaomasel turustusaastal seemnetoetust.

2.   Kui leitakse, et toetust on taotletud seemne puhul, mida pole kõnealuses liikmesriigis ametlikult sertifitseeritud ega koristatud sel kalendriaastal, mil algab toetuseks määratud turustusaasta, siis ei maksta toetust selleks ega järgmiseks turustusaastaks.

Artikkel 62

Vähendamised ja väljaarvamised puuvilla eritoetuse puhul

Kui leitakse, et põllumajandustootja ei järgi määruse (EÜ) nr 1121/2009 artikli 30 lõigetest 1 ja 2 tulenevaid kohustusi, siis kaotab põllumajandustootja määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 92 lõikes 2 sätestatud toetuse suurendamise õiguse, ilma et see piiraks vastavalt käesoleva määruse artiklile 58 või 60 kohaldatavaid vähendamisi ja väljaarvamisi. Peale selle vähendatakse määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 90 alusel kõnealusele põllumajandustootjale iga toetuskõlbliku hektari kohta makstavad toetust nimetatud määruse artikli 92 lõikes 2 sätestatud suurendamise summa võrra.

II jagu

Loomakasvatustoetused

Artikkel 63

Arvutamise alus

1.   Kui kohaldatakse individuaalpiirangut või individuaalülemmäära, tuleb toetusetaotlustes näidatud loomade arvu vähendada asjaomase põllumajandustootja puhul määratud piirmäära või ülemmäärani.

2.   Toetust ei tohi mingil juhul maksta suurema arvu loomade eest, kui toetusetaotluses on märgitud.

3.   Ilma et see piiraks artiklite 65 ja 66 kohaldamist, kui toetusetaotluses deklareeritud loomade arv ületab haldus- või kohapealse kontrolli tulemusel kindlaksmääratud arvu, arvutatakse toetus kindlaksmääratud loomade alusel.

4.   Kui eeskirjade eiramisi avastatakse veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi suhtes, kohaldatakse järgmist:

Veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi kannete ja teadete suhtes kohaldatakse artiklit 21.

Artikkel 64

Asendamine

1.   Põllumajandusettevõttes olemasolevad veised tunnistatakse kindlaksmääratuteks üksnes siis, kui need on toetusetaotluses identifitseeritud. Ammlehmi või mullikaid, kelle puhul taotletakse toetust kooskõlas määruse (EÜ) nr 73/2009 artikliga 111 või artikliga 115, võib loomapidamisaja vältel siiski asendada nimetatud artiklitega ettenähtud piirides ilma taotletud toetusõigust kaotamata.

2.   Asendamine vastavalt lõikele 1 toimub 20 päeva jooksul pärast asendamise tinginud sündmust ja kantakse registrisse hiljemalt kolm päeva pärast asendamispäeva. Pädevat asutust, kellele toetusetaotlus esitati, teavitatakse seitsme päeva jooksul pärast asendamist.

Kui liikmesriik kasutab artikli 16 lõike 3 teise lõiguga ettenähtud võimalusi, võib see liikmesriik siiski sätestada, et looma väljaviimisel põllumajandusettevõttest ja teise looma sinna saabumisel käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud ajavahemiku piires võib pädevale asutusele saadetava teabe asemel edastada andmed elektroonilisse andmebaasi.

3.   Kui põllumajandustootja taotleb toetust nii uttede kui ka kitsedega seoses ja makstava toetuse tasemes pole erinevusi, võib ute asendada kitsega ja kitse utega. Uttesid ja kitsi, kelle puhul taotletakse toetust kooskõlas määruse (EÜ) nr 73/2009 artikliga 101, võib loomapidamisaja vältel asendada nimetatud artikliga ettenähtud piirides ilma taotletud toetusõigust kaotamata.

4.   Asendamine vastavalt lõikele 3 toimub 10 päeva jooksul pärast asendamise tinginud sündmust ja kantakse registrisse hiljemalt kolm päeva pärast asendamispäeva. Pädevat asutust, kellele taotlus esitati, teavitatakse seitsme päeva jooksul pärast asendamist.

Artikkel 65

Vähendamised või väljaarvamised toetusetaotlusega hõlmatud veiste puhul

1.   Kui veisetoetuskava toetusetaotluse puhul avastatakse erinevus deklareeritud loomade arvu ja kooskõlas artikli 63 lõikega 3 kindlaksmääratletud loomade arvu vahel, vähendatakse toetuse kogusummat, millele põllumajandustootjal on õigus nende kavade alusel, asjaomaseks toetusperioodiks kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 määratava protsendi võrra, kui eeskirjade eiramisi ei leita rohkem kui kolme looma puhul.

2.   Kui eeskirjade eiramisi leitakse rohkem kui kolme looma puhul, siis kogu toetusesummat, millele põllumajandustootjal on õigus lõikes 1 viidatud kavade alusel asjaomaseks toetusperioodiks, vähendatakse järgmiselt:

Kui kooskõlas lõikega 3 määratav protsent on suurem kui 20 %, siis keeldutakse nende kavade raames asjaomaseks toetusperioodiks toetuse maksmisest, millele põllumajandustootjal olnuks õigus artikli 63 lõike 3 alusel.

Kui kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 määratud protsent on suurem kui 50 %, arvatakse põllumajandustootja taas toetuse saajate hulgast välja kuni selle summa ulatuses, mis vastab deklareeritud loomade arvu ja kooskõlas artikli 63 lõikega 3 kindlaksmääratud loomade arvu vahele. Kõnealune summa tasaarvestatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 885/2006 artikliga 5b. Kui kõnealust summat ei ole kooskõlas nimetatud artikliga võimalik täielikult tasaarvestada avastatud rikkumise kalendriaastale järgneva kolme kalendriaasta jooksul, siis tasumata jääk kustutatakse.

3.   Lõigetes 1 ja 2 viidatud protsentide määramiseks jagatakse kõigi asjaomasel toetusperioodil veisetoetuskavade alusel toetusetaotlustega hõlmatud veiste arv, mille puhul on avastatud eeskirjade eiramisi asjaomasel toetusperioodil, kogu asjaomasel toetusperioodil kindlaksmääratud veiste koguarvuga.

Artikli 16 lõike 3 teise lõigu kohaldamisel loetakse potentsiaalselt toetuskõlblikud loomad, keda ei ole veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemis õigesti identifitseeritud või registreeritud, loomadeks, kelle puhul on avastatud eeskirjade eiramisi. Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikliga 116 ettenähtud tapatoetuse osas loetakse käesoleva lõigu rakendamisel potentsiaalselt toetuskõlblikuks ainult kõnealusel aastal tegelikult tapetud loomad.

Ammlehmatoetuse puhul kooskõlas määruse (EÜ) nr 73/2009 artikliga 111 jagatakse veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemis leitud eeskirjade eiramised proportsionaalselt toetuse saamiseks vajaliku loomade arvu ja vastavalt nimetatud määruse artikli 111 lõike 2 punktile b piima või piimatoodete tarnimiseks vajaliku arvu loomade vahel. Siiski jagatakse sellised eeskirjade eiramised esmajärjekorras sellise arvu loomade vahel, mis pole vajalikud artikli 111 lõike 2 punktis b ja kõnealuse määruse artiklis 112 viidatud individuaalpiirmäärade või -ülemmäärade raames.

4.   Kui erinevused deklareeritud loomade arvu ja kooskõlas artikli 63 lõikega 3 kindlaksmääratud loomade arvu vahel tulenevad tahtlikust eeskirjade eiramisest, keeldutakse veisetoetuskava või -kavade raames asjaomaseks toetusperioodiks toetuse maksmisest, millele põllumajandustootjal olnuks õigus käesoleva määruse artikli 63 lõike 3 alusel.

Kui kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 määratud erinevus on suurem kui 20 %, arvatakse põllumajandustootja lisaks sellele veel kord välja toetuse saajate hulgast sellise summa ulatuses, mis vastab deklareeritud loomade arvu ja kooskõlas artikli 63 lõikega 3 kindlaksmääratud loomade arvu erinevusele. Kõnealune summa tasaarvestatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 885/2006 artikliga 5b. Kui kõnealust summat ei ole kooskõlas nimetatud artikliga võimalik täielikult tasaarvestada avastatud rikkumise kalendriaastale järgneva kolme kalendriaastas jooksul, siis tasumata jääk tühistatakse.

Artikkel 66

Vähendamised ja väljaarvamised toetusetaotlusega hõlmatud lammaste või kitsede puhul

1.   Kui lammaste ja kitsede eest makstava toetuse kava kohaste taotluste puhul avastatakse erinevus deklareeritud loomade arvu ja artikli 63 lõike 3 kohaselt kindlaksmääratud loomade arvu vahel, kohaldatakse artikli 65 lõikeid 3 ja 4 mutatis mutandis juba esimesest loomast alates, kelle puhul on avastatud eeskirjade eiramine.

2.   Kui tehakse kindlaks, et lambapiima ja lambapiimatooteid turustav tootja ei ole sellist tegevust toetusetaotlusel deklareerinud, lahutatakse toetuse summast, mida lambapiima ja lambapiimatooteid turustaval tootjal on õigus saada, kõnealuse summa ning utetoetuse kogusumma vahe.

3.   Kui lisatoetuse taotluste puhul tehakse kindlaks, et alla 50 % põllumajandusettevõtte põllumajandusotstarbelisest maast asub määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 102 lõikes 1 viidatud piirkondades, lisatoetust ei maksta ning ute- ja kitsetoetust vähendatakse summa võrra, mis võrdub 50 %ga lisatoetusest.

4.   Kui tehakse kindlaks, et põllumajandusettevõtte põllumaast asub vähem kui 50 % määruse (EÜ) nr 1121/2009 III lisas loetletud piirkondades, jäetakse kitsetoetus maksmata.

5.   Kui tehakse kindlaks, et rändkarjatamisega tegelev tootja, kes esitab lisatoetuse taotluse, ei ole karjatanud 90 % oma loomadest määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 102 lõike 2 punktis b viidatud piirkonnas vähemalt 90 päeva, lisatoetust ei maksta ning ute- ja kitsetoetust vähendatakse summa võrra, mis võrdub 50 %ga lisatoetusest.

6.   Kui leitakse, et lõigetes 2, 3, 4 või 5 viidatud eiramine on tahtlikust käitumise tulemus, keeldutakse nimetatud lõigetes viidatud toetuse maksmisest.

Sel juhul arvatakse põllumajandustootja taas toetuse saajate hulgast välja kuni kõnealuse summa ulatuses. Kõnealune summa tasaarvestatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 885/2006 artikliga 5b. Kui kõnealust summat ei ole kooskõlas nimetatud artikliga võimalik täielikult tasaarvestada avastatud rikkumise kalendriaastale järgneva kolme kalendriaasta jooksul, siis tasumata jääk kustutatakse.

7.   Kui põllumajandustootjate puhul, kes peavad nii uttesid kui ka kitsi ja kellel on õigus saada saama samal tasemel toetust, avastatakse kohapealsel kontrollil karja koosseisus erinevus loomade arvus liigi kohta, käsitletakse neid loomi samasse rühma kuuluvatena.

Artikkel 67

Põllumajandustootjast sõltumatud asjaolud

Artiklites 65 ja 66 sätestatud vähendamisi ja väljaarvamisi ei kohaldata juhtumite puhul, kui põllumajandustootja ei saa täita oma kohustust pidada toetusetaotlusega hõlmatud loomi kogu loomapidamisaja vältel põllumajandustootjast sõltumata karjale mõjuvate asjaolude tõttu, tingimusel et ta on teavitanud pädevat asutust kirjalikult kümne tööpäeva jooksul pärast loomade arvu vähenemise avastamist.

Ilma et see piiraks üksikjuhtudel arvesse võetavaid tegelikke tingimusi, võivad pädevad asutused tunnistada põllumajandustootjast sõltumatuks karjale mõjuvateks asjaoludeks järgmisi asjaolusid:

Artikkel 68

Tapamajade poolt väljastatud valesertifikaadid ja -deklaratsioonid

Kui deklaratsioonide või sertifikaatide puhul, mida tapamajad väljastavad seoses määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 110 lõikes 6 sätestatud veiseliha eritoetusega ja sama määruse artiklis 116 sätestatud tapatoetusega, leitakse, et tapamaja väljastas valesertifikaadi või -deklaratsiooni raske hooletuse tõttu või tahtlikult, kohaldab asjaomane liikmesriik asjakohaseid siseriiklikke sanktsioone. Kui selliseid eeskirjade eiramisi avastatakse teist korda, siis võetakse asjaomaselt tapamajalt vähemalt üheks aastaks õigus vormistada deklaratsioone või väljastada sertifikaate eritoetuste taotlemiseks.

III jagu

Eritoetus

Artikkel 69

Eritoetustega seotud nõuete rikkumine

Eritoetuste maksmise puhul näevad liikmesriigid iga meetme puhul ette vähendamised ja väljaarvamised, mis võrduvad sisuliselt käesolevas jaotises sätestatutega. Pindala- või loomatoetuste puhul kohaldatakse käesoleva jaotise sätteid mutatis mutandis. Lisaks sellele kohaldatakse asjakohastel juhtudel komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 (21) artiklit 18 mutatis mutandis.

Kui käesoleva määruse artikli 29 lõikes 2 osutatud talituste, asutuste ja organisatsioonide esitatud tõendite puhul tuvastatakse, et valetõendeid on esitatud raske hooletuse tõttu või tahtlikult, kohaldab asjaomane liikmesriik asjakohaseid riiklikke sanktsioone. Kui selliseid eeskirjade eiramisi avastatakse teist korda, siis võetakse asjaomaselt talituselt, asutuselt või organisatsioonilt vähemalt üheks aastaks õigus esitada tõendeid eritoetuste taotlemiseks.

III PEATÜKK

Nõuetele vastavusega seotud rikkumised

Artikkel 70

Üldpõhimõtted ja -mõisted

1.   Käesoleva peatüki suhtes kohaldatakse artiklit 47.

2.   Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 23 lõike 1 kohaldamisel nende põllumajandustootjate suhtes, kelle suhtes kohaldatakse nõuetele vastavuse kohustusi määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 85t ja 103z alusel, tähendab määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 23 lõikes 1 nimetatud toetusetaotluse esitamine iga-aastast ühtse taotluse vormi esitamist.

3.   Kui mitu makseasutust vastutab määruse (EÜ) nr 73/2009 I lisas loetletud eri toetuskavade, määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktides i–v ja punkti b alapunktides i, iv ja v osutatud meetmete ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklites 85p, 103q ja 103r ettenähtud toetuskavadega seotud maksete haldamise eest, tagavad liikmesriigid, et kõik nende maksudega seotud makseasutused saavad teada kindlakstehtud rikkumistest ning asjakohastel juhtudel vastavatest vähendamistest ja väljajätmistest, sealhulgas juhtudel, mille puhul toetuskõlblikkuse kriteeriumide rikkumine on ühtlasi nõuete rikkumine ja vastupidi. Liikmesriigid tagavad, et asjakohastel juhtudel kohaldatakse ühte vähendamise määra.

4.   Rikkumised loetakse „kindlakstehtuks”, kui need avastatakse käesoleva määrusega kooskõlas tehtud kontrolli käigus või kui pädev kontrolliasutus või asjakohastel juhtudel makseasutus on neist mõnel muul viisil teada saanud.

5.   Nende põllumajandustootjate suhtes, kelle suhtes kohaldatakse nõuetele vastavuse kohustusi määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 85t ja 103z alusel ja kes ei esita ühtset taotlust käesoleva määruse artiklis 11 sätestatud tähtaja jooksul, vähendatakse toetuse summat 1 % iga tööpäeva kohta, välja arvatud juhul, kui esitamata jätmise on põhjustanud artiklis 75 osutatud vääramatu jõud ja erandlikud asjaolud. Maksimaalne vähendamine ei või ületada 25 %. Vähendamist kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 85p, 103q ja 103r alusel ettenähtud kavadega seotud maksete kogusumma suhtes, mis on jagatud sama määruse artiklites 85t ja 103z viidatud aastate arvuga.

6.   Kui sama nõuetele vastavuse valdkonna õigusaktide või standardite nõuetele vastavuse rikkumine on kindlaks tehtud rohkem kui ühel juhtumil, käsitletakse neid juhtumeid vähendamise kinnitamiseks kooskõlas artikli 71 lõikega 1 ja artikli 72 lõikega 1 ühe rikkumisena.

7.   Sellise standardi rikkumist, mis samaaegselt on ka nõue, loetakse siiski üheks nõuete rikkumiseks. Vähendamiste arvutamiseks loetakse rikkumine selle nõude valdkonna osaks.

8.   Vähendamiste kohaldamiseks rakendatakse vähendamise protsenti järgmisele kogusummale:

Artikkel 71

Vähendamise kohaldamine hooletuse puhul

1.   Ilma et see piiraks artikli 77 kohaldamist, kohaldatakse vähendamist juhul, kui kindlakstehtud rikkumine tuleneb põllumajandustootja hooletusest. Vähendamine ulatub üldjuhul 3 %ni artikli 70 lõikes 8 viidatud kogusummast.

Makseasutus võib pädeva kontrolliasutuse poolt protokolli hindamisosas esitatud hinnangu alusel kooskõlas artikli 54 lõike 1 punktiga c siiski otsustada kas vähendada seda protsenti 1 %ni või suurendada seda 5 %ni sellest kogusummast või artikli 54 lõike 1 punktis c teises lõigus viidatud juhtudel vähendamisi mitte kohaldada.

2.   Juhul kui liikmesriik kasutab võimalust mitte kohaldada vähendamist või väljaarvamist, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 23 lõikes 2, ja põllumajandustootja ei ole kehtestatud tähtaja jooksul olukorda parandanud, kohaldatakse vähendamist või väljaarvamist.

Pädev asutus määrab kindlaks tähtaja, mis on hiljemalt rikkumise avastamise aastale järgneva aasta lõpus.

3.   Juhul kui liikmesriik kasutab võimalust käsitada rikkumisjuhtumit väiksema rikkumisena, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 24 lõike 2 teises ja kolmandas lõigus, ning põllumajandustootja ei ole kehtestatud tähtaja jooksul olukorda parandanud, kohaldatakse vähendamist.

Pädev asutus määrab kindlaks tähtaja, mis on hiljemalt rikkumise avastamise aastale järgneva aasta lõpus.

Kõnealust rikkumist ei käsitata väiksema rikkumisena ja kohaldatakse vähemalt 1 %-list vähendamist, nagu on sätestatud lõikes 1.

Väiksema rikkumisena käsitatud rikkumist, mille põllumajandustootja on parandanud käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud tähtaja jooksul, ei käsitata rikkumisena lõike 5 tähenduses.

4.   Kui nõuete vastavuse eri valdkondades on kindlaks määratud rohkem kui üks rikkumine, kohaldatakse vähendamise kinnitamise korda vastavalt lõikes 1 sätestatule iga rikkumise suhtes eraldi.

Tulemuseks saadud vähendusprotsendid liidetakse. Maksimaalne vähendamine ei või siiski ületada 5 % artikli 70 lõikes 8 viidatud kogusummast.

5.   Ilma et see piiraks tahtliku rikkumise juhtumite käsitlemist kooskõlas artikliga 72, kui on kindlaks tehtud korduv rikkumine, korrutatakse kooskõlas lõikega 1 kindlaksmääratud protsent rikkumise esimese kordumise puhul kolmega. Juhul kui see protsent määrati kindlaks artikli 70 lõike 6 kohaselt, määrab makseasutus protsendi, mida oleks kohaldatud asjaomase nõude või standardi korduval rikkumise korral.

Edasiste kordusjuhtumite korral korrutatakse iga kord eelmise korduva rikkumise puhul kinnitatud vähendamist kolmega. Maksimaalne vähendamine ei või siiski ületada 15 % artikli 70 lõikes 8 viidatud kogusummast.

Kui on jõutud maksimaalse 15 %ni, teavitab makseasutus asjaomast põllumajandustootjat, et sama rikkumise veelkordsel kindlakstegemisel käsitatakse seda tema tahtliku käitumisena artikli 72 tähenduses. Kui seejärel tehakse taas kindlaks rikkumine, kinnitatakse kohaldatav vähendusprotsent nii, et eelmine korrutustulemus korrutatakse vajaduse korral kolmega enne 15 % piirmäära kohaldamist, nagu on sätestatud teise lõigu viimases lauses.

6.   Juhul kui tehakse kindlaks korduv rikkumine koos muu rikkumisega või muu korduva rikkumisega, liidetakse sellest tulenevad vähendusprotsendid. Ilma et see piiraks lõike 5 kolmanda lõigu kohaldamist, ei või maksimaalne vähendamine siiski ületada 15 % artikli 70 lõikes viidatud kogusummast.

Artikkel 72

Vähendamiste ja väljaarvamiste kohaldamine tahtliku rikkumise puhul

1.   Ilma et see piiraks artikli 77 kohaldamist, kui põllumajandustootja kindlaksmääratud rikkumine on tahtlik, kohaldatakse artikli 70 lõikes 8 viidatud kogusummale üldjuhul vähendamist 20 % sellest kogusummast.

Makseasutus võib pädeva kontrolliasutuse poolt protokolli hindamisosas esitatud hinnangu alusel kooskõlas artikli 54 lõike 1 punktiga c siiski otsustada seda protsenti vähendada, kuid mitte alla 15 %, või vajaduse korral suurendada seda 100 %ni kõnealusest kogusummast.

2.   Kui tahtlik rikkumine on seotud konkreetse toetuskavaga, arvatakse põllumajandustootja sellest toetuskavast välja kõnealuseks kalendriaastaks. Rikkumise äärmusliku ulatuse, raskusastme või püsivuse korral või kui on kindlaks määratud korduvaid tahtlikke rikkumisi, arvatakse põllumajandustootja asjaomasest toetuskavast välja veel ka järgmiseks kalendriaastaks.

IV PEATÜKK

Ühissätted

Artikkel 73

Erandid vähendamiste ja väljaarvamiste kohaldamisel

1.   I ja II peatükiga ettenähtud vähendamisi ja väljaarvamisi ei kohaldata, kui põllumajandustootja esitas faktiliselt õigeid andmeid või kui ta muul viisil suudab tõendada, et viga ei tekkinud tema süül.

2.   I ja II peatükiga ettenähtud vähendamisi ja väljaarvamisi ei kohaldata toetusetaotluse nende osade suhtes, mille puhul põllumajandustootja teavitab pädevat asutust kirjalikult, et toetusetaotlus ei ole õige või on muutunud vääraks pärast selle esitamist, tingimusel et põllumajandustootjat pole teavitatud pädeva asutuse kavatsusest teha kohapealset kontrolli ja see asutus pole põllumajandustootjat juba teavitanud taotluses esinevatest eeskirjade eiramistest.

Kui põllumajandustootja esitab teabe vastavalt esimesele lõigule, viiakse selle tulemusena toetusetaotlus tegeliku olukorraga kooskõlla.

Artikkel 74

Veiste elektroonilise andmebaasi kannete muutmine ja parandamine

Toetusetaotlusega hõlmatud veiste puhul kohaldatakse artiklit 73 alates toetusetaotluse esitamisest veiste elektroonilise andmebaasi kannetes olevate vigade ja väljajätmiste suhtes.

Sama kohaldatakse toetusetaotlusega hõlmamata veiste puhul kooskõlas III peatükiga kohaldatavate vähendamiste ja väljaarvamiste suhtes.

Artikkel 75

Vääramatu jõud ja erandlikud asjaolud

1.   Kui põllumajandustootja ei ole suutnud täita oma kohustusi vääramatu jõu või erandlike asjaolude tõttu, nagu on viidatud määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 31, säilitab ta oma õiguse toetusele selle pindala või loomade suhtes, mis olid toetuskõlblikud vääramatu jõu või erandliku asjaolu toimumise ajal. Kui sellisest vääramatust jõust või erandlikust asjaolust tulenev rikkumine hõlmab nõuete rikkumist, vastavat vähendamist ei kohaldata.

2.   Vääramatust jõust ja erandlikest asjaoludest määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 31 tähenduses tuleb pädevale asutusele koos pädeva asutuse nõuete kohaste tõendite esitamisega kirjalikult teatada kümne päeva jooksul alates kuupäevast, mil põllumajandustootjal on võimalik seda teha.

V JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 76

Miinimumtoetused

Liikmesriigid võivad otsustada mitte maksta toetust juhul, kui selle suurus ühe toetusetaotluse kohta ei ületa 100 eurot.

Artikkel 77

Vähendamiste kuhjumine

Juhul kui rikkumisjuhtum on ühtlasi eeskirjade eiramine ja on asjakohane kohaldada IV jaotise nii II kui ka III peatüki vastavaid vähendamisi või väljaarvamisi, siis:

Esimeses lõigus osutatud vähendamisi ja väljaarvamisi kohaldatakse kooskõlas artikli 78 lõikega 2, ilma et see piiraks lisasanktsioonide kohaldamist ühenduse või liikmesriigi õiguse muudele sätete alusel.

Artikkel 78

Vähendamiste kohaldamine kõigi toetuskavade suhtes

1.   Liikmesriigid arvutavad määruse (EÜ) nr 73/2009 I lisas loetletud iga toetuskava alusel põllumajandustootjatele makstava toetuse summa kõnealuse toetuskavaga kehtestatud tingimuste alusel, võttes vajaduse korral arvesse põhipindala ületamist, tagatud maksimumala või loomade arvu, kelle eest on õigus toetust saada.

2.   Määruse (EÜ) nr 73/2009 I lisas loetletud iga toetuskava puhul eeskirjade eiramise, hilinenud esitamise, põldude deklareerimata jätmise, eelarve ülemmäära ületamise, ümbersuunamise, finantsdistsipliini ning nõuete rikkumise tõttu kohaldatavaid vähendamisi või väljaarvamisi tehakse järgmisel viisil ning järgmises järjestuses:

Iga kõnealuse toetuskava jaoks määratakse kindlaks koefitsient, mis saadakse kõnealuse eelarve ülemmäära ning esimeses lõigus viidatud summade kogusummaga jagamise tulemusena. Kui saadud koefitsient on suurem kui 1, kohaldatakse arvuga 1 võrdset koefitsienti.

Kindlaksmääratud eelarve ülemmääraga toetuskava alusel üksikule põllumajandustootjale makstava toetuse arvutamisel korrutatakse esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisest tulenev summa teises lõigus kindlaksmääratud koefitsiendiga.

Artikkel 79

Ümbersuunamistest, finantsdistsipliinist ja rikkumistest tulenevate vähendamiste arvutamise alus

1.   Määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklites 7 ja 10 ja olenevalt asjaoludest nõukogu määruse (EÜ) nr 378/2007 (22) artiklis 1 ettenähtud toetuste ümbersuunamisest tulenevaid vähendamisi, samuti määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 11 sätestatud finantsdistsipliinist tulenevat vähendamist ning nimetatud määruse artikli 8 lõikes 1 sätestatud vähendamist kohaldatakse käesoleva määruse artiklis 78 sätestatud korras määruse (EÜ) nr 73/2009 I lisas loetletud eri toetuskavadest saadavate toetuste summa suhtes, millele on põllumajandustootjal õigus.

2.   Lõike 1 kohaldamisest tulenev toetussumma on aluseks mis tahes kohaldatava vähendamise arvutamisele nõuetele vastavuse rikkumise korral kooskõlas käesoleva määruse IV jaotise III peatükiga.

Artikkel 80

Alusetult tehtud väljamaksete tagasinõudmine

1.   Alusetult tehtud väljamakse korral peab põllumajandustootja kõnealuse summa koos lõike 2 kohaselt arvutatud intressiga tagasi maksma.

2.   Intress arvutatakse ajavahemiku alusel, mis jääb põllumajandustootjale tagasimaksekohustusest teatamise ja tagasimakse või mahaarvamise vahele.

Kohaldatav intressimäär arvutatakse vastavalt liikmesriigi õigusaktidele, kuid see ei ole madalam kui intressimäär, mida kohaldatakse alusetult tehtud väljamaksete tagasinõudmisel siseriiklike sätete alusel.

3.   Lõikes 1 viidatud tagasimaksekohustust ei kohaldata, kui makse on tehtud pädeva asutuse või mõne teise asutuse vea tõttu ning põllumajandustootja ei oleks saanud viga hõlpsasti avastada.

Kui viga on aga seotud faktiliste andmetega, mida kasutatakse asjaomase väljamakse väljaarvutamisel, kohaldatakse esimest lõiku ainult juhul, kui tagasinõudmisotsusest ei ole teatatud 12 kuu jooksul alates väljamakse tegemisest.

Artikkel 81

Alusetult antud õiguste tagastamine

1.   Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 137 kohaldamist, kui pärast toetusõiguste jaotamist põllumajandustootjatele kooskõlas määrusega (EÜ) nr 795/2004 või määrusega (EÜ) nr 1120/2009 tehakse kindlaks, et teatavad toetusõigused on jaotatud põhjendamatult, loobub asjaomane põllumajandustootja alusetult jaotatud õigustest määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 41 osutatud riikliku reservi kasuks.

Juhul kui kõnealune põllumajandustootja on vahepeal toetusõigused teistele põllumajandustootjatele üle andnud, on õiguste ülevõtjad samuti seotud esimeses lõigus sätestatud kohustusega võrdeliselt nendele üle antud toetusõiguste arvuga, kui põllumajandustootja käsutuses, kellele toetusõigused algselt määrati, ei ole alusetult määratud toetusõiguste väärtuse katmiseks piisavat arvu toetusõigusi.

Alusetult määratud toetusõigused loetakse ab initio mittejaotatuks.

2.   Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 137 kohaldamist, kui pärast toetusõiguste jaotamist põllumajandustootjatele kooskõlas määrusega (EÜ) nr 795/2004 või määrusega (EÜ) nr 1120/2009 tehakse kindlaks, et toetusõiguste väärtus on liiga kõrge, kohandatakse väärtust sellele vastavalt. Selline kohandamine toimub ka toetusõiguste suhtes, mis on vahepeal teistele põllumajandustootjatele üle antud. Vähendamise väärtus määratakse määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 41 osutatud riiklikku reservi.

Toetusõigused loetakse ab initio jaotatuks väärtuses, mis on saadud kohandamise teel.

3.   Kui lõigete 1 ja 2 tähenduses tehakse kindalaks, et põllumajandustootjale määruse (EÜ) nr 795/2004 või määruse (EÜ) nr 1120/2009 kohaselt jaotatud toetusõiguste arv on väär ning kui alusetu jaotamine ei mõjuta põllumajandustootjale määratud toetusõiguste koguväärtust, siis arvutab asjaomane liikmesriik toetusõigused uuesti ning vajaduse korral parandab põllumajandustootjale jaotatud toetusõiguste liigi.

Esimest lõiku siiski ei kohaldata, kui põllumajandustootjad oleksid saanud vead hõlpsalt avastada.

4.   Liikmesriigid võivad otsustada alusetult jaotatud toetusi mitte tagasi nõuda, kui asjaomasele põllumajandustootjale alusetult määratud summa ei ületa 50 eurot. Lisaks võivad liikmesriigid otsustada ümberarvutusi mitte teha, kui lõikes 3 osutatud kogusumma ei ületa 50 eurot.

5.   Kui põllumajandustootja on andnud toetusõigused üle ilma määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 46 lõiget 2 või määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 43 lõikeid 1 ja 2, artikli 62 lõikeid 1 ja 3 ning artikli 68 lõiget 5 järgimata, loetakse olukord selliseks, nagu toetusõigusi ei oleks üle antud.

6.   Alusetult väljamakstud summad nõutakse tagasi vastavalt artiklile 80.

Artikkel 82

Põllumajandusettevõtte üleandmine

1.   Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.   Kui põllumajandusettevõte antakse tervikuna üle ühelt põllumajandustootjalt teisele põllumajandustootjale pärast toetusetaotluse esitamist ja enne, kui kõik toetuse maksmise tingimused on täidetud, ei maksta üleandjale üle antud põllumajandusettevõtte eest toetust.

3.   Üleandja taotletud toetus makstakse ülevõtjale, kui:

4.   Kui ülevõtja teavitab pädevat asutust ja taotleb toetuse maksmist kooskõlas lõike 3 punktiga a:

5.   Kui toetusetaotlus esitatakse pärast toetuse maksmiseks vajalike toimingute tegemist ning põllumajandusettevõte on tervikuna ühelt põllumajandustootjalt teisele üle antud siis, kui kõiki kõnealuseid toiminguid on alustatud, kuid kõiki toetuse maksmise tingimusi ei ole veel täidetud, võib ülevõtjale toetust maksta tingimusel, et lõike 3 punktide a ja b tingimused on täidetud. Sel juhul kohaldatakse lõike 4 punkti b.

6.   Kui see on asjakohane, võivad liikmesriigid otsustada maksta toetuse üleandjale. Sel juhul:

Artikkel 83

Lisameetmed ja liikmesriikide vastastikune abi

Liikmesriigid võtavad kõik ühtse süsteemi nõuetekohaseks rakendamiseks vajalikud lisameetmed ning annavad vajaduse korral vastastikust abi käesolevas määruses nõutud kontrolli tegemiseks.

Kui käesolevas määruses asjakohaseid vähendamisi ja väljaarvamisi ette ei nähta, võivad liikmesriigid selles suhtes sätestada asjakohased riiklikud sanktsioonid tootjate või muude turuosaliste suhtes, näiteks tapamajad või toetuse maksmise korraga seotud ühingud, et tagada kontrollinõuete täitmine (näiteks põllumajandusettevõtte praeguse karja register või teavitamiskohustuste järgimine).

Artikkel 84

Teated

1.   Hiljemalt iga aasta 15. juuliks esitavad liikmesriigid komisjonile ühtse süsteemiga hõlmatud toetuskavade puhul eelmist kalendriaastat hõlmava aruande, mis käsitleb eelkõige järgmisi punkte:

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt iga aasta 31. oktoobriks elektrooniliselt, kasutades komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud vormi, püsirohumaa all oleva maa osa kogu põllumajandusmaast, nagu sätestatud käesoleva määruse artikli 3 lõikes 1.

3.   Erandlikes piisavalt tõestatud olukordades võivad liikmesriigid komisjoniga kokkuleppel kõrvale kalduda lõigetes 1 ja 2 sätestatud kuupäevadest.

4.   Ühtse süsteemi osana loodud elektroonilisi andmeid kasutatakse sektori eeskirjade raames määratletud teabe toetuseks, mida liikmesriigid on kohustatud komisjonile saatma.

5.   Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 8 lõikega 1 ja käesoleva määruse artikliga 79 ettenähtud otsetoetuste lineaarse vähendamise kohaldamise korral teatavad liikmesriigid komisjonile viivitamata kohaldatava vähendamise protsendi.

Artikkel 85

Jaotusmeetod

Jaotusmeetod summade puhul, mis vastavad määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 9 lõike 2 esimeses lõigus osutatud neljale protsendipunktile, saadakse nii, et liikmesriikide põllumajandusmaade ja põllumajandusliku tööhõive osatähtsuseks võetakse vastavalt 65 % ja 35 %.

Iga liikmesriigi osa pindalas ja tööhõives jagatakse tema suhtelise sisemajanduse koguproduktiga (SKP) elaniku kohta väljendatuna ostujõu pariteedis, kasutades üht kolmandikku nende liikmesriikide keskmiste vahest, kelle suhtes ümbersuunamist kohaldatakse.

Selleks kasutatakse järgmisi baasandmeid, mis põhinevad Eurostati augustis 2003 kättesaadavatel andmetel:

III OSA

LÕPPSÄTTED

Artikkel 86

Kehtetuks tunnistamine

1.   Määrus (EÜ) nr 796/2004 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2010.

Seda kohaldatakse siiski jätkuvalt enne 1. jaanuari 2010. algavate turustusaastate või toetusperioodide suhtes esitatavate toetusetaotluste suhtes.

2.   Viiteid määrusele (EÜ) nr 796/2004 tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt III lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 87

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse 1. jaanuaril 2010 algavate turustusaastate või toetusperioodidega seotud toetusetaotluste suhtes.

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 141, 30.4.2004, lk 18.

(3)  ELT L 148, 6.6.2008, lk 1.

(4)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1.

(5)  ELT L 141, 30.4.2004, lk 1.

(6)  EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1.

(7)  ELT L 156, 25.6.2003, lk 9.

(8)  ELT L 5, 9.1.2004, lk 8.

(9)  ELT L 171, 2.7.2005, lk 6.

(10)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1.

(11)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 27.

(12)  ELT L 108, 25.4.2007, lk 1.

(13)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 1.

(14)  EÜT L 215, 30.7.1992, lk 85.

(15)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80.

(16)  ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.

(17)  EÜT L 193, 20.7.2002, lk 74.

(18)  EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1.

(19)  EÜT L 193, 20.7.2002, lk 1.

(20)  ELT L 171, 23.6.2006, lk 90.

(21)  ELT L 368, 23.12.2006, lk 74.

(22)  ELT L 95, 5.4.2007, lk 1.

(23)  ELT L 321, 1.12.2008, lk 14.

(24)  EÜT L 77, 14.3.1998, lk 3.