24.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 348/115

(1)

Selleks et teadmisteühiskonna arenguga edukalt kaasas käia, on Euroopal sotsiaalseid ja majanduslikke põhjusi arvestades vaja tugevdada oma suutlikkust loovuse ja innovatsiooni alal: innovatsioonisuutlikkus on tihedalt seotud sellise isikuomadusega nagu loovus, ning et seda täiel määral ära kasutada, tuleks loovust laialdaselt arendada kogu elanikkonna hulgas. Selleks on vaja lähenemist, mis põhineb elukestva õppe põhimõttel.

(2)

Haridus- ja koolitussüsteemid peaksid pakkuma piisavalt ja igal tasandil võimalusi võtmepädevuste arendamiseks, et toetada loovust ja innovatsiooni, eesmärgiga leida innovatiivseid ja originaalseid lahendusi isiklikus, tööalases ja sotsiaalses elus.

(3)

Euroopa Ülemkogu jõudis oma 23. ja 24. märtsi 2000. aasta Lissaboni kohtumisel järeldusele, et peamise meetmena, mis aitaks Euroopal kaasas käia globaliseerumisega ning minna üle teadmistepõhisele majandusele, tuleks üleeuroopaliselt määratleda uued elukestva õppe kaudu omandatavad põhioskused, ning rõhutas, et Euroopa peamiseks varaks on inimesed.

(4)

Komisjoni 21. novembri 2001. aasta teatises pealkirjaga „Euroopa elukestva õppe piirkonna rajamine” ja sellele järgnenud nõukogu 27. juuni 2002. aasta resolutsioonis elukestva õppe kohta (4) määratleti prioriteedina „uute põhioskuste” omandamine ning rõhutati, et elukestev õpe peab hõlmama eelkooliiga ning ulatuma pensionieani välja.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovituses 2006/962/EÜ võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (5) määrati kindlaks mitmed võtmepädevused: matemaatikapädevus ja teadmised teaduse ja tehnoloogia alustest, õppimisoskus, infotehnoloogiline pädevus, algatusvõime ja ettevõtlikkus, kultuuriteadlikkus ja –pädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus.

(6)

Euroopa Ülemkogu märkis oma 8. ja 9. märtsi 2007. aasta Brüsseli kohtumisel, et haridus ja koolitus on hästitoimiva teadmiste kolmnurga (haridus-teadustegevus-innovatsioon) eeltingimuseks ning on määrava tähtsusega majanduskasvu kiirendamisel ja töökohtade loomisel. Ülemkogu kutsus üles pöörama erilist tähelepanu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate potentsiaali ärakasutamisele, sealhulgas kultuuri ja loomingu vallas tegutsevate ettevõtjate toetamisele, arvestades nende ettevõtjate rolli majanduskasvu, töökohtade loomise ja innovatsiooni käivitajatena.

(7)

Euroopa loovuse ja innovatsiooni aasta väljakuulutamine on tõhus viis aidata kaasa Euroopa ees seisvate keeruliste ülesannete täitmisele, tõstes avalikkuse teadlikkust, levitades teavet heade tavade kohta, innustades uurimistegevust ja edendades poliitilisi arutelusid. Luues keskkonna, kus nende eesmärkide poole püüeldakse samaaegselt nii Euroopa, riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil, on võimalik saavutada suurem sünergia ja kriitiline mass kui üksi toimides.

(8)

Kuna loovuse ja innovatsioonisuutlikkuse arendamine elukestva õppe kaudu sisaldub olemasolevate ühenduse programmide eesmärkides, siis on võimalik Euroopa aasta eesmärke rakendada kasutades nende programmide vahendeid nendes piirides, mis on ette nähtud aastaste või mitmeaastaste rahastamisprioriteetide kohta; ka kultuuri, teabevahetust, ettevõtlust, ühtekuuluvust, maaelu arengut, teadusuuringuid ja infoühiskonda käsitlevad programmid ja poliitikameetmed aitavad kaasa loovuse ja innovatsiooni arengule ning võivad toetada käesolevat algatust oma õigusliku raamistiku piires.

(9)

Kuna käesoleva otsuse eesmärki, nimelt toetada liikmesriikide pingutusi elukestva õppe kaudu loovuse kui innovatsiooni aluse ning isiklike, tööalaste, ettevõtlusalaste ja sotsiaalsete pädevuste peamise teguri arendamisel ning kõigi inimeste ühiskondliku heaolu tagamisel, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

luua keskkond, mis soodustab innovatsiooni ja kohanemisvõimet kiiresti muutuvas maailmas; arvesse võetakse kõiki innovatsiooni vorme, sealhulgas sotsiaalset ja ettevõtlusalast innovatsiooni;

b)

rõhutada avatust kultuurilisele mitmekesisusele kui kultuuridevahelise suhtlemise ja tihedamate seoste edendamise vahendit erinevate loometegevuse valdkondade vahel, aga ka koolide ja ülikoolidega;

c)

stimuleerida kõikide laste esteetilist tundlikkust, emotsionaalset arengut, loovat mõtlemist ja intuitsiooni alates nende varasest lapsepõlvest, sealhulgas koolieelsetes lasteasutustes;

d)

tõsta teadlikkust loovuse, innovatsiooni ja ettevõtlikkuse olulisusest nii isikliku arengu kui ka majanduskasvu ja tööhõive seisukohast, ja edendada koostöö kaudu ärimaailmaga ettevõtlusalaseid hoiakuid, eelkõige noorte hulgas;

e)

edendada alg- ja süvateadmisi matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogia valdkonnas, mis aitavad kaasa tehnoloogilisele innovatsioonile;

f)

soodustada avatust muutustele, loovust ja probleemilahendusoskust kui innovatsiooni toetavaid pädevusi, mida on võimalik kasutada mitmesugustes tööalastes ja sotsiaalsetes situatsioonides;

g)

laiendada nii formaalhariduse omandamise ajal kui ka noortele mõeldud mitteformaalsete ja informaalsete tegevuste kaudu juurdepääsu mitmesugustele eneseväljenduse loomingulistele vormidele;

h)

tõsta nii tööturul kui ka sellest väljaspool teadlikkust selle kohta, et loovus, teadmised ja paindlikkus on kiirete tehnoloogiliste muutuste ja globaalse integratsiooni ajastul olulised, et tagada edukas ja täisväärtuslik elu, samuti suurendada karjäärivõimalusi kõigis valdkondades, kus loovus ja innovatsioonisuutlikkus rolli mängivad;

i)

edendada disaini kui innovatsiooni soodustavat loovat tegevust, samuti innovatsiooni ja disainilahenduste juhtimist, sealhulgas intellektuaalomandiõigusi käsitlevaid baasteadmisi;

j)

edendada koolituse kaudu loovust ja innovatsioonisuutlikkust era- ja riiklikes organisatsioonides ja innustada neid paremini kasutama nii töötajate kui ka klientide loomevõimet.

a)

konverentsid, üritused ja algatused, mis stimuleerivad arutelusid loovuse ja innovatsioonisuutlikkuse olulisuse üle ja tõstavad sellealast teadlikkust;

b)

teabe- ja tutvustuskampaaniad peamiste ideede levitamiseks;

c)

heade tavade näidete kindlaksmääramine ja teabe levitamine loovuse ja innovatsioonisuutlikkuse arendamise kohta;

d)

analüüsid ja uuringud ühenduse või riigi tasandil.