17.3.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 80/7

(1)

25. juunil 2005 teatas komisjon Euroopa Liidu Teatajas  (2) avaldatud teadaandega (“algatamisteade”) dumpinguvastase menetluse algatamisest Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “Hiina RV”) pärit seemisnaha impordi suhtes.

(2)

Menetlus algatati mais 2005 kaebuse põhjal, mille British Leather Confederation (“kaebuse esitaja”) esitas ühenduse tootjate nimel, kelle toodang moodustab valdava osa, kõnealusel juhul üle 70 %, ühenduse seemisnahatoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid nimetatud toote müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Komisjon teavitas ametlikult kaebuse esitajat, kaebuses nimetatud ühenduse tootjaid, teisi teadaolevaid ühenduse tootjaid, Hiina RV asutusi, eksportivaid tootjaid, importijaid ning teadaolevalt huvitatud ühendusi. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Üks Hiina RV eksportija ning ühenduse tootjad ja importijad teatasid oma seisukohad kirjalikult. Kuulati ära kõik pooled, kes olid esitanud selleks eespool sätestatud tähtaja jooksul taotluse ning teatanud konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata.

(4)

Pidades silmas uurimisega seotud eksportivate tootjate ja importijate eeldatavalt suurt arvu, nähti algatamisteates kooskõlas algmääruse artikliga 17 ette väljavõttelise uuringu korraldamine.

(5)

Et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja kui on, siis moodustada valimi, paluti eksportivatel tootjatel ja importijatel endast teatada ning esitada algatamisteates nõutud teave. Eksportivad tootjad ei esitanud märkusi valimi võimalikku moodustamise kohta.

(6)

Sätestatud tähtaja jooksul vastas ja andis teavet seitse importijat, kuid ainult kolm ettevõtet avaldasid soovi teha uurimises koostööd. Arvestades küsimustikule vastanud ja koostöösoovi avaldanud importijate vähesust, ei peetud valimi moodustamist vajalikuks. Küsimustikud saadeti kõigile kolmele importijale. Siiski ei teinud ükski importija uurimise käigus koostööd ega saatnud tagasi täielikku küsimustiku vastust. Kaks importijat märkis, et kõnealune toode ei moodusta nende tegevuse põhiosa ja oma tööjõu- ning raharessursse arvestades ei saa nad uurimisalast koostööd toetada.

(7)

Võimaldamaks Hiina RV eksportivatel tootjatel soovi korral taotleda turumajanduslikku kohtlemist algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt või individuaalset kohtlemist algmääruse artikli 9 lõike 5 kohaselt, saatis komisjon asjaga teadaolevalt seotud Hiina äriühingutele turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise taotluse vormid. Ükski eksportiv tootja ei taotlenud turumajanduslikku ega individuaalset kohtlemist.

(8)

Kuna Hiina RV eksportivatelt tootjatelt ei saadud vastuseid, ei olnud vaja valimit moodustada. Kuna ükski Hiina RV eksportiv tootja ei esitanud algmääruses sätestatud tähtaja jooksul asjaomast teavet ega taotlust turumajanduslikuks või individuaalseks kohtlemiseks, otsustati, et dumpingu mõju hinnatakse algmääruse artikli 18 alusel. Hiina RV asutusi teavitati sellest ja nad ei esitanud vastuväiteid.

(9)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile asjaga teadaolevalt seotud isikutele ja kõigile muudele äriühingutele, kes olid algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul endast teatanud.Vastused saadi kolmelt ühenduse tootjalt, kes on kaebuses nimetatud.

(10)

Komisjon püüdis leida kõik andmed, mida ta seoses dumpingu, sellest tuleneva kahju ja ühenduse huvide esialgse kindlakstegemisega vajalikuks pidas, ja veendus nende andmete õigsuses. Tehti kontrollkäigud järgmistesse äriühingutesse:

Ühenduse tootjad

(11)

Kuna turumajandusliku ega individuaalse kohtlemise taotlusi ei esitatud ning puudus vajadus normaalväärtuse kindlaksmääramiseks Hiina RV eksportivate tootjate puhul, toimus kontrollkäik järgmise äriühingu valdustesse, et teha võrdlusriigi andmete põhjal kindlaks normaalväärtus:

(12)

Dumpingut ja kahju käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2004 kuni 31. märtsini 2005 (“uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2001 kuni uurimisperioodi lõpuni (“vaatlusalune periood”).

(13)

Seemisnahka ja rääs-formaldehüüdpargiga seemisnahka valmistatakse tavaliselt lamba- ning tallenahast, kuid seda saab valmistada ka teiste loomade nahkadest. Nahalt eemaldatakse pealispind seejärel pargitakse nahka, kasutades seemisnaha puhul üksnes kalaõli või muud loomset õli, rääs-formaldehüüdpargiga seemisnaha puhul kasutatakse osaliseks parkimiseks aldehüüde või muid parkaineid ja seejärel kalaõli või muid loomseid õlisid. Pärast parkimist saadakse lõplikult viimistlemata nahk, mida seejärel tavaliselt poleeritakse viimistlusprotsessis, mille käigus omandab nahk pehme seemisnaha välimuse. Toote põhiomadused on veeimavus ja pehmus, mis tulenevad osalisest või täielikust kalaõli või muude loomsete õlidega parkimisest ning muudavad naha ideaalselt sobivaks selle peamiseks kasutusotstarbeks st puhastamiseks ja poleerimiseks.

(14)

Vaatlusalune toode on Hiina Rahvavabariigist pärit seemisnahk ja rääs-formaldehüüdpargiga seemisnahk (mõõtu lõigatud või mitte), sealhulgas seemisnahk ja rääs-formaldehüüdpargiga seemisnahk kuivatatud kujul (crust) (edaspidi “seemisnahk”), mida praegu deklareeritakse CN-koodide 4114 10 10 ja 4114 10 90 all. Kõik need tooted leiti olevat piisavalt sarnased, et käsitleda neid käesoleva menetluse raames ühe tootena tingimusel, et neil on samasugused põhilised füüsikalised omadused ja kasutusviisid.

(15)

Kaebuse esitajalt saadud teabe alusel ei leitud vaatlusaluse toote ning normaalväärtuse kindlakstegemiseks Hiina RV jaoks võrdlusriigina kasutatud USAs toodetud ja müüdud seemisnaha vahel erinevusi.

(16)

Kaebuse esitajalt saadud teabe alusel ei leitud erinevusi vaatlusaluse toote ja ühenduse tootmisharus toodetud ning ühenduses müüdud seemisnaha vahel.

(17)

Seepärast jõuti esialgsele järeldusele, et algmääruse artikli 1 lõike 4 kohaselt ja käesoleva uurimise eesmärkide täitmiseks on Hiina RV siseturul toodetud ja müüdud seemisnahal, USAs toodetud ja müüdud seemisnahal ning ühenduse tootmisharus toodetud ja ühenduse turul müüdud seemisnahal samad põhilised füüsikalised omadused ja kasutusvaldkonnad ning seetõttu peetakse neid samasugusteks toodeteks.

(18)

Nagu selgitatakse põhjenduses 6, ei saadud Hiina RV eksportivatelt tootjatelt vastuseid ja seetõttu polnud Hiina RV eksportivate tootjate suhtes vaja kohaldada väljavõttelist uuringut.

(19)

Nagu selgitatakse põhjenduses 7, ei saadud üheltki Hiina RV tootjalt vastuseid ega turumajandusliku või individuaalse kohtlemise taotlust, mistõttu ei võimaldatud ühelegi Hiina RV eksportivale tootjale turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist.

(20)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt määrati normaalväärtus kindlaks võrdlusriigi hindade või arvestusliku väärtuse põhjal. Algatamisteates oli kavandatud kasutada Hiina RVst pärit toote normaalväärtuse määramiseks sobiva võrdlusriigina USAd ja huvitatud isikutel paluti esitada selle kohta oma märkused. Pooltelt ei saadud kõnealuses küsimuses märkusi ega vastuväiteid.

(21)

Siiski uuriti kolmandate riikide ühenduste ja kaubanduskodade kaudu sobivust muude riikide puhul, kus seemisnahatööstuse olemasolu peeti võimalikuks. Brasiilia ja India puhul leiti, et seemisnaha tootjaid ei olnud või ei müünud neist ükski tooteid oma riigi turul. Türgi tootja teave osutas, et Türgi turg on väga piiratud. Eespool nimetatud põhjustel otsustati jätta võrdlusriigiks USA. Seetõttu otsis komisjon koostöövõimalust ühe USA tootjaga, kellega tegi täielikku koostööd.

(22)

USAs on suhteliselt suur ja avatud riigisisene mitme tarnija ja märkimisväärse impordiga seemisnahaturg (kaitsetoll 3,2 %). Lisaks kasutatakse vaatlusaluse toote valmistamiseks samasuguseid protsesse nagu Hiina RVs.

(23)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt määrati normaalväärtus kindlaks turumajandusliku kolmanda riigi tootjalt saadud kontrollitud teabe alusel, s.t USA turul tavalistes kaubandustingimustes tootetüüpide eest makstud või makstavate hindade alusel.

(24)

Selle tulemusena saadi normaalväärtuseks koostööd tegeva USA tootja sõltumatutele klientidele kehtiva omamaise müügi hinna kaalutud keskmine.

(25)

Hiina RV eksportivate tootjate koostöö puudumise tõttu määrati ekspordihind Eurostati andmete põhjal Hiina Rahvavabariigist pärit vaatlusaluse toote ühendusse suunduva impordi koguste ja väärtuse alusel, sest see oli algmääruse artikli 18 kohaselt parim kättesaadav teave. Kasutatud teavet võrreldi Hiina RV ühe kaubandusettevõtte esitatud teabega. Kaubandusettevõtte teave oli kooskõlas ekspordihinna määramiseks kasutatud statistiliste andmetega.

(26)

Normaalväärtust ja ekspordihindu võrreldi tehasest hankimise tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Võimaldati vajalikud hindade kohandused, et võtta arvesse füüsikaliste omaduste, allahindluste, veo-, kindlustus-, pakendamis- ja krediidikulude ning müügijärgsete kulude erinevusi juhtudel, kui seda peeti asjakohaseks ja kohanduste tegemist kinnitasid kontrollitud tõendid.

(27)

Algmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt võrreldi dumpingumarginaali kindlaksmääramiseks kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga. Üleriigiline dumpingumarginaal, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, on 73,5 %.

(28)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et samasugust toodet valmistavad peamiselt kaheksa ühenduse tootjat, kes annavad ligikaudu 95 % ühenduse kogutoodangust; ülejäänud 5 % toodangust tuleb väga väikestest parkimistöökodadest kogu ühenduses.

(29)

Kaebust toetas kaheksa ühenduse tootjat (kuus kaebuse esitanud ja kaks seda toetavat äriühingut), millest kolm kaebuse esitanud äriühingut tegi täielikku koostööd. Üks kaebuse esitanud äriühing ei vastanud küsimustikule täielikult ja teda ei peetud seega koostööd tegevaks tootjaks, ehkki äriühing kinnitas uuesti oma toetust esitatud kaebusele. Veel üks kaebuse esitaja ja üks toetav äriühing andsid oma toodangu kohta üksnes piiratud teavet. Kumbagi äriühingut ei peeta menetluses koostööd tegevaks. Ülejäänud kaks äriühingut ei teinud uurimises koostööd.

(30)

Kolm koostööd tegevat tootjat annab üle 56 % ühenduse toodangust vaatlusaluse toote vallas. Seega moodustavad need ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(31)

Tarbimise määramiseks liideti koostööd teinud ühenduse tootjate ühenduse müük, koostöös mitteosalenud ühenduse tootjate hinnanguline müük ja Eurostati andmed koguimpordi kohta, mida kohandati, kui oli tõendeid teatavate riikide ebaõige impordistatistika kohta. Teiste teabeallikate puudumise tõttu arvutati koostöös mitteosalenud tootjate müügimaht kolme koostöös mitteosalenud tootja teabe ja kaebuses esitatud teabe alusel. Impordi puhul olid Eurostati arvud väljendatud tonnides ja seetõttu kasutati ümberarvestuskurssi, et väljendada importi ruutjalgades. Selgub, et asjaomase toote nõudlus ühenduses kasvas vaatlusalusel perioodil 5 %, mis vastab umbes 1 % suurusele aastakasvule.

(32)

Hiina RVst pärineva vaatlusaluse toote impordimaht kasvas Eurostati andmetel põhjenduses 31 kirjeldatud metoodika alusel ligikaudu 2,1 miljonilt ruutjalalt 2001. aastal 6,6 miljonile ruutjalale uurimisperioodil.

(33)

Vaatlusalusel perioodil kasvas Hiina RV impordi turuosa ühenduse turul 10,7 %-lt 2001. aastal 31,7 %-le uurimisperioodil. Turuosa kiire kasv toimus suhteliselt väikese tarbimise kasvu taustal.

(34)

Hinnateave asjaomase impordi kohta saadi Eurostati andmetest impordimahu kohta, mis oli kindlaks määratud põhjenduses 31 kirjeldatud metoodikat kasutades. Kõnealune teave näitas, et Hiina RVst pärit impordi keskmised CIF-hinnad kõikusid vaatlusalusel perioodil. Hinnad tõusid esialgu 25 % 2002. aastal, enne kui need 2003. aastal 20 % langesid. 2004. aastal tõusid hinnad 9 % ning langesid uurimisperioodi vältel taas.

(35)

Hinna allalöömise taseme arvutamiseks uurimisperioodil võrreldi ühenduse tootmisharu tootjate müüdud vaatlusaluse toote hindu uurimisperioodil ühenduse turul müüdud imporditud toote hindadega kõigi seemisnahatüüpide kaalutud keskmise hinna alusel, toetudes Eurostati andmetele. Ühenduse tootmisharu hinnad korrigeeriti tehasehindade tasemele. Vaatlusaluse impordi hinnad määrati kindlaks CIF-hindade põhjal, mida oli asjakohaselt kohandatud võtmaks arvesse kvaliteedierinevusi, tollimakse ja impordijärgseid kulusid.

(36)

Võrdlus näitas, et uurimisperioodil müüdi ühenduses Hiina RVst pärit vaatlusaluseid tooteid hindadega, mis olid (väljendatud protsendimäärana ühenduse tootmisharu hindadest) 30 % ühenduse tootmisharu hindadest madalamad.

(37)

Kontrolli raames, mis käsitles dumpinguhinnaga impordi mõju ühenduse tootmisharule, hinnati vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandustegureid, mis olid vaatlusalusel perioodil mõjutanud ühenduse tootmisharu olukorda.

(38)

Ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus oli vaatlusalusel perioodil stabiilne. Samal perioodil vähendas ühenduse tootmisharu oma tootmist pidevalt, kokku 20 % võrra, tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamise määr vähenes 71,2 %-lt 2001. aastal 57 %-le uurimisperioodil.

(39)

Ühenduse tootmisharu müük langes ühenduses vaatlusalusel perioodil järsult 17 protsendipunkti võrra: 8,1 miljonilt ruutjalalt 2001. aastal 6,7 miljonile ruutjalale uurimisperioodil, seda vaatamata tarbimise kasvule samal ajal. See peegeldub täielikult turuosas, mis vähenes pidevalt: 41,1 %-lt 2001. aastal 32,3 %-le uurimisperioodil.

(40)

Allpool esitatud arvud näitavad varude mahtu iga perioodi lõpus.

(41)

Varude hulk vähenes järsult 26 protsendipunkti võrra 2002. aastal ning suurenes siis pidevalt kuni uurimisperioodini. Niisugune areng on tingitud koostööd tegevate ühenduse tootjate eksporditegevusest, mis pärast märkimisväärset kasvu 2002. aastal peamiselt suurte müügitehingute tõttu USA turul langes 2004. aastal ja uurimisperioodil, nagu näitavad allpool esitatud arvud.

(42)

Ühenduse tootmisharu väitis, et ekspordi vähenemine oli osaliselt tingitud konkurentsist Hiina ekspordiga USA turul. Sellega seoses tuleb märkida, et Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote import USA turule suurenes oluliselt: 780 000 ruutjalalt 2002. aastal 1 209 000 ruutjalale 2004. aastal.

(43)

Samal ajal kui koostööd tegevate ühenduse tootjate tootmine vähenes vaatlusalusel perioodil 20 protsendipunkti võrra, kasvas tarbimine ühenduses 5 % ning asjaomane impordimaht suurenes rohkem kui kolm korda. Seega kaotas ühenduse tootmisharu oma turuosa, samal ajal kui asjaomase impordi turuosa suurenes.

(44)

Tööhõive ühenduse tootmisharus vähenes vaatlusalusel perioodil 6 %. Samal perioodil langes tootlikkus (mõõdetuna töötaja kohta aastas väljalastud toodangus) 15 %.

(45)

Ühenduse tootmisharu tootjate keskmine netomüügihind langes 2001. ja 2003. aasta vahel 8 protsendipunkti, enne kui see 2004. aastal 1 protsendipunkti võrra tõusis. Uurimisperioodil langesid hinnad veel 3 protsendipunkti võrra. Niisugune areng näitab, et ühenduse tootmisharu turg seisis vaatlusalusel perioodil silmitsi surutisega.

(46)

Ühenduse tootmisharu kasumlikkust müügilt ühenduse turul enne maksude mahaarvamist mõjutas turuolukorra halvenemine vaatlusalusel perioodil, nagu alljärgnevalt on näidatud.

(47)

Ühenduse tootmisharu oli kasumlik 2001. ja 2002. aastal. Kuid alates 2003. aastast vähenes kasumlikkus järsult ning 2004. aastal ja uurimisperioodil registreeriti suur kahjum.

(48)

Koostööd tegevate ühenduse tootmisharu tootjate vaatlusaluse toote tootmisse tehtud investeeringute tase tõusis vaatlusalusel perioodil ligikaudu 354 000 eurolt 407 000 eurole. Investeeringute kasvu peamine põhjus oli olemasolevate varade asendamine ning lisa- ja/või uute seadmete hankimine, et tootmist paremini korraldada.

(49)

Ühenduse tootmisharu koostööd tegevate tootjate investeeringutasuvus, mis väljendab nende maksueelset tulu protsendina vaatlusaluse toote tootmises kasutatud vahendite keskmisest bilansilisest puhasväärtusest arvestusperioodi alguses ja lõpus, oli ajavahemikus 2001 kuni 2003 positiivne, peegeldades nende kasumlikkust. 2004. aastal ja uurimisperioodil oli tootjate investeeringutasuvus negatiivne, peegeldades nende kahjumit.

(50)

Ühenduse tootmisharu ei väitnud ega osutanud, et ühenduse tootmisharul oleks raskusi kapitali kaasamisel oma tegevuse jaoks. Siiski tuleks märkida, et 2004. aasta ja uurimisperioodi kahjum kujundas selles suhtes ebasoodsa olukorra. Lisaks tuleb märkida, et väikestel ja pereettevõtetel, nagu koostööd tegevad ühenduse tootjad, on ainult välised rahastusallikad. Üldiselt ei taha nad võtta riske, mida emaettevõtted suuremate tootjakontsernide puhul võtaksid äritegevuse kaugemat tulevikku arvestades, olles kindlad, et tööstuses valitsevast raskest olukorrast on võimalik toibuda.

(51)

Koostööd tegevate ühenduse tootmisharu tootjate netorahavoog äritegevusest oli ajavahemikus 2001 kuni 2003 positiivne. Kuid see muutus 2004. aastal ning uurimisperioodil negatiivseks, peegeldades neil aastail esinenud märkimisväärset kahjumit. Sama võib täheldada, kui rahavooge väljendada protsendina käibest. Vaatlusalusel perioodil esines rahavoogude olulisi lühiajalisi muutusi, mille põhjus oli laovarude muutumine (vt eespool esitatud põhjendust 41).

(52)

Koostööd tegevate ühenduse tootmisharu tootjate palgakulu jäi vaatlusalusel perioodil tervikuna suhteliselt stabiilseks, välja arvatud 7 % langus 2003. aastal. Palgakulude muutus on väiksem kui elukalliduse muutus.

(53)

Võttes arvesse Hiinast pärit impordi mahtu ning hindu, on tegeliku dumpingumarginaali mõju ühenduse tootmisharule märkimisväärne.

(54)

Ühenduse tootmisharu ei ole pidanud toibuma varasema kahjustava dumpingu mõjudest.

(55)

Eespool nimetatud tegurite uurimine näitab, et 2001. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal suurenes järsult dumpinguhinnaga impordi maht ja turuosa. Täpsemalt suurenes selle maht vaatlusalusel perioodil peaaegu kolm korda ja selle turuosa kasvas uurimisperioodil 31,7 %-ni. Tuleb märkida, et dumpinguhinnaga import moodustas uurimisperioodil 72,7 % vaatlusaluse toote koguimpordist ühendusse. Lisaks lõi vaatlusaluse toote import ühenduse tootmisharu müügihinnad uurimisperioodil 30 % alla.

(56)

Vaatlusalusel perioodil võis täheldada negatiivset arengut peaaegu kõigi kahjunäitajate puhul. Tootmine ja tootmisvõimsuse rakendamine langesid (vastavalt – 20 % ja – 14 %), kuigi samal perioodil ühenduse tarbimise 5 % kasvu valguses oleksid kõnealused näitajad pidanud arenema suhteliselt positiivselt. Müügimaht ja hinnad on samuti märkimisväärselt langenud (vastavalt – 17 % ja – 10 %).

(57)

Ühenduse tootmisharu kaotas vaatlusalusel perioodil märkimisväärse turuosa ajal, mil ühenduse kogutarbimine kasvas ligikaudu 19,8 miljonilt ruutjalalt ligi 20,9 miljonile ruutjalale. Ühenduse tootmisharus võis täheldada suurt kasumlikkuse (– 10 protsendipunkti), rahavoogude (– 20,6 % käibest) ja investeeringute tasuvuse (– 37 protsendipunkti) vähenemist.

(58)

Eelnevat silmas pidades on jõutud esialgsele järeldusele, et ühenduse tootmisharu on kandnud algmääruse artikli 3 tähenduses olulist kahju, mida iseloomustab tõsine hinnasurve ning kasumlikkuse ja investeeringutasuvuse vähenemine.

(59)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõigetega 6 ja 7 uuriti, kas Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga import on kahjustanud ühenduse tootmisharu sel määral, et seda saab hinnata olulise kahjuna. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis oleksid võinud samal ajal ühenduse tootmisharu kahjustada, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju seostamist dumpinguhinnaga impordiga.

(60)

Import Hiina RVst on vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt suurenenud: maht 4,5 miljonit ruutjalga ja turuosa 21 protsendipunkti võrra. Hiina RVst pärineva importkauba hinnad lõid ühenduse tootmisharu hinnad 30 % alla.

(61)

Dumpinguhinnaga impordi mõju näitlikustab asjaolu, et vaatlusalusel perioodil suurendasid Hiina RV tootjad oma turuosa ühenduse tootmisharu arvelt.

(62)

Ühenduse tootmisharu 2001. aasta ja uurimisperioodi vahel kaotatud turuosa (8,8 protsendipunkti) on Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga import oma turuosa suurendamisega täielikult üle võtnud.

(63)

Ühenduse tootmisharu turuosa kaotus ja madalad hinnad langesid ühtlasi kokku tootmisharu kahjustatud olukorraga, millest andsid tunnistust märkimisväärsed kahjumid, rahavoogude ja investeeringutasuvuse järsk vähenemine ning tööhõive langus.

(64)

Nimetatud tegurid koos asjaoluga, et ühenduse tootmisharu ei suutnud langenud hindade tõttu ära kasutada ühenduse pisut kasvavat turgu, mõjusid nii, et tootmisrajatiste moderniseerimiseks tehtud investeeringutele vaatamata kandis ühenduse tootmisharu sel perioodil olulist kahju. Dumpinguhinnaga impordi turuosa kasv ja impordihindade alanemine langes kokku tingimuste järsu muutusega ühenduse tootmisharus.

(65)

Impordimahud ja -hinnad muudest peamistest riikidest on esitatud järgmises tabelis.

(66)

Import Türgist kasvas vaatlusalusel perioodil märgatavalt, kasvatades turuosa 6,2 protsendipunkti võrra. Siiski näitas uurimine, et olulise osa kõnealusest impordist 2003. ja 2004. aastal ning uurimisperioodil moodustas ühenduse ühe koostööd tegeva tootja import. Väike osa imporditud toodetest kasutati tootja tootevaliku täiendamiseks ja ülejäänu eksporditi pärast lõikamist ning ümberpakkimist kolmandatesse riikidesse. Seega ei saanud kõnealused kogused ühenduse tootmisharu kahjustada. Türgist imporditud järelejäänud kogused moodustavad vaatlusalusel perioodil üsna väikese ja stabiilse, ligi 2 % turuosa, välja arvatud uurimisperiood, mil tõus oli 6 %. Kõnealuste koguste hinnad olid Hiina RV impordi hindadest 2002. ja 2003. aastal ning uurimisperioodil madalamad, kuid kõrgemad kui 2001. ja 2004. aastal. Eelnevat silmas pidades järeldatakse, et kõnealune import võis, kuigi mitte märkimisväärselt, põhjustada ühenduse tootmisharule olulist kahju.

(67)

Peale Türgi olid teistest riikidest imporditud toodete hinnad vaatlusalusel perioodil madalamad kui ühenduse tootmisharu hinnad, kuid need olid ikkagi kogu vaatlusaluse perioodi jooksul, välja arvatud uurimisperiood, oluliselt kõrgemad Hiina RVst imporditud toodete hindadest. Impordimaht kasvas 1,7 miljonilt ruutjalalt 2001. aastal 2,5 miljonile ruutjalale uurimisperioodil, impordi turuosa kasvas vaatlusalusel perioodil 3,2 protsendipunkti, Hiina Rahvavabariigi impordi turuosa kasv moodustas aga samal perioodil 21 protsendipunkti. Eelnevat silmas pidades jõutakse esialgsele järeldusele, et import kolmandatest riikidest ei saanud olla ühenduse tootmisharu kahjuliku olukorra otsustav põhjus.

(68)

Koostöös mitteosalevate vaatlusaluse toote ühenduse tootjate turuosa oli uurimisperioodil ligikaudu 24 %; 2001. aastal oli see 40 %. Vaatlusalusel perioodil vähenes nende müügimaht 36 %. Lisaks jäid koostöös mitteosalevate tootjate keskmised hinnad olid samal tasemel kui kaebuse esitanud tootjate keskmised hinnad. See lubab oletada, et koostöös mitteosalevad tootjad on ühenduse tootmisharuga sarnases olukorras, s.t nad on dumpinguhinnaga impordi tõttu kandnud kahju. Seetõttu ei saa järeldada, et ühenduse teised tootjad on põhjustanud ühenduse tootmisharule olulist kahju.

(69)

Nagu on näidatud põhjenduses 41 esitatud tabelis, kasvas ühenduse tootmisharu eksport vaatlusalusel perioodil 7 %, vastandina müügile Euroopa Liidu turul, kus müük vähenes samal perioodil 1 %. Ekspordi müügihinnad olid vaatlusalusel perioodil keskmise kasumlikkusega või kasumi nullpunkti tasemel. Kõnealustes tingimustes tehakse esialgne järeldus, et ühenduse tootmisharu eksport ei mõjutanud kahju tekkimist.

(70)

Muid tegureid, mis oleksid võinud samal ajal põhjustada kahju ühenduse tootmisharule, ei tõstnud huvitatud isikud esile ja ei selgunud uurimise käigus.

(71)

Tuleb rõhutada, et käesoleval juhul seisnes kahju eelkõige hinnalanguses ja müügi vähenemises, mis põhjustas ühenduse tootmisharule märkimisväärse kahjumi. See langes kokku Hiina RV kiiresti kasvava dumpinguhinnaga impordi toel, mis lõi ühenduse tootmisharu hinnad oluliselt alla. Pole märke, et eespool nimetatud muud tegurid oleksid võinud olla ühenduse tootmisharus kahju tekkimise oluline põhjus.

(72)

Arvestades eespool esitatud analüüsi, mille käigus eristati nõuetekohaselt kõigi teadaolevalt ühenduse tootmisharu olukorda mõjutanud tegurite toime dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust, tehakse esialgne järeldus, et Hiina RV dumpinguhinaga impordi ja ühenduse tootmisharu olulise kahju vahel on põhjuslik seos.

(73)

Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuris komisjon, kas vaatamata kahjuliku dumpingu kohta tehtud järeldustele oleks dumpinguvastaste meetmete kehtestamine vastuolus ühenduse huvidega tervikuna. Ühenduse huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate huvide, näiteks ühenduse tootmisharu, importijate ja vaatlusaluse toote müüjate huvide kontrollimisel.

(74)

Et hinnata ühenduse huve, uuris komisjon, milline on dumpinguvastaste meetmete kehtestamise või kehtestamata jätmise tõenäoline mõju asjaomastele ettevõtjatele.

(75)

Ühenduse tootmisharu koosneb peamiselt väikestest äriühingutest. Tootmistegevus moodustab praegu kõigest 57 % tootmisharu tootmisvõimsusest.

(76)

Eeldatavalt aitab meetmete rakendamine vältida moonutuste jätkumist turul ja hindade alanemist. Meetmed võimaldaks ühenduse tootmisharul suurendada oma müüki ja võita tagasi kaotatud turuosa, müües tooteid hindadega, mis kataksid kulud ja võimaldaksid teenida kasumit. Kokkuvõttes eeldatakse, et ühikuhinna alanemine (kasvanud müügist tingitud tootmisvõimsuse suurema rakendamise ja seega suurenenud tootlikkuse tõttu) ning mingil määral ka väike hinnatõus võimaldaksid ühenduse tootmisharul oma finantsolukorda parandada.

(77)

Kui dumpinguvastaseid meetmeid ei kehtestata, on tõenäoline, et ühenduse toomisharu finantsolukord areneb jätkuvalt negatiivses suunas. Ühenduse tootmisharu iseloomustab iseäranis tulude vähenemine hindade languse tõttu, turuosa kahanemine ja märkimisväärne kahjum. Vähenevaid tulusid ja uurimisperioodil kantud olulist kahju silmas pidades on tõenäoline, et ühenduse tootmisharu finantsolukord halveneks meetmete puudumise korral veelgi. Lõpptulemusena viiks see kärbeteni tootmises ja tootmisrajatiste sulgemiseni, mis omakorda ohustab tööhõivet ja investeeringuid ühenduses.

(78)

Seetõttu tehakse esialgne järeldus, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine võimaldab ühenduse tootmisharul kahjustavast dumpingust toibuda ning oleks ühenduse tootmisharu huvides.

(79)

Nagu märgitakse põhjenduses 6, andis pärast uurimise algatamist endast teada kolm importijat, kes hiljem siiski keeldusid tegemast uurimises koostööd. Ükski neist ei avaldanud arvamust võimaliku meetmete kehtestamise kohta. Kõnealustes tingimustes ei olnud võimalik meetmete võtmise või võtmata jätmise võimalikke tagajärgi täielikult hinnata. Siiski tuleb meenutada, et dumpinguvastaseid meetmeid ei rakendata impordi ärahoidmiseks, vaid pigem selleks et tagada, et import ei toimuks kahjustava dumpinguhinnaga. Endiselt on lubatud õiglase hinnaga import ühenduse turule ja kuna jätkub import kolmandatest riikidest, on tõenäoline, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine dumpinguhinnaga impordi suhtes ei mõjuta oluliselt importijate tavapärast äritegevust. Lisaks tuleb märkida, et importijate märkused meetmete kehtestamise vastu olid alusetud ja need lükati sellisel kujul tagasi.

(80)

Seetõttu tehakse esialgne järeldus, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine sõltumatute importijate/ettevõtjate suhtes ei too kaasa märkimisväärseid muutusi.

(81)

Ükski kasutajate ega tarbijate ühendus endast algatamisteates ettenähtud aja jooksul teada ei andnud. Arvestades, et nimetatud pooled ei osalenud koostöös, võib esialgselt järeldada, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei mõjuta põhjendamatult nende olukorda. Pealegi tagab ühenduse tootjate suur arv ja import muudest kolmandatest riikidest kasutajatele ning jaemüüjatele ka edaspidi laia valiku erinevaid tarnijaid, kes pakuvad asjaomast toodet mõistliku hinnaga. Meetmed peaksid vallandama hinnatõusu ühenduse tootmisharu kasuks, nii et viimase mõistlik kasumlik olukord saaks taastuda. Kõnealune hinnatõus ei ole tõenäoliselt siiski kuigi oluline, sest märkimisväärne konkurentsivõimeliste hindadega import teistest riikidest takistab ühenduse tootmisharul hindu liigselt tõsta.

(82)

Eespool öeldut arvestades tehakse esialgne järeldus, et kaalukad põhjused meetmete kehtestamata jätmiseks käesoleval juhul puuduvad ning et meetmete kohaldamine ei oleks vastuolus ühenduse huvidega.

(83)

Dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades tuleks kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks ühenduse tootmisharule täiendavat kahju.

(84)

Ajutised meetmed tuleb kehtestada tasemel, mis oleks piisav, et kõrvaldada ühenduse tootmisharu kahju, mille on põhjustanud asjaomane import, kindlakstehtud dumpingumarginaali ületamata. Kahjuliku dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu määra arvutamisel arvestati, et meetmed peavad võimaldama ühenduse tootmisharul katta oma kulud ning saada enne maksude mahaarvamist sellist üldkasumit, mida usutavasti võiks saavutada tavapärastes konkurentsitingimustes, s.t dumpinguhinnaga impordi puudumisel.

(85)

Leitakse, et ajavahemikus 2001–2002 valitses ühenduse turul tavapärane konkurentsiolukord, kus kahjuliku dumpingu puudumise tõttu sai ühenduse tootmisharu tavapärase kasumimarginaali, mis ulatus keskmiselt 5 % tasemeni. Seetõttu leiti esialgu olemasoleva teabe alusel, et kasumimarginaali asjakohaseks tasemeks võib pidada 5 % käibest, mille ühenduse tootmisharu võiks eeldatavasti kahjustava dumpingu puudumise korral saavutada.

(86)

Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus, võrreldes hinna allalöömise arvutuste abil kindlaks tehtud kaalutud keskmist impordihinda samal kaubandustasandil selle mittekahjustava hinnaga, millega ühenduse tootmisharu müüs toodet ühenduse turul. Mittekahjustav hind saadi kohandades ühenduse tootmisharu kõikide tootjate müügihindu kasumi nullpunktiga ning lisades eespool nimetatud kasumimarginaali. Sellest võrdlusest saadud vahe esitati seejärel protsendimäärana kogu CIF-impordihinnast.

(87)

Sellest tulenevalt saadi kahju kõrvaldamist võimaldavaks marginaaliks 62 %.

(88)

Eelnevat silmas pidades leitakse, et algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt tuleks Hiina RVst pärit seemisnaha impordi suhtes kehtestada dumpinguvastane tollimaks täheldatud kahju kõrvaldamist võimaldava marginaali tasemel, kuna see on väiksem kui tuvastatud dumpingumarginaal.

(89)

Hea juhtimistava huvides tuleks määrata ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud, kes andsid endast teada menetluse algatamisteates märgitud tähtaja jooksul, saavad esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist. Lisaks sellele tuleb märkida, et seoses käesoleva määrusega tehtud järeldused tollimaksu kehtestamise kohta on esialgsed ning neid võidakse võimalike lõplike meetmete kehtestamise eesmärgil uuesti läbi vaadata,