TÕLGE

Euroopa Ühenduse ja Brasiilia Liitvabariigi vaheline teadus- ja tehnoloogiakoostöö

leping

EUROOPA ÜHENDUS (edaspidi "ühendus")

ühelt poolt ja

BRASIILIA LIITVABARIIGI VALITSUS (edaspidi "Brasiilia")

teiselt poolt,

edaspidi "lepinguosalised",

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel I

Eesmärk

Lepinguosalised soodustavad, arendavad ning hõlbustavad koostööd ühist huvi pakkuvates valdkondades viies ellu ja toetades teadus- ja tehnoloogiaalast uurimis- ja arendustegevust.

Artikkel II

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

koostöö– tegevus, millega lepinguosalised tegelevad või mida nad toetavad käesoleva lepingu kohaselt, kaasa arvatud ühine teadustöö;

teave– teaduslikud või tehnilised andmed, teadus- ja arendustegevuse tulemused või meetodid, mis tulenevad ühistest teadustööst, ning muud andmed, mida koostöös osalejad või vajaduse korral lepinguosalised ise vajalikuks peavad;

intellektuaalomand– Stockholmis 14. juulil 1967 alla kirjutatud Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni asutamise konventsiooni artiklis 2 määratletud intellektuaalomand;

ühised teadusuuringud– ühe või mõlema lepinguosalise rahalisel toetusel või ilma selleta toimuvad teadusuuringud ja tehnoloogia arendamine või tutvustamine, mille raames teevad koostööd ühenduse ja Brasiilia osalejad. "Tutvustamisprojektid" on projektid, mille eesmärk on tõendada selliste uute tehnoloogiate elujõulisust, mis võivad anda majanduslikku kasu, kuid mida ei saa otseselt kasutada kaubanduslikul eesmärgil. Lepinguosalised informeerivad teineteist regulaarselt tegevustest, mida peetakse ühiseks uurimistegevuseks artikli VI tähenduses;

osaleja või teadusüksus– ühenduses või Brasiilias asuv koostöös osalev isik või isikute rühm, teadusasutus või muu juriidiline isik või ettevõtja, sealhulgas lepinguosalised ise.

Artikkel III

Põhimõtted

Koostöö toimub järgmiste põhimõtete kohaselt:

a) vastastikune kasu, mis on võrdselt tulus mõlemale lepinguosalisele;

b) vastastikune juurdepääs kummagi lepinguosalise teadus- ja tehnoloogiaarendustegevusele;

c) koostööd mõjutada võiva teabe õigeaegne vahetamine;

d) intellektuaalomandi õiguste nõuetekohane kaitse.

Artikkel IV

Koostöö valdkonnad

Käesoleva lepingu alusel tehtav koostöö võib hõlmata kõiki vastastikust huvi pakkuvaid valdkondi, kus mõlemad lepinguosalised rakendavad või soodustavad teadusuuringuid ja tehnoloogia arendamist (edaspidi "TTA") vastavalt käesoleva lepingu artikli VI lõike 3 punktile b. Sellised tegevused peavad olema suunatud teaduse arengu, tööstusalase konkurentsivõime ning majandusliku ja sotsiaalse arengu edendamiseks, erilise rõhuasetusega järgmistele valdkondadele:

- biotehnoloogia,

- teabe- ja kommunikatsioonitehnoloogia,

- bioinformaatika,

- kosmoseuuringud,

- mikro- ja nanotehnoloogiad,

- materjaliuuringud,

- keskkonnasäästlikud tehnoloogiad,

- keskkonnavarade säästev haldamine ja kasutus,

- bioloogiline ohutus,

- tervishoid ja meditsiin,

- lennundus,

- metroloogia, standardimise ja nõuetekohasuse hindamine, ning

- humanitaarteadused.

Artikkel V

Koostöö ja selle korraldamine

1. Lepinguosalised soodustavad:

a) teadusüksuste osalemist käesoleva lepingu kohases koostöös vastavalt oma riigi tegevuspõhimõtetele ning õigusaktidele, püüdes luua võrreldavad võimalused oma teadus- ja tehnoloogiaalases uurimis- ja arendustegevuses osalemiseks ning kasutades ära sellest tulenevat kasu;

b) vastastikust juurdepääsu tegevusaladele, mida soodustavad mõlemad lepinguosalised kooskõlas praeguste riigisiseste programmide või poliitikaga.

2. Koostöö vormid võivad olla järgmised:

a) ühised TTA projektid;

b) teadlaste, uurijate ja tehnikaekspertide külastused ja vahetused;

c) teadusseminaride, konverentside, sümpoosionide ja töörühmade ühine korraldamine ning ekspertide osalemine nendes;

d) juba rakendatavate TTA projektide ühendamine vastavalt kummagi lepinguosalise TTA programmide ning teadusvõrgustike suhtes kohaldatavatele eeskirjadele ja korrale;

e) seadmete ja materjalide vahetus ja jagamine;

f) käesoleva lepingu kohase koostööga seotud tavasid, õigusakte ja programme käsitlev teabevahetus, sealhulgas teave poliitika kohta teaduse ja tehnoloogia valdkonnas;

g) mis tahes muu tegevus, mida soovitab vastavalt artiklile VI loodav juhtkomitee ning mis leitakse olevat kooskõlas mõlema lepinguosalise kohaldatavate tegevuspõhimõtete ja korraga.

3. Ühiseid TTA projekte hakatakse rakendama pärast seda, kui lepinguosalised on kinnitanud käesoleva lepingu lisas sätestatud tehnoloogiahalduskava.

Artikkel VI

Koostöö kooskõlastamine ja elluviimine

1. Käesoleva lepingu kohase koostöö kooskõlastamise ja soodustamisega tegeleb Brasiilia poolt välisministeerium ning ühenduse poolt Euroopa Komisjon, kes toimivad rakendusasutustena.

2. Rakendusasutused loovad käesoleva lepingu rakendamiseks teadus- ja tehnoloogiakoostöö juhtkomitee. Komiteesse kuulub võrdne arv kummagi lepinguosalise ametlikke esindajaid; komitee kehtestab oma töökorra.

3. Juhtkomitee ülesanded on järgmised:

a) käesoleva lepingu alusel koostööettepanekute tegemine ning koostöö soodustamine vastavalt artiklile V;

b) vastavalt artikli V lõike 1 punktile b potentsiaalsete TTA-koostöö valdkondade hulgast nende ühist huvi pakkuvate esmatähtsate valdkondade või alamvaldkondade nimetamine järgmiseks aastaks, mille osas püütakse koostööd teha;

c) ettepanekute tegemine vastastikust huvi pakkuvate või täiendavate projektide ühiskasutuseks mõlema lepinguosalise teadlastele;

d) artikli V lõike 2 punkti g kohaste soovituste andmine;

e) lepinguosaliste nõustamine käesolevas lepingus sätestatud põhimõtete kohase koostöö laiendamise ja parandamise alal;

f) käesoleva lepingu tõhusa toimimise ja rakendamise läbivaatamine;

g) igal aastal lepinguosalistele aruande esitamine käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö seisu, ulatuse ja tõhususe kohta. Kõnealune aruanne edastatakse Euroopa Ühenduse ja Brasiilia vahelise 29. juuni 1992. aasta koostöö raamlepinguga loodud ühiskomiteele.

4. Juhtkomitee, kes esitab aruande ühiskomiteele, tuleb üldjuhul kokku kord aastas, eelistatavalt enne ühiskomitee koosolekut vastavalt ühiselt varem kokkulepitud ajakavale. Koosolekuid tuleks pidada vaheldumisi ühenduses ja Brasiilias. Kummagi lepinguosalise taotlusel võib korraldada erakorralisi koosolekuid.

5. Kumbki lepinguosaline kannab oma juhtkomitee koosolekutel osalemisega seotud kulud.

Artikkel VII

Rahastamine

Koostöö sõltub rahaliste vahendite kättesaadavusest ning lepinguosaliste kohaldatavatest õigusaktidest, tegevuspõhimõtetest ja programmidest. Koostöö käigus osalejate kantud kuludega seoses ei teki mingit kohustust vahendeid ühelt lepinguosaliselt teisele üle kanda.

Artikkel VIII

Töötajate ja varustuse liikumine

1. Mõlemad lepinguosalised võtavad oma territooriumil kehtivate õigusaktide kohaselt kõik asjakohased meetmed ja teevad kõik endast sõltuva, et hõlbustada käesoleva lepingu kohaselt lepinguosaliste kindlaksmääratud koostöös osalevate isikute ning kasutatavate materjalide, andmete ja varustuse sisenemist oma territooriumile, seal viibimist ja sealt lahkumist, millele võimaldatakse vabastust maksudest ning tollimaksudest vastavalt mõlema lepinguosalise territooriumil kohaldatavatele õigusnormidele.

2. Kui ühe lepinguosalise koostöösüsteem näeb ette teise lepinguosalise osalejate rahalist toetamist, vabastatakse selline ühelt lepinguosaliselt teise lepinguosalise osalejatele antav abi või rahaline või muu toetus maksudest ja tollimaksudest vastavalt kummagi lepinguosalise territooriumil kehtivatele õigusaktidele.

Artikkel IX

Intellektuaalomand

Käesolevast lepingust tulenevate intellektuaalomandit puudutavate probleemidega tegeletakse kooskõlas lisaga, mis moodustab käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel X

Ühenduse tegevus arengumaade huvides

Käesolev leping ei mõjuta Brasiilia kui arengumaa osalemist ühenduse uurimis- ja arendustegevuses.

Artikkel XI

Ruumiline kehtivus

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Brasiilia Liitvabariigi territooriumi suhtes.

Artikkel XII

Jõustumine, lõpetamine ja vaidluste lahendamine

1. Käesolev leping jõustub kuupäeval, mil esitatakse viimane kirjalik teatis, millega lepinguosalised teatavad teineteisele oma lepingu jõustumiseks vajalike riigisiseste menetluste lõpuleviimisest.

2. Käesolev leping sõlmitakse esialgu viieks aastaks ning seda võib vastastikusel kokkuleppel pikendada pärast iga järgmise ajavahemiku eelviimasel aastal toimuvat hindamist.

3. Käesolevat lepingut võib muuta lepinguosaliste kokkuleppel. Muudatused jõustuvad punktis 1 sätestatud tingimustel.

4. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu igal ajal lõpetada, teatades sellest diplomaatiliste kanalite kaudu kirjalikult kuus kuud ette. Käesoleva lepingu kehtivusaja lõppemine või lepingu lõpetamine ei mõjuta ühegi selle alusel sõlmitud kokkuleppe kehtivust ega kehtivusaega ega käesoleva lepingu lisa kohaselt tekkinud eriõigusi ega -kohustusi.

5. Kõik käesoleva lepingu tõlgendamise või rakendamisega seotud küsimused või vaidlused lahendatakse lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel.

Koostatud 19. jaanuaril 2004. aastal kahes eksemplaris hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, soome ja taani keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed. Keelte erineva tõlgendamise korral on ülimuslik ingliskeelne tekst.

--------------------------------------------------

LISA

INTELLEKTUAALOMAND

Lähtuvalt käesoleva lepingu artiklist IX:

Lepinguosalised tagavad käesoleva lepingu alusel loodud intellektuaalse omandi nõuetekohase ja tõhusa kaitse.

Lepinguosalised on kohustatud teatama teineteisele õigeaegselt igasugustest leiutistest või käesoleva lepingu alusel loodud muudest töödest, mis võivad tekitada intellektuaalomandi õigusi.

I. REGULEERIMISALA

A. Käesoleva lepingu eesmärke arvestades on mõistel "intellektuaalomand" 14. juulil 1967. aastal Stockholmis sõlmitud Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) asutamise konventsiooni artiklis 2 määratletud tähendus.

B. Käesolev lisa ei muuda ega piira muul viisil lepinguosalise ja tema kodanike või temapoolsete osalejate omavahelist õiguste, huvide ja intellektuaalomandi jaotamist, mille määravad kindlaks kummagi poole suhtes kehtiv õigus ja tavad.

C. Sellest lepingust tulenevad intellektuaalomandit puudutavad vaidlused tuleb lahendada asjaomaste osalejate või vajadusel lepinguosaliste või nende poolt volitatud esindajate vaheliste arutelude kaudu. Lepinguosaliste vastastikuse kokkuleppe korral võivad osalejad esitada vaidluse arutamiseks vahekohtule vastavalt antud juhul kohaldatavatele rahvusvahelise õiguse normidele. Kui osalejad või nende volitatud esindajad ei lepi kirjalikult kokku teisiti, kohaldatakse neile ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni (UNCITRALi) vahekohtureegleid.

D. Kui mõlemad lepinguosalised usuvad, et teatud kindel ühine uurimisprojekt on viinud või jõuab välja vastavat tüüpi intellektuaalse omandi loomise või omandamiseni, kuid ta ei ole kaitstud teise lepinguosalise kogu territooriumil, peavad lepinguosalised algatama kohe arutelu mõlemaid lepinguosalisi rahuldava lahenduse leidmiseks kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega.

II. ÕIGUSTE JAOTUMINE

A. Kummalgi lepinguosalisel on võimalik lepingu alusel, kooskõlas nende endi õigusega saada tühistamatu ja kasutustasuta lihtlitsents käesoleva lepingu raames tehtud koostööga loodud artiklite, teatiste ning tehniliste ja teaduslike raamatute tõlkimiseks, paljundamiseks, kohandamiseks, edastamiseks ja avalikuks levitamiseks tingimusel, et järgitakse omandiõigust ning autoriõiguse üleminekut käsitlevaid sätteid. Kõigile autoriõigustega kaitstud tööde eksemplaridele, mis on loodud kooskõlas nende sätetega ning on avalikult levitatavad, peab märkima autorite nimed, välja arvatud juhul, kui autorid on selgesõnaliselt sellest õigusest keeldunud.

B. Mis tahes vormis intellektuaalse omandi õigused, mida ei ole kirjeldatud käesoleva lisa II jao punktis A, jaotuvad järgmiselt:

1. Külalisteadlasetele, näiteks peamiselt õppe-eesmärgil külas viibivad teadlased, antakse õigused intellektuaalsele omandile võõrustava institutsiooni korraldusel vastavalt riigi õigusaktide asjakohastele sätetele. Lisaks on igal külalisteadlasel, keda nimetatakse leiutajaks, samaväärne õigus võõrustava institutsiooni teadlastega saada proportsionaalne osa kasutustasust, mida saab võõrustav institutsioon intellektuaalse omandi kasutamise litsentsi alusel.

2. Lepinguosalised või nende osalejad koostavad ühise uurimistöö tulemusena loodud või loodava intellektuaalse omandi tehnoloogiahalduskava, mis seisneb ühistes uurimisprojektides osalejate vahel kirjaliku lepingu sõlmimises, millega kehtestatakse enne uurimistöö algust koostöö tulemi ja kasu õiglane ja tasakaalustatud jaotus, arvestades lepinguosaliste või nende osalejate suhtelist panust, järgides rangelt kummagi lepinguosalise intellektuaalomandit käsitlevaid seadusi ja intellektuaalomandit puudutavaid rahvusvahelisi lepinguid, millele lepinguosalised on alla kirjutanud.

a) Kui lepinguosalised või nende osalejad ei koostanud koostöö algetapis ühist tehnoloogiahalduskava ja ei suuda mõistliku ajavahemiku jooksul – mis ei tohi olla pikem kui kuus kuud alates sellest ajast, kui lepinguosaline saab teadlikuks ühise uurimistöö tulemusel tekkinud intellektuaalse omandi loomisest või võimalikust loomisest – kokkuleppele jõuda, peavad lepinguosalised koheselt algatama arutelu eesmärgiga leida mõlemaid lepinguosalisi rahuldav lahendus. Tüliküsimuse lahendamise ajal on taoline intellektuaalne omand mõlema lepingupoole või nende osalejate ühises omandis, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

b) Kui käesoleva lepingu alusel läbi viidud ühine uurimisprojekt jõuab välja loominguni, mis on tõenäoliselt kaitstud intellektuaalomandiõigustega, mis ei ole aga hõlmatud ühe lepinguosalise kehtivate õigusaktidega, peavad lepinguosalised kohe algatama arutelu eesmärgiga leida mõlemaid lepinguosalisi rahuldav lahendus, mis oleks kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega.

III. KONFIDENTSIAALNE TEAVE

A. Kumbki lepinguosaline ja tema osalejad peavad kaitsma käesoleva lepingu alusel tekkinud või antud mis tahes konfidentsiaalseks tunnistatud äri- ja/või tööstussaladusi vastavalt kohaldatavatele õigusnormidele ja tavadele ning vastavalt lepinguosaliste vahel kokku lepitule.

B. Kumbki lepinguosaline või osaleja ei tohi avalikustada konfidentsiaalseks tunnistatud teavet ilma eelneva loata, välja arvatud töötajad, kes kuuluvad ametnike, töövõtjate või alltöövõtjate kategooriasse; andmeid tohib avalikustada ainult osalejate poolt kokku lepitud ühise koostööprojekti osapooltele, ja/või projekti või käesoleva lepinguga seotud valitsusorganite volitatud personalile.

C. Teavet võib lepingosalistele teatavaks teha üksnes kirjaliku loa alusel ning ei tohi mingil juhul avaldada rohkem kui on tingimata vajalik avaldatud informatsiooniga seotud ülesannete, kohustuste või lepingute täitmiseks.

D. Konfidentsiaalse teabe saajad võtavad kirjaliku kohustuse hoida sellist teavet salajasena ning lepinguosalised peavad tagama, et see kohustus on täidetud.

E. Üks lepinguosaline peab viivitamatult teatama teisele lepinguosalisele, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda tagada konfidentsiaalse teabe avalikustamisest hoidumist. Lepinguosalised peavad teineteisega nõu, et selgitada välja, milliseid meetmeid sellises olukorras võtta.

--------------------------------------------------