ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 1

1.   EFTA järelevalveamet ja Euroopa Ühenduste Komisjon vahetavad teavet ja peavad omavahel nõu üldiste tegevuspõhimõtete üle ükskõik kumma järelevalveasutuse taotlusel.

2.   EFTA järelevalveamet ja Euroopa Ühenduste Komisjon teevad koostööd artikli 56 lõike 1 punktides b ja c, lõike 2 teises lauses ja lõikes 3 nimetatud üksikjuhtude käsitlemisel vastavalt oma siseriiklikele eeskirjadele, arvestades lepingu artiklit 56, protokolli nr 22 ja mõlema poole sõltumatust otsuste vastuvõtmisel, nii nagu on ette nähtud järgmiste sätetega.

3.   Käesoleva protokolli kohaldamisel tähendab mõiste “järelevalveasutuse territoorium” Euroopa Ühenduste Komisjoni puhul EÜ liikmesriikide territooriumi, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut selles lepingus sätestatud tingimustel, ning EFTA järelevalveameti puhul EFTA riikide territooriumi, mille suhtes lepingut kohaldatakse.

MENETLUSE ALGETAPP

Artikkel 2

1.   Lepingu artikli 56 lõike 1 punktide b ja c, lõike 2 teise lause ja lõike 3 kohaselt reguleeritavatel juhtudel edastavad EFTA järelevalveamet ja Euroopa Ühenduste Komisjon teineteisele põhjendamatu viivituseta kaebused, kui ei ole ilmne, et need on adresseeritud mõlemale järelevalveasutusele. Nad teavitavad teineteist ka menetluste alustamisel ex officio.

2.   EFTA järelevalveasutus ja Euroopa Ühenduste Komisjon edastavad lepingu artikli 56 lõike 1 punktide b ja c, lõike 2 teise lause ja lõike 3 kohaselt reguleeritavatel juhtudel teineteisele põhjendamatu viivituseta oma territooriumidel tegutsevatelt siseriiklikelt konkurentsiasutustelt saadud teabe esimese ametliku uurimismeetme rakendamise kohta.

3.   Järelevalveasutus, mis on saanud lõikes 1 nimetatud teabe, võib esitada oma märkused selle kohta 30 tööpäeva jooksul alates teabe saamisest.

Artikkel 3

1.   Lepingu artikli 56 lõike 1 punktide b ja c, lõike 2 teise lause ja lõike 3 kohaselt reguleeritavatel juhtudel peab pädev järelevalveasutus nõu teise järelevalveasutusega, kui ta:

—	saadab asjaomastele ettevõtjatele või ettevõtjate ühendustele oma vastuväited,

—	teeb teatavaks oma kavatsuse võtta vastu otsus, mille kohaselt artikkel 53 või 54 ei ole kohaldatav, või

—	teeb teatavaks oma kavatsuse võtta vastu otsus, millega muudetakse ettevõtjate esitatud kohustused asjaomastele ettevõtjatele siduvaks.

2.   Teine järelevalveasutus võib oma märkused esitada eespool nimetatud teadaandes või vastuväidetes sätestatud tähtaja jooksul.

3.   Asjaomastelt ettevõtjatelt või kolmandatelt isikutelt saadud märkused edastatakse teisele järelevalveasutusele.

Artikkel 4

Lepingu artikli 56 lõike 1 punktide b ja c, lõike 2 teise lause ja lõike 3 kohaselt reguleeritavatel juhtudel saadab pädev järelevalveasutus teisele järelevalveasutusele ametliku kirja, millega toimik suletakse või kaebus tagasi lükatakse.

Artikkel 5

Lepingu artikli 56 lõike 1 punktide b ja c, lõike 2 teise lause ja lõike 3 kohaselt reguleeritavatel juhtudel kutsub pädev järelevalveasutus teise järelevalveasutuse esindajad asjaomaste ettevõtjate ärakuulamistele. Kutse laieneb ka riikidele, mis kuuluvad teise järelevalveasutuse pädevusse.

NÕUANDEKOMITEED

Artikkel 6

1.   Lepingu artikli 56 lõike 1 punktide b ja c, lõike 2 teise lause ja lõike 3 kohaselt reguleeritavatel juhtudel teatab pädev järelevalveasutus õigeaegselt teisele järelevalveasutusele nõuandekomitee koosoleku kuupäeva ja edastab vastavad dokumendid.

2.   Kõik dokumendid, mis teine järelevalveasutus sel eesmärgil edastab, esitatakse koos kõnealuse järelevalveasutuse väljasaadetud materjalidega selle järelevalveasutuse nõuandekomiteele, kes on artikli 56 kohaselt pädev juhtumi üle otsustama.

3.   Mõlemad järelevalveasutused ja nende pädevusse kuuluvad riigid võivad olla esindatud teise järelevalveasutuse nõuandekomiteedes ja avaldada seal oma seisukohti; hääleõigust neil siiski ei ole.

4.   Konsulteerida võib ka kirjaliku menetluse teel. Pädev järelevalveasutus või siiski kokku kutsuda koosoleku, kui järelevalveasutus, kes ei ole artikli 56 kohaselt pädev juhtumi üle otsustama, seda taotleb.

DOKUMENTIDE TAOTLEMINE JA MÄRKUSTE TEGEMISE ÕIGUS

Artikkel 7

Järelevalveasutus, kes ei ole lepingu artikli 56 kohaselt pädev juhtumi üle otsustama, võib nõuda teiselt järelevalveasutuselt menetluse kõikidel etappidel koopiaid peamistest dokumentidest, mis käsitlevad lepingu artikli 56 lõike 1 punktide b ja c, lõike 2 teise lause ja lõike 3 kohaselt reguleeritavaid juhtumeid, ning võib lisaks sellele enne lõpliku otsuse vastuvõtmist teha märkusi, mida ta asjakohaseks peab.

HALDUSABI

Artikkel 8

1.   Kui lepingu artiklis 56 määratletud pädev järelevalveasutus nõuab teise järelevalveasutuse territooriumil asuvalt ettevõtjalt või ettevõtjate ühenduselt tavalise teabenõude või otsusega teabe esitamist, peab ta samaaegselt saatma teabenõude või otsuse koopia teisele järelevalveasutusele.

2.   Lepingu artiklis 56 määratletud pädeva järelevalveasutuse nõudmisel peab teine järelevalveasutus vastavalt oma siseriiklikele eeskirjadele kontrollima oma territooriumil juhtumeid, mida nõude esitanud pädev järelevalveasutus vajalikuks peab.

3.   Pädeval järelevalveasutusel on õigus olla esindatud ja osaleda aktiivselt kontrollides, mida teine järelevalveasutus vastavalt lõikele 2 korraldab.

4.   Kogu kõnealuste kontrollide käigus saadud teave edastatakse kohe pärast töö lõpetamist sellele järelevalveasutusele, kes kontrolle nõudis.

5.   Kui pädev järelevalveasutus kontrollib oma territooriumil lepingu artikli 56 lõike 1 punktide b ja c, lõike 2 teise lause ja lõike 3 kohaselt reguleeritavaid juhtusid, teatab ta teisele järelevalveasutusele, et sellised kontrollid on toimunud, ja edastab kontrollide asjaomased tulemused, kui teine järelevalveasutus seda nõuab.

6.   Kui lepingu artiklis 56 määratletud pädev järelevalveasutus küsitleb teise järelevalveameti territooriumil füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes nõustuvad küsitlemisega, teavitatakse sellest kõnealust teist järelevalveametit. Küsitlemise juures võivad viibida selle järelevalveasutuse esindajad, kes ei ole pädev, samuti selle konkurentsiasutuse ametnikud, kelle territooriumil küsitlemine toimub.

TEABEVAHETUS JA TEABE KASUTAMINE

Artikkel 9

1.   Lepingu artiklite 53 ja 54 kohaldamisel on EFTA järelevalveametil ja Euroopa Ühenduste Komisjonil õigus esitada üksteisele sisulist või õiguslikku teavet, sealhulgas konfidentsiaalset teavet, ning kasutada seda tõendusmaterjalina.

2.   Käesoleva protokolli kohaselt saadud või vahetatud teavet kasutatakse tõendusmaterjalina üksnes lepingu artiklites 53 ja 54 sätestatud menetluste puhul ja seoses küsimusega, mille jaoks see on kogutud.

3.   Kui artikli 2 lõigetes 1 ja 2 nimetatud teave käsitleb küsimust, mis on tõstatatud trahvide määramata jätmise või nende vähendamise taotluse tagajärjel, ei saa vastuvõttev järelevalveasutus seda teavet kasutada kontrollide algatamiseks omal algatusel. See ei piira järelevalveasutuse õigust alustada kontrolle muudest allikatest saadud teabe põhjal.

4.   Trahvide määramata jätmise või vähendamise taotleja vabatahtlikult esitatud teavet võib teisele järelevalveasutusele esitada üksnes taotleja nõusolekul, välja arvatud lõikes 5 sätestatud juhtudel. Samuti võib muud teavet, mis on saadud kontrolli käigus või selle tagajärjel või muude selliste uurimismeetmete abil või tagajärjel, mida ei oleks olnud võimalik rakendada ilma trahvide määramata jätmise või vähendamise taotluseta, edastada teisele järelevalveasutusele üksnes juhul, kui taotleja on andnud nõusoleku, et tema trahvide määramata jätmise või vähendamise taotluses vabatahtlikult esitatud teavet võib sellele asutusele edastada. Kui trahvide määramata jätmise või vähendamise taotleja on andnud teisele järelevalveasutusele teabe edastamiseks nõusoleku, ei või seda nõusolekut tagasi võtta. Käesolev lõige ei piira siiski iga taotleja vastutust esitada trahvide määramata jätmise või vähendamise taotlusi kõikidele vajalikuks peetavatele asutustele.

5.   Olenemata lõikest 4, ei nõuta teisele järelevalveasutusele teabe edastamiseks taotleja nõusolekut järgmistel juhtudel:

a)

nõusolekut ei nõuta, kui vastuvõttev järelevalveasutus on saanud samalt taotlejalt sama rikkumisega seotud trahvide määramata jätmise või vähendamise taotluse kui edastav järelevalveasutus, tingimusel et taotleja ei või taotluse edastamise ajal vastuvõtvale järelevalveasutusele esitatud teavet tagasi võtta;

b)

nõusolekut ei nõuta, kui vastuvõttev järelevalveasutus on kohustunud kirjalikult, et ei tema ega ükski teine asutus, kellele teave edaspidi edastatakse, ei kasuta talle edastatud teavet ega muud teavet, mida ta pärast edastava asutuse määratud edastamistähtaega saada võib, sanktsioonide rakendamiseks trahvide määramata jätmist või vähendamist taotlevate või muude juriidiliste või füüsiliste isikute suhtes, kellele kehtivad sellised soodsamad tingimused, mida edastav asutus trahvide määramata jätmise või vähendamise taotluse tagajärjel pakub, või taotleja või mõne teise eespool nimetatud isiku praeguse või endise töötaja suhtes. Koopia vastuvõtva asutuse kirjalikust kohustusest esitatakse taotlejale;

c)

teabe puhul, mida artikli 8 lõikes 2 nimetatud järelevalveasutus on kogunud trahvide määramata jätmise või vähendamise taotluse saanud järelevalveasutuse nõudmisel, ei nõuta nõusolekut selleks, et edastada teavet taotluse saanud järelevalveasutusele või et kõnealune järelevalveasutus seda teavet kasutada saaks.

AMETISALADUS

Artikkel 10

1.   Euroopa Ühenduste Komisjon ja EFTA järelevalveasutus võivad oma protokollist tulenevate ülesannete täitmiseks edastada oma territooriumil asuvatele riikidele kogu teabe, mille nad käesoleva protokolli kohaselt on saanud või mida nad on vahetanud.

2.   Euroopa Ühenduste Komisjon, EFTA järelevalveamet, EÜ liikmesriikide ja EFTA riikide pädevad ametiasutused, nende ametnikud, teenistujad ning teised kõnealuste organite järelevalve all töötavad isikud ning riikide muude asutuste ametnikud ja teenistujad ei tohi avaldada käesoleva protokolli kohaldamise tulemusena saadud või vahetatud teavet, mis oma laadilt on ametisaladus.

3.   Lepinguga või lepinguosaliste õigusaktidega ettenähtud ametisaladuse hoidmise ja teabekasutuse piirangute eeskirjad ei takista käesolevas protokollis sätestatud teabevahetust.

KAEBUSED JA KÜSIMUSTE EDASTAMINE

Artikkel 11

1.   Kaebusi võib esitada mõlemale järelevalveasutusele. Kaebused, mis on saadetud sellele järelevalveasutusele, kes artikli 56 kohaselt ei ole pädev kõnealuse küsimuse üle otsustama, edastatakse viivitamata pädevale järelevalveasutusele.

2.   Kui ex officio toimingute ettevalmistamisel või algatamisel ilmneb, et teine järelevalveasutus on lepingu artikli 56 kohaselt pädev kõnealuse küsimuse üle otsustama, edastatakse see küsimus pädevale järelevalveasutusele.

3.   Kui küsimus on edastatud teisele järelevalveasutusele vastavalt lõigetele 1 ja 2, ei tohi küsimust enam uuesti tagasi saata. Küsimust ei tohi edastada pärast seda, kui

—	asjaomastele ettevõtjatele või ettevõtjate ühendustele on esitatud vastuväide,

—	avalduse esitajale on saadetud kiri, milles teatatakse, et tema kaebuse rahuldamiseks ei ole piisavalt alust,

—	trükis on avaldatud kavatsus võtta vastu otsus, mille kohaselt artikkel 53 või 54 ei ole kohaldatav, või otsus, millega muudetakse ettevõtjate esitatud kohustused asjaomastele ettevõtjatele siduvaks.

KEELED

Artikkel 12

Kõikidel füüsilistel ja juriidilistel isikutel on õigus pöörduda kaebusega EFTA järelevalveameti ja Euroopa Ühenduste Komisjoni poole ning saada neilt vastuseid enda valitud EFTA riigi või Euroopa Ühenduse ametlikus keeles. See kehtib ka menetluse kõikide etappide suhtes, olenemata sellest, kas seda on alustatud kaebuse tagajärjel või pädeva järelevalveasutuse poolt ex officio.”