02018R0120 — ET — 31.10.2019 — 004.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/120,

23. jaanuar 2018,

millega määratakse 2018. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/127

(ELT L 027 31.1.2018, lk 1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/511, 23. märts 2018,

  L 84

1

28.3.2018

►M2

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/915, 25. juuni 2018,

  L 163

1

28.6.2018

►M3

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1308, 28. september 2018,

  L 244I

1

28.9.2018

 M4

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1628, 30. oktoober 2018,

  L 272

1

31.10.2018


Parandatud:

 C1

Parandus, ELT L 090, 6.4.2018, lk  112 (2018/120)



▼B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/120,

23. jaanuar 2018,

millega määratakse 2018. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/127



I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.  Käesoleva määrusega määratakse kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused liidu vetes ning liidu kalalaevadele teatavates vetes väljaspool liitu.

2.  Lõikes 1 osutatud kalapüügivõimalused hõlmavad järgmist:

a) 

2018. aasta püügi piirnormid ning kui käesolevas määruses on nii sätestatud, siis ka 2019. aasta püügi piirnormid;

b) 

püügikoormuse piirangud ajavahemikuks 1. veebruarist 2018 kuni 31. jaanuarini 2019, välja arvatud juhul, kui artiklites 26, 27 ja 39 ning IIE lisas on kehtestatud püügikoormuse piiranguteks muud tähtajad, ning peibutuspüügivahendite puhul;

c) 

teatavate kalavarude püügi võimalused CCAMLRi konventsiooni alal ajavahemikul 1. detsembrist 2017 kuni 30. novembrini 2018;

d) 

teatavate kalavarude püügi võimalused 2018. ja 2019. aastal IATTC konventsiooni alal, mis on täpsustatud artiklis 28.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste laevade suhtes:

a) 

liidu kalalaevad;

b) 

liidu vetes tegutsevad kolmanda riigi laevad.

2.  Käesolevat määrust kohaldatakse ka harrastuskalapüügi suhtes, kui sellisele püügile on asjakohastes sätetes selgelt viidatud.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4 osutatud mõisteid. Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„kolmanda riigi laev“ – kolmanda riigi lipu all sõitev ja kolmandas riigis registreeritud kalalaev;

b)

„harrastuskalapüük“ – mittetöönduslik püügitegevus, mille puhul mere bioloogilisi ressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi või sportlikul eesmärgil;

c)

„rahvusvahelised veed“ – veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänse õiguse ega jurisdiktsiooni alla;

d)

„lubatud kogupüük (TAC)“ –

i) 

igast kalavarust aastas püüda lubatud kala kogus püügi puhul, mille suhtes on kehtestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 osutatud lossimiskohustus;

ii) 

igast kalavarust aastas lossida lubatud kala kogus igasuguse muu püügi puhul;

e)

„kvoot“ – liidule, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;

f)

„analüütiline hinnang“ – teatava kalavaru olukorra muutumist käsitlev kvantitatiivne hinnang, mis põhineb kalavaru bioloogiat ja kasutust käsitlevatel andmetel, mis on teadusliku läbivaatamise tulemusel hinnatud kvaliteedilt piisavaks, et anda teaduslikke nõuandeid tulevaste püügivõimaluste kohta;

g)

„võrgusilma suurus“ – kalavõrgu silma suurus, mis on kindlaks määratud vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 517/2008 ( 1 );

h)

„liidu kalalaevade register“ – register, mille on loonud komisjon kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 24 lõikega 3;

i)

„püügipäevik“ – määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 14 osutatud püügipäevik.

Artikkel 4

Kalapüügipiirkonnad

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi püügipiirkondade määratlusi:

a)

„ICESi (Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu) püügipiirkonnad“ – määruse (EÜ) nr 218/2009 ( 2 ) III lisas kindlaks määratud geograafilised alad;

b)

„Skagerrak“ – geograafiline ala, mis piirneb läänes Hanstholmi majakast Lindesnesi majakani ulatuva joonega ning lõunas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega;

c)

„Kattegat“ – geograafiline ala, mis piirneb põhjas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega ning lõunas Hasenørest Gnibenini, Korshagest Spodsbjergini ja Gilbjerg Hovedist Kullenini ulatuva joonega;

d)

„ICESi 7. alapiirkonna funktsionaalne üksus 16“ –

geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

— 
53° 30′ N 15° 00′ W,
— 
53° 30′ N 1° 00′ W,
— 
5° 30′ N 1° 00′ W,
— 
5° 30′ N 13° 00′ W,
— 
5° 00′ N 13° 00′ W,
— 
5° 00′ N 15° 00′ W,
— 
53° 30′ N 15° 00′ W;

e)

„ICESi 9a rajooni funktsionaalne üksus 26“ –

geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

— 
43° 00′ N 8° 00′ W,
— 
43° 00′ N 10° 00′ W,
— 
42° 00′ N 10° 00′ W,
— 
42° 00′ N 8° 00′ W;

f)

„ICESi 9a rajooni funktsionaalne üksus 27“ –

geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

— 
42° 00′ N 8° 00′ W,
— 
42° 00′ N 10° 00′ W,
— 
38° 30′ N 10° 00′ W,
— 
38° 30′ N 9° 00′ W,
— 
40° 00′ N 9° 00′ W,
— 
40° 00′ N 8° 00′ W;

g)

„ICESi 9a rajooni funktsionaalne üksus 30“ – geograafiline ala, mis asub Cádizi lahes ja sellega piirnevates 9a rajooni vetes ning kuulub Hispaania jurisdiktsiooni alla.

h)

„Cádizi laht“ – ICESi 9a rajooni geograafiline ala, mis jääb pikkuskraadist 7°23′48″ W ida poole;

i)

„CECAFi (Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee) püügipiirkonnad“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2009 ( 3 ) II lisas kindlaks määratud geograafilised alad;

j)

„NAFO (Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni) püügipiirkonnad“ – määruse (EÜ) nr 217/2009 ( 4 ) III lisas kindlaks määratud geograafilised alad;

k)

„SEAFO (Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsiooni) konventsiooni ala“ – Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis ( 5 ) kindlaks määratud geograafiline ala;

l)

„ICCATi (Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni) konventsiooni ala“ – rahvusvahelises Atlandi tuunikala kaitse konventsioonis ( 6 ) kindlaks määratud geograafiline ala;

m)

„CCAMLRi (Antarktika vete elusressursside kaitse komisjoni) konventsiooni ala“ – määruse (EÜ) nr 601/2004 ( 7 ) artikli 2 punktis a kindlaks määratud geograafiline ala;

n)

„IATTC (Ameerika Troopikatuunide Komisjoni) konventsiooni ala“ – Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsioonis ( 8 ) kindlaks määratud geograafiline ala;

o)

„IOTC (India Ookeani Tuunikomisjoni) pädevusalasse kuuluv ala“ – India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepingus ( 9 ) kindlaks määratud geograafiline ala;

p)

„SPRFMO (Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni) konventsiooni ala“ – Vaikse ookeani lõunaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis ( 10 ) kindlaks määratud geograafiline ala;

q)

„WCPFC (Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni) konventsiooni ala“ – Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis ( 11 ) kindlaks määratud geograafiline ala;

r)

„GFCMi (Vahemere üldise kalanduskomisjoni) geograafilised alapiirkonnad“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1343/2011 ( 12 ) I lisas kindlaks määratud alad;

s)

„Beringi mere avameri“ – Beringi mere avamere geograafiline ala, mis on kaugemal kui 200 meremiili lähtejoontest, millest mõõdetakse Beringi mere ranniku äärsete riikide territoriaalmere laiust;

t)

„IATTC ja WCPFC vaheline kattuv piirkond“ –

järgmiste koordinaatidega kindlaks määratud geograafiline ala:

— 
150° läänepikkust,
— 
130° läänepikkust,
— 
4° lõunalaiust,
— 
50° lõunalaiust.



II JAOTIS

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED



I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 5

Lubatud kogupüük ja selle jaotamine

1.  Liidu kalalaevadele liidu vetes või teatavates vetes väljaspool liitu lubatud kogupüük, selle jaotus liikmesriikide vahel ning asjakohasel juhul sellega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud I lisas.

2.  Liidu kalalaevadel on lubatud kala püüda käesoleva määruse I lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügi ulatuses Fääri saarte, Gröönimaa ja Norra kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes ning Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas vastavalt käesoleva määruse artiklis 15 ja III lisas ning nõukogu määruses (EÜ) nr 1006/2008 ( 13 ) ja selle rakendussätetes esitatud tingimustele.

Artikkel 6

Liikmesriikide kindlaks määratav lubatud kogupüük

1.  Teatavate kalavarude lubatud kogupüügi määrab kindlaks asjaomane liikmesriik. Need kalavarud on toodud I lisas.

2.  Liikmesriik määrab lubatud kogupüügi kindlaks järgmiselt:

a) 

see on kooskõlas ühise kalanduspoliitika põhimõtete ja eeskirjadega, eelkõige varude säästva kasutamise põhimõttega, ning

b) 

selle tulemusena:

i) 

kasutatakse analüütilise hinnangu olemasolu korral varusid alates 2018. aastast ja edaspidi võimalikult suure tõenäosusega maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel; või

ii) 

järgitakse juhul, kui analüütiline hinnang puudub või ei ole täielik, varude kasutamisel ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi kalavarude majandamisele.

3.  Kõik asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile 15. märtsiks 2018 järgmise teabe:

a) 

vastu võetud lubatud kogupüügid;

b) 

asjaomase liikmesriigi kogutud ja hinnatud andmed, millel vastu võetud lubatud kogupüügid põhinevad;

c) 

üksikasjalik teave selle kohta, kuidas vastu võetud lubatud kogupüügid vastavad lõikele 2.

Artikkel 7

Püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused

1.  Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 kehtestatud lossimiskohustuseta saaki võib pardal hoida või lossida ainult juhul, kui:

a) 

selle on püüdnud sellise liikmesriigi lipu all sõitvad laevad, millel on kvoot ja see kvoot ei ole ammendatud, või

b) 

see moodustab osa liidu kvoodist, mis ei ole kvoodina liikmesriikide vahel ära jaotatud ja kõnealune liidu kvoot ei ole ammendatud.

2.  Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 8 kohane sihtliiki mittekuuluva liigi varu, mis on ohututes bioloogilistes piirides, on kindlaks määratud käesoleva määruse I lisas, selleks et teha erand kohustusest arvestada saak asjakohasest kvoodist maha, nagu on ette nähtud kõnealuses artiklis.

Artikkel 8

Püügikoormuse piirangud

Artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud ajavahemike jooksul kohaldatakse järgmisi püügikoormuse reguleerimise meetmeid:

a) 

IIA lisa kohaldatakse atlandi merilesta ja hariliku merikeele varu majandamisel ICESi 4. alapiirkonnas.

b) 

IIB lisa kohaldatakse euroopa merluusi ja norra salehomaari varude taastamisel ICESi 8c ja 9a rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes;

c) 

IIC lisa kohaldatakse hariliku merikeele varu majandamisel ICESi 7e rajoonis.

Artikkel 9

Huntahvena püüki käsitlevad meetmed

1.  Keelatud on liidu kalalaevade teostatav ja igasugune kaldalt toimuv töönduslik huntahvena püük ICESi 4b ja 4c rajoonis ning 7. alapiirkonnas. Keelatud on kõnealuses piirkonnas püütud huntahvenat pardal hoida, ümber laadida, ümber paigutada ja lossida.

2.  Erandina lõikest 1 võivad 2018. aasta jaanuaris ning ajavahemikul 1. aprillist kuni 31. detsembrini 2018 liidu kalalaevad ICESi 4b, 4c, 7d, 7e, 7f ja 7h rajoonis ning vetes, mis asuvad 12 meremiili ulatuses lähtejoonest Ühendkuningriigi suveräänsuse alla kuuluval alal ICESi 7a ja 7g rajoonis, püüda huntahvenat ning hoida pardal, ümber laadida, ümber paigutada ja lossida huntahvenat, mis on kõnealuses piirkonnas püütud järgmiste püügivahendite abil ja järgmistes kogustes:

a) 

põhjatraaliga püügi korral ( 14 ): vältimatut kaaspüüki mitte rohkem kui 100 kg kuus ja 1 % asjaomase laeva poolt igal päeval püütud ja pardal hoitavate mereorganismide kogupüügi kaalust;

b) 

seinnoodaga püügi korral ( 15 ): vältimatut kaaspüüki mitte rohkem kui 180 kg kuus ja 1 % asjaomase laeva poolt igal päeval püütud ja pardal hoitavate mereorganismide kogupüügi kaalust;

c) 

õngekonksude ja -nööridega püügi korral ( 16 ): mitte rohkem kui 5 tonni laeva kohta aastas;

d) 

vainakkevõrguga püügi korral ( 17 ): vältimatut kaaspüüki mitte rohkem kui 1,2 tonni laeva kohta aastas.

Eespool nimetatud erandeid kohaldatakse selliste liidu kalalaevade suhtes, mille kohta on ajavahemikul 1. juulist 2015 kuni 30. septembrini 2016 registreeritud huntahvena püük: punktis c õngekonksude ja -nööridega ning punktis d vainakkevõrkudega. Liidu kalalaeva asendamise korral võivad liikmesriigid lubada erandi kohaldamist teise kalalaeva suhtes, tingimusel et nende liidu kalalaevade arv, mille suhtes erandit kohaldatakse, ja nende kogupüügivõimsus ei suurene.

3.  Lõikes 2 sätestatud püügi piirnorme ei saa üle kanda ühelt laevalt teisele ning kuuajalise piirangu kohaldamise korral ühest kuust teise. Liidu kalalaevadele, mis kasutavad ühes kalendrikuus mitut püügivahendit, kohaldatakse lõikes 2 sätestatud madalaimat püügi piirnormi iga püügivahendi suhtes.

Liikmesriigid teatavad komisjonile kogu püütud huntahvena saagi püügivahendite kaupa hiljemalt 15 päeva jooksul pärast iga kuu lõppu.

▼M3

4.  Harrastuskalapüügi, sealhulgas kaldalt püügi korral on

a) 

1. jaanuarist 2018 kuni 30. septembrini 2018 ICESi rajoonides 4b, 4c, 7a–7k huntahvena puhul lubatud ainult püüa-ja-vabasta kalastamisviis. Sel ajal on keelatud kõnealuses piirkonnas püütud huntahvenat pardal hoida, ümber laadida, ümber paigutada või lossida;

b) 

1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2018 ICESi rajoonides 4b, 4c, 6a, 7a–7k lubatud endale jätta kõige rohkem üks huntahven kalamehe kohta päevas.

▼B

5.  Harrastuskalapüügi puhul ICESi 8a ja 8b rajoonis on lubatud endale jätta kõige rohkem kolm huntahvenat kalamehe kohta päevas.

Artikkel 10

Euroopa angerja püüki käsitlevad meetmed

Liidu kalalaevadel ja kolmandate riikide laevadel, samuti mis tahes töönduspüügi puhul kaldalt on keelatud püüda euroopa angerjat kogupikkusega vähemalt 12 cm ICESi piirkonna liidu vetes, sealhulgas Läänemerel, järjestikuse kolme kuu jooksul, mille iga liikmesriik määrab kindlaks ajavahemikus 1. septembrist 2018 kuni 31. jaanuarini 2019. Liikmesriigid teatavad kindlaksmääratud ajavahemiku komisjonile hiljemalt 1. juuniks 2018.

Artikkel 11

Kalapüügivõimaluste jaotamist käsitlevad erisätted

1.  Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et need ei piira:

a) 

määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;

b) 

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohast mahaarvamist ega ümberjaotamist;

c) 

määruse (EÜ) nr 1006/2008 artikli 10 lõike 4 kohast kalapüügivõimaluste ümberjaotamist;

d) 

määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 alusel lubatud lisakoguste lossimist;

e) 

määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast koguste kinnipidamist;

f) 

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105, 106 ja 107 kohast mahaarvamist;

g) 

käesoleva määruse artikli 15 kohast kvootide ülekandmist ega omavahel vahetamist.

2.  Varud, mille suhtes kohaldatakse ettevaatusprintsiibil põhinevat või analüütilist lubatud kogupüüki, on määruses (EÜ) nr 847/96 sätestatud lubatud kogupüükide ja kvootide haldamise ühest aastast teise ülekandmise otstarbel kindlaks määratud käesoleva määruse I lisas.

3.  Kui käesoleva määruse I lisaga ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ettevaatusprintsiibil põhinevat lubatud kogupüüki, ning kõnealuse määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 kohaldatakse selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist lubatud kogupüüki.

4.  Määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei kohaldata, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.

Artikkel 12

Püügikeeluaeg

1.  Porcupine’i madalal on 1. maist kuni 31. maini 2018 keelatud püüda või pardal hoida järgmisi liike: tursk, megrimid, merikuratlased, kilttursk, merlang, euroopa merluus, norra salehomaar, atlandi merilest, pollak, põhjaatlandi süsikas, railased, harilik merikeel, meriluts, sinine molva, harilik molva ja harilik ogahai.

Käesoleva lõike kohaldamisel hõlmab Porcupine’i madal geograafilist ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:



Punkt

Laiuskraad

Pikkuskraad

1

52° 27′ N

12° 19′ W

2

52° 40′ N

12° 30′ W

3

52° 47′ N

12° 39,600′ W

4

52° 47′ N

12° 56′ W

5

52° 13,5′ N

13° 53,830′ W

6

51° 22′ N

14° 24′ W

7

51° 22′ N

14° 03′ W

8

52° 10′ N

13° 25′ W

9

52° 32′ N

13° 07,500′ W

10

52° 43′ N

12° 55′ W

11

52° 43′ N

12° 43′ W

12

52° 38,800′ N

12° 37′ W

13

52° 27′ N

12° 23′ W

14

52° 27′ N

12° 19′ W

Erandina esimesest lõigust lubatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 50 lõigetele 3, 4 ja 5 hoida Porcupine’i madalalt läbisõidu korral pardal kõnealuses lõigus osutatud liike.

2.  ICESi 2a ja 3a rajoonis ning ICESi 4. alapiirkonnas on töönduslik tobiapüük põhjatraali, nooda või samalaadsete veetavate püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on alla 16 mm, keelatud alates 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2018 ja alates 1. augustist kuni 31. detsembrini 2018.

Esimeses lõigus sätestatud keeldu kohaldatakse ka kolmanda riigi selliste laevade suhtes, millel on lubatud püüda tobiaid ja seotud kaaspüüki ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes.

Artikkel 13

Keelud

1.  Liidu kalalaevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

a) 

täht-sünkrai (Amblyraja radiata) ICESi 2a, 3a ja 7d rajooni ning ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes;

b) 

mõrtsukhai (Carcharodon carcharías) kõigis vetes;

c) 

hall lühiogahai (Centrophorus squamosus) ICESi 2a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

d) 

portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ICESi 2a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

e) 

hiidhai (Cetorhinus maximus) kõigis vetes;

f) 

šokolaadhai (Dalatias licha) ICESi 2a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

g) 

luits-nokkhai (Deania calcea) ICESi 2a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

h) 

sileda tiibrai (Dipturus batis) kompleks (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) ICESi 2a rajooni ning ICESi 3., 4., 6., 7., 8., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes;

i) 

suur tumehai (Etmopterus princeps) ICESi 2a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

j) 

ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus) ICESi 2a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1., 5., 6., 7., 8., 12. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

k) 

õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus) ICESi 2a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1., 5., 6., 7., 8., 12. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

l) 

harilik heeringahai (Lamna nasus) kõigis vetes;

m) 

Alfredi sarvikrai (Manta alfredi) kõigis vetes;

n) 

hiid-sarvikrai (Manta birostris) kõigis vetes;

o) 

järgmised merisarvikute liigid kõigis vetes:

i) 

vahemere merisarvik (Mobula mobular),

ii) 

guinea merisarvik (Mobula rochebrunei),

iii) 

astelsaba-merisarvik (Mobula japanica),

iv) 

silesaba-merisarvik (Mobula thurstoni),

v) 

väike merisarvik (Mobula eregoodootenkee),

vi) 

Munki merisarvik (Mobula munkiana),

vii) 

sirpuim-merisarvik (Mobula tarapacana),

viii) 

lühiuim-merisarvik (Mobula kuhlii),

ix) 

atlandi merisarvik (Mobula hypostoma),

p) 

järgmised saagraide (Pristidae) liigid kõigis vetes:

i) 

salesaagrai (Anoxypristis cuspidata),

ii) 

väike saagrai (Pristis clavata),

iii) 

väikehammas-saagrai (Pristis pectinata),

iv) 

harilik saagrai (Pristis pristis),

v) 

roheline saagrai (Pristis zijsron);

q) 

ogarai (Raja clavata) ICESi 3a rajooni liidu vetes;

r) 

norra rai (Dipturus nidarosiensis) ICESi 6a, 6b, 7a, 7b, 7c, 7e, 7f, 7g, 7h ja 7k rajooni liidu vetes;

s) 

musterrai (Raja undulata) ICESi 6. ja 10. alapiirkonna liidu vetes;

t) 

valgerai (Rostroraja alba) ICESi 6., 7., 8., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes;

u) 

logardrailased (Rhinobatidae) ICESi 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10. ja 12. alapiirkonna liidu vetes;

v) 

harilik ogahai (Squalus acanthias) ICESi 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes, välja arvatud kaaspüügi vältimise programmi puhul, nagu on ette nähtud IA lisas;

w) 

euroopa ingelhai (Squatina squatina) liidu vetes;

▼M2

x) 

vaalhai (Rhincodon typus) kõigis vetes.

▼B

2.  Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Need isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

Artikkel 14

Andmete edastamine

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmed püütud koguste lossimise kohta, tuleb selleks kasutada käesoleva määruse I lisas esitatud kalavarukoode.



II PEATÜKK

Load kalapüügiks kolmandate riikide vetes

Artikkel 15

Kalapüügiload

1.  Kolmanda riigi vetes kala püüdvatele liidu kalalaevadele antavate kalapüügilubade maksimaalne arv on sätestatud III lisas.

2.  Kui üks liikmesriik kannab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 alusel kvoodi üle teisele liikmesriigile käesoleva määruse III lisas kindlaks määratud püügipiirkondades, tuleb üle anda ka asjaomased kalapüügiload ja teatada sellest komisjonile. Sellegipoolest ei tohi ületada käesoleva määruse III lisas esitatud kalapüügilubade üldarvu püügipiirkonna kohta.



III PEATÜKK

Kalapüügivõimalused piirkondlike kalandusorganisatsioonide reguleeritavates vetes

Artikkel 16

Kvootide ülekandmine ja vahetamine

1.  Kui piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjade kohaselt on lubatud kvoote selle organisatsiooni osaliste vahel üle kanda või vahetada, võib liikmesriik (edaspidi „asjaomane liikmesriik“) seda arutada piirkondliku kalandusorganisatsiooni osalisega ning vajaduse korral kehtestada kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise võimalikud piirid.

2.  Komisjon võib asjaomase liikmesriigi teatise alusel kinnitada sellise kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise piirid, mida kõnealune liikmesriik on arutanud piirkondliku kalandusorganisatsiooni vastava osalisega. Seejärel annab komisjon piirkondliku kalandusorganisatsiooni asjaomasele osalisele põhjendamatu viivituseta oma nõusoleku kvoodid üle kanda või neid vahetada. Komisjon teavitab piirkondliku kalandusorganisatsiooni sekretariaati kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest vastavalt selle organisatsiooni eeskirjadele.

3.  Komisjon teavitab liikmesriike kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest.

4.  Kvootide ülekandmise või vahetamisega asjaomaselt piirkondliku kalandusorganisatsiooni osaliselt saadud või sellele üle kantud kalapüügivõimalusi käsitatakse asjaomasele liikmesriigile eraldatud või tema püügivõimalustest maha arvestatud kvoodina alates hetkest, mil kvootide ülekandmine või vahetamine jõustub kooskõlas piirkondliku kalandusorganisatsiooni asjaomase osalisega saavutatud kokkuleppe tingimustega või asjakohasel juhul asjaomase piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjadega. Selline eraldamine ei muuda kehtivat jaotust liikmesriikide vahel kooskõlas püügitegevuse suhtelise stabiilsuse põhimõttega.

5.  Käesolevat artiklit kohaldatakse kuni 31. jaanuarini 2019, kui tegemist on kvootide ülekandmisega piirkondliku kalandusorganisatsiooni osaliselt liidule ja nende kvootide edasise jaotamisega liikmesriikide vahel.



1. jagu

ICCATi konventsiooni ala

Artikkel 17

Püügi-, kasvatamis- ja nuumamisvõimsuse piirangud

1.  Selliste liidu söödaga õngelaevade ja landipüügilaevade arvu, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm kuni 30 kg / 115 cm, piiratakse IV lisa punkti 1 kohaselt.

2.  Selliste rannalähedase väikesemahulise püügiga tegelevate liidu kalalaevade arvu, millel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm kuni 30 kg / 115 cm, piiratakse IV lisa punkti 2 kohaselt.

3.  Selliste liidu kalalaevade arvu, mis püüavad kasvatamise eesmärgil Aadria meres harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm kuni 30 kg / 115 cm, piiratakse IV lisa punkti 3 kohaselt.

4.  Selliste kalalaevade arvu ja kogumahutavusena väljendatud püügivõimsust, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida, piiratakse IV lisa punkti 4 kohaselt.

5.  Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni püüdmiseks kasutatavate püüniste arvu piiratakse IV lisa punkti 5 kohaselt.

6.  Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise võimsust ning kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni suurimat kogust piiratakse IV lisa punkti 6 kohaselt.

7.  Maksimaalset liidu kalalaevade arvu, millel on kooskõlas määruse (EÜ) nr 520/2007 artikliga 12 lubatud püüda sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni, piiratakse käesoleva määruse IV lisa punkti 7 kohaselt.

8.  ICCATi konventsiooni alal suursilm-tuuni püüdvate vähemalt 20 meetri pikkuste liidu kalalaevade maksimaalset arvu piiratakse IV lisa punkti 8 kohaselt.

Artikkel 18

Harrastuskalapüük

Vajaduse korral eraldavad liikmesriigid ID lisa kohaselt neile eraldatud kvootide arvelt erikvoodi harrastuskalapüügiks.

Artikkel 19

Haid

1.  Suursilm-rebashaide (Alopias superciliosus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

2.  Keelatud on perekonda Alopias kuuluvate rebashaide sihtpüük.

3.  Sugukonda Sphyrnidae (v.a Sphyrna tiburo) kuuluvate vasarhaide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud ICCATi konventsiooni alal toimuva püügi korral.

4.  Pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

5.  Siid-hallhaide (Carcharhinus falciformis) pardal hoidmine on keelatud igasuguse püügi korral.



2. jagu

CCAMLRi konventsiooni ala

Artikkel 20

Keelud ja püügipiirangud

1.  V lisa A osas nimetatud liikide sihtpüük on kõnealuses osas nimetatud piirkondades ja ajavahemikel keelatud.

2.  Uurimusliku kalapüügi suhtes kohaldatakse V lisa B osas esitatud lubatud kogupüügi mahtusid ja kaaspüügi piirnorme kõnealuses osas nimetatud alapiirkondades.

Artikkel 21

Uurimuslik kalapüük

1.  Liikmesriigid võivad 2018. aastal osaleda kihvkalade (Dissostichus spp.) õngejadaga uurimuslikus püügis FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a väljaspool riikliku jurisdiktsiooni all olevaid piirkondi. Sellises püügis osaleda kavatsev liikmesriik teavitab sellest CCAMLRi sekretariaati kooskõlas määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklitega 7 ja 7a hiljemalt 1. juuniks 2018.

2.  FAO alapiirkondade 88.1 ja 88.2 ning rajoonide 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a lubatud kogupüük ja kaaspüügi piirnormid ning nende jaotus iga alapiirkonna või rajooni väikeste uurimisalade (SSRU) vahel määratakse kindlaks V lisa B osas. Kalapüük mis tahes väikeses uurimisalas lõpetatakse niipea, kui deklareeritud saak ulatub kindlaksmääratud lubatud kogupüügini, ning uurimisala suletakse püügiks püügihooaja lõpuni.

3.  Kala püütakse võimalikult suures geograafilises ja batümeetrilises ulatuses, et saada püügivõime kindlaksmääramiseks vajalikku teavet ning vältida saagi ja püügikoormuse liiga suurt koondumist. FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a on keelatud püük 550 meetri sügavusjoonest kõrgemal.

Artikkel 22

Tavalise hiilgevähi püük 2018.–2019. aasta püügihooajal

1.  CCAMLRi konventsiooni alal 2018.–2019. aasta püügihooajal tavalist hiilgevähki (Euphausia superba) püüda kavatsev liikmesriik teavitab komisjoni hiljemalt 1. maiks 2018 oma kavatsusest tavalist hiilgevähki püüda, kasutades selleks käesoleva määruse V lisa C osas esitatud vormi. Liikmesriikidelt saadud teabe põhjal esitab komisjon teated CCAMLRi sekretariaadile hiljemalt 30. maiks 2018.

2.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teade sisaldab teavet, mis tuleb määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 3 kohaselt esitada iga sellise laeva kohta, millele liikmesriik tavalise hiilgevähi püügiks loa annab.

3.  CCAMLRi konventsiooni alal tavalist hiilgevähki püüda kavatsev liikmesriik teatab oma kavatsusest üksnes nende laevade kohta, millel on selleks luba ja mis teatamise ajal sõidavad tema lipu all või CCAMLRi mõne teise liikme lipu all, kuid mis püügi ajal eeldatavalt sõidavad tema lipu all.

4.  Liikmesriik võib lubada tavalise hiilgevähi püügis osaleda muul kui käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt CCAMLRi sekretariaadile teatatud laeval, kui luba omaval laeval ei ole võimalik osaleda põhjendatud funktsionaalsetel põhjustel või vääramatu jõu tõttu. Sel juhul teavitab asjaomane liikmesriik viivitamata CCAMLRi sekretariaati ja komisjoni ning esitab järgmise teabe:

a) 

täielikud andmed asenduslaeva(de) kohta, sealhulgas määruse (EÜ) nr 601/2004 artikliga 3 ette nähtud teave;

b) 

põhjalik aruanne asendamise põhjuste kohta ning kõik asjakohased täiendavad dokumendid või viited.

5.  Liikmesriik ei luba tavalise hiilgevähi püügis osaleda laevadel, mis on kantud CCAMLRi nimekirja ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegeleva laevana.



3. jagu

IOTC pädevusalasse kuuluv ala

Artikkel 23

IOTC pädevusalasse kuuluval alal kala püüdvate laevade püügivõimsuse piiramine

1.  IOTC pädevusalasse kuuluval alal troopikatuune püüdvate liidu kalalaevade suurim arv ja nende vastav kogumahutavusena väljendatud püügivõimsus vastab VI lisa punktile 1.

2.  IOTC pädevusalasse kuuluval alal mõõkkala (Xiphias gladius) ja pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) püüdvate liidu kalalaevade suurim arv ja nende vastav kogumahutavusena väljendatud püügivõimsus vastab VI lisa punktile 2.

3.  Liikmesriigid võivad lõigete 1 ja 2 kohaselt ühes või teises püügipiirkonnas tegutsevad laevad ümber jaotada, kui nad tõendavad komisjonile, et see muutus ei suurenda asjaomase kalavaru püügi koormust.

4.  Liikmesriigid tagavad, et kui kavandatakse püügivõimsuse ülekandmist nende laevastikku, on asjaomased laevad IOTC laevaregistris või mõne muu tuunipüüki käsitleva piirkondliku kalandusorganisatsiooni registris. Üle ei tohi kanda selliste laevade püügivõimsust, mis on mõne piirkondliku kalandusorganisatsiooni nimekirjas kui teatamata, ebaseadusliku ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad laevad.

5.  Liikmesriigid võivad oma püügivõimsust suurendada üle lõigetes 1 ja 2 osutatud püügivõimsuse üksnes IOTC-le esitatud arengukavas kehtestatud piiride ulatuses.

Artikkel 24

Triivivad peibutuspüügivahendid ja varustuslaevad

1.  Seinnoodalaev ei tohi korraga kasutada rohkem kui 350 aktiivset triivivat peibutuspüügivahendit.

2.  Varustuslaevade arv ei tohi olla suurem kui üks varustuslaev vähemalt kahe seinnoodalaeva kohta, mis kõik sõidavad sama liikmesriigi lipu all. Käesolevat sätet ei kohaldata liikmesriikide suhtes, kes kasutavad ainult ühte varustuslaeva.

3.  Ühte seinnoodalaeva ei toeta ühelgi ajal rohkem kui üks sama riigi lipu all sõitev varustuslaev.

4.  Alates 1. jaanuarist 2018 ei kanta ühtegi uut või täiendavat varustuslaeva IOTC poolt lubatud laevade registrisse.

Artikkel 25

Haid

1.  Kõigi sugukonda Alopiidae kuuluvate rebashaide liikide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

2.  Kõigi pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral, välja arvatud laevade puhul, mille üldpikkus on alla 24 meetri ning mis teevad püügioperatsioone üksnes selle liikmesriigi majandusvööndis, kelle lipu all nad sõidavad, ja püüavad kala üksnes kohalikuks tarbimiseks.

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud liikide juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Need isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.



4. jagu

SPRFMO konventsiooni ala

Artikkel 26

Pelaagiline kalapüük

1.  Üksnes liikmesriigid, kes tegelesid 2007., 2008. või 2009. aastal SPRFMO konventsiooni alal aktiivselt pelaagilise kalapüügiga, võivad selles piirkonnas püüda pelaagilisi liike kooskõlas IJ lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügiga.

2.  Lõikes 1 osutatud liikmesriigid piiravad 2017. aastal oma lipu all sõitvate pelaagilisi liike püüdvate laevade kogumahutavuse (GT) taset kõnealuses piirkonnas liidu kogutasemeni, s.o 78 600  GTni.

3.  IJ lisas kindlaks määratud püügivõimalusi võib kasutada üksnes tingimusel, et liikmesriigid saadavad komisjonile hiljemalt järgmise kuu viiendaks päevaks SPRFMO konventsiooni alal aktiivse kalapüügi või ümberlaadimisega tegelevate laevade nimekirja, laevaseiresüsteemi aruanded, igakuised püügiaruanded ja olemasolu korral andmed sadamakülastuste kohta eesmärgiga edastada see teave SPRFMO sekretariaadile.

Artikkel 27

Põhjalähedane kalapüük

1.  Liikmesriigid piiravad 2017. aastal oma laevade põhjalähedast püüki või põhjalähedase püügi koormust SPRFMO konventsiooni alal, piirdudes selle ala nende osadega, kus põhjalähedane kalapüük ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006 toimus, ning hoides püügi ja koormuse tasemel, mis ei ületa püügi või püügikoormuse näitajate aasta keskmist taset nimetatud ajavahemikul. Nad võivad sellisest keskmisest rohkem püüda, kui SPRFMO kinnitab nende kava keskmisest rohkem püüda.

2.  Liikmesriigid, kes ei ole tõendatult tegelenud põhjalähedase püügiga või kellel ei ole olnud selle püügi koormust SPRFMO konventsiooni alal ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006, kala püüda ei tohi, välja arvatud juhul, kui SPRFMO kinnitab nende kava püüda kala ilma varasema püügi või püügikoormuseta.



5. jagu

IATTC konventsiooni ala

Artikkel 28

Seinnoodapüük

1.  Kulduim-tuuni (Thunnus albacares), suursilm-tuuni (Thunnus obesus) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püük on seinnoodalaevadega keelatud järgmiselt:

a) 

29. juulist (kell 00.00) kuni 8. oktoobrini 2018 (kell 24.00) või 9. novembrist 2018 (kell 00.00) kuni 19. jaanuarini 2019 (kell 24.00) järgmiste piiridega määratud alal:

— 
Vaikse ookeani Ameerika rannik,
— 
150° läänepikkust,
— 
40° põhjalaiust,
— 
40° lõunalaiust;
b) 

9. oktoobrist 2018 (kell 00.00) kuni 8. novembrini 2018 (kell 24.00) järgmiste piiridega määratud alal:

— 
96° läänepikkust,
— 
110° läänepikkust,
— 
4° põhjalaiust,
— 
3° lõunalaiust.

2.  Asjaomased liikmesriigid teatavad iga laeva kohta komisjonile valitud keeluaja vastavalt lõikele 1 enne 1. aprilli 2018. Kõik asjaomaste liikmesriikide seinnoodalaevad lõpetavad lõikes 1 kindlaks määratud piirkondades valitud perioodiks seinnoodapüügi.

3.  IATTC konventsiooni alal tuuni püüdvad seinnoodalaevad hoiavad pardal ja seejärel lossivad või laadivad ümber kogu kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja vööttuuni saagi.

4.  Lõiget 3 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a) 

kui kala on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu või

b) 

kui reisi lõpuosa viimase püügikorraga püütud tuuni mahutamiseks ei pruugi olla piisavalt vaba lastiruumi.

Artikkel 29

Triivivad peibutuspüügivahendid

1.  Seinnoodalaev ei tohi IATTC konventsiooni alal korraga kasutada rohkem kui 450 aktiivset peibutuspüügivahendit. Peibutuspüügivahend loetakse aktiivseks, kui see on merel kasutusele võetud, hakkab edastama oma asukoha kohta teavet ja seda jälgib laev, selle omanik või käitaja. Peibutuspüügivahendi võib aktiveerida üksnes seinnoodalaeva pardal.

2.  Seinnoodalaev ei tohi peibutuspüügivahendeid kasutada 15 päeva jooksul enne artikli 28 lõike 1 punktis a sätestatud valitud keeluaja algust ja laev korjab merest välja sama arvu peibutuspüügivahendeid, kui ta kasutas 15 päeva jooksul enne keeluaja algust.

3.  Liikmesriik esitab komisjonile igakuiselt päevade kaupa IATTC nõutud aruande kõigi aktiivsete peibutuspüügivahendite kohta. Aruanded esitatakse vähemalt 60 päeva hiljem, aga mitte rohkem kui 75 päeva hiljem. Komisjon edastab selle teabe viivitamata IATTC sekretariaadile.

Artikkel 30

Suursilm-tuuni püügi piirnormid õngejadapüügil

Ühegi liikmesriigi suursilm-tuuni aastane kogupüük õngejadalaevadega IATTC konventsiooni alal ei tohi ületada 500 tonni või nende vastavat aastast püüki 2001. aastal.

Artikkel 31

Pikkuim-hallhaide püügi keeld

1.  IATTC konventsiooni alal on keelatud püüda pikkuim-hallhaisid (Carcharhinus longimanus) ning nimetatud alal püütud pikkuim-hallhaide rümpasid või mis tahes osi pardal hoida, ümber laadida, ladustada, müügiks pakkuda, müüa või lossida.

2.  Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Laeva käitajad peavad need isendid viivitamata vette tagasi laskma.

3.  Laeva käitajad peavad:

a) 

registreerima vette tagasi lastud kalade arvu ja märkima nende seisukorra (surnud või elus);

b) 

edastama punktis a märgitud teabe liikmesriigile, mille kodanikud nad on. Liikmesriigid edastavad eelmise aasta jooksul kogutud teabe komisjonile 31. jaanuariks.

Artikkel 32

Merisarviklaste püügi keeld

IATTC konventsiooni alal on liidu kalalaevadel keelatud püüda merisarviklasi (sugukond Mobulidae, sh perekonnad Manta ja Mobula) ning pardal hoida, ümber laadida, ladustada, müügiks pakkuda, müüa või lossida merisarviklaste rümpasid või mis tahes osi. Kohe kui liidu kalalaevad märkavad, et nad on püüdnud merisarviklasi, peavad nad viivitamata need kalad vette tagasi laskma, võimaluse korral elusana ja vigastamata.



6. jagu

SEAFO konventsiooni ala

Artikkel 33

Süvamerehaide püügi keeld

SEAFO konventsiooni alal on keelatud järgmiste süvamerehaide sihtpüük:

— 
tont-musthai (Apristurus manis),
— 
sile tumehai (Etmopterus bigelowi),
— 
lühisaba-tumehai (Etmopterus brachyurus),
— 
suur tumehai (Etmopterus princeps),
— 
ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus),
— 
railased (Rajidae),
— 
harilik samethai (Scymnodon squamulosus),
— 
Selachimorpha seltsi kuuluvad süvamerehaid,
— 
harilik ogahai (Squalus acanthias).



7. jagu

WCPFC konventsiooni ala

Artikkel 34

Suursilm-tuuni, kulduim-tuuni, vööttuuni ja Vaikse ookeani lõunaosas pikkuim-tuuni püügi tingimused

1.  Liikmesriigid tagavad, et seinnoodalaevadele avamerel WCPFC konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, ei ületa suursilm-tuuni (Thunnus obesus), kulduim-tuuni (Thunnus albacares) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püügiks eraldatud päevade arv 403 päeva.

2.  Liidu kalalaevad ei tohi püüda Vaikse ookeani lõunaosas pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) WCPFC konventsiooni alal 20° lõunalaiusest lõuna pool.

3.  Liikmesriigid tagavad, et 2018. aastal ei püüta suursilm-tuuni (Thunnus obesus) õngejadalaevadega üle 2 000 tonni.

Artikkel 35

Peibutuspüügivahenditega püüki käsitlevad meetmed

1.  WCPFC konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, on seinnoodalaevadel keelatud kasutada või üles seada peibutuspüügivahendeid vahemikus 1. juulist 2018 (kell 00.00) kuni 30. septembrini 2018 (kell 24.00).

2.  Lisaks lõikes 1 sätestatud keelule on 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel asuva WCPFC konventsiooni ala avamerel keelatud üles seada peibutuspüügivahendeid veel kahe lisakuu jooksul: kas siis 1. aprillist 2018 (kell 00.00) kuni 31. maini 2018 (kell 24.00) või 1. novembrist 2018 (kell 00.00) kuni 31. detsembrini 2018 (kell 24.00). Kahe lisakuu valik teatatakse komisjonile enne 31. jaanuari 2018.

3.  Lõiget 2 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a) 

reisi lõpuosas, kui laeval ei ole piisavalt vaba lastiruumi kogu püütud kala mahutamiseks;

b) 

kui kala on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu või

c) 

kui külmutusseadmetel tekib tõsine rike.

4.  Liikmesriik tagab, et ükski tema seinnoodalaev ei kasutaks merel rohkem kui 350 peibutuspüügivahendit mõõtevahenditega varustatud aktiveeritud poiga. Poi aktiveeritakse ainult laeva pardal.

5.  Kõik lõike 1 kohases WCPFC konventsiooni ala osas püügiga tegelevad seinnoodalaevad hoiavad pardal ning lossivad või laadivad ümber kõik püütud suursilm-tuunid, kulduim-tuunid ja vööttuunid.

Artikkel 36

Mõõkkala püügi luba omavate liidu kalalaevade arvu piiramine

WCPFC konventsiooni alal 20° lõunalaiusest lõuna pool asuvates piirkondades mõõkkala (Xiphias gladius) püügiks luba omavate liidu kalalaevade suurim arv on esitatud VII lisas.

Artikkel 37

Mõõkkala püügi piirnormid õngejadapüügil 20° lõunalaiusest lõuna pool

Liikmesriigid tagavad, et mõõkkala (Xiphias gladius) püük õngejadadega 20° lõunalaiusest lõuna pool ei ületaks 2018. aastal IH lisas sätestatud piirmäära. Samuti tagavad liikmesriigid, et selle meetme tulemusel ei kanduks mõõkkala püügikoormus 20° lõunalaiusest põhja poole.

Artikkel 38

Siid-hallhaid ja pikkuim-hallhaid

1.  WCPFC konventsiooni alal on keelatud pardal hoida, ümber laadida, ladustada ja lossida järgmiste liikide rümpasid või nende osi:

a) 

siidhallhaid (Carcharhinus falciformis),

b) 

pikkuim-hallhaid (Carcharhinus longimanus).

2.  Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Need isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

Artikkel 39

IATTC ja WCPFC vaheline kattuv piirkond

1.  Laevad, mis on kantud üksnes WCPFC registrisse, peavad järgima käesolevas jaos sätestatud meetmeid, kui need püüavad kala artikli 4 punkti s kohases IATTC ja WCPFC vahelises kattuvas piirkonnas.

2.  Laevad, mis on kantud nii WCPFC kui ka IATTC registrisse, samuti laevad, mis on kantud üksnes IATTC registrisse, peavad järgima artikli 28 lõike 1 punktis a, sama artikli lõigetes 2, 3 ja 4 ning artiklites 29, 30 ja 31 sätestatud meetmeid, kui need püüavad kala artikli 4 punkti s kohases IATTC ja WCPFC vahelises kattuvas piirkonnas.



8. jagu

GFCMI lepinguga hõlmatud piirkond

Artikkel 40

Väikeste pelaagiliste liikide varud geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18

1.  Liidu kalalaevadega geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18 püütud väikeste pelaagiliste liikide kogus ei ületa 2014. aasta kogust vastavalt käesoleva määruse IL lisale ja selle kohta esitatakse aruanne määruse (EL) nr 1343/2011 artikli 24 kohaselt.

2.  Geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18 väikeste pelaagiliste liikide varusid püüdvate liidu kalalaevade püügipäevade arv ei ületa 180 päeva aastas. Nimetatud 180 püügipäeva jooksul võib sihtliigina püüda maksimaalselt 144 päeval sardiini ja 144 päeval anšoovist.



9. jagu

Beringi meri

Artikkel 41

Kalapüügikeeld Beringi mere avamerel

Beringi mere avamerel on keelatud püüda vaikse ookeani mintaid (Theragra chalcogramma).



III JAOTIS

KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED LIIDU VETES

Artikkel 42

Lubatud kogupüügid

Norra lipu all sõitvatel kalalaevadel ning Fääri saartel registreeritud kalalaevadel on lubatud püüda liidu vetes kala käesoleva määruse I lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügi piires ning käesoleva määrusega ja määruse (EÜ) nr 1006/2008 III peatükiga ette nähtud tingimustel.

Artikkel 43

Kalapüügiload

Venezuela lipu all sõitvate kalalaevade suhtes kohaldatakse käesolevas määruses ja määruse (EÜ) nr 1006/2008 III peatükis sätestatud tingimusi. Kolmanda riigi vetes kala püüdvatele liidu kalalaevadele antavate kalapüügilubade suurim arv on esitatud käesoleva määruse VIII lisas.

Artikkel 44

Püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused

Artiklis 7 sätestatud tingimusi kohaldatakse kolmandate riikide selliste laevade püügi ja kaaspüügi suhtes, mis püüavad kala artiklis 43 sätestatud lubade alusel.

Artikkel 45

Keelud

1.  Kolmandate riikide laevadel on liidu vetes keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

a) 

täht-sünkrai (Amblyraja radiata) ICESi 2a, 3a ja 7d rajooni ning ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes;

b) 

järgmised saagraide liigid liidu vetes:

i) 

salesaagrai (Anoxypristis cuspidata),

ii) 

väike saagrai (Pristis clavata),

iii) 

väikehammas-saagrai (Pristis pectinata),

iv) 

harilik saagrai (Pristis pristis),

v) 

roheline saagrai (Pristis zijsron);

c) 

hiidhai (Cetorhinus maximus) ja mõrtsukhai (Carcharodon carcharias) liidu vetes;

d) 

sileda tiibrai (Dipturus batis) kompleks (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) ICESi 2a rajooni ning ICESi 3., 4., 6., 7., 8., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes;

e) 

õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus) ICESi IIa rajooni ning ICESi 1., 4., 5., 6., 7., 8., 12. ja 14. alapiirkonna liidu vetes;

f) 

ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus) ICESi 2a rajooni ning ICESi 1., 4., 5., 6., 7., 8., 12. ja 14. alapiirkonna liidu vetes;

g) 

šokolaadhai (Dalatias licha), luits-nokkhai (Deania calcea), hall lühiogahai (Centrophorus squamosus), suur tumehai (Etmopterus princeps) ja portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ICESi 2a rajooni ning ICESi 1., 4. ja 14. alapiirkonna liidu vetes;

h) 

harilik heeringahai (Lamna nasus) liidu vetes;

i) 

Alfredi sarvikrai (Manta alfredi) liidu vetes;

j) 

hiid-sarvikrai (Manta birostris) liidu vetes;

k) 

järgmised merisarvikute liigid liidu vetes:

i) 

vahemere merisarvik (Mobula mobular),

ii) 

guinea merisarvik (Mobula rochebrunei),

iii) 

astelsaba-merisarvik (Mobula japanica),

iv) 

silesaba-merisarvik (Mobula thurstoni),

v) 

väike merisarvik (Mobula eregoodootenkee),

vi) 

Munki merisarvik (Mobula munkiana),

vii) 

sirpuim-merisarvik (Mobula tarapacana),

viii) 

lühiuim-merisarvik (Mobula kuhlii),

ix) 

atlandi merisarvik (Mobula hypostoma);

l) 

ogarai (Raja clavata) ICESi 3a rajooni liidu vetes;

m) 

norra rai (Dipturus nidarosiensis) ICESi 6a, 6b, 7a, 7b, 7c, 7e, 7f, 7g, 7h ja 7k rajooni liidu vetes;

n) 

musterrai (Raja undulata) ICESi 6., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes ning valgerai (Rostroraja alba) ICESi 6., 7., 8., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes;

o) 

logardrailased (Rhinobatidae) ICESi 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10. ja 12. alapiirkonna liidu vetes;

p) 

harilik ogahai (Squalus acanthias) ICESi 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes;

q) 

euroopa ingelhai (Squatina squatina) liidu vetes;

▼M2

r) 

vaalhai (Rhincodon typus) liidu vetes.

▼B

2.  Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Need isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.



IV JAOTIS

KALAPÜÜGIVÕIMALUSED 2017. AASTAKS

Artikkel 46

Määruse (EL) 2017/127 muutmine

Määruse (EL) 2017/127 IA lisas esitatud hariliku kammelja ja sileda kammelja püügivõimaluste tabel IIa ja IV püügipiirkonna liidu vetes asendatakse järgmise tabeliga:



Liigid:

harilik kammeljas ja sile kammeljas

Psetta maxima ja Scophthalmus rhombus

Püügipiirkond:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

(T/B/2AC4-C)

Belgia

434

 

 

Taani

928

 

 

Saksamaa

237

 

 

Prantsusmaa

112

 

 

Madalmaad

3 291

 

 

Rootsi

7

 

 

Ühendkuningriik

915

 

 

Liit

5 924

 

 

TAC

5 924

 
Ennetuslik TAC



V JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 47

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab määrusega (EL) nr 1380/2013 asutatud kalanduse ja vesiviljeluse komitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 48

Üleminekusäte

Artiklit 9, artikli 11 lõiget 2 ning artikleid 13, 19, 20, 25, 31, 32, 33, 38, 41 ja 45 kohaldatakse mutatis mutandis ka 2019. aastal, kuni jõustub määrus, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused 2019. aastaks.

Artikkel 49

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2018.

Artiklit 8 kohaldatakse siiski alates 1. veebruarist 2018 ning artiklit 46 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2017.

Artiklitega 20, 21 ja 22 ning IE ja V lisa sätteid teatavate kalavarude püügi võimaluste kohta CCAMLRi konventsiooni alal kohaldatakse alates 1. detsembrist 2017.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.



LISADE NIMEKIRI

I LISA:

Liidu kalalaevadele lubatud kogupüük (TAC) püügipiirangutega piirkondades liikide ja piirkondade kaupa

IA LISA:

Skagerrak, Kattegat, ICESi 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 12. ja 14. alapiirkond, CECAFi liidu veed, Prantsuse Guajaana veed

IB LISA:

Atlandi ookeani kirdeosa ja Gröönimaa, ICESi 1., 2., 5., 12. ja 14. alapiirkond ning NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed

IC LISA:

Atlandi ookeani loodeosa – NAFO konventsiooni ala

ID LISA:

ICCATi konventsiooni ala

IE LISA:

Antarktika – CCAMLRi konventsiooni ala

IF LISA:

Atlandi ookeani kaguosa – SEAFO konventsiooni ala

IG LISA:

Siniuim-tuun – levikualad

IH LISA:

WCPFC konventsiooni ala

IJ LISA:

SPRFMO konventsiooni ala

IK LISA:

IOTC pädevusalasse kuuluv ala

IL LISA:

GFCMi lepinguga hõlmatud piirkond

IIA LISA:

Kalalaevade püügikoormus ICESi 4. alapiirkonnas

IIB LISA:

Kalalaevade püügikoormus seoses euroopa merluusi lõunapoolsete varude ja norra salehomaari teatavate varude taastamisega ICESi 8c ja 9a rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes

IIC LISA:

Laevade püügikoormus seoses hariliku merikeele varude majandamisega La Manche’i lääneosas ICESi 7e rajoonis

IID LISA:

Tobiavarude majandamise piirkonnad ICESi 2a ja 3a rajoonis ning ICESi 4. alapiirkonnas

III LISA:

Kolmanda riigi vetes kala püüdvate liidu kalalaevade püügilubade suurim arv

IV LISA:

ICCATi konventsiooni ala

V LISA:

CCAMLRi konventsiooni ala

VI LISA:

IOTC pädevusalasse kuuluv ala

VII LISA:

WCPFC konventsiooni ala

VIII LISA:

Liidu vetes kala püüdvate kolmandate riikide laevade kalapüügilubadega seotud koguselised piirangud



I LISA

LIIDU KALALAEVADELE LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) PÜÜGIPIIRANGUTEGA PIIRKONDADES, LIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA

IA, IB, IC, ID, IE, IF, IG, IJ, IK ja IL lisa tabelites esitatakse kalavarude kaupa lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole ette nähtud teisiti) ning vajaduse korral nende kasutamisega seotud funktsionaalsed tingimused.

Kõigi käesolevas lisas esitatud kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 1224/2009 ( 18 ) sätestatud eeskirju, eelkõige nimetatud määruse artikleid 33 ja 34.

Viited püügipiirkondadele on viited ICESi püügipiirkondadele, kui ei ole määratletud teisiti. Igas piirkonnas viidatakse kalavarudele liigi ladinakeelse nimetuse tähestikulises järjekorras. Ainult ladinakeelsete nimetustega on esitatud liigid regulatiivsetel eesmärkidel; tavanimetused on antud selguse huvides.

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavuse tabelit:



Teaduslik nimetus

Kolmetäheline kood

Tavanimetus

Amblyraja radiata

RJR

Täht-sünkrai

Ammodytes spp.

SAN

Tobiad

Argentina silus

ARU

Põhjaatlandi hõbekala

Beryx spp.

ALF

Limapead

Brosme brosme

USK

Meriluts

Caproidae

BOR

Hirvkalalased

Centrophorus squamosus

GUQ

Hall lühiogahai

Centroscymnus coelolepis

CYO

Portugali süvahai

Chaceon spp.

GER

Süvamere punakrabi

Chaenocephalus aceratus

SSI

Krokodilljääkala

Champsocephalus gunnari

ANI

Haugjääkala

Channichthys rhinoceratus

LIC

Kerguéleni jääkala

Chionoecetes spp.

PCR

Arktikakrabi

Clupea harengus

HER

Heeringas

Coryphaenoides rupestris

RNG

Kalju-tömppeakala

Dalatias licha

SCK

Šokolaadhai

Deania calcea

DCA

Luits-nokkhai

Dicentrarchus labrax

BSS

Huntahven

Dipturus batis (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia)

RJB

Sile tiibrai, sh selle mõlemad liigid

Dissostichus eleginoides

TOP

Patagoonia kihvkala

Dissostichus mawsoni

TOA

Antarktika kihvkala

Dissostichus spp.

TOT

Kihvkalad

Engraulis encrasicolus

ANE

Anšoovis

Etmopterus princeps

ETR

Suur tumehai

Etmopterus pusillus

ETP

Ronkjas tumehai

Euphausia superba

KRI

Tavaline hiilgevähk

Gadus morhua

COD

Tursk

Galeorhinus galeus

GAG

Supi-nugishai

Glyptocephalus cynoglossus

WIT

Pikklest

Hippoglossoides platessoides

PLA

Harilik karelest

Hippoglossus hippoglossus

HAL

Harilik hiidlest

Hoplostethus atlanticus

ORY

Oranž karekala

Illex illecebrosus

SQI

Lühiuimkalmaar

Lamna nasus

POR

Harilik heeringahai

Lepidorhombus spp.

LEZ

Megrimid

Leucoraja naevus

RJN

Kägurai

Limanda ferruginea

YEL

Ruske soomuslest

Lophiidae

ANF

Merikuratlased

Macrourus spp.

GRV

Pikksabad

Makaira nigricans

BUM

Sinine marliin

Mallotus villosus

CAP

Moiva

Manta birostris

RMB

Hiid-sarvikrai

Martialia hyadesi

SQS

Kalmaar

Melanogrammus aeglefinus

HAD

Kilttursk

Merlangius merlangus

WHG

Merlang

Merluccius merluccius

HKE

Euroopa merluus

Micromesistius poutassou

WHB

Põhjaputassuu

Microstomus kitt

LEM

Väikesuulest

Molva dypterygia

BLI

Sinine molva

Molva molva

LIN

Harilik molva

Nephrops norvegicus

NEP

Norra salehomaar

Notothenia gibberifrons

NOG

Roheline rüntnototeenia

Notothenia rossii

NOR

Marmornototeenia

Notothenia squamifrons

NOS

Hall nototeenia

Pandalus borealis

PRA

Harilik süvameregarneel

Paralomis spp.

PAI

Krabid

Penaeus spp.

PEN

Viburhännakud

Pleuronectes platessa

PLE

Atlandi merilest

Pleuronectiformes

FLX

Lestalised

Pollachius pollachius

POL

Pollak

Pollachius virens

POK

Põhjaatlandi süsikas

Psetta maxima

TUR

Harilik kammeljas

Pseudochaenichthys georgianus

SGI

Tume ebajääkala

Pseudopentaceros spp.

EDW

Kultkala

Raja alba

RJA

Valgerai

Raja brachyura

RJH

Valgetäpp-rai

Raja circularis

RJI

Ümar helerai

Raja clavata

RJC

Ogarai

Raja fullonica

RJF

Šagräänrai

Raja (Dipturus) nidarosiensis

JAD

Norra rai

Raja microocellata

RJE

Peentäpp-rai

Raja montagui

RJM

Täpiline rai

Raja undulata

RJU

Musterrai

Rajiformes

SRX

Railised

Reinhardtius hippoglossoides

GHL

Süvalest

Sardina pilchardus

PIL

Sardiin

Scomber scombrus

MAC

Harilik makrell

Scophthalmus rhombus

BLL

Sile kammeljas

Sebastes spp.

RED

Meriahvenad

Solea solea

SOL

Harilik merikeel

Solea spp.

SOO

Merikeeled

Sprattus sprattus

SPR

Kilu

Squalus acanthias

DGS

Harilik ogahai

Tetrapturus albidus

WHM

Valge odanina

Thunnus maccoyii

SBF

Siniuim-tuun

Thunnus obesus

BET

Suursilm-tuun

Thunnus thynnus

BFT

Harilik tuun

Trachurus murphyi

CJM

Tšiili stauriid

Trachurus spp.

JAX

Stauriidid

Trisopterus esmarkii

NOP

Tursik

Urophycis tenuis

HKW

Valge ameerikaluts

Xiphias gladius

SWO

Mõõkkala

Järgmine tavanimetuste ja ladinakeelsete nimetuste vastavuse tabel on esitatud üksnes selgitamiseks:



Tavanimetus

Kolmetäheline kood

Teaduslik nimetus

Anšoovis

ANE

Engraulis encrasicolus

Antarktika kihvkala

TOA

Dissostichus mawsoni

Arktikakrabi

PCR

Chionoecetes spp.

Atlandi merilest

PLE

Pleuronectes platessa

Euroopa merluus

HKE

Merluccius merluccius

Hall lühiogahai

GUQ

Centrophorus squamosus

Hall nototeenia

NOS

Notothenia squamifrons

Harilik heeringahai

POR

Lamna nasus

Harilik hiidlest

HAL

Hippoglossus hippoglossus

Harilik kammeljas

TUR

Psetta maxima

Harilik karelest

PLA

Hippoglossoides platessoides

Harilik makrell

MAC

Scomber scombrus

Harilik merikeel

SOL

Solea solea

Harilik molva

LIN

Molva molva

Harilik ogahai

DGS

Squalus acanthias

Harilik süvameregarneel

PRA

Pandalus borealis

Harilik tuun

BFT

Thunnus thynnus

Haugjääkala

ANI

Champsocephalus gunnari

Heeringas

HER

Clupea harengus

Hiid-sarvikrai

RMB

Manta birostris

Hirvkalalased

BOR

Caproidae

Huntahven

BSS

Dicentrarchus labrax

Kalju-tömppeakala

RNG

Coryphaenoides rupestris

Kalmaar

SQS

Martialia hyadesi

Kerguéleni jääkala

LIC

Channichthys rhinoceratus

Kihvkalad

TOT

Dissostichus spp.

Kilttursk

HAD

Melanogrammus aeglefinus

Kilu

SPR

Sprattus sprattus

Krabid

PAI

Paralomis spp.

Krokodilljääkala

SSI

Chaenocephalus aceratus

Kultkala

EDW

Pseudopentaceros spp.

Kägurai

RJN

Leucoraja naevus

Lestalised

FLX

Pleuronectiformes

Limapead

ALF

Beryx spp.

Luits-nokkhai

DCA

Deania calcea

Lühiuimkalmaar

SQI

Illex illecebrosus

Marmornototeenia

NOR

Notothenia rossii

Megrimid

LEZ

Lepidorhombus spp.

Meriahvenad

RED

Sebastes spp.

Merikeeled

SOO

Solea spp.

Merikuratlased

ANF

Lophiidae

Meriluts

USK

Brosme brosme

Merlang

WHG

Merlangius merlangus

Moiva

CAP

Mallotus villosus

Musterrai

RJU

Raja undulata

Mõõkkala

SWO

Xiphias gladius

Norra rai

JAD

Raja (Dipturus) nidarosiensis

Norra salehomaar

NEP

Nephrops norvegicus

Ogarai

RJC

Raja clavata

Oranž karekala

ORY

Hoplostethus atlanticus

Patagoonia kihvkala

TOP

Dissostichus eleginoides

Peentäpp-rai

RJE

Raja microocellata

Pikklest

WIT

Glyptocephalus cynoglossus

Pikksabad

GRV

Macrourus spp.

Pollak

POL

Pollachius pollachius

Portugali süvahai

CYO

Centroscymnus coelolepis

Põhjaatlandi hõbekala

ARU

Argentina silus

Põhjaatlandi süsikas

POK

Pollachius virens

Põhjaputassuu

WHB

Micromesistius poutassou

Railised

SRX

Rajiformes

Roheline rüntnototeenia

NOG

Notothenia gibberifrons

Ronkjas tumehai

ETP

Etmopterus pusillus

Ruske soomuslest

YEL

Limanda ferruginea

Sardiin

PIL

Sardina pilchardus

Sile kammeljas

BLL

Scophthalmus rhombus

Sile tiibrai, sh selle mõlemad liigid

RJB

Dipturus batis (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia)

Sinine marliin

BUM

Makaira nigricans

Sinine molva

BLI

Molva dypterygia

Siniuim-tuun

SBF

Thunnus maccoyii

Stauriidid

JAX

Trachurus spp.

Supi-nugishai

GAG

Galeorhinus galeus

Suur tumehai

ETR

Etmopterus princeps

Suursilm-tuun

BET

Thunnus obesus

Süvalest

GHL

Reinhardtius hippoglossoides

Süvamere punakrabi

GER

Chaceon spp.

Šagräänrai

RJF

Raja fullonica

Šokolaadhai

SCK

Dalatias licha

Tavaline hiilgevähk

KRI

Euphausia superba

Tobiad

SAN

Ammodytes spp.

Tšiili stauriid

CJM

Trachurus murphyi

Tume ebajääkala

SGI

Pseudochaenichthys georgianus

Tursik

NOP

Trisopterus esmarkii

Tursk

COD

Gadus morhua

Täht-sünkrai

RJR

Amblyraja radiata

Täpiline rai

RJM

Raja montagui

Valge ameerikaluts

HKW

Urophycis tenuis

Valge odanina

WHM

Tetrapturus albidus

Valgerai

RJA

Raja alba

Valgetäpp-rai

RJH

Raja brachyura

Viburhännakud

PEN

Penaeus spp.

Väikesuulest

LEM

Microstomus kitt

Ümar helerai

RJI

Raja circularis



IA LISA

SKAGERRAK, KATTEGAT, ICESI 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 12. JA 14. ALAPIIRKOND, CECAFI LIIDU VEED, PRANTSUSE GUAJAANA VEED

▼M1



Liik:

tobiad ja seotud kaaspüük

Ammodytes spp.

Püügipiirkond:

2.a, 3.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed (1)

Taani

195 875  (2)

 

 

Ühendkuningriik

4 282  (2)

 

 

Saksamaa

300 (2)

 

 

Rootsi

7 193  (2)

 

 

Liit

207 650

 

 

TAC

207 650

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Välja arvatud veed, mis asuvad kuue meremiili kaugusel Ühendkuningriigi lähtejoonest Shetlandi, Fair Isle'i ja Foula juures.

(2)   Merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük võib moodustada kuni 2 % kvoodist (OT1/*2A3A4). Merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük, mis arvestatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid järgmistes IID lisas määratletud tobiavarude majandamise piirkondades:



Püügipiirkond: tobiavarude majandamispiirkonna liidu veed

 

1r

2r (1)

3r

4

5r

6

7r

 

(SAN/234_1R)

(SAN/234_2R)

(SAN/234_3R)

(SAN/234_4)

(SAN/234_5R)

(SAN/234_6)

(SAN/234_7R)

Taani

126 837

4 717

8 177

55 979

0

165

0

Ühendkuningriik

2 772

103

179

1 224

0

4

0

Saksamaa

194

7

13

86

0

0

0

Rootsi

4 658

173

300

2 056

0

6

0

Liit

134 461

5 000

8 669

59 345

0

175

0

Kokku

134 461

5 000

8 669

59 345

0

175

0

(1)   Majandamispiirkonnas 2r võib TACi püüda üksnes kontroll-TACina ning sellega seoses tuleb kasutada püügi proovivõtuprotokolli.

▼B



Liik:

põhjaatlandi hõbekala

Argentina silus

Püügipiirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(ARU/1/2.)

Saksamaa

24

 

 

Prantsusmaa

8

 

 

Madalmaad

19

 

 

Ühendkuningriik

39

 

 

Liit

90

 

 

TAC

90

 
Ennetuslik TAC

▼M1



Liik:

põhjaatlandi hõbekala

Argentina silus

Püügipiirkond:

3.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed

(ARU/3A4-C)

Taani

1 093

 

 

Saksamaa

11

 

 

Prantsusmaa

8

 

 

Iirimaa

8

 

 

Madalmaad

51

 

 

Rootsi

43

 

 

Ühendkuningriik

20

 

 

Liit

1 234

 

 

TAC

1 234

 
Ennetuslik TAC

▼B



Liik:

põhjaatlandi hõbekala

Argentina silus

Püügipiirkond:

5., 6. ja 7. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(ARU/567.)

Saksamaa

355

 

 

Prantsusmaa

7

 

 

Iirimaa

329

 

 

Madalmaad

3 710

 

 

Ühendkuningriik

260

 

 

Liit

4 661

 

 

TAC

4 661

 
Ennetuslik TAC



Liik:

meriluts

Brosme brosme

Püügipiirkond:

1., 2. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(USK/1214EI)

Saksamaa

6 (1)

 

 

Prantsusmaa

6 (1)

 

 

Ühendkuningriik

6 (1)

 

 

Muud

3 (1)

 

 

Liit

21 (1)

 

 

TAC

21

 
Ennetuslik TAC

(1)   Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

▼M1



Liik:

meriluts

Brosme brosme

Püügipiirkond:

3a

(USK/03A.)

Taani

15

 

 

Rootsi

8

 

 

Saksamaa

8

 

 

Liit

31

 

 

TAC

31

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

▼B



Liik:

meriluts

Brosme brosme

Püügipiirkond:

4. püügipiirkonna liidu veed

(USK/04-C.)

Taani

68

 

 

Saksamaa

20

 

 

Prantsusmaa

47

 

 

Rootsi

7

 

 

Ühendkuningriik

102

 

 

Muud

7 (1)

 

 

Liit

251

 

 

TAC

251

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

(1)   Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

▼M1



Liik:

meriluts

Brosme brosme

Püügipiirkond:

5., 6. ja 7. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(USK/567EI.)

Saksamaa

17

 

 

Hispaania

60

 

 

Prantsusmaa

705

 

 

Iirimaa

68

 

 

Ühendkuningriik

340

 

 

Muud riigid

17 (1)

 

 

Liit

1 207

 

 

Norra

2 923  (2) (3) (4) (5)

 

 

TAC

4 130

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

(1)   Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(2)   Võib püüda 2.a, 4., 5.b, 6. ja 7. püügipiirkonna liidu vetes (USK/*24X7C).

(3)   Eritingimus: selle alusel on lubatud 5.b, 6. ja 7. püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus 5.b, 6. ja 7. püügipiirkonnas ei tohi ületada järgmist kogust tonnides (OTH/*5B67-): 3 000 . Selle sätte alusel ei või tursa kaaspüük 6.a püügipiirkonnas olla rohkem kui 5 %.

(4)   

Kaasa arvatud harilik molva. Järgmised Norra kvoodid on ainult õngejadadega püügiks 5.b, 6. ja 7. püügipiirkonnas.



Molva (LIN/*5B67-)

7 500

Meriluts (USK/*5B67-)

2 923

(5)   Merilutsu ja hariliku molva Norra kvoodid on vastastikku asendatavad kuni järgmise ulatuse võrra (tonnides): 2 000 .

▼B



Liik:

meriluts

Brosme brosme

Püügipiirkond:

4. püügipiirkonna Norra veed

(USK/04-N.)

Belgia

0

 

 

Taani

165

 

 

Saksamaa

1

 

 

Prantsusmaa

0

 

 

Madalmaad

0

 

 

Ühendkuningriik

4

 

 

Liit

170

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Ennetuslik TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

hirvkalalased

Caproidae

Püügipiirkond:

6., 7. ja 8. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(BOR/678-)

Taani

5 001

 

 

Iirimaa

14 084

 

 

Ühendkuningriik

1 295

 

 

Liit

20 380

 

 

TAC

20 380

 
Ennetuslik TAC



Liik:

heeringas (1)

Clupea harengus

Püügipiirkond:

3a

(HER/03A.)

Taani

20 255  (2)

 

 

Saksamaa

324 (2)

 

 

Rootsi

21 189  (2)

 

 

Liit

41 768  (2)

 

 

Norra

6 459

 

 

Fääri saared

200 (3)

 

 

TAC

48 427

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

(1)   Püütud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm.

(2)   Eritingimus: kuni 50 % sellest võib püüda 4. püügipiirkonna liidu vetes (HER/*04-C.).

(3)   Võib püüda üksnes Skagerrakis (HER/*03AN.).



Liik:

heeringas (1)

Clupea harengus

Püügipiirkond:

4. püügipiirkonna liidu ja Norra veed põhja pool 53° 30′ N

(HER/4AB.)

Taani

111 299

 

 

Saksamaa

65 302

 

 

Prantsusmaa

27 114

 

 

Madalmaad

70 776

 

 

Rootsi

6 105

 

 

Ühendkuningriik

79 381

 

 

Liit

359 977

 

 

Fääri saared

400

 

 

Norra

174 171  (2)

 

 

TAC

600 588

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

(1)   Püütud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm.

(2)   Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast. Selle kvoodi piires ei tohi 4a ja 4b püügipiirkonna (HER/*4AB-C) liidu vetes püüda järgmistest suuremaid koguseid: 50 000 .

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:



 

Norra veed lõuna pool 62° N (HER/*04N-) (1)

Liit

50 000

(1)   Püütud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm.



Liik:

heeringas (1)

Clupea harengus

Püügipiirkond:

Norra veed lõuna pool 62° N

(HER/04-N.)

Rootsi

1 239  (1)

 

 

Liit

1 239

 

 

TAC

600 588

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Tursa, kilttursa, pollaki ning merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nimetatud kalaliikide kvoodist maha.



Liik:

heeringas (1)

Clupea harengus

Püügipiirkond:

3a

(HER/03A-BC)

Taani

5 692

 

 

Saksamaa

51

 

 

Rootsi

916

 

 

Liit

6 659

 

 

TAC

6 659

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

(1)   Üksnes kogused, kui heeringas on kaaspüügina püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 32 mm.



Liik:

heeringas (1)

Clupea harengus

Püügipiirkond:

4., 7d püügipiirkond ja 2a püügipiirkonna liidu veed

(HER/2A47DX)

Belgia

48

 

 

Taani

9 256

 

 

Saksamaa

48

 

 

Prantsusmaa

48

 

 

Madalmaad

48

 

 

Rootsi

45

 

 

Ühendkuningriik

176

 

 

Liit

9 669

 

 

TAC

9 669

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

(1)   Üksnes kogused, kui heeringas on kaaspüügina püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 32 mm.



Liik:

heeringas (1)

Clupea harengus

Püügipiirkond:

4c, 7d (2)

(HER/4CXB7D)

Belgia

10 139  (3)

 

 

Taani

1 718  (3)

 

 

Saksamaa

1 008  (3)

 

 

Prantsusmaa

16 644  (3)

 

 

Madalmaad

30 002  (3)

 

 

Ühendkuningriik

6 529  (3)

 

 

Liit

66 040

 

 

TAC

600 588

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

(1)   Üksnes sellise heeringa kogused, mis on püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm.

(2)   Välja arvatud Blackwateri kalavaru: viide heeringavarule Thamesi suudme merepiirkonnas, mis piirneb joonega, mis kulgeb otse lõuna suunas Landguard Pointist (51°56′ N, 1°19,1′ E) laiuskraadini 51°33′ N ning sealt otse lääne suunas Ühendkuningriigi rannikul asuva punktini.

(3)   Eritingimus: sellest kvoodist kuni 50 % võib püüda 4b püügipiirkonnas (HER/*04B.).



Liik:

heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond:

5b, 6b ja 6aN püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (1)

(HER/5B6ANB)

Saksamaa

466 (2)

 

 

Prantsusmaa

88 (2)

 

 

Iirimaa

630 (2)

 

 

Madalmaad

466 (2)

 

 

Ühendkuningriik

2 520  (2)

 

 

Liit

4 170  (2)

 

 

TAC

4 170

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Viide heeringavarudele ICESi 6a püügipiirkonna selles osas, mis asub 7° läänepikkusest ida pool ja 55° põhjalaiusest põhja pool või 7° läänepikkusest lääne pool ja 56° põhjalaiusest põhja pool, välja arvatud Clyde'i piirkond.

(2)   Heeringat on keelatud püüda või pardal hoida selle TACi kohaldamisalasse jäävate ICESi püügipiirkondade neis vetes, mis asuvad vahemikus 56° N ja 57°30′ N, välja arvatud kuuemeremiiline vöönd mõõdetuna Ühendkuningriigi territoriaalvete lähtejoonest.



Liik:

heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond:

6aS (1), 7b, 7c

(HER/6AS7BC)

Iirimaa

1 482

 

 

Madalmaad

148

 

 

Liit

1 630

 

 

TAC

1 630

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Viide heeringavarudele 6a püügipiirkonnas, lõuna pool 56°00′ N ja lääne pool 07°00′ W.



Liik:

heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond:

6 Clyde (1)

(HER/06ACL.)

Ühendkuningriik

Kehtestatakse hiljem

 

 

Liit

Kehtestatakse hiljem (2)

 

 

TAC

Kehtestatakse hiljem (2)

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.
(1)   

Clyde'i kalavaru: viide heeringavarule merepiirkonnas, mis asub järgmisi koordinaate ühendavast joonest kirde pool:

— Mull of Kintyre (55°17,9′N, 05°47,8′W);

— punkt konkreetses asukohas (55°04′N, 05°23′W) ja

— Corsewall Point (55°00,5′N, 05°09,4′W).

(2)   Kinnitatakse samal tasemel, mis Ühendkuningriigi kvoot.



Liik:

heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond:

7a (1)

(HER/07A/MM)

Iirimaa

1 826

 

 

Ühendkuningriik

5 190

 

 

Liit

7 016

 

 

TAC

7 016

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
(1)   

Käesolevat püügipiirkonda on vähendatud järgmiste piiridega:

— põhjas laiuskraad 52°30′ N;

— lõunas laiuskraad 52°00′ N;

— läänes Iirimaa rannik;

— idas Ühendkuningriigi rannik.



Liik:

heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond:

7e ja 7f

(HER/7EF.)

Prantsusmaa

465

 

 

Ühendkuningriik

465

 

 

Liit

930

 

 

TAC

930

 
Ennetuslik TAC



Liik:

heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond:

7g (1), 7h (1), 7j (1) ja 7k (1)

(HER/7G-K.)

Saksamaa

113

 

 

Prantsusmaa

625

 

 

Iirimaa

8 751

 

 

Madalmaad

625

 

 

Ühendkuningriik

13

 

 

Liit

10 127

 

 

TAC

10 127

 

Analüütiline TAC

►M2  Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. ◄

(1)   

Käesolevat püügipiirkonda on vähendatud järgmiste piiridega:

— põhjas laiuskraad 52°30′ N;

— lõunas laiuskraad 52°00′ N;

— läänes Iirimaa rannik;

— idas Ühendkuningriigi rannik.



Liik:

anšoovis

Engraulis encrasicolus

Püügipiirkond:

8

(ANE/08.)

Hispaania

29 700

 

 

Prantsusmaa

3 300

 

 

Liit

33 000

 

 

TAC

33 000

 
Analüütiline TAC



Liik:

Anšoovis

Engraulis encrasicolus

Püügipiirkond:

9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(ANE/9/3411)

Hispaania

5 978

 

 

Portugal

6 522

 

 

Liit

12 500

 

 

TAC

12 500

 
Ennetuslik TAC



Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

Skagerrak

(COD/03AN.)

Belgia

20

 

 

Taani

6 397

 

 

Saksamaa

160

 

 

Madalmaad

40

 

 

Rootsi

1 119

 

 

Liit

7 736

 

 

TAC

7 995

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.



Liik:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

Kattegat

(COD/03AS.)

Taani

389 (1)

 

 

Saksamaa

8 (1)

 

 

Rootsi

233 (1)

 

 

Liit

630 (1)

 

 

TAC

630 (1)

 
Ennetuslik TAC

(1)   Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.



Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

4; 2a püügipiirkonna liidu veed; 3a püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat

(COD/2A3AX4)

Belgia

1 275

 

 

Taani

7 327

 

 

Saksamaa

4 645

 

 

Prantsusmaa

1 575

 

 

Madalmaad

4 140

 

 

Rootsi

49

 

 

Ühendkuningriik

16 808

 

 

Liit

35 819

 

 

Norra

7 337  (1)

 

 

TAC

43 156

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

(1)   Võib püüda liidu vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:



 

4. püügipiirkonna Norra veed (COD/*04N-)

Liit

31 132



Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

Norra veed lõuna pool 62° N

(COD/04-N.)

Rootsi

382 (1)

 

 

Liit

382

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nimetatud kalaliikide kvoodist maha.



Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

6b; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed lääne pool 12° 00′ W, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(COD/5W6-14)

Belgia

0

 

 

Saksamaa

1

 

 

Prantsusmaa

12

 

 

Iirimaa

16

 

 

Ühendkuningriik

45

 

 

Liit

74

 

 

TAC

74

 
Ennetuslik TAC



Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

6a püügipiirkond; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed ida pool 12°00′ W

(COD/5BE6A)

Belgia

0

 

 

Saksamaa

0

 

 

Prantsusmaa

0

 

 

Iirimaa

0

 

 

Ühendkuningriik

0

 

 

Liit

0

 

 

TAC

0 (1)

 
Analüütiline TAC

(1)   Kõnealuse TACiga hõlmatud piirkonnas kaaspüügil püütud turska võib lossida tingimusel, et eluskaalu järgi ei moodusta see rohkem kui 1,5 % pardal olevast püütud kalast püügireisi kohta. Seda sätet ei kohaldada lossimiskohustusega saagi suhtes.



Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

7a

(COD/07A.)

Belgia

9 (1)

 

 

Prantsusmaa

25 (1)

 

 

Iirimaa

459 (1)

 

 

Madalmaad

2 (1)

 

 

Ühendkuningriik

200 (1)

 

 

Liit

695 (1)

 

 

TAC

695 (1)

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

(1)   Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.



Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

7b, 7c, 7e–k, 8, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(COD/7XAD34)

Belgia

121

 

 

Prantsusmaa

1 984

 

 

Iirimaa

757

 

 

Madalmaad

0

 

 

Ühendkuningriik

214

 

 

Liit

3 076

 

 

TAC

3 076

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.



Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

7d

(COD/07D.)

Belgia

74

 

 

Prantsusmaa

1 456

 

 

Madalmaad

43

 

 

Ühendkuningriik

160

 

 

Liit

1 733

 

 

TAC

1 733

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.



Liik:

megrimid

Lepidorhombus spp.

Püügipiirkond:

2a ja 4. püügipiirkonna liidu veed

(LEZ/2AC4-C)

Belgia

8

 

 

Taani

7

 

 

Saksamaa

7

 

 

Prantsusmaa

41

 

 

Madalmaad

33

 

 

Ühendkuningriik

2 430

 

 

Liit

2 526

 

 

TAC

2 526

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.



Liik:

megrimid

Lepidorhombus spp.

Püügipiirkond:

5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 6; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(LEZ/56-14)

Hispaania

617

 

 

Prantsusmaa

2 407

 

 

Iirimaa

704

 

 

Ühendkuningriik

1 704

 

 

Liit

5 432

 

 

TAC

5 432

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

▼M2



Liik:

Megrimid

Lepidorhombus spp.

Püügipiirkond:

7

(LEZ/07.)

Belgia

333 (1)

 

 

Hispaania

3 693  (2)

 

 

Prantsusmaa

4 481  (2)

 

 

Iirimaa

2 038  (1)

 

 

Ühendkuningriik

1 765  (1)

 

 

Liit

12 310

 

 

TAC

12 310

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

(1)   5 % sellest kvoodist võib kasutada 8a, 8b, 8d ja 8e püügipiirkonnas (LEZ/*8ABDE) kaaspüügiks merikeelte sihtpüügil.

(2)   25 % sellest kvoodist võib püüda 8a, 8b, 8d ja 8e püügipiirkonnas (LEZ/*8ABDE).

▼B



Liik:

megrimid

Lepidorhombus spp.

Püügipiirkond:

8a, 8b, 8d ja 8e

(LEZ/8ABDE.)

Hispaania

674

 

 

Prantsusmaa

544

 

 

Liit

1 218

 

 

TAC

1 218

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.



Liik:

megrimid

Lepidorhombus spp.

Püügipiirkond:

8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(LEZ/8C3411)

Hispaania

1 280

 

 

Prantsusmaa

64

 

 

Portugal

43

 

 

Liit

1 387

 

 

TAC

1 387

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.



Liik:

merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond:

2a ja 4. püügipiirkonna liidu veed

(ANF/2AC4-C)

Belgia

573 (1)

 

 

Taani

1 264  (1)

 

 

Saksamaa

618 (1)

 

 

Prantsusmaa

118 (1)

 

 

Madalmaad

434 (1)

 

 

Rootsi

15 (1)

 

 

Ühendkuningriik

13 203  (1)

 

 

Liit

16 225  (1)

 

 

TAC

16 225

 
Ennetuslik TAC

(1)   Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda: 6; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes (ANF/*56-14).



Liik:

merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond:

4. püügipiirkonna Norra veed

(ANF/04-N.)

Belgia

51

 

 

Taani

1 305

 

 

Saksamaa

21

 

 

Madalmaad

18

 

 

Ühendkuningriik

305

 

 

Liit

1 700

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Ennetuslik TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond:

6; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(ANF/56-14)

Belgia

330

 

 

Saksamaa

377

 

 

Hispaania

353

 

 

Prantsusmaa

4 059

 

 

Iirimaa

918

 

 

Madalmaad

318

 

 

Ühendkuningriik

2 825

 

 

Liit

9 180

 

 

TAC

9 180

 
Ennetuslik TAC



Liik:

merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond:

7

(ANF/07.)

Belgia

3 097  (1)

 

 

Saksamaa

345 (1)

 

 

Hispaania

1 231  (1)

 

 

Prantsusmaa

19 875  (1)

 

 

Iirimaa

2 540  (1)

 

 

Madalmaad

401 (1)

 

 

Ühendkuningriik

6 027  (1)

 

 

Liit

33 516  (1)

 

 

TAC

33 516  (1)

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

(1)   Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 8a, 8b, 8d ja 8e püügipiirkonnas (ANF/*8ABDE).



Liik:

merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond:

8a, 8b, 8d ja 8e

(ANF/8ABDE.)

Hispaania

1 368

 

 

Prantsusmaa

7 612

 

 

Liit

8 980

 

 

TAC

8 980

 
Ennetuslik TAC



Liik:

merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond:

8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(ANF/8C3411)

Hispaania

3 296

 

 

Prantsusmaa

3

 

 

Portugal

656

 

 

Liit

3 955

 

 

TAC

3 955

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

▼M1



Liik:

kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

3a

(HAD/03A.)

Belgia

12

 

 

Taani

2 070

 

 

Saksamaa

132

 

 

Madalmaad

2

 

 

Rootsi

245

 

 

Liit

2 461

 

 

TAC

2 569

 
Analüütiline TAC

▼B



Liik:

kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

4; 2a püügipiirkonna liidu veed

(HAD/2AC4.)

Belgia

241

 

 

Taani

1 657

 

 

Saksamaa

1 054

 

 

Prantsusmaa

1 837

 

 

Madalmaad

181

 

 

Rootsi

167

 

 

Ühendkuningriik

27 324

 

 

Liit

32 461

 

 

Norra

9 306

 

 

TAC

41 767

 
Analüütiline TAC

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:



 

4. püügipiirkonna Norra veed (HAD/*04N-)

Liit

24 146



Liik:

kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

Norra veed lõuna pool 62° N

(HAD/04-N.)

Rootsi

707 (1)

 

 

Liit

707

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Tursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nimetatud kalaliikide kvoodist maha.



Liik:

kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

6b, 12. ja 14. piirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(HAD/6B1214)

Belgia

12

 

 

Saksamaa

40

 

 

Prantsusmaa

546

 

 

Iirimaa

429

 

 

Ühendkuningriik

4 136

 

 

Liit

5 163

 

 

TAC

5 163

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.



Liik:

kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

5b ja 6a piirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(HAD/5BC6A.)

Belgia

5 (1)

 

 

Saksamaa

6 (1)

 

 

Prantsusmaa

257 (1)

 

 

Iirimaa

762 (1)

 

 

Ühendkuningriik

3 624  (1)

 

 

Liit

4 654  (1)

 

 

TAC

4 654  (1)

 
Analüütiline TAC

(1)   Sellest kvoodist võib kuni 10 % püüda 4. piirkonnas; 2a püügipiirkonna liidu vetes (HAD/*2AC4.).



Liik:

kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

7b–k, 8, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(HAD/7X7A34)

Belgia

77

 

 

Prantsusmaa

4 606

 

 

Iirimaa

1 536

 

 

Ühendkuningriik

691

 

 

Liit

6 910

 

 

TAC

6 910

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.



Liik:

kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

7a

(HAD/07A.)

Belgia

51

 

 

Prantsusmaa

232

 

 

Iirimaa

1 388

 

 

Ühendkuningriik

1 536

 

 

Liit

3 207

 

 

TAC

3 207

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.



Liik:

merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond:

3a

(WHG/03A.)

Taani

929

 

 

Madalmaad

3

 

 

Rootsi

99

 

 

Liit

1 031

 

 

TAC

1 050

 
Ennetuslik TAC



Liik:

merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond:

4; 2a püügipiirkonna liidu veed

(WHG/2AC4.)

Belgia

442

 

 

Taani

1 912

 

 

Saksamaa

497

 

 

Prantsusmaa

2 873

 

 

Madalmaad

1 105

 

 

Rootsi

4

 

 

Ühendkuningriik

13 818

 

 

Liit

20 651

 

 

Norra

1 406  (1)

 

 

TAC

22 057

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

(1)   Võib püüda liidu vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:



 

4. püügipiirkonna Norra veed (WHG/*04N-)

Liit

13 991



Liik:

merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond:

6; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(WHG/56-14)

Saksamaa

1 (1)

 

 

Prantsusmaa

26 (1)

 

 

Iirimaa

64 (1)

 

 

Ühendkuningriik

122 (1)

 

 

Liit

213 (1)

 

 

TAC

213 (1)

 
Analüütiline TAC

(1)   Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.



Liik:

merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond:

7a

(WHG/07A.)

Belgia

0

 

 

Prantsusmaa

3

 

 

Iirimaa

46

 

 

Madalmaad

0

 

 

Ühendkuningriik

31

 

 

Liit

80

 

 

TAC

80

 
Analüütiline TAC



Liik:

merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond:

7b, 7c, 7d, 7e, 7f, 7g, 7h, 7j ja 7k

(WHG/7X7A-C)

Belgia

217

 

 

Prantsusmaa

13 328

 

 

Iirimaa

6 176

 

 

Madalmaad

108

 

 

Ühendkuningriik

2 384

 

 

Liit

22 213

 

 

TAC

22 213

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.



Liik:

merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond:

8

(WHG/08.)

Hispaania

1 016

 

 

Prantsusmaa

1 524

 

 

Liit

2 540

 

 

TAC

2 540

 
Ennetuslik TAC



Liik:

merlang ja pollak

Merlangius merlangus ja Pollachius pollachius

Püügipiirkond:

Norra veed lõuna pool 62° N

(W/P/04-N.)

Rootsi

190 (1)

 

 

Liit

190

 

 

TAC

Ei kohaldata

 
Ennetuslik TAC

(1)   Tursa, kilttursa ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nimetatud kalaliikide kvoodist maha.

▼M1



Liik:

euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond:

3a

(HKE/03A.)

Taani

2 890  (1)

 

 

Rootsi

246 (1)

 

 

Liit

3 136

 

 

TAC

3 136  (2)

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

(1)   Seda kvooti võib üle kanda 2.a ja 4. püügipiirkonna liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile teatada.

(2)   Euroopa merluusi põhjapoolsed varud järgmise TACi piires: 111 785 .

▼B



Liik:

euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond:

2a ja 4. püügipiirkonna liidu veed

(HKE/2AC4-C)

Belgia

52 (1)

 

 

Taani

2 112  (1)

 

 

Saksamaa

242 (1)

 

 

Prantsusmaa

468 (1)

 

 

Madalmaad

121 (1)

 

 

Ühendkuningriik

658 (1)

 

 

Liit

3 653  (1)

 

 

TAC

3 653  (2)

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

(1)   3a rajoonis võib sellest kvoodist kasutada kaaspüügiks kuni 10 % (HKE/*03A.).

(2)   Euroopa merluusi põhjapoolsed varud järgmise TACi piires: 111 785 .



Liik:

euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond:

6 ja 7; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(HKE/571214)

Belgia

575 (1)

 

 

Hispaania

18 434

 

 

Prantsusmaa

28 468  (1)

 

 

Iirimaa

3 449

 

 

Madalmaad

371 (1)

 

 

Ühendkuningriik

11 239  (1)

 

 

Liit

62 536

 

 

TAC

62 536  (2)

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

(1)   Seda kvooti võib üle kanda 2a ja 4. püügipiirkonna liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile teatada.

(2)   Euroopa merluusi põhjapoolsed varud järgmise TACi piires: 111 785 .

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:



 

8a, 8b, 8d ja 8e püügipiirkonnas (HKE/*8ABDE)

Belgia

74

Hispaania

2 974

Prantsusmaa

2 974

Iirimaa

372

Madalmaad

37

Ühendkuningriik

1 673

Liit

8 104



Liik:

euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond:

8a, 8b, 8d ja 8e

(HKE/8ABDE.)

Belgia

19 (1)

 

 

Hispaania

13 065

 

 

Prantsusmaa

29 338

 

 

Madalmaad

38 (1)

 

 

Liit

42 460

 

 

TAC

42 460  (2)

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

(1)   Seda kvooti võib üle kanda 4. püügipiirkonda ja 2a püügipiirkonna liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile teatada.

(2)   Euroopa merluusi põhjapoolsed varud järgmise TACi piires: 111 785 .

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:



 

6 ja 7; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (HKE/*57-14)

Belgia

4

Hispaania

3 784

Prantsusmaa

6 812

Madalmaad

11

Liit

10 611



Liik:

euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond:

8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(HKE/8C3411)

Hispaania

5 924

 

 

Prantsusmaa

569

 

 

Portugal

2 765

 

 

Liit

9 258

 

 

TAC

9 258

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.



Liik:

põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügipiirkond:

2. ja 4. püügipiirkonna Norra veed

(WHB/24-N.)

Taani

0

 

 

Ühendkuningriik

0

 

 

Liit

0

 

 

TAC

Ei kohaldata

 
Analüütiline TAC

▼M1



Liik:

põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügipiirkond:

1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(WHB/1X14)

Taani

61 277  (1)

 

 

Saksamaa

23 825  (1)

 

 

Hispaania

51 949  (1) (2)

 

 

Prantsusmaa

42 644  (1)

 

 

Iirimaa

47 451  (1)

 

 

Madalmaad

74 720  (1)

 

 

Portugal

4 826  (1) (2)

 

 

Rootsi

15 158  (1)

 

 

Ühendkuningriik

79 513  (1)

 

 

Liit

401 363  (1) (3)

 

 

Norra

110 000

 

 

Fääri saared

10 000

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

(1)   Eritingimus: liidu kasutatava 21 500 tonni suuruse kogukoguse raames võivad liikmesriigid oma kvoodist Fääri vetes (WHB/*05B-F) püüda järgmise protsendi: 9,2 %.

(2)   Seda kvooti võib üle kanda 8.c, 9. ja 10. püügipiirkonda; CECAFi 34.1.1 liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile teatada.

(3)   Eritingimus: ELi kvootidest 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes (WHB/*NZJM1) ning 8.c, 9. ja 10. püügipiirkonnas; CECAFi 34.1.1 liidu vetes (WHB/*NZJM2) võib järgmise koguse püüda Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse piirkonnas: 227 975 .

▼B



Liik:

põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügipiirkond:

8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(WHB/8C3411)

Hispaania

42 778

 

 

Portugal

10 695

 

 

Liit

53 473  (1)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

(1)   Eritingimus: liidu kvootidest 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8a, 8b, 8d, 8e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes (WHB/*NZJM1) ning 8c, 9. ja 10. püügipiirkonnas; CECAFi 34.1.1 liidu vetes (WHB/*NZJM2) võib järgmise koguse püüda Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse piirkonnas: 227 975 .



Liik:

põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügipiirkond:

2., 4a, 5. ja 6. püügipiirkonna liidu veed põhja pool 56°30′ N ja 7. püügipiirkond lääne pool 12°W

(WHB/24A567)

Norra

227 975  (1) (2)

 

 

Fääri saared

21 500  (3) (4)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

(1)   Arvestatakse rannikuäärsete riikide lepingus Norrale kehtestatud püügi piirnormist maha.

(2)   Eritingimus: 4a püügipiirkonna püük ei tohi ületada (WHB/* 04A-C): 40 000 .

(3)   Arvestatakse Fääri saarte püügi piirnormist maha.

(4)   Eritingimus: võidakse püüda ka 6b püügipiirkonnas (WHB/*06B-C). 4a püügipiirkonna püük ei tohi ületada (WHB/* 04A-C): 5 375 .



Liik:

väikesuulest ja pikklest

Microstomus kitt ja Glyptocephalus cynoglossus

Püügipiirkond:

2a ja 4. püügipiirkonna liidu veed

(L/W/2AC4-C)

Belgia

346

 

 

Taani

953

 

 

Saksamaa

122

 

 

Prantsusmaa

261

 

 

Madalmaad

794

 

 

Rootsi

11

 

 

Ühendkuningriik

3 904

 

 

Liit

6 391

 

 

TAC

6 391

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.



Liik:

sinine molva

Molva dypterygia

Püügipiirkond:

5b, 6. ja 7. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(BLI/5B67-)

Saksamaa

110

 

 

Eesti

17

 

 

Hispaania

347

 

 

Prantsusmaa

7 908

 

 

Iirimaa

30

 

 

Leedu

7

 

 

Poola

3

 

 

Ühendkuningriik

2 011

 

 

Muud

30 (1)

 

 

Liit

10 463

 

 

Norra

150 (2)

 

 

Fääri saared

150 (3)

 

 

TAC

10 763

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

(1)   Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(2)   Võib püüda 2a, 4., 5b, 6. ja 7. püügipiirkonna liidu vetes (BLI//*24X7C).

(3)   Kalju-tömppeakala ja süsisaba kaaspüük arvestatakse sellest kvoodist maha. Selle kvoodi alusel võib püüda 6a püügipiirkonna liidu vetes põhja pool 56°30′ N ja 6b püügipiirkonnas. Seda sätet ei kohaldada lossimiskohustusega saagi suhtes.



Liik:

sinine molva

Molva dypterygia

Püügipiirkond:

12. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(BLI/12INT-)

Eesti

1 (1)

 

 

Hispaania

273 (1)

 

 

Prantsusmaa

7 (1)

 

 

Leedu

2 (1)

 

 

Ühendkuningriik

2 (1)

 

 

Muud

1 (1)

 

 

Liit

286 (1)

 

 

TAC

286 (1)

 
Ennetuslik TAC

(1)   Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.



Liik:

sinine molva

Molva dypterygia

Püügipiirkond:

2. ja 4. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(BLI/24-)

Taani

4

 

 

Saksamaa

4

 

 

Iirimaa

4

 

 

Prantsusmaa

23

 

 

Ühendkuningriik

14

 

 

Muud

4 (1)

 

 

Liit

53

 

 

TAC

53

 
Ennetuslik TAC

(1)   Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

▼M1



Liik:

sinine molva

Molva dypterygia

Püügipiirkond:

3.a püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(BLI/03A-)

Taani

3

 

 

Saksamaa

2

 

 

Rootsi

3

 

 

Liit

8

 

 

TAC

8

 
Ennetuslik TAC

▼B



Liik:

harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(LIN/1/2.)

Taani

8

 

 

Saksamaa

8

 

 

Prantsusmaa

8

 

 

Ühendkuningriik

8

 

 

Muud

4 (1)

 

 

Liit

36

 

 

TAC

36

 
Ennetuslik TAC

(1)   Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

▼M1



Liik:

harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond:

3.a püügipiirkonna liidu veed

(LIN/03A.)

Belgia

6

 

 

Taani

50

 

 

Saksamaa

6

 

 

Rootsi

19

 

 

Ühendkuningriik

6

 

 

Liit

87

 

 

TAC

87

 
Ennetuslik TAC

▼B



Liik:

harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond:

4. püügipiirkonna liidu veed

(LIN/04-C.)

Belgia

25

 

 

Taani

385

 

 

Saksamaa

238

 

 

Prantsusmaa

214

 

 

Madalmaad

8

 

 

Rootsi

16

 

 

Ühendkuningriik

2 957

 

 

Liit

3 843

 

 

TAC

3 843

 
Ennetuslik TAC



Liik:

harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond:

5. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(LIN/05EI.)

Belgia

9

 

 

Taani

6

 

 

Saksamaa

6

 

 

Prantsusmaa

6

 

 

Ühendkuningriik

6

 

 

Liit

33

 

 

TAC

33

 
Ennetuslik TAC

▼M1



Liik:

harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond:

6., 7., 8., 9., 10., 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(LIN/6X14.)

Belgia

48 (1)

 

 

Taani

8 (1)

 

 

Saksamaa

173 (1)

 

 

Hispaania

3 498

 

 

Prantsusmaa

3 730  (1)

 

 

Iirimaa

935

 

 

Portugal

8

 

 

Ühendkuningriik

4 296  (1)

 

 

Liit

12 696

 

 

Norra

7 500  (2) (3) (4)

 

 

Fääri saared

200 (5) (6)

 

 

TAC

20 396

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

(1)   Eritingimus: sellest kvoodist kõige rohkem 15 % võib püüda 4. püügipiirkonna liidu vetes (LIN/*04-C.).

(2)   Eritingimus: selle alusel on lubatud 5.b, 6. ja 7. püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus 5.b, 6. ja 7. püügipiirkonnas ei tohi ületada järgmist kogust tonnides (OTH/*6X14.): 3 000 . Selle sätte alusel ei või kaaspüügil püütud turska 6.a püügipiirkonnas olla rohkem kui 5 %.

(3)   

Kaasa arvatud meriluts. Norrale kvoodiga eraldatud kogused püütakse ainult õngejadadega 5.b, 6. ja 7. püügipiirkonnas ja need on järgmised:



Molva (LIN/*5B67-)

7 500

Meriluts (USK/*5B67-)

2 923

(4)   Hariliku molva ja merilutsu Norra kvoodid on vastastikku asendatavad kuni järgmise ulatuse võrra (tonnides): 2 000 .

(5)   Kaasa arvatud meriluts. Püütakse 6.b ja 6.a püügipiirkonnas põhja pool 56°30′ N (LIN/*6BAN.).

(6)   Eritingimus: selle alusel on lubatud 6.a ja 6.b püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 20 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus 6.a ja 6.b püügipiirkonnas ei tohi ületada järgmist kogust tonnides (OTH/*6AB.): 75.

▼B



Liik:

harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond:

4. püügipiirkonna Norra veed

(LIN/04-N.)

Belgia

9

 

 

Taani

1 187

 

 

Saksamaa

33

 

 

Prantsusmaa

13

 

 

Madalmaad

2

 

 

Ühendkuningriik

106

 

 

Liit

1 350

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Ennetuslik TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

▼M1



Liik:

norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond:

3a

(NEP/03A.)

Taani

8 626

 

 

Saksamaa

25

 

 

Rootsi

3 087

 

 

Liit

11 738

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

11 738

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

▼B



Liik:

norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond:

2a ja 4. püügipiirkonna liidu veed

(NEP/2AC4-C)

Belgia

1 282

 

 

Taani

1 282

 

 

Saksamaa

19

 

 

Prantsusmaa

38

 

 

Madalmaad

660

 

 

Ühendkuningriik

21 237

 

 

Liit

24 518

 

 

TAC

24 518

 
Analüütiline TAC



Liik:

norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond:

4. püügipiirkonna Norra veed

(NEP/04-N.)

Taani

758

 

 

Saksamaa

0

 

 

Ühendkuningriik

42

 

 

Liit

800

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond:

6; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(NEP/5BC6.)

Hispaania

25

 

 

Prantsusmaa

98

 

 

Iirimaa

164

 

 

Ühendkuningriik

11 842

 

 

Liit

12 129

 

 

TAC

12 129

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.



Liik:

norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond:

7

(NEP/07.)

Hispaania

1 745  (1)

 

 

Prantsusmaa

7 074  (1)

 

 

Iirimaa

10 729  (1)

 

 

Ühendkuningriik

9 543  (1)

 

 

Liit

29 091  (1)

 

 

TAC

29 091  (1)

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.
(1)   

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:



 

ICESi 7. alapiirkonna funktsionaalne üksus 16 (NEP/*07U16):

Hispaania

825

Prantsusmaa

516

Iirimaa

992

Ühendkuningriik

401

Liit

2 734



Liik:

norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond:

8a, 8b, 8d ja 8e

(NEP/8ABDE.)

Hispaania

217

 

 

Prantsusmaa

3 397

 

 

Liit

3 614

 

 

TAC

3 614

 
Analüütiline TAC

▼M2



Liik:

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond:

8c

(NEP/08C.)

Hispaania

2 (1)

 

 

Prantsusmaa

0

 

 

Liit

2 (1)

 

 

TAC

2 (1)

 
Ennetuslik TAC

(1)   Eranditult püük kontrollpüügi raames, et koguda saagi püügimahu ühikuid käsitlevaid andmeid funktsionaalses üksuses 25 viiel püügikorral kuus augustis ja septembris laevadel, mille pardal on vaatlejad.

▼B



Liik:

norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond:

9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(NEP/9/3411)

Hispaania

95 (1)

 

 

Portugal

286 (1)

 

 

Liit

381 (1) (2)

 

 

TAC

381 (2)

 
Ennetuslik TAC

(1)   Sellest kuni 6 % võib püüda ICESi 9a rajooni (NEP/*9U267) funktsionaalsetes üksustes 26 ja 27.

(2)   Eespool osutatud TACi piires ei või ICESi 9a rajooni (NEP/*9U267) funktsionaalses üksuses 30 püüda rohkem kui järgmises koguses: 100.

▼M2



Liik:

Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond:

3a

(PRA/03A.)

Taani

2 162

 

 

Rootsi

1 165

 

 

Liit

3 327

 

 

TAC

6 230

 

Ennetuslik TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 2019. aastast 2018. aastasse tehtud ülekandmiste suhtes.

▼B



Liik:

harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond:

2a ja 4. püügipiirkonna liidu veed

(PRA/2AC4-C)

Taani

1 453

 

 

Madalmaad

14

 

 

Rootsi

59

 

 

Ühendkuningriik

431

 

 

Liit

1 957

 

 

TAC

1 957

 
Ennetuslik TAC



Liik:

harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond:

Norra veed lõuna pool 62° N

(PRA/04-N.)

Taani

211

 

 

Rootsi

123 (1)

 

 

Liit

334

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nimetatud kalaliikide kvoodist maha.



Liik:

viburhännakud

Penaeus spp.

Püügipiirkond:

Prantsuse Guajaana veed

(PEN/FGU.)

Prantsusmaa

Kehtestatakse hiljem (1)

 

 

Liit

Kehtestatakse hiljem (1) (2)

 

 

TAC

Kehtestatakse hiljem (1) (2)

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6

(1)   Viburhännakute Penaeus subtilis ja Penaeus brasiliensis püük on keelatud alla 30 meetri sügavustes vetes.

(2)   Kinnitatakse samal tasemel, mis Prantsusmaa kvoot.



Liik:

atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

Skagerrak

(PLE/03AN.)

Belgia

92

 

 

Taani

11 946

 

 

Saksamaa

61

 

 

Madalmaad

2 297

 

 

Rootsi

640

 

 

Liit

15 036

 

 

TAC

15 343

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.



Liik:

atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

Kattegat

(PLE/03AS.)

Taani

1 320

 

 

Saksamaa

15

 

 

Rootsi

148

 

 

Liit

1 483

 

 

TAC

1 483

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.



Liik:

atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

4; 2a püügipiirkonna liidu veed; 3a püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat

(PLE/2A3AX4)

Belgia

6 447

 

 

Taani

20 952

 

 

Saksamaa

6 044

 

 

Prantsusmaa

1 209

 

 

Madalmaad

40 290

 

 

Ühendkuningriik

29 816

 

 

Liit

104 758

 

 

Norra

7 885

 

 

TAC

112 643

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:



 

4. püügipiirkonna Norra veed (PLE/*04N-)

Liit

42 986



Liik:

atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

6; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(PLE/56-14)

Prantsusmaa

9

 

 

Iirimaa

261

 

 

Ühendkuningriik

388

 

 

Liit

658

 

 

TAC

658

 
Ennetuslik TAC



Liik:

atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

7a

(PLE/07A.)

Belgia

46

 

 

Prantsusmaa

20

 

 

Iirimaa

1 255

 

 

Madalmaad

14

 

 

Ühendkuningriik

458

 

 

Liit

1 793

 

 

TAC

1 793

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.



Liik:

atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

7b ja 7c

(PLE/7BC.)

Prantsusmaa

11

 

 

Iirimaa

63

 

 

Liit

74

 

 

TAC

74

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.



Liik:

atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

7d ja 7e

(PLE/7DE.)

Belgia

1 695

 

 

Prantsusmaa

5 651

 

 

Ühendkuningriik

3 014

 

 

Liit

10 360

 

 

TAC

10 360

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.



Liik:

atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

7f ja 7g

(PLE/7FG.)

Belgia

82

 

 

Prantsusmaa

148

 

 

Iirimaa

204

 

 

Ühendkuningriik

77

 

 

Liit

511

 

 

TAC

511

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.



Liik:

atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

7h, 7j ja 7k

(PLE/7HJK.)

Belgia

8

 

 

Prantsusmaa

16

 

 

Iirimaa

56

 

 

Madalmaad

32

 

 

Ühendkuningriik

16

 

 

Liit

128

 

 

TAC

128

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.



Liik:

atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

8, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(PLE/8/3411)

Hispaania

66

 

 

Prantsusmaa

263

 

 

Portugal

66

 

 

Liit

395

 

 

TAC

395

 
Ennetuslik TAC



Liik:

pollak

Pollachius pollachius

Püügipiirkond:

6; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(POL/56-14)

Hispaania

6

 

 

Prantsusmaa

190

 

 

Iirimaa

56

 

 

Ühendkuningriik

145

 

 

Liit

397

 

 

TAC

397

 
Ennetuslik TAC



Liik:

pollak

Pollachius pollachius

Püügipiirkond:

7

(POL/07.)

Belgia

378 (1)

 

 

Hispaania

23 (1)

 

 

Prantsusmaa

8 712  (1)

 

 

Iirimaa

929 (1)

 

 

Ühendkuningriik

2 121  (1)

 

 

Liit

12 163  (1)

 

 

TAC

12 163

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

(1)   Eritingimus: sellest kuni 2 % võib püüda: 8a, 8b, 8d ja 8e püügipiirkonnas (POL/*8ABDE).



Liik:

pollak

Pollachius pollachius

Püügipiirkond:

8a, 8b, 8d ja 8e

(POL/8ABDE.)

Hispaania

252

 

 

Prantsusmaa

1 230

 

 

Liit

1 482

 

 

TAC

1 482

 
Ennetuslik TAC



Liik:

pollak

Pollachius pollachius

Püügipiirkond:

8c

(POL/08C.)

Hispaania

208

 

 

Prantsusmaa

23

 

 

Liit

231

 

 

TAC

231

 
Ennetuslik TAC



Liik:

pollak

Pollachius pollachius

Püügipiirkond:

9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(POL/9/3411)

Hispaania

273 (1)

 

 

Portugal

9 (1) (2)

 

 

Liit

282 (1)

 

 

TAC

282 (2)

 
Ennetuslik TAC

(1)   Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 8c püügipiirkonna liidu vetes (POL/*08C.).

(2)   Lisaks sellele TACile võib Portugal püüda pollakit kuni 98 tonni (POL/93411P).



Liik:

põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond:

3a ja 4; 2a püügipiirkonna liidu veed

(POK/2C3A4)

Belgia

37

 

 

Taani

4 365

 

 

Saksamaa

11 024

 

 

Prantsusmaa

25 943

 

 

Madalmaad

110

 

 

Rootsi

600

 

 

Ühendkuningriik

8 452

 

 

Liit

50 531

 

 

Norra

55 262  (1)

 

 

TAC

105 793

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

(1)   Võib püüda üksnes 4. püügipiirkonna liidu vetes ja 3a püügipiirkonnas (POK/*3A4-C). Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast.



Liik:

põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond:

6; 5b, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(POK/56-14)

Saksamaa

534

 

 

Prantsusmaa

5 305

 

 

Iirimaa

428

 

 

Ühendkuningriik

3 308

 

 

Liit

9 575

 

 

Norra

640 (1)

 

 

TAC

10 215

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

(1)   Võib püüda põhja pool 56°30′ N (POK/*5614N).



Liik:

põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond:

Norra veed lõuna pool 62° N

(POK/04-N.)

Rootsi

880 (1)

 

 

Liit

880

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Tursa, kilttursa, pollaki ja merlangi kaaspüük arvestatakse nimetatud kalaliikide kvoodist maha.



Liik:

põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond:

7, 8, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(POK/7/3411)

Belgia

6

 

 

Prantsusmaa

1 245

 

 

Iirimaa

1 491

 

 

Ühendkuningriik

434

 

 

Liit

3 176

 

 

TAC

3 176

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 11 lõiget 1.



Liik:

harilik kammeljas ja sile kammeljas

Psetta maxima ja Scophthalmus rhombus

Püügipiirkond:

2a ja 4. püügipiirkonna liidu veed

(T/B/2AC4-C)

Belgia

521

 

 

Taani

1 113

 

 

Saksamaa

284

 

 

Prantsusmaa

134

 

 

Madalmaad

3 945

 

 

Rootsi

8

 

 

Ühendkuningriik

1 097

 

 

Liit

7 102

 

 

TAC

7 102

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.



Liik:

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond:

2a ja 4. püügipiirkonna liidu veed

(SRX/2AC4-C)

Belgia

278 (1) (2) (3) (4)

 

 

Taani

11 (1) (2) (3)

 

 

Saksamaa

14 (1) (2) (3)

 

 

Prantsusmaa

44 (1) (2) (3) (4)

 

 

Madalmaad

237 (1) (2) (3) (4)

 

 

Ühendkuningriik

1 070  (1) (2) (3) (4)

 

 

Liit

1 654  (1) (3)

 

 

TAC

1 654  (3)

 
Ennetuslik TAC

(1)   Valgetäpp-rai (Raja brachyura) püügist 4. püügipiirkonna liidu vetes (RJH/04-C.) ning kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/2AC4-C), ogarai (Raja clavata) (RJC/2AC4-C) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/2AC4-C) püügist teatatakse eraldi.

(2)   Kaaspüügi kvoot. Nimetatud liigid ei tohi eluskaalu järgi moodustada rohkem kui 25 % pardal olevast püütud kalast püügireisi kohta. Seda tingimust kohaldatakse üksnes laevade suhtes, mille üldpikkus on üle 15 meetri. Neid sätteid ei kohaldata määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustusega saagi suhtes.

(3)   Ei kohaldata valgetäpp-rai (Raja brachyura) puhul 2a püügipiirkonna liidu vetes ja peentäpp-rai (Raja microocellata) puhul 2a ja 4. püügipiirkonna liidu vetes. Juhupüügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nimetatud liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.

(4)   Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 7d püügipiirkonna liidu vetes (SRX/*07D2.), see ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 45 sätestatud keeldude kohaldamist nimetatud artiklites määratletud piirkondades. Valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/*07D2.), kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/*07D2.), ogarai (Raja clavata) (RJC/*07D2.) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/*07D2.) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) ja musterrai (Raja undulata) puhul.



Liik:

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond:

3a püügipiirkonna liidu veed

(SRX/03A-C.)

Taani

37 (1)

 

 

Rootsi

10 (1)

 

 

Liit

47 (1)

 

 

TAC

47

 
Ennetuslik TAC

(1)   Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/03A-C), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/03A-C) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/03A-C.) püügist teatatakse eraldi.



Liik:

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond:

6a, 6b, 7a–c ja 7e–k püügipiirkonna liidu veed

(SRX/67AKXD)

Belgia

876 (1) (2) (3) (4)

 

 

Eesti

5 (1) (2) (3) (4)

 

 

Prantsusmaa

3 929  (1) (2) (3) (4)

 

 

Saksamaa

12 (1) (2) (3) (4)

 

 

Iirimaa

1 266  (1) (2) (3) (4)

 

 

Leedu

20 (1) (2) (3) (4)

 

 

Madalmaad

4 (1) (2) (3) (4)

 

 

Portugal

22 (1) (2) (3) (4)

 

 

Hispaania

1 058  (1) (2) (3) (4)

 

 

Ühendkuningriik

2 507  (1) (2) (3) (4)

 

 

Liit

9 699  (1) (2) (3) (4)

 

 

TAC

9 699  (3) (4)

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

(1)   Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/67AKXD), ogarai (Raja clavata) (RJC/67AKXD), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/67AKXD), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/67AKXD), ümara helerai (Raja circularis) (RJI/67AKXD) ja šagräänrai (Raja fullonica) (RJF/67AKXD) püügist teatatakse eraldi.

(2)   Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 7d püügipiirkonna liidu vetes (SRX/*07D.), see ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 45 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades. Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/07D.), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/07D.), ümara helerai (Raja circularis) (RJI/*07D.) ja šagräänrai (Raja fullonica) (RJF/*07D.) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) ja musterrai (Raja undulata) puhul.

(3)   

Ei kohaldata peentäpp-rai (

Raja microocellata

) puhul, välja arvatud 7f ja 7g püügipiirkonna liidu vetes. Juhupüügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta. Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi 7f ja 7g püügipiirkonna liidu vetes

►M1

 (RJE/7FG.)

 ◄

püüda allpool esitatud kogustest suuremaid peentäpp-rai koguseid:



Liik:

peentäpp-rai

Raja microocellata

Püügipiirkond:

7f ja 7g püügipiirkonna liidu veed

(RJE/7FG.)

Belgia

14

 

 

Eesti

0

 

 

Prantsusmaa

63

 

 

Saksamaa

0

 

 

Iirimaa

20

 

 

Leedu

0

 

 

Madalmaad

0

 

 

Portugal

0

 

 

Hispaania

17

 

 

Ühendkuningriik

40

 

 

Liit

154

 

 

TAC

154

 
Ennetuslik TAC

Eritingimus:

sellest kuni 5 % võib püüda 7d püügipiirkonna liidu vetes ja tuleb teatada järgmise koodiga: (RJE/*07D.). See eritingimus ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 45 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades.
(4)   

Ei kohaldata musterrai (

Raja undulat

a) puhul. Nimetatud liiki ei tohi püüda selle TACiga hõlmatud piirkondades. Juhtudel, kui ei kohaldata lossimiskohustust, võib musterrai kaaspüüki 7e püügipiirkonnas lossida üksnes tervelt või roogitult. Püük on väiksem allpool tabelis esitatud kvoodist. Varasemad sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 45 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades. Musterrai kaaspüük tuleb eraldi teatada järgmise koodiga: (RJU/07E.). Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid musterrai koguseid.



Liik:

musterrai

Raja undulata

Püügipiirkond:

7e püügipiirkonna liidu veed

(RJU/07E.)

Belgia

15

 

 

Eesti

0

 

 

Prantsusmaa

65

 

 

Saksamaa

0

 

 

Iirimaa

21

 

 

Leedu

0

 

 

Madalmaad

0

 

 

Portugal

0

 

 

Hispaania

18

 

 

Ühendkuningriik

42

 

 

Liit

161

 

 

TAC

161

 
Ennetuslik TAC

Eritingimus:

sellest kuni 5 % võib püüda 7d püügipiirkonna liidu vetes ja tuleb teatada järgmise koodiga: (RJU/*07D.). See eritingimus ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 45 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades.



Liik:

railised

Rajiformes

Püügipiirkond:

7d püügipiirkonna liidu veed

(SRX/07D.)

Belgia

115 (1) (2) (3) (4)

 

 

Prantsusmaa

963 (1) (2) (3) (4)

 

 

Madalmaad

6 (1) (2) (3) (4)

 

 

Ühendkuningriik

192 (1) (2) (3) (4)

 

 

Liit

1 276  (1) (2) (3) (4)

 

 

TAC

1 276  (4)

 
Ennetuslik TAC

(1)   Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/07D.), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/07D.) ja peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/07D.) püügist teatatakse eraldi.

(2)   Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 6a, 6b, 7a–c ja 7e–k püügipiirkonna liidu vetes (SRX/*67AKD). Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/*67AKD), ogarai (Raja clavata) (RJC/*67AKD), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/*67AKD) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/*67AKD) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) ja musterrai (Raja undulata) puhul.

(3)   Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 2a ja 4 püügipiirkonna liidu vetes (SRX/*2AC4C). Valgetäpp-rai (Raja brachyura) püügist 4. püügipiirkonna liidu vetes (RJH/04-C.), kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/*2AC4C), ogarai (Raja clavata) (RJC/*2AC4C) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/*2AC4C) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) puhul.

(4)   

Ei kohaldata musterrai (

Raja undulat

a) puhul. Nimetatud liiki ei tohi püüda selle TACiga hõlmatud piirkondades. Juhtudel, kui ei kohaldata lossimiskohustust, võib musterrai kaaspüüki käesoleva TACiga hõlmatud püügipiirkonnas lossida üksnes tervelt või roogitult. Püük on väiksem allpool tabelis esitatud kvoodist. Varasemad sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 45 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades. Musterrai kaaspüük tuleb eraldi teatada järgmise koodiga: (RJU/07D.). Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid musterrai koguseid.



Liik:

musterrai

Raja undulata

Püügipiirkond:

7d püügipiirkonna liidu veed

(RJU/07D.)

Belgia

2

 

 

Prantsusmaa

14

 

 

Madalmaad

0

 

 

Ühendkuningriik

3

 

 

Liit

19

 

 

TAC

19

 
Ennetuslik TAC

Eritingimus:

sellest kuni 5 % võib püüda 7e püügipiirkonna liidu vetes ja tuleb teatada järgmise koodiga: (RJU/*07E.). See eritingimus ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 45 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades.



Liik:

railised

Rajiformes

Püügipiirkond:

8. ja 9. püügipiirkonna liidu veed

(SRX/89-C.)

Belgia

9 (1) (2)

 

 

Prantsusmaa

1 640  (1) (2)

 

 

Portugal

1 330  (1) (2)

 

 

Hispaania

1 338  (1) (2)

 

 

Ühendkuningriik

9 (1) (2)

 

 

Liit

4 326  (1) (2)

 

 

TAC

4 326  (2)

 
Ennetuslik TAC

(1)   Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/89-C.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/89-C.) ja ogarai (Raja clavata) (RJC/89-C.) püügist teatatakse eraldi.

(2)   Ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul. Nimetatud liiki ei tohi püüda selle TACiga hõlmatud piirkondades. Juhtudel, kui ei kohaldata lossimiskohustust, võib musterrai kaaspüüki 8. ja 9. alapiirkonnas lossida üksnes tervelt või roogitult. Püük on väiksem allpool tabelis esitatud kvoodist. Eelmised sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 45 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades. Musterrai kaaspüük tuleb eraldi teatada allpool asuvates tabelites esitatud kvootidega. Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid musterrai koguseid.



Liik:

Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond:

2a ja 4. püügipiirkonna liidu veed; 5b ja 6. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(GHL/2A-C46)

Taani

16

 

 

Saksamaa

28

 

 

Eesti

16

 

 

Hispaania

16

 

 

Prantsusmaa

259

 

 

Iirimaa

16

 

 

Leedu

16

 

 

Poola

16

 

 

Ühendkuningriik

1 017

 

 

Liit

1 400

 

 

Norra

1 100  (1)

 

 

TAC

2 500

 
Analüütiline TAC

(1)   Püütakse 2a ja 6. püügipiirkonna liidu vetes. 6. püügipiirkonnas võib nimetatud kogust püüda vaid õngejadadega (GHL/*2A6-C).



Liik:

harilik makrell

Scomber scombrus

Püügipiirkond:

3a ja 4; 2a, 3b ja 3c püügipiirkonna ja alarajoonide 22–32 liidu veed

(MAC/2A34.)

Belgia

519 (1) (2)

 

 

Taani

17 836  (1) (2)

 

 

Saksamaa

541 (1) (2)

 

 

Prantsusmaa

1 635  (1) (2)

 

 

Madalmaad

1 646  (1) (2)

 

 

Rootsi

4 991  (1) (2) (3)

 

 

Ühendkuningriik

1 525  (1) (2)

 

 

Liit

28 693  (1) (2) (3)

 

 

Norra

169 248  (4)

 

 

TAC

816 797

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

(1)   Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi ka järgmises kahes püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

(2)   Võib püüda ka 4a püügipiirkonna Norra vetes (MAC/*4AN.).

(3)   Eritingimus: kaasa arvatud järgnev kogus tonnides, mis püütakse 2a ja 4a püügipiirkonna Norra vetes (MAC/*2A4AN): 354.

(4)   Arvestatakse maha TACi Norra osast (juurdepääsukvoot). See kogus sisaldab Norra osa Põhjamere TACis, kogumahuga: 49 073 .

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid järgmistes piirkondades:



 

3a

3a ja 4bc

4b

4c

6. püügipiirkond, 2a püügipiirkonna rahvusvahelised veed, ajavahemikud 1. jaanuar – 15. veebruar 2018 ja 1. september – 31. detsember 2018

 

(MAC/*03A.)

(MAC/*3A4BC)

(MAC/*04B.)

(MAC/*04C.)

(MAC/*2A6.)

Taani

0

4 130

0

0

10 702

Prantsusmaa

0

490

0

0

0

Madalmaad

0

490

0

0

0

Rootsi

0

0

390

10

2 782

Ühendkuningriik

0

490

0

0

0

Norra

3 000

0

0

0

0



Liik:

harilik makrell

Scomber scombrus

Püügipiirkond:

6, 7, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 2a, 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(MAC/2CX14-)

Saksamaa

20 743

 

 

Hispaania

22

 

 

Eesti

172

 

 

Prantsusmaa

13 830

 

 

Iirimaa

69 141

 

 

Läti

127

 

 

Leedu

127

 

 

Madalmaad

30 249

 

 

Poola

1 460

 

 

Ühendkuningriik

190 143

 

 

Liit

326 014

 

 

Norra

14 609  (1) (2)

 

 

Fääri saared

30 877  (3)

 

 

TAC

816 797

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

(1)   Võib püüda üksnes 2a, 6a (põhja pool 56°30′ N), 4a, 7d, 7e, 7f ja 7h püügipiirkonnas (MAC/*AX7H).

(2)   Norra võib täiendavalt püüda järgmise koguse juurdepääsukvoodist põhja pool 56°30′ N ning see arvestatakse maha tema püügi piirnormist (MAC/*N5630): 33 850 .

(3)   See kogus arvestatakse maha Fääri saarte püügi piirnormist (juurdepääsukvoot). Võib püüda üksnes 6a (põhja pool 56°30′ N) püügipiirkonnas (MAC/*6AN56). Siiski võib 1. jaanuarist kuni 15. veebruarini ja 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini selle kvoodi alusel püüda ka 2a ja 4a (põhja pool 59°) püügipiirkonna ELi piirkonnas (MAC/*24N59).

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades ega järgmistel ajavahemikel püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:



 

2a püügipiirkonna liidu veed; 4a püügipiirkonna liidu ja Norra veed. Ajavahemikud 1. jaanuar – 15. veebruar 2018 ja 1. september – 31. detsember 2018

2a püügipiirkonna Norra veed

Fääri saarte veed

 

(MAC/*4A-EN)

(MAC/*2AN-)

(MAC/*FRO2)

Saksamaa

12 518

1 688

1 723

Prantsusmaa

8 346

1 124

1 149

Iirimaa

41 729

5 628

5 744

Madalmaad

18 256

2 461

2 513

Ühendkuningriik

114 759

15 480

15 798

Liit

195 608

26 381

26 927



Liik:

harilik makrell

Scomber scombrus

Püügipiirkond:

8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(MAC/8C3411)

Hispaania

30 746  (1)

 

 

Prantsusmaa

204 (1)

 

 

Portugal

6 355  (1)

 

 

Liit

37 305

 

 

TAC

816 797

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

(1)   Eritingimus: teiste liikmesriikidega vahetatavaid koguseid võib püüda 8a, 8b ja 8d püügipiirkonnas (MAC/*8ABD.). Hispaania, Portugali või Prantsusmaa poolt vahetamise eesmärgil antavad ning 8b ja 8d püügipiirkonnas püütavad kogused ei või siiski ületada 25 % doonorliikmesriigi kvootidest.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:



 

8b (MAC/*08B.)

Hispaania

2 582

Prantsusmaa

17

Portugal

534



Liik:

harilik makrell

Scomber scombrus

Püügipiirkond:

2a ja 4a püügipiirkonna Norra veed

(MAC/2A4A-N)

Taani

12 803

 

 

Liit

12 803

 

 

TAC

Ei kohaldata

 
Analüütiline TAC

▼M1



Liik:

harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

3a; alarajoonide 22–24 liidu veed

(SOL/3ABC24)

Taani

376

 

 

Saksamaa

22 (1)

 

 

Madalmaad

36 (1)

 

 

Rootsi

14

 

 

Liit

448

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

448

 
Analüütiline TAC

(1)   Selle kvoodi alusel võib püüda üksnes 3.a püügipiirkonnas ja alarajoonide 22–24 liidu vetes.

▼B



Liik:

harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

2a ja 4. püügipiirkonna liidu veed

(SOL/24-C.)

Belgia

1 307

 

 

Taani

597

 

 

Saksamaa

1 046

 

 

Prantsusmaa

261

 

 

Madalmaad

11 801

 

 

Ühendkuningriik

672

 

 

Liit

15 684

 

 

Norra

10 (1)

 

 

TAC

15 694

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

(1)   Võib püüda üksnes 4. püügipiirkonna liidu vetes (SOL/*04-C).



Liik:

harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

6; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(SOL/56-14)

Iirimaa

46

 

 

Ühendkuningriik

11

 

 

Liit

57

 

 

TAC

57

 
Ennetuslik TAC



Liik:

harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

7a

(SOL/07A.)

Belgia

10 (1)

 

 

Prantsusmaa

0 (1)

 

 

Iirimaa

17 (1)

 

 

Madalmaad

3 (1)

 

 

Ühendkuningriik

10 (1)

 

 

Liit

40 (1)

 

 

TAC

40 (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.



Liik:

harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

7b ja 7c

(SOL/7BC.)

Prantsusmaa

6

 

 

Iirimaa

36

 

 

Liit

42

 

 

TAC

42

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.



Liik:

harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

7d

(SOL/07D.)

Belgia

917

 

 

Prantsusmaa

1 833

 

 

Ühendkuningriik

655

 

 

Liit

3 405

 

 

TAC

3 405

 
Analüütiline TAC



Liik:

harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

7e

(SOL/07E.)

Belgia

42

 

 

Prantsusmaa

453

 

 

Ühendkuningriik

707

 

 

Liit

1 202

 

 

TAC

1 202

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.



Liik:

harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

7f ja 7g

(SOL/7FG.)

Belgia

574

 

 

Prantsusmaa

58

 

 

Iirimaa

29

 

 

Ühendkuningriik

259

 

 

Liit

920

 

 

TAC

920

 
Analüütiline TAC



Liik:

harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

7h, 7j ja 7k

(SOL/7HJK.)

Belgia

32

 

 

Prantsusmaa

64

 

 

Iirimaa

171

 

 

Madalmaad

51

 

 

Ühendkuningriik

64

 

 

Liit

382

 

 

TAC

382

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.



Liik:

harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

8a ja 8b

(SOL/8AB.)

Belgia

45

 

 

Hispaania

8

 

 

Prantsusmaa

3 319

 

 

Madalmaad

249

 

 

Liit

3 621

 

 

TAC

3 621

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.



Liik:

merikeeled

Solea spp.

Püügipiirkond:

8c, 8d, 8e, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(SOO/8CDE34)

Hispaania

403

 

 

Portugal

669

 

 

Liit

1 072

 

 

TAC

1 072

 
Ennetuslik TAC



Liik:

kilu ja seotud kaaspüük

Sprattus sprattus

Püügipiirkond:

3a

(SPR/03A.)

Taani

17 840  (1)

 

 

Saksamaa

37 (1)

 

 

Rootsi

6 750  (1)

 

 

Liit

24 627

 

 

TAC

26 624

 
Ennetuslik TAC

(1)   Merlangi ja kilttursa kaaspüük võib moodustada kuni 5 % kvoodist (OTH/*03A.). Merlangi ja kilttursa kaaspüük, mis arvestatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.

▼M2



Liik:

kilu ja seotud kaaspüük

Sprattus sprattus

Püügipiirkond:

2a ja 4. püügipiirkonna liidu veed

(SPR/2AC4-C)

Belgia

1 911  (1) (2)

 

 

Taani

151 264  (1) (2)

 

 

Saksamaa

1 911  (1) (2)

 

 

Prantsusmaa

1 911  (1) (2)

 

 

Madalmaad

1 911  (1) (2)

 

 

Rootsi

1 330  (1) (2) (3)

 

 

Ühendkuningriik

6 307  (1) (2)

 

 

Liit

166 545  (1)

 

 

Norra

10 000  (1)

 

 

Fääri saared

1 000  (1) (4)

 

 

TAC

177 545  (1)

 
Analüütiline TAC

(1)   Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. juulist 2018 kuni 30. juunini 2019.

(2)   Merlangi kaaspüük võib moodustada kuni 2 % kvoodist (OTH/*2AC4C). Merlangi kaaspüük, mis arvestatakse kvoodist maha vastavalt käesolevale sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.

(3)   Kaasa arvatud tobiad.

(4)   Võib sisaldada kuni 4 % heeringa kaaspüüki

▼B



Liik:

kilu

Sprattus sprattus

Püügipiirkond:

7d ja 7e

(SPR/7DE.)

Belgia

16

 

 

Taani

1 071

 

 

Saksamaa

16

 

 

Prantsusmaa

231

 

 

Madalmaad

231

 

 

Ühendkuningriik

1 731

 

 

Liit

3 296

 

 

TAC

3 296

 
Ennetuslik TAC



Liik:

harilik ogahai

Squalus acanthias

Püügipiirkond:

1., 5., 6., 7., 8., 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(DGS/15X14)

Belgia

20 (1)

 

 

Saksamaa

4 (1)

 

 

Hispaania

10 (1)

 

 

Prantsusmaa

83 (1)

 

 

Iirimaa

53 (1)

 

 

Madalmaad

0 (1)

 

 

Portugal

0 (1)

 

 

Ühendkuningriik

100 (1)

 

 

Liit

270 (1)

 

 

TAC

270 (1)

 

Ennetuslik TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

(1)   Harilikku ogahaid ei tohi püüda selle TACiga hõlmatud piirkondades. Kui harilikku ogahaid püütakse juhuslikult lossimiskohustusega hõlmamata kalapüügil, ei tohi neid isendeid kahjustada ja nad tuleb kiiresti vette tagasi lasta, nagu on nõutud käesoleva määruse artiklites 13 ja 45. Erandina artiklist 13 võib STECFi poolt positiivselt hinnatud kaaspüügi vältimisprogrammis osalev laev lossida ühes kuus kuni 2 tonni harilikku ogahaid, kes on kalapüügivahendite pardale hiivamise hetkel surnud. Kaaspüügi vältimisprogrammis osalevad liikmesriigid tagavad, et selle erandi alusel lossitud hariliku ogahai üldkogused ei ületa eespool märgitud koguseid. Enne lossimise lubamist peavad nad komisjonile edastama osalevate laevade nimekirja. Liikmesriigid vahetavad teavet kaaspüügi vältimise piirkondade kohta.

▼M1



Liik:

stauriidid ja seotud kaaspüük

Trachurus spp.

Püügipiirkond:

4.b, 4.c ja 7.d püügipiirkonna liidu veed

(JAX/4BC7D)

Belgia

14 (1)

 

 

Taani

5 985  (1)

 

 

Saksamaa

529 (1) (2)

 

 

Hispaania

111 (1)

 

 

Prantsusmaa

497 (1) (2)

 

 

Iirimaa

376 (1)

 

 

Madalmaad

3 604  (1) (2)

 

 

Portugal

13 (1)

 

 

Rootsi

75 (1)

 

 

Ühendkuningriik

1 425  (1) (2)

 

 

Liit

12 629

 

 

Norra

2 550  (3)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

15 179

 
Ennetuslik TAC

(1)   Hirvkala, kilttursa, merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük võib moodustada kuni 5 % kvoodist (OTH/*4BC7D). Hirvkala, kilttursa, merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük, mis arvestatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.

(2)   Eritingimus: kuni 5 % 7.d püügipiirkonnas püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud järgmiste piirkondade kvoodi kohaselt: 2.a, 4.a, 6., 7.a–c, 7.e–k, 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e püügipiirkonna liidu veed; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (JAX/*2A-14).

(3)   Võib püüda 4.a püügipiirkonna liidu vetes, kuid mitte 7.d püügipiirkonna liidu vetes (JAX/*04-C.).

▼B



Liik:

stauriidid ja seotud kaaspüük

Trachurus spp.

Püügipiirkond:

2a, 4a püügipiirkonna liidu veed; 6., 7a–c, 7e–k, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(JAX/2A-14)

Taani

9 861  (1) (3)

 

 

Saksamaa

7 694  (1) (2) (3)

 

 

Hispaania

10 494  (3) (5)

 

 

Prantsusmaa

3 960  (1) (2) (3) (5)

 

 

Iirimaa

25 625  (1) (3)

 

 

Madalmaad

30 871  (1) (2) (3)

 

 

Portugal

1 011  (3) (5)

 

 

Rootsi

675 (1) (3)

 

 

Ühendkuningriik

9 279  (1) (2) (3)

 

 

Liit

99 470

 

 

Fääri saared

1 600  (4)

 

 

TAC

101 070

 
Analüütiline TAC

(1)   Eritingimus: kuni 5 % kõnealusest 2a või 4a püügipiirkonna liidu vetes enne 30. juunit 2018 püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud 4b, 4c ja 7d püügipiirkonna liidu vete suhtes kehtestatud kvoodi kohaselt (JAX/*4BC7D).

(2)   Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda 7d püügipiirkonnas (JAX/*07D.). Selle eritingimuse kohaselt ja vastavalt joonealusele märkusele 3 tuleb hirvkala ja merlangi kaaspüük teatada eraldi järgmise koodiga: (OTH/*07D.).

(3)   Hirvkala, kilttursa, merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük võib moodustada kuni 5 % kvoodist (OTH/*2A-14). Hirvkala, kilttursa, merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük, mis arvestatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.

(4)   Üksnes 4a, 6a (põhja pool 56°30′ N), 7e, 7f ja 7h püügipiirkond.

(5)   Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 50 % püüda 8c püügipiirkonnas (JAX/*08C2.). Selle eritingimuse kohaselt ja vastavalt joonealusele märkusele 3 tuleb hirvkala ja merlangi kaaspüük teatada eraldi järgmise koodiga: (OTH/*08C2).



Liik:

stauriidid

Trachurus spp.

Püügipiirkond:

8c

(JAX/08C.)

Hispaania

14 335  (1)

 

 

Prantsusmaa

248

 

 

Portugal

1 417  (1)

 

 

Liit

16 000

 

 

TAC

16 000

 
Analüütiline TAC

(1)   Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda 9. püügipiirkonnas (JAX/*09).



Liik:

stauriidid

Trachurus spp.

Püügipiirkond:

9

(JAX/09.)

Hispaania

14 373  (1)

 

 

Portugal

41 182  (1)

 

 

Liit

55 555

 

 

TAC

55 555

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

(1)   Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda 8c püügipiirkonnas (JAX/*08C.).



Liik:

stauriidid

Trachurus spp.

Püügipiirkond:

10; CECAFi liidu veed (1)

(JAX/X34PRT)

Portugal

Kehtestatakse hiljem

 

 

Liit

Kehtestatakse hiljem (2)

 

 

TAC

Kehtestatakse hiljem (2)

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

(1)   Assoori saarte ümbruse veed.

(2)   Kinnitatakse samal tasemel, mis Portugali kvoot.



Liik:

stauriidid

Trachurus spp.

Püügipiirkond:

CECAFi liidu veed (1)

(JAX/341PRT)

Portugal

Kehtestatakse hiljem

 

 

Liit

Kehtestatakse hiljem (2)

 

 

TAC

Kehtestatakse hiljem (2)

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

(1)   Madeira ümbruse veed.

(2)   Kinnitatakse samal tasemel, mis Portugali kvoot.



Liik:

stauriidid

Trachurus spp.

Püügipiirkond:

CECAFi liidu veed (1)

(JAX/341SPN)

Hispaania

Kehtestatakse hiljem

 

 

Liit

Kehtestatakse hiljem (2)

 

 

TAC

Kehtestatakse hiljem (2)

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

(1)   Kanaari saarte ümbruse veed.

(2)   Kinnitatakse samal tasemel, mis Hispaania kvoot.

▼M2



Liik:

norra tursik ja seotud kaaspüük

Trisopterus esmarkii

Püügipiirkond:

3a; 2a ja 4. püügipiirkonna liidu veed

(NOP/2A3A4.)

Taani

85 186  (1)

 

 

Saksamaa

16 (1) (2)

 

 

Madalmaad

63 (1) (2)

 

 

Liit

85 265  (1) (3)

 

 

Norra

15 000  (4)

 

 

Fääri saared

6 000  (5)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Kilttursa ja merlangi kaaspüük võib moodustada kuni 5 % kvoodist (OT2/*2A3A4). Kilttursa ja merlangi kaaspüük, mis arvestatakse kvoodist maha vastavalt käesolevale sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.

(2)   Selle kvoodi alusel võib püüda ainult ICESi 2a, 3a ja 4. püügipiirkonna liidu vetes.

(3)   Liidu kvoodi alusel võib püüda ainult 1. novembrist 2017 kuni 31. oktoobrini 2018.

(4)   Kasutatakse sortimisvõret.

(5)   Kasutatakse sortimisvõret. Sisaldab kuni 15 % vältimatut kaaspüüki (NOP/*2A3A4), mis arvestatakse sellest kvoodist maha.

▼B



Liik:

norra tursik ja seotud kaaspüük

Trisopterus esmarki

Püügipiirkond:

4. püügipiirkonna Norra veed

(NOP/04-N.)

Taani

0

 

 

Ühendkuningriik

0

 

 

Liit

0

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

tehniliseks otstarbeks ettenähtud kala

Püügipiirkond:

4. püügipiirkonna Norra veed

(I/F/04-N.)

Rootsi

800 (1) (2)

 

 

Liit

800

 

 

TAC

Ei kohaldata

 
Ennetuslik TAC

(1)   Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nimetatud kalaliikide kvoodist maha.

(2)   Eritingimus: stauriidide (JAX/*04-N) püük ei tohi ületada järgmisi koguseid: 400.



Liik:

muud liigid

Püügipiirkond:

5b, 6. ja 7. püügipiirkonna liidu veed

(OTH/5B67-C)

Liit

Ei kohaldata

 

 

Norra

250 (1)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 
Ennetuslik TAC

(1)   Püütakse ainult õngejadaga.



Liik:

muud liigid

Püügipiirkond:

4. püügipiirkonna Norra veed

(OTH/04-N.)

Belgia

55

 

 

Taani

4 999

 

 

Saksamaa

564

 

 

Prantsusmaa

232

 

 

Madalmaad

400

 

 

Rootsi

Ei kohaldata (1)

 

 

Ühendkuningriik

3 750

 

 

Liit

10 000  (2)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 
Ennetuslik TAC

(1)   Kvoot, mille Norra eraldab Rootsile „muude liikide“ püügiks tavapärastes kogustes.

(2)   Kaasa arvatud püük, millele ei ole eraldi viidatud. Kui see on asjakohane, võib pärast konsultatsioone teha erandeid.



Liik:

muud liigid

Püügipiirkond:

2a, 4. ja 6a (põhja pool 56°30′ N) püügipiirkonna liidu veed

(OTH/2A46AN)

Liit

Ei kohaldata

 

 

Norra

5 750  (1) (2)

 

 

Fääri saared

150 (3)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 
Ennetuslik TAC

(1)   Üksnes 2a ja 4. püügipiirkond (OTH/*2A4-C).

(2)   Kaasa arvatud püük, millele ei ole eraldi viidatud. Kui see on asjakohane, võib pärast konsultatsioone teha erandeid.

(3)   Püütakse 4. ja 6a püügipiirkonnas põhja pool 56°30′ N (OTH/*46AN).



IB LISA

ATLANDI OOKEANI KIRDEOSA JA GRÖÖNIMAA, ICESi 1., 2., 5., 12. JA 14. ALAPIIRKOND NING NAFO 1. PIIRKONNA GRÖÖNIMAA VEED



Liik:

heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna liidu, Fääri saarte, Norra ja rahvusvahelised veed

(HER/1/2-)

Belgia

10 (1)

 

 

Taani

9 704  (1)

 

 

Saksamaa

1 699  (1)

 

 

Hispaania

32 (1)

 

 

Prantsusmaa

419 (1)

 

 

Iirimaa

2 512  (1)

 

 

Madalmaad

3 472  (1)

 

 

Poola

491 (1)

 

 

Portugal

32 (1)

 

 

Soome

150 (1)

 

 

Rootsi

3 595  (1)

 

 

Ühendkuningriik

6 203  (1)

 

 

Liit

28 319  (1)

 

 

Fääri saared

4 000  (2) (3)

 

 

Norra

25 487  (2) (4)

 

 

TAC

435 000

 
Analüütiline TAC

(1)   Komisjonile saakide kohta aruande esitamisel tuleb teatada ka igas järgnevalt nimetatud piirkonnas püütud kogused: NEAFCi reguleeritav piirkond ja liidu veed.

(2)   Võib kalastada liidu vetes põhja pool 62° N.

(3)   Arvestatakse Fääri saarte püügi piirnormist maha.

(4)   Arvestatakse Norra püügi piirnormidest maha.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:



 

Norra vetes põhja pool 62° N ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas (HER/*2AJMN)

 

25 487

 

2, 5b põhja pool 62° N (Fääri saarte veed) (HER/*25B-F)

Belgia

1

Taani

1 371

Saksamaa

240

Hispaania

5

Prantsusmaa

59

Iirimaa

355

Madalmaad

490

Poola

69

Portugal

5

Soome

21

Rootsi

508

Ühendkuningriik

876



Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed

(COD/1N2AB.)

Saksamaa

2 780

 

 

Kreeka

345

 

 

Hispaania

3 101

 

 

Iirimaa

345

 

 

Prantsusmaa

2 552

 

 

Portugal

3 101

 

 

Ühendkuningriik

10 784

 

 

Liit

23 008

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

NAFO 1F piirkonna Gröönimaa veed ning 5., 12. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed

(COD/N1GL14)

Saksamaa

1 718  (1)

 

 

Ühendkuningriik

382 (1)

 

 

Liit

2 100  (1)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Nimetatud kvoodile kehtivad järgmised tingimused, v.a kaaspüügile:
1)  püük on keelatud 1. aprillist kuni 31. maini 2018;
2)  liidu laevad võivad valida kalapüügi ühes või mõlemas alljärgnevas püügipiirkonnas.


Aruandluskood

Geograafilised piirid

COD/GRL1

Gröönimaa kalapüügipiirkonna osa, mis asub NAFO alapiirkonnas 1F lääne pool 44°00′W ja lõuna pool 60° 45′ N, NAFO alapiirkonna 1 osa, mis asub lõuna pool paralleelist 60°45′ põhjalaiust (Cape Desolation), ning Gröönimaa kalapüügipiirkonna osa, mis asub ICESi 14b rajoonis ida pool 44°00′ W ja lõuna pool 62° 30′ N.

COD/GRL2

Gröönimaa kalapüügipiirkonna osa, mis asub ICES 14b rajoonis põhja pool 62°30′ N.

▼M1



Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

1 ja 2b

(COD/1/2B.)

Saksamaa

5 409  (3)

 

 

Hispaania

12 047  (3)

 

 

Prantsusmaa

2 461  (3)

 

 

Poola

2 359  (3)

 

 

Portugal

2 472  (3)

 

 

Ühendkuningriik

3 552  (3)

 

 

Muud liikmesriigid

390 (1) (3)

 

 

Liit

28 690  (2)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Välja arvatud Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Poola, Portugal ja Ühendkuningriik.

(2)   Liidu kasutuses olevate tursavarude osa jaotamine Teravmägede ja Karusaare püügipiirkonnas ning kaasnenud kilttursa kaaspüük ei piira ühelgi viisil 1920. aasta Pariisi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi.

(3)   Kilttursa kaaspüük võib olla kuni 14 % loomuse kohta. Kilttursa kaaspüügi kogused lisanduvad tursakvoodile.

▼B



Liik:

tursk ja kilttursk

Gadus morhua ja Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

5b püügipiirkonna Fääri saarte veed

(C/H/05B-F.)

Saksamaa

19

 

 

Prantsusmaa

114

 

 

Ühendkuningriik

817

 

 

Liit

950

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

pikksabad

Macrourus spp.

Püügipiirkond:

5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed

(GRV/514GRN)

Liit

80 (1)

 

 

TAC

Ei kohaldata (2)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514GRN) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514GRN) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.

(2)   Kokku eraldatakse Norrale allpool esitatud kogus tonnides ning seda võib püüda kas tabelis osutatud TACi piirkonnas või NAFO 1. piirkonna Gröönimaa vetes (GRV/514N1G). Eritingimus nimetatud koguse kohta: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514N1G) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514N1G) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.



Liik:

pikksabad

Macrourus spp.

Püügipiirkond:

NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed

(GRV/N1GRN.)

Liit

20 (1)

 

 

TAC

Ei kohaldata (2)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/N1GRN.) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/N1GRN.) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.

(2)   Kokku eraldatakse Norrale allpool esitatud kogus tonnides ning seda võib püüda kas tabelis osutatud TACi piirkonnas või 5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa vetes (GRV/514N1G). Eritingimus nimetatud koguse kohta: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514N1G) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514N1G) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.



Liik:

moiva

Mallotus villosus

Püügipiirkond:

2b

(CAP/02B.)

Liit

0

 

 

TAC

0

 
Analüütiline TAC



Liik:

moiva

Mallotus villosus

Püügipiirkond:

5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed

(CAP/514GRN)

Taani

0

 

 

Saksamaa

0

 

 

Rootsi

0

 

 

Ühendkuningriik

0

 

 

Kõik liikmesriigid

0 (1)

 

 

Liit

0 (2)

 

 

Norra

16 016  (2)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Taani, Saksamaa, Rootsi ja Ühendkuningriik võivad kasutada „kõigi liikmesriikide“ kvooti ainult oma kvoodi ammendamisel. Liikmesriigid, kellele kuulub üle 10 % liidu kvoodist, ei tohi kasutada „kõigi liikmesriikide“ kvooti.

(2)   Kalastamisperiood 20. juunist 2017 kuni 30. aprillini 2018.



Liik:

kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed

(HAD/1N2AB.)

Saksamaa

257

 

 

Prantsusmaa

154

 

 

Ühendkuningriik

789

 

 

Liit

1 200

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügipiirkond:

Fääri saarte veed

(WHB/2A4AXF)

Taani

1 100

 

 

Saksamaa

75

 

 

Prantsusmaa

120

 

 

Madalmaad

105

 

 

Ühendkuningriik

1 100

 

 

Liit

2 500  (1)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Põhjaputassuu saak võib sisaldada põhjaatlandi hõbekala vältimatut kaaspüüki.



Liik:

harilik molva ja sinine molva

Molva molva ja Molva dypterygia

Püügipiirkond:

5b püügipiirkonna Fääri saarte veed

(B/L/05B-F.)

Saksamaa

586

 

 

Prantsusmaa

1 300

 

 

Ühendkuningriik

114

 

 

Liit

2 000  (1)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Kalju-tömppeakala ja süsisaba kaaspüük arvestatakse sellest kvoodist maha kuni järgmise piirnormi ulatuses (OTH/*05B-F): 665.



Liik:

harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond:

5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed

(PRA/514GRN)

Taani

525

 

 

Prantsusmaa

525

 

 

Liit

1 050

 

 

Norra

1 500

 

 

Fääri saared

1 200

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond:

NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed

(PRA/N1GRN.)

Taani

1 300

 

 

Prantsusmaa

1 300

 

 

Liit

2 600

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed

(POK/1N2AB.)

Saksamaa

2 040

 

 

Prantsusmaa

328

 

 

Ühendkuningriik

182

 

 

Liit

2 550

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(POK/1/2INT)

Liit

0

 

 

TAC

Ei kohaldata

 
Analüütiline TAC



Liik:

põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond:

5b püügipiirkonna Fääri saarte veed

(POK/05B-F.)

Belgia

56

 

 

Saksamaa

347

 

 

Prantsusmaa

1 691

 

 

Madalmaad

56

 

 

Ühendkuningriik

650

 

 

Liit

2 800

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed

(GHL/1N2AB.)

Saksamaa

25 (1)

 

 

Ühendkuningriik

25 (1)

 

 

Liit

50 (1)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.



Liik:

Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(GHL/1/2INT)

Liit

900 (1)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 
Ennetuslik TAC

(1)   Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.



Liik:

Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond:

NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed

(GHL/N1GRN.)

Saksamaa

1 925  (1)

 

 

Liit

1 925  (1)

 

 

Norra

575 (1)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Tohib püüda lõuna pool 68° N.



Liik:

Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond:

5., 12. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed

(GHL/5-14GL)

Saksamaa

4 289

 

 

Ühendkuningriik

226

 

 

Liit

4 515  (1)

 

 

Norra

575

 

 

Fääri saared

110

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Püütakse korraga kuni kuue laevaga.



Liik:

meriahvenad (madalvee pelaagilised)

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

5. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(RED/51214S)

Eesti

0

 

 

Saksamaa

0

 

 

Hispaania

0

 

 

Prantsusmaa

0

 

 

Iirimaa

0

 

 

Läti

0

 

 

Madalmaad

0

 

 

Poola

0

 

 

Portugal

0

 

 

Ühendkuningriik

0

 

 

Liit

0

 

 

TAC

0

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

meriahvenad (süvamere pelaagilised)

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

5. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(RED/51214D)

Eesti

30 (1) (2)

 

 

Saksamaa

613 (1) (2)

 

 

Hispaania

108 (1) (2)

 

 

Prantsusmaa

57 (1) (2)

 

 

Iirimaa

0 (1) (2)

 

 

Läti

11 (1) (2)

 

 

Madalmaad

0 (1) (2)

 

 

Poola

55 (1) (2)

 

 

Portugal

129 (1) (2)

 

 

Ühendkuningriik

1 (1) (2)

 

 

Liit

1 004  (1) (2)

 

 

TAC

6 500  (1) (2)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Võib püüda ainult piirkonnas, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud alas:



Punkt

Laiuskraad

Pikkuskraad

1

64°45′N

28°30′W

2

62°50′N

25°45′W

3

61°55′N

26°45′W

4

61°00′N

26°30′W

5

59°00′N

30°00′W

6

59°00′N

34°00′W

7

61°30′N

34°00′W

8

62°50′N

36°00′W

9

64°45′N

28°30′W.

(2)   Tohib püüda ainult 10. maist kuni 31. detsembrini.



Liik:

meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed

(RED/1N2AB.)

Saksamaa

766

 

 

Hispaania

95

 

 

Prantsusmaa

84

 

 

Portugal

405

 

 

Ühendkuningriik

150

 

 

Liit

1 500

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(RED/1/2INT)

Liit

Kehtestatakse hiljem (1) (2)

 

 

TAC

8 000  (3)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Püük lõpetatakse, kui NEAFCi osalised on lubatud kogupüügi täielikult ära kasutanud. Liikmesriigid keelavad alates lõpetamise kuupäevast oma lipu all sõitvatel laevadel meriahvenate sihtpüügi.

(2)   Liikmesriigid piiravad muu kalapüügiga kaasnevat meriahvenate kaaspüüki nii, et see ei moodustaks üle 1 % kogu pardal hoitavast saagist.

(3)   Ajutine püügi piirnorm, mis hõlmab kõigi NEAFCi osaliste püüke.

▼M1



Liik:

meriahvenad (pelaagilised)

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

NAFO 1F piirkonna Gröönimaa veed ning 5., 12. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed

(RED/N1G14P)

Saksamaa

858 (1) (2) (3)

 

 

Prantsusmaa

4 (1) (2) (3)

 

 

Ühendkuningriik

6 (1) (2) (3)

 

 

Liit

868 (1) (2) (3)

 

 

Norra

628 (1) (2)

 

 

Fääri saared

0 (1) (2) (4)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Tohib püüda ainult 10. maist kuni 31. detsembrini.

(2)   

Võib püüda ainult Gröönimaa vetes meriahvenate kaitsealal järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:



Punkt

Laiuskraad

Pikkuskraad

1

64° 45′ N

28° 30′ W

2

62° 50′ N

25° 45′ W

3

61° 55′ N

26° 45′ W

4

61° 00′ N

26° 30′ W

5

59° 00′ N

30° 00′ W

6

59° 00′ N

34° 00′ W

7

61° 30′ N

34° 00′ W

8

62° 50′ N

36° 00′ W

9

64° 45′ N

28° 30′ W

(3)   Eritingimus: selle kvoodi alusel võib püüda ka eespool osutatud meriahvenate kaitseala rahvusvahelistes vetes (RED/*5-14P).

(4)   Võib püüda ainult 5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa vetes (RED/*514GN).

▼B



Liik:

meriahvenad (põhjalähedased)

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

NAFO 1F piirkonna Gröönimaa veed ning 5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed

(RED/N1G14D)

Saksamaa

1 630  (1)

 

 

Prantsusmaa

8 (1)

 

 

Ühendkuningriik

12 (1)

 

 

Liit

1 650  (1)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Võib püüda ainult traaliga ning järgmiste koordinaatidega määratletud joonest ainult põhja ja lääne pool:



Punkt

Laiuskraad

Pikkuskraad

1

59°15′N

54°26′W

2

59°15′N

44°00′W

3

59°30′N

42°45′W

4

60°00′N

42°00′W

5

62°00′N

40°30′W

6

62°00′N

40°00′W

7

62°40′N

40°15′W

8

63°09′N

39°40′W

9

63°30′N

37°15′W

10

64°20′N

35°00′W

11

65°15′N

32°30′W

12

65°15′N

29°50′W.



Liik:

meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

5b püügipiirkonna Fääri saarte veed

(RED/05B-F.)

Belgia

1

 

 

Saksamaa

92

 

 

Prantsusmaa

6

 

 

Ühendkuningriik

1

 

 

Liit

100

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

muud liigid

Püügipiirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed

(OTH/1N2AB.)

Saksamaa

117 (1)

 

 

Prantsusmaa

47 (1)

 

 

Ühendkuningriik

186 (1)

 

 

Liit

350 (1)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.



Liik:

muud liigid (1)

Püügipiirkond:

5b püügipiirkonna Fääri saarte veed

(OTH/05B-F.)

Saksamaa

281

 

 

Prantsusmaa

253

 

 

Ühendkuningriik

166

 

 

Liit

700

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Välja arvatud kaubandusliku väärtuseta kalaliigid.



Liik:

lestalised

Püügipiirkond:

5b püügipiirkonna Fääri saarte veed

(FLX/05B-F.)

Saksamaa

9

 

 

Prantsusmaa

7

 

 

Ühendkuningriik

34

 

 

Liit

50

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

kaaspüük (1)

Püügipiirkond:

Gröönimaa veed

(B-C/GRL)

Liit

750

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Ennetuslik TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Pikksabade (Macrourus spp.) kaaspüügist tuleb teatada vastavalt järgmistele püügivõimaluste tabelitele: pikksabad 5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa vetes (GRV/514GRN) ja pikksabad NAFO 1. piirkonna Gröönimaa vetes (GRV/N1GRN.).



IC LISA

ATLANDI OOKEANI LOODEOSA

NAFO KONVENTSIOONI ALA



Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

NAFO 2J3KL

(COD/N2J3KL)

Liit

0 (1)

 

 

TAC

0 (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.



Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

NAFO 3NO

(COD/N3NO.)

Liit

0 (1)

 

 

TAC

0 (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina, kuni 1 000 kg või 4 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.



Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

NAFO 3M

(COD/N3M.)

Eesti

124

 

 

Saksamaa

519

 

 

Läti

124

 

 

Leedu

124

 

 

Poola

423

 

 

Hispaania

1 594

 

 

Prantsusmaa

222

 

 

Portugal

2 187

 

 

Ühendkuningriik

1 038

 

 

Liit

6 356

 

 

TAC

11 145

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

pikklest

Glyptocephalus cynoglossus

Püügipiirkond:

NAFO 3L

(WIT/N3L.)

Liit

0 (1)

 

 

TAC

0 (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.



Liik:

pikklest

Glyptocephalus cynoglossus

Püügipiirkond:

NAFO 3NO

(WIT/N3NO.)

Eesti

49

 

 

Läti

49

 

 

Leedu

49

 

 

Liit

148

 

 

TAC

1 116

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

harilik karelest

Hippoglossoides platessoides

Püügipiirkond:

NAFO 3M

(PLA/N3M.)

Liit

0 (1)

 

 

TAC

0 (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.



Liik:

harilik karelest

Hippoglossoides platessoides

Püügipiirkond:

NAFO 3LNO

(PLA/N3LNO.)

Liit

0 (1)

 

 

TAC

0 (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.



Liik:

lühiuimkalmaar

Illex illecebrosus

Püügipiirkond:

NAFO alapiirkonnad 3 ja 4

(SQI/N34.)

Eesti

128 (1)

 

 

Läti

128 (1)

 

 

Leedu

128 (1)

 

 

Poola

227 (1)

 

 

Liit

Ei kohaldata (1) (2)

 

 

TAC

34 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Tohib püüda 1. juulist kuni 31. detsembrini 2018.

(2)   Puudub liidu kindlaksmääratud osa. Allpool kindlaks määratud kogus tonnides antakse kasutada Kanadale ja liidu liikmesriikidele, välja arvatud Eesti, Läti, Leedu ja Poola: 29 467 .



Liik:

ruske soomuslest

Limanda ferruginea

Püügipiirkond:

NAFO 3LNO

(YEL/N3LNO.)

Liit

0 (1)

 

 

TAC

17 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 2 500 kg või 10 %, olenevalt sellest, kumb on suurem. Kui NAFO poolt lepinguosalistele ettenähtud, ilma varu osa kindlaks määramata ruske soomuslesta kvoot on ammendatud, on kaaspüügi piirnormid: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.



Liik:

moiva

Mallotus villosus

Püügipiirkond:

NAFO 3NO

(CAP/N3NO.)

Liit

0 (1)

 

 

TAC

0 (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.



Liik:

harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond:

NAFO 3LNO (1) (2)

(PRA/N3LNO.)

Eesti

0 (3)

 

 

Läti

0 (3)

 

 

Leedu

0 (3)

 

 

Poola

0 (3)

 

 

Hispaania

0 (3)

 

 

Portugal

0 (3)

 

 

Liit

0 (3)

 

 

TAC

0 (3)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Välja arvatud ala, mis on piiritletud järgmiste koordinaatidega:



Punkt nr

Põhjalaius

Läänepikkus

1

47° 20′ 0

46° 40′ 0

2

47° 20′ 0

46° 30′ 0

3

46° 00′ 0

46° 30′ 0

4

46° 00′ 0

46° 40′ 0.
(2)   

Kalapüük on keelatud vähem kui 200 m sügavusel järgmiste koordinaatidega määratletud joonest lääne poole jäävas piirkonnas:



Punkt nr

Põhjalaius

Läänepikkus

1

46° 00′ 0

47° 49′ 0

2

46° 25′ 0

47° 27′ 0

3

46°42′ 0

47° 25′ 0

4

46° 48′ 0

47° 25′ 50

5

47° 16′ 50

47° 43′ 50.

(3)   Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.



Liik:

harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond:

NAFO 3M (1)

(PRA/*N3M.)

TAC

Ei kohaldata (2)

 
Analüütiline TAC
(1)   

Seda varu võib püüda ka rajoonis 3L järgmiste koordinaatidega piiratud alal:



Punkt nr

Põhjalaius

Läänepikkus

1

47° 20′ 0

46° 40′ 0

2

47° 20′ 0

46° 30′ 0

3

46° 00′ 0

46° 30′ 0

4

46° 00′ 0

46° 40′ 0


Punkt nr

Põhjalaius

Läänepikkus

1

47° 55′ 0

45° 00′ 0

2

47° 30′ 0

44° 15′ 0

3

46° 55′ 0

44° 15′ 0

4

46° 35′ 0

44° 30′ 0

5

46° 35′ 0

45° 40′ 0

6

47° 30′ 0

45° 40′ 0

7

47° 55′ 0

45° 00′ 0.
(2)   

Ei ole asjakohane. Püüki reguleeritakse püügikoormuse piiramise abil. Asjaomased liikmesriigid väljastavad oma kõnealuse püügiga tegelevatele kalalaevadele püügilube ning teatavad kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1224/2009 nendest lubadest komisjonile enne laeva püügitegevuse algust.



Liikmesriik

Laevade suurim arv

Püügipäevade suurim arv

Taani

0

0

Eesti

0

0

Hispaania

0

0

Läti

0

0

Leedu

0

0

Poola

0

0

Portugal

0

0.



Liik:

Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond:

NAFO 3LMNO

(GHL/N3LMNO)

Eesti

331

 

 

Saksamaa

338

 

 

Läti

47

 

 

Leedu

24

 

 

Hispaania

4 534

 

 

Portugal

1 895

 

 

Liit

7 169

 

 

TAC

12 227

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

railased

Rajidae

Püügipiirkond:

NAFO 3LNO

(SKA/N3LNO.)

Eesti

283

 

 

Leedu

62

 

 

Hispaania

3 403

 

 

Portugal

660

 

 

Liit

4 408

 

 

TAC

7 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

NAFO 3LN

(RED/N3LN.)

Eesti

702

 

 

Saksamaa

483

 

 

Läti

702

 

 

Leedu

702

 

 

Liit

2 589

 

 

TAC

14 200

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

NAFO 3M

(RED/N3M.)

Eesti

1 571  (1)

 

 

Saksamaa

513 (1)

 

 

Läti

1 571  (1)

 

 

Leedu

1 571  (1)

 

 

Hispaania

233 (1)

 

 

Portugal

2 354  (1)

 

 

Liit

7 813  (1)

 

 

TAC

10 500  (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Selle kvoodi alla kuuluva püügi korral tuleb järgida kõnealusele varule kõigi NAFO lepinguosaliste jaoks kehtestatud TACi. Selle TACi piires ei või enne 1. juulit 2018 püüda rohkem kui on lubatud poolaastaks ette nähtud järgmise piirnormiga: 5 250 .



Liik:

meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

NAFO 3O

(RED/N3O.)

Hispaania

1 771

 

 

Portugal

5 229

 

 

Liit

7 000

 

 

TAC

20 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

NAFO alapiirkond 2, rajoonid 1F ja 3K

(RED/N1F3K.)

Läti

0 (1)

 

 

Leedu

0 (1)

 

 

Liit

0 (1)

 

 

TAC

0 (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.



Liik:

valge ameerikaluts

Urophycis tenuis

Püügipiirkond:

NAFO 3NO

(HKW/N3NO.)

Hispaania

255

 

 

Portugal

333

 

 

Liit

588 (1)

 

 

TAC

1 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Kui NAFO kaitse- ja rakendusmeetmete IA lisa kohaselt kinnitavad lepinguosalised, et TAC on 2 000 tonni, on liidu ja liikmesriikide vastavad kvoodid järgmised:



Hispaania

509

Portugal

667

Liit

1 176 .



ID LISA

ICCATi KONVENTSIOONI ALA



Liik:

harilik tuun

Thunnus thynnus

Püügipiirkond:

Atlandi ookean ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeri

(BFT/AE45WM)

Küpros

138,65 (4)

 

 

Kreeka

257,70

 

 

Hispaania

5 000,28  (2) (4)

 

 

Prantsusmaa

4 933,97  (2) (3) (4)

 

 

Horvaatia

779,84 (6)

 

 

Itaalia

3 894,13  (4) (5)

 

 

Malta

319,49 (4)

 

 

Portugal

470,19

 

 

Muud liikmesriigid

55,76 (1)

 

 

Liit

15 850  (2) (3) (4) (5)

 

 

TAC

28 200

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Välja arvatud Küpros, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Malta ja Portugal, ning ainult kaaspüügina.

(2)   

Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 1 (BFT/*8301) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (mille kaal ja suurus on 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm vahel) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:



Hispaania

757,57

Prantsusmaa

351,93

Liit

1 109,50 .
(3)   

Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 1 (BFT/*641) osutatud laevade suhtes hariliku tuuni (mille kaal on vähemalt 6,4 kg ja pikkus 70 cm) püügi järgmisi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:



Prantsusmaa

100

Liit

100.
(4)   

Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 2 (BFT/*8302) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni, mille kaal ja suurus on 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm vahel, püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:



Hispaania

100,01

Prantsusmaa

98,68

Itaalia

77,88

Küpros

6,39

Malta

9,40

Liit

292,36.
(5)   

Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 3 (BFT/*643) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni, mille kaal ja suurus on 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm vahel, püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:



Itaalia

77,88

Liit

77,88.
(6)   

Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 3 (BFT/*8303F) osutatud laevade suhtes järgmisi kasvatamiseks ettenähtud hariliku tuuni (mille kaal ja suurus on 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm vahel) püügi piirnorme ja jaotusi liikmesriikide vahel:



Horvaatia

701,84

Liit

701,84.



Liik:

mõõkkala

Xiphias gladius

Püügipiirkond:

Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust

(SWO/AN05N)

Hispaania

6 598,43  (2)

 

 

Portugal

978,81 (2)

 

 

Muud liikmesriigid

108,47 (1) (2)

 

 

Liit

7 685,70

 

 

TAC

13 200

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Välja arvatud Hispaania ja Portugal, ning üksnes kaaspüük.

(2)   Eritingimus: kuni 2,39 % sellest kogusest võib püüda Atlandi ookeanis, lõuna pool 5° põhjalaiust (SWO/*AS05N).



Liik:

mõõkkala

Xiphias gladius

Püügipiirkond:

Atlandi ookean, lõuna pool 5° põhjalaiust

(SWO/AS05N)

Hispaania

4 546,08  (1)

 

 

Portugal

417,45 (1)

 

 

Liit

4 963,53

 

 

TAC

14 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Eritingimus: kuni 3,51 % sellest kogusest võib püüda Atlandi ookeanis, põhja pool 5° põhjalaiust (SWO/*AN05N).



Liik:

mõõkkala

Xiphias gladius

Püügipiirkond:

Vahemeri

(SWO/MED)

Horvaatia

15,52 (1)

 

 

Küpros

57,23 (1)

 

 

Hispaania

1 767,82  (1)

 

 

Prantsusmaa

123,21 (1)

 

 

Kreeka

1 170,26  (1)

 

 

Itaalia

3 624,17  (1)

 

 

Malta

429,96 (1)

 

 

Liit

7 188,17  (1)

 

 

TAC

10 185

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. aprillist 2018 kuni 31. detsembrini 2018.



Liik:

põhjapoolne pikkuim-tuun

Thunnus alalunga

Püügipiirkond:

Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust

(ALB/AN05N)

Iirimaa

2 845,21

 

 

Hispaania

15 015,58

 

 

Prantsusmaa

5 871,12

 

 

Ühendkuningriik

239,48

 

 

Portugal

2 123,27

 

 

Liit

26 094,65  (1)

 

 

TAC

33 600

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 520/2007 [1] artikliga 12 on sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni püüdvate liidu kalalaevade arv järgmine: 1 253 .
[1]  Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 520/2007, milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 973/2001 (ELT L 123, 12.5.2007, lk 3).



Liik:

lõunapoolne pikkuim-tuun

Thunnus alalunga

Püügipiirkond:

Atlandi ookean, lõuna pool 5° põhjalaiust

(ALB/AS05N)

Hispaania

905,86

 

 

Prantsusmaa

297,70

 

 

Portugal

633,94

 

 

Liit

1 837,50

 

 

TAC

24 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

suursilm-tuun

Thunnus obesus

Püügipiirkond:

Atlandi ookean

(BET/ATLANT)

Hispaania

9 791,92

 

 

Prantsusmaa

4 159,18

 

 

Portugal

3 717,47

 

 

Liit

17 668,56

 

 

TAC

57 850

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

sinine marliin

Makaira nigricans

Püügipiirkond:

Atlandi ookean

(BUM/ATLANT)

Hispaania

0

 

 

Prantsusmaa

364,31

 

 

Portugal

50,44

 

 

Liit

414,75

 

 

TAC

1 985

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

valge odanina

Tetrapturus albidus

Püügipiirkond:

Atlandi ookean

(WHM/ATLANT)

Hispaania

0

 

 

Portugal

0

 

 

Liit

0

 

 

TAC

355

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

kulduim-tuun

Thunnus albacares

Püügipiirkond:

Atlandi ookean

(YFT/ATLANT)

TAC

111 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

purikala

Istiophorus albicans

Püügipiirkond:

Atlandi ookean, ida pool 45° läänepikkust

(SAI/AE45W)

TAC

1 271

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

purikala

Istiophorus albicans

Püügipiirkond:

Atlandi ookean, lääne pool 45° läänepikkust

(SAI/AW45W)

TAC

1 030

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

sinihai

Prionace glauca

Püügipiirkond:

Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust

(BSH/AN05N)

TAC

39 102  (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Ajavahemik ja arvutusmeetod, mida ICCAT kasutab Põhja-Atlandi sinihai püügi piirnormi kehtestamiseks, ei mõjuta ajavahemikku ja arvutusmeetodit, mida kasutatakse mis tahes liidu tasandi jaotamispõhimõtte kindlaksmääramiseks tulevikus.



IE LISA

ANTARKTIKA

CCAMLRi KONVENTSIOONI ALA

Kõnealuseid CCAMLRi poolt vastu võetud lubatud kogupüüke (TAC) ei eraldata CCAMLRi liikmetele ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib CCAMLRi sekretariaat, kes teeb teatavaks aja, millal tuleb püük TACi ammendamise tõttu lõpetada.

Kui ei ole täpsustatud teisiti, kohaldatakse nimetatud lubatud kogupüüke 1. detsembrist 2017 kuni 30. novembrini 2018.



Liik:

haugjääkala

Champsocephalus gunnari

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(ANI/F483.)

TAC

4 733

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

haugjääkala

Champsocephalus gunnari

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika (1)

(ANI/F5852.)

TAC

526

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Kõnealuse TACi alusel on püük lubatud piirkonnas, mis on määratletud FAO statistilise alarajooni 58.5.2 osana, mis asub alal, mis on piiratud järgmise joonega:

— joon algab punktis, kus idapikkus 72°15′ lõikub Austraalia ja Prantsusmaa vahelise merealade piiritlemise kokkuleppe (Australia-France Maritime Delimitation Agreement) kohase piiriga, ning kulgeb lõuna suunas piki meridiaani kuni lõikumispunktini lõunalaiusega 53°25′;

— seejärel kulgeb ida suunas piki kõnealust laiust lõikumispunktini idapikkusega 74°;

— seejärel kulgeb kirde suunas piki geodeetilist joont lõikepunktini lõunalaiusega 52°40′ ja idapikkusega 76°;

— seejärel kulgeb põhja suunas piki meridiaani kuni lõikumispunktini lõunalaiusega 52°;

— seejärel kulgeb loode suunas piki geodeetilist joont lõikepunktini lõunalaiusega 51° ja idapikkusega 74°30′ ning

— seejärel kulgeb edela suunas piki geodeetilist joont alguspunktini.



Liik:

krokodilljääkala

Chaenocephalus aceratus

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(SSI/F483.)

TAC

2 200  (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.



Liik:

kerguéleni jääkala

Channichthys rhinoceratus

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika

(LIC/F5852.)

TAC

1 663  (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.



Liik:

patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(TOP/F483.)

TAC

2 600  (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Seda TACi kohaldatakse õngejadapüügi suhtes 16. aprillist kuni 14. septembrini 2018 ning mõrrapüügi suhtes 1. detsembrist 2017 kuni 30. novembrini 2018.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvoodi piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:



Majandamispiirkond A: 48° W kuni 43°30′ W – 52°30′ S kuni 56° S (TOP/*F483A)

0

Majandamispiirkond B: 43°30′ W kuni 40° W – 52°30′ S kuni 56° S (TOP/*F483B)

780

Majandamispiirkond C: 40° W kuni 33°30′ W – 52°30′ S kuni 56° S (TOP/*F483C)

1 820



Liik:

patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügipiirkond:

FAO 48.4 Antarktika vete põhjaosa

(TOP/F484N.)

TAC

26 (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Seda TACi kohaldatakse alal, mille piirid on 55°30′ lõunalaiust ja 57°20′ lõunalaiust ning 25°30′ läänepikkust ja 29°30′ läänepikkust.



Liik:

patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika

(TOP/F5852.)

TAC

3 525  (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Seda TACi kohaldatakse ainult lääne pool 79°20′ idapikkust. Selles püügipiirkonnas on kalapüük kõnealusest meridiaanist ida pool keelatud.



Liik:

antarktika kihvkala

Dissostichus mawsoni

Püügipiirkond:

FAO 48.4 Antarktika vete lõunaosa

(TOA/F484S.)

TAC

37 (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Seda TACi kohaldatakse alal, mille piirid on 57°20′ lõunalaiust ja 60°00′ lõunalaiust ning 24°30′ läänepikkust ja 29°00′ läänepikkust.



Liik:

tavaline hiilgevähk

Euphausia superba

Püügipiirkond:

FAO 48

(KRI/F48.)

TAC

5 610 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Eritingimus:

kombineeritud kogupüügi 620 000 tonni piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:



Rajoon 48.1 (KRI/*F481.)

155 000

Rajoon 48.2 (KRI/*F482.)

279 000

Rajoon 48.3 (KRI/*F483.)

279 000

Rajoon 48.4 (KRI/*F484.)

93 000



Liik:

tavaline hiilgevähk

Euphausia superba

Püügipiirkond:

FAO 58.4.1 Antarktika

(KRI/F5841.)

TAC

440 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvoodi piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:



Rajoon 58.4.1 lääne pool 115° idapikkust (KRI/*F-41W)

277 000

Rajoon 58.4.1 ida pool 115° idapikkust (KRI/*F-41E)

163 000



Liik:

tavaline hiilgevähk

Euphausia superba

Püügipiirkond:

FAO 58.4.2 Antarktika

(KRI/F5842.)

TAC

2 645 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvoodi piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:



Rajoon 58.4.2 lääne pool 55° idapikkust (KRI/*F-42W)

260 000

Rajoon 58.4.2 ida pool 55° idapikkust (KRI/*F-42E)

192 000



Liik:

Lõuna-atlandi pikksaba ja kare pikksaba

Macrourus holotrachys ja Macrourus carinatus

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika

(GR1/F5852.)

TAC

360 (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.



Liik:

Tüse pikksaba ja antarktika pikksaba

Macrourus caml ja Macrourus whitsoni

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika

(GR2/F5852.)

TAC

409 (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.



Liik:

pikksabad

Macrourus spp.

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(GRV/F483.)

TAC

130 (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.



Liik:

pikksabad

Macrourus spp.

Püügipiirkond:

FAO 48.4 Antarktika

(GRV/F484.)

TAC

10,1 (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.



Liik:

roheline rüntnototeenia

Gobionotothen gibberifrons

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(NOG/F483.)

TAC

1 470  (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.



Liik:

marmornototeenia

Notothenia rossii

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(NOR/F483.)

TAC

300 (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.



Liik:

hall nototeenia

Lepidonotothen squamifrons

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(NOS/F483.)

TAC

300 (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.



Liik:

hall nototeenia

Lepidonotothen squamifrons

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika

(NOS/F5852.)

TAC

80 (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.



Liik:

krabid

Paralomis spp.

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(PAI/F483.)

TAC

0

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

tume ebajääkala

Pseudochaenichthys georgianus

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(SGI/F483.)

TAC

300 (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.



Liik:

railised

Rajiformes

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(SRX/F483.)

TAC

130 (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.



Liik:

railised

Rajiformes

Püügipiirkond:

FAO 48.4 Antarktika

(SRX/F484.)

TAC

3.2 (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.



Liik:

railised

Rajiformes

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika

(SRX/F5852.)

TAC

120 (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.



Liik:

muud liigid

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika

(OTH/F5852.)

TAC

50 (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.



IF LISA

ATLANDI OOKEANI KAGUOSA

SEAFO KONVENTSIOONI ALA

Kõnealuseid lubatud kogupüüke (TAC) ei jaotata SEAFO liikmetele ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib SEAFO sekretariaat, kes teeb teatavaks aja, millal tuleb püük TACi ammendamise tõttu lõpetada.



Liik:

limapead

Beryx spp.

Püügipiirkond:

SEAFO

(ALF/SEAFO)

TAC

200 (1)

 
Ennetuslik TAC

(1)   Rajoonis B1 ei tohi püüda rohkem kui 132 tonni (ALF/*F47NA).



Liik:

süvamere punakrabid

Chaceon spp.

Püügipiirkond:

SEAFO alarajoon B1 (1)

(GER/F47NAM)

TAC

180 (1)

 
Ennetuslik TAC
(1)   

Selle TACi kohaldamisel on kalapüügiks avatud ala määratletud järgmiselt:

— selle läänepiir on 0° idapikkust;

— selle põhjapiir on 20° lõunalaiust;

— selle lõunapiir on 28° lõunalaiust ja

— selle idapiir ulatub Namiibia majandusvööndini.



Liik:

süvamere punakrabid

Chaceon spp.

Püügipiirkond:

SEAFO, välja arvatud alarajoon B1

(GER/F47X)

TAC

200

 
Ennetuslik TAC



Liik:

patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügipiirkond:

SEAFO alapiirkond D

(TOP/F47D)

TAC

266

 
Ennetuslik TAC



Liik:

patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügipiirkond:

SEAFO, välja arvatud alapiirkond D

(TOP/F47-D)

TAC

0

 
Ennetuslik TAC



Liik:

oranž karekala

Hoplostethus atlanticus

Püügipiirkond:

SEAFO alarajoon B1 (1)

(ORY/F47NAM)

TAC

0 (2)

 
Ennetuslik TAC
(1)   

Käesoleva lisa kohaldamisel on kalapüügiks avatud ala määratletud järgmiselt:

— selle läänepiir on 0° idapikkust;

— selle põhjapiir on 20° lõunalaiust;

— selle lõunapiir on 28° lõunalaiust ja

— selle idapiir ulatub Namiibia majandusvööndini.

(2)   Välja arvatud kaaspüügikvoot 4 tonni (ORY/*F47NA).



Liik:

oranž karekala

Hoplostethus atlanticus

Püügipiirkond:

SEAFO, välja arvatud alarajoon B1

(ORY/F47X)

TAC

50

 
Ennetuslik TAC



Liik:

kultkala

Pseudopentaceros spp.

Püügipiirkond:

SEAFO

(EDW/SEAFO)

TAC

135

 
Ennetuslik TAC



IG LISA

SINIUIM-TUUN – LEVIKUALAD



Liik:

siniuim-tuun

Thunnus maccoyii

Püügipiirkond:

kõik levikualad

(SBF/F41-81)

Liit

11 (1)

 

 

TAC

17 647

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.



IH LISA

WCPFC KONVENTSIOONI ALA



Liik:

mõõkkala

Xiphias gladius

Püügipiirkond:

WCPFC konventsiooni ala lõuna pool 20° lõunalaiust

(SWO/F7120S)

Liit

3 170,36

 

 

TAC

Ei kohaldata

 
Ennetuslik TAC



IJ LISA

SPRFMO KONVENTSIOONI ALA

▼M2



Liik:

tšiili stauriid

Trachurus murphyi

Püügipiirkond:

SPRFMO konventsiooni ala

(CJM/SPRFMO)

Saksamaa

8 849,28

 

 

Madalmaad

9 591,70

 

 

Leedu

6 157,56

 

 

Poola

10 587,46

 

 

Liit

35 186

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

▼B



IK LISA

IOTC PÄDEVUSALASSE KUULUV ALA

Kulduim-tuuni püük liidu seinnoodalaevadega ei tohi ületada käesolevas lisas sätestatud püügi piirnorme.



Liik:

kulduim-tuun

Thunnus albacares

Püügipiirkond:

IOTC pädevusalasse kuuluv ala

(YFT/IOTC)

Prantsusmaa

29 501

 

 

Itaalia

2 515

 

 

Hispaania

45 682

 

 

Liit

77 698

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



IL LISA

GFCMi LEPINGUGA HÕLMATUD PIIRKOND



Liik:

väikesed pelaagilised liigid (anšoovis ja sardiin)

Engraulis encrasicolus ja Sardina pilchardus

Püügipiirkond:

GFCM-GSA piirkondade 17 ja 18 liidu ja rahvusvahelised veed

(SP1/GF1718)

Liit

112 700  (1) (2)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Maksimaalne püügimaht

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)   Sloveenia osas põhinevad kogused 2014. aasta saakide tasemel; kuni koguseni, mis ei ole üle 300 tonni.

(2)   Piiratud Horvaatia, Itaalia ja Sloveeniaga.



IIA LISA

LAEVADE PÜÜGIKOORMUS ICESi 4. ALAPIIRKONNAS

1.    Kohaldamisala

1.1. Käesolevat lisa kohaldatakse liidu kalalaevade suhtes, mille pardal on mõni määruse (EÜ) nr 1342/2008 ( 19 ) artiklis 10 nimetatud püügivahendeist või mis kasutab mõnda neist vahendeist ning mis viibib ükskõik millises nimetatud määruses määratletud geograafilises piirkonnas.

1.2. Käesolevat lisa ei kohaldata kalalaevade suhtes, mille üldpikkus on alla kümne meetri. Kõnealused laevad ei ole kohustatud kaasas kandma määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 7 kohaselt väljastatud kalapüügilube. Asjaomased liikmesriigid hindavad kõnealuste laevade püügikoormust, kasutades asjakohaseid proovivõtumeetodeid.

2.    Load

Kui liikmesriik peab seda vajalikuks püügikoormuse reguleerimise korra püsiva rakendamise tugevdamiseks, võib ta keelata mis tahes oma laeval kalapüügi kindlaksmääratud püügivahenditega mis tahes geograafilises piirkonnas, mille suhtes käesolevat lisa kohaldatakse, kui ei ole tõendatud, et tema lipu all sõitev laev on kõnealuses piirkonnas kala püüdnud, välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et kõnealuses piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük, mõõdetuna kilovattides.

3.    Maksimaalne lubatud püügikoormus

Määruse (EÜ) nr 676/2007 artikli 9 lõikes 2 osutatud maksimaalne lubatud püügikoormus käesoleva määruse artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud püügiperioodiks on järgmine.

Kindlaksmääratud püügivahend: BT1+BT2: piimtraalid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm

Maksimaalne lubatud püügikoormus kilovatt-päevades ICESi 4. alapiirkonnas:



Kindlaksmääratud püügivahend

BE

DK

DE

NL

UK

BT1 + BT2:

5 693 620

1 432 092

1 972 158

39 475 162

10 568 178

4.    Haldamine

4.1. Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 676/2007 artiklis 9 ja määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

4.2. Liikmesriik võib kehtestada püügiperioodid, et jaotada kogu maksimaalne lubatud püügikoormus või osa sellest üksikute laevade või laevarühmade vahel. Sellisel juhul määrab nende päevade või tundide arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, kindlaks asjaomane liikmesriik. Selliste püügiperioodide jooksul võib asjaomane liikmesriik püügikoormuse üksikute laevade või laevarühmade vahel ümber jaotada.

4.3. Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitvatel laevadel mingis piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 4.1 osutatud tingimuste kohaselt. Komisjoni taotlusel kirjeldab asjaomane liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida püügikoormuse ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24tunnise perioodi lõppu.

5.    Püügikoormuse aruanne

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 28 kohaldatakse käesoleva lisa kohaldamisalasse kuuluvate laevade suhtes. Nimetatud artiklis osutatud geograafilise piirkonna all mõeldakse ICESi 4. alapiirkonda.

6.    Andmete esitamine

Liikmesriigid edastavad komisjonile andmed oma laevade kasutatud püügikoormuse kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklitele 33 ja 34.



IIB LISA

KALALAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES EUROOPA MERLUUSI LÕUNAPOOLSETE VARUDE JA NORRA SALEHOMAARI TEATAVATE VARUDE TAASTAMISEGA ICESi 8c JA 9a RAJOONIS, VÄLJA ARVATUD CÁDIZI LAHES

I PEATÜKK

Üldsätted

1.    Kohaldamisala

Käesolevat lisa kohaldatakse liidu laevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt kümme meetrit, kui nad hoiavad pardal või kasutavad traale, ankurdatud põhjanootasid või samalaadseid püügivahendeid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm, nakkevõrke, mille võrgusilma suurus on vähemalt 60 mm, või põhjaõngejadasid kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2166/2005, ning mis viibivad ICESi 8c ja 9a rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes.

2.    Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„püügivahendite rühm“ –

rühm, mis koosneb järgmisest kahest püügivahendite kategooriast:

i) 

traalid, ankurdatud põhjanoodad või samalaadsed püügivahendid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm, ja

ii) 

nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on vähemalt 60 mm, ja põhjaõngejadad;

b)

„kindlaksmääratud püügivahend“ – ükskõik milline kõnealusest kahest püügivahendite kategooriast, mis kuulub püügivahendite rühma;

c)

„piirkond“ – ICESi 8c ja 9a rajoon, välja arvatud Cádizi laht;

d)

„käesolev püügiperiood“ – käesoleva määruse artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud periood;

e)

„eritingimused“ – punktis 6.1 esitatud eritingimused.

3.    Püügitegevuse piirangud

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 29 kohaldamist, tagab iga liikmesriik, et tema lipu all sõitvad liidu kalalaevad, mille pardal on kindlaksmääratud püügivahendid, ei viibi kõnealuses piirkonnas rohkem päevi, kui on täpsustatud käesoleva lisa III peatükis.

II PEATÜKK

Load

4.    Püügiloaga laevad

4.1. Liikmesriik ei anna luba kalapüügiks kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahenditega ühelegi oma lipu all sõitvale laevale, millel ei ole tõendeid sellise püügitegevuse kohta piirkonnas aastatel 2002–2017 (välja arvatud püügitegevus seoses kalalaevade vahel päevade ülekandmisega), välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et asjaomases piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük, mõõdetuna kilovattides.

4.2. Liikmesriigi lipu all sõitval kalalaeval, millel ei ole selles piirkonnas kvoote, ei lubata püüda kala kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahendiga, välja arvatud juhul, kui laevale on eraldatud kvoot pärast määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 8 lubatud ülekandmist ja laevale on eraldatud merepäevad vastavalt käesoleva lisa punktile 11 või 12.

III PEATÜKK

Liidu kalalaevadele eraldatavate piirkonnas viibimise päevade arv

5.    Päevade maksimaalne arv

5.1. Käesoleva püügiperioodi maksimaalne arv päevi, mille jooksul võib liikmesriik tema lipu all sõitval laeval lubada viibida piirkonnas, kusjuures laeva pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahenditest, on esitatud I tabelis.

5.2. Kui laev suudab tõendada, et tema euroopa merluusi saak on alla 8 % teatava püügireisi ajal püütud kala kogueluskaalust, ei arvesta kõnealuse laeva lipuliikmesriik kõnealuse püügireisiga seotud merepäevi I tabelis sätestatud kohaldatava merepäevade maksimaalse arvu hulka.

6.    Päevade eraldamisega seotud eritingimused

6.1. Selleks et määrata kindlaks nende päevade maksimaalne arv, mille jooksul võib liidu kalalaev oma lipuliikmesriigi loal piirkonnas viibida, kohaldatakse I tabeli kohaselt järgmisi eritingimusi:

a) 

laeva poolt kummalgi kahel kalendriaastal 2015 ja 2016 lossitud euroopa merluusi üldkogus peab olema alla 5 tonni (eluskaal), ning

b) 

laeva poolt punktis a osutatud aastatel lossitud norra salehomaari üldkogus peab olema alla 2,5 tonni (eluskaal).

6.2. Kui laevale on määratud piiramatu arv päevi seoses asjaomaste eritingimuste täitmisega, ei tohi laev kogu lossitud saagist käesoleval püügiperioodil lossida üle 5 tonni euroopa merluusi (eluskaal) ega üle 2,5 tonni norra salehomaari (eluskaal).

6.3. Kui laev ei täida ühte nendest eritingimustest, kaotab ta kohe õiguse kõnealusel eritingimusel eraldatavate päevade saamiseks.

6.4. Punktis 6.1 osutatud eritingimuste kohaldamise võib üle kanda ühelt laevalt teisele või mitmele laevale, mis asendab (asendavad) seda laeva, tingimusel et asendav laev kasutab sarnast püügivahendit ega ole ühelgi oma tegevusaastal lossinud euroopa merluusi ega norra salehomaari punktis 6.1 sätestatud kogusest rohkem.



I tabel

Laeva püügipiirkonnas viibimise päevade maksimaalne arv püügivahendite kaupa aasta kohta

Eritingimus

Kindlaksmääratud püügivahend

Päevade maksimaalne arv

 

Traalid, ankurdatud põhjanoodad ja muud samalaadsed püügivahendid, mille võrgusilma suurus on ≥ 32 mm, nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on ≥ 60 mm, ja põhjaõngejadad

ES

126

FR

109

PT

113

Punkti 6.1 alapunktid a ja b

Traalid, ankurdatud põhjanoodad ja muud samalaadsed püügivahendid, mille võrgusilma suurus on ≥ 32 mm, nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on ≥ 60 mm, ja põhjaõngejadad

Piiramatu

7.    Kilovatt-päevade süsteem

7.1. Liikmesriik võib oma kalalaevade püügikoormust hallata kilovatt-päevade süsteemi põhjal. Selle süsteemi kohaselt võib liikmesriik lubada laeval, mis kasutab mis tahes kindlaksmääratud püügivahendit ja mille suhtes kohaldatakse I tabelis sätestatud eritingimusi, viibida piirkonnas kõnealuses tabelis sätestatust erineva maksimaalse arvu päevi, tingimusel et järgitakse sellisele kindlaksmääratud püügivahendile ja eritingimustele vastavat kilovatt-päevade üldarvu.

7.2. Selline kilovatt-päevade üldarv on kõikide selliste üksikute püügikoormuste summa, mis on eraldatud selle liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit ja mille suhtes vajaduse korral kohaldatakse vastavat eritingimust. Kõnealused üksikud püügikoormused arvutatakse kilovatt-päevades, korrutades iga laeva mootorivõimsuse nende merepäevade arvuga, mida laev kasutaks vastavalt I tabelile, kui ei kohaldataks punkti 7.1. Kuna I tabeli kohaselt on päevade arv piiramatu, võidakse laevale eraldada kõige rohkem 360 päeva.

7.3. Liikmesriik, kes soovib kasutada punktis 7.1 osutatud süsteemi, esitab komisjonile taotluse I tabelis sätestatud kindlaksmääratud püügivahendi ja eritingimuse osas koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad järgmiseid arvutuse üksikasju:

a) 

püügiloaga laevade loetelu koos viitega nende liidu kalalaevade registri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

b) 

kõnealuste laevade punkti 6.1 alapunktis a täpsustatud aastate püügiaruanded, mis kajastavad punkti 6.1 alapunktis a või b osutatud eritingimustes määratletud saagi koostist, kui nende laevade suhtes kohaldatakse kõnealuseid eritingimusi;

c) 

merepäevade arv, mis igale laevale oleks algselt eraldatud vastavalt I tabelile, ja merepäevade arv, mille iga laev oleks saanud punkti 7.1 kohaldamise korral.

7.4. Kõnealuse taotluse alusel hindab komisjon, kas punktis 7 nimetatud tingimused on täidetud, ning võib asjakohasel juhul lubada liikmesriigil kasutada punktis 7.1 osutatud süsteemi.

8.    Lisapäevade eraldamine püügitegevuse alalise lõpetamise eest

8.1. Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik lubada piirkonnas viibida laeval, mille pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahend, võttes aluseks tulemused, mis on saavutatud eelneval püügiperioodil kestnud püügitegevuse alalisel lõpetamisel kas nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 ( 20 ) artikli 23 kohaselt või nõukogu määruse (EÜ) nr 744/2008 ( 21 ) kohaselt. Komisjon võib asjaomase liikmesriigi kirjalikul ja nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel võtta iga üksikjuhtumi puhul eraldi arvesse muudel asjaoludel toimunud püügitegevuse alalist lõpetamist. Kirjalikus taotluses esitatakse asjaomaste laevade identifitseerimisandmed ning kinnitatakse iga laeva puhul, et see ei hakka enam kunagi kalapüügiga tegelema.

8.2. Püügitegevuse lõpetanud, kindlaksmääratud püügivahendeid kasutanud laevade kilovatt-päevades mõõdetud 2003. aasta püügikoormus jagatakse kõikide samu püügivahendeid kasutanud laevade 2003. aasta püügikoormusega. Täiendavate merepäevade arvutamiseks korrutatakse saadud suhe päevade arvuga, mis oleks eraldatud I tabeli järgi. Selle arvutuse tulemusena saadud mis tahes päevaosa ümardatakse lähima täispäevani.

8.3. Punkte 8.1 ja 8.2 ei kohaldata, kui laev on punkti 3 või 6.4 kohaselt asendatud või kui püügitegevuse lõpetamist on täiendavate merepäevade saamiseks eelmistel aastatel juba kasutatud.

8.4. Liikmesriigid, kes soovivad kasutada punktis 8.1 osutatud lisapäevi, esitavad komisjonile hiljemalt käesoleva püügiperioodi 15. juuniks taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad I tabelis sätestatud püügivahendite rühma ja eritingimuse kohta järgmiseid arvutuse üksikasju:

a) 

püügitegevuse lõpetanud laevade loetelu koos viitega nende liidu kalalaevade registri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

b) 

kõnealuste laevade püügitegevus 2003. aastal, arvutatuna merepäevades vastavalt püügivahendite rühmale ja vajaduse korral eritingimuste kohta.

8.5. Liikmesriigi sellise taotluse alusel võib komisjon rakendusaktidega eraldada liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5.1 kohaselt liikmesriigile eraldatud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

8.6. Liikmesriik võib kõnealused täiendavad merepäevad käesoleva püügiperioodi jooksul eraldada kõigile või osadele oma allesjäänud kalalaevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit. Punkti 6.1 alapunktis a või b osutatud eritingimusi kasutanud ja püügitegevuse lõpetanud laevade järelejäänud lisapäevi on keelatud anda püügitegevust jätkavatele laevadele, millel ei ole õigust kasutada eritingimusi.

8.7. Kui komisjon eraldab täiendavaid merepäevi püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu eelneva püügiperioodi jooksul, kohandatakse seoses käesoleva püügiperioodiga I tabelis liikmesriigi ja püügivahendi kohta esitatud maksimaalset päevade arvu vastavalt.

9.    Lisapäevade eraldamine teadusliku vaatlemise tõhustamiseks

9.1. Komisjon võib eraldada liikmesriikidele kolm lisapäeva, mille jooksul võib laev viibida piirkonnas teadlaste ja kalandussektori partnerluses läbiviidava tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel, kui laeva pardal on kindlaksmääratud püügivahendeid. Selline kava keskendub eelkõige vette tagasi lastava saagi hulgale ja koostisele ning on põhjalikum, kui on määratletud andmete kogumise nõuetes, mis on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 199/2008 ( 22 ) ning selle rakenduseeskirjades seoses riiklike programmidega.

9.2. Teaduslikud vaatlejad on laeva omanikust, kaptenist ning meeskonnaliikmetest sõltumatud.

9.3. Punktis 9.1 nimetatud eraldisi kasutada soovivad liikmesriigid esitavad komisjonile kinnitamiseks tõhustatud teadusliku vaatlemiskava kirjelduse.

9.4. Nimetatud kirjelduse alusel ja pärast konsulteerimist STECFiga võib komisjon rakendusaktidega eraldada asjaomasele liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5.1 kohaselt sellele liikmesriigile ning tõhustatud teadusliku vaatluskavaga hõlmatud laevadele, piirkonnale ja püügivahenditele määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

9.5. Kui komisjon on liikmesriigi esitatud teadusliku vaatluskava varem heaks kiitnud ning asjaomane liikmesriik soovib jätkata selle kohaldamist muutusteta, teavitab ta komisjoni tõhustatud vaatluskava jätkamisest neli nädalat enne kava kohaldamisaja algust.

IV PEATÜKK

Haldamine

10.    Üldine kohustus

Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 2166/2005 artiklis 8 ja määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

11.    Püügiperioodid

11.1. Liikmesriik võib jagada piirkonnas viibimise päevad, mis on esitatud I tabelis, ühe- või mitmekuuse kestusega püügiperioodideks.

11.2. Päevade või tundide arvu, mille jooksul võib laev püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, määrab kindlaks asjaomane liikmesriik.

11.3. Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitval laeval piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 10 täpsustatud viisil. Komisjoni taotlusel kirjeldab liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida püügipäevade ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24-tunnise perioodi lõppu.

V PEATÜKK

Eraldatud püügikoormuste vahetamine

12.    Päevade ülekandmine ühe liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade vahel

12.1. Liikmesriik võib anda tema lipu all sõitvale kalalaevale loa kanda piirkonnas viibimise päevad, mille kasutamiseks tal on luba, üle teisele sama liikmesriigi lipu all asjaomases piirkonnas sõitvale laevale, tingimusel et laeva poolt vastuvõetud päevade arvu ja laeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutis (kilovatt-päevad) on võrdne doonorlaeva ülekantud päevade arvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutisega või sellest väiksem. Laevade mootorivõimsus kilovattides vastab kummagi laeva mootorivõimsusele, mis on registreeritud liidu kalalaevade registris.

12.2. Punkti 12.1 kohaselt ülekantud piirkonnas viibimise päevade koguarvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutis ei tohi olla suurem doonorlaeva poolt vastavalt püügipäevikule punkti 6.1 alapunktis a osutatud aastatel samas piirkonnas kasutatud aasta keskmise päevade arvu ja laeva mootorivõimsuse korrutisest.

12.3. Punktis 12.1 kirjeldatud viisil võivad omavahel päevi üle kanda need laevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad kindlaksmääratud püügivahendeid.

12.4. Päevade ülekandmine on lubatud ainult kalalaevade puhul, mis kasutavad neile eraldatud püügipäevi ilma eritingimusteta.

12.5. Liikmesriigid annavad komisjoni taotlusel teavet toimunud ülekandmiste kohta. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada tabelivormid käesolevas punktis osutatud teabe kogumiseks ja edastamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

13.    Päevade ülekandmine eri liikmesriikide lipu all sõitvate kalalaevade vahel

Liikmesriigid võivad lubada piirkonnas viibimise päevade ülekandmist nende lipu all sõitvate kalalaevade vahel sama püügiperioodi ja piirkonna piires tingimusel, et kohaldatakse mutatis mutandis punktides 4.1, 4.2 ja 12 sätestatud tingimusi. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise ülekandmise loa, teatavad nad komisjonile enne ülekandmise toimumist ülekandmise üksikasjad, sealhulgas ülekantavate päevade arvu, püügikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid.

VI PEATÜKK

Aruandekohustus

14.    Püügikoormuse aruannE

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 28 kohaldatakse käesoleva lisa kohaldamisalasse kuuluvate laevade suhtes. Nimetatud artiklis osutatud geograafilise piirkonna all mõeldakse käesoleva lisa punktis 2 määratletud piirkonda.

15.    Andmete kogumine

Liikmesriigid koguvad kvartalite kaupa andmeid kogu püügikoormuse kohta, mis on piirkonnas kasutatud veetavate püünistega ja passiivpüünistega püügil, ning eri püügivahendeid kasutavate laevade kasutatud püügikoormuste kohta piirkonnas ja nende laevade mootorivõimsuse kohta kilovatt-päevades, käesolevas lisas sätestatud teabe alusel, mida kasutatakse piirkonnas viibitud püügipäevade haldamiseks.

16.    Andmete esitamine

Komisjoni taotluse korral edastavad liikmesriigid punktis 15 täpsustatud andmed komisjonile tabeli kujul, mille vorm on esitatud II ja III tabelis, saates need e-posti aadressile, mille komisjon liikmesriikidele teatab. Komisjoni taotlusel saadavad liikmesriigid komisjonile neile eraldatud püügikoormuse ja selle kasutamise kohta üksikasjaliku teabe, mis hõlmab kogu käesolevat ja eelnevat püügiperioodi või osa sellest, kasutades IV ja V tabelis esitatud vormi.



II tabel

Aruandevorm kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa

Liikmesriik

Püügivahend

Püügiperiood

Püügikoormuse koonddeklaratsioon

(1)

(2)

(3)

(4)



III tabel

Andmete esitusviis kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondus (1) V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

1.  Liikmesriik

3

 

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

2.  Püügivahend

2

 

Üks järgmistest püügivahendite liikidest:

TR = traalid, põhjanoodad ja samalaadsed püügivahendid ≥ 32 mm

GN = nakkevõrgud ≥ 60 mm

LL = põhjaõngejadad

3.  Püügiperiood

4

 

Üks püügiperiood alates 2006. aasta püügiperioodist kuni käesoleva püügiperioodini

4.  Püügikoormuse koonddeklaratsioon

7

P

Kilovatt-päevades väljendatud püügikoormuse summa kõnealuse püügiperioodi 1. veebruarist kuni 31. jaanuarini.

(1)   See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.



IV tabel

Aruandevorm laevaga seotud teabe kohta

Liikmesriik

CFR

Pardatähis

Püügiperioodi pikkus

Teatatud püügivahend

Teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus

Päevade arv, mil on lubatud kasutada teatatud püügivahendit (-vahendeid)

Päevade arv, mil teatatud püügivahendit (-vahendeid) kasutati

Ülekantud päevad

Nr 1

Nr 2

Nr 3

…

Nr 1

Nr 2

Nr 3

…

Nr 1

Nr 2

Nr 3

…

Nr 1

Nr 2

Nr 3

…

 

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(5)

(5)

(5)

(6)

(6)

(6)

(6)

(7)

(7)

(7)

(7)

(8)

(8)

(8)

(8)

(9)



V tabel

Andmevorm laevaga seotud teabe kohta

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondus (1)

V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

1.  Liikmesriik

3

 

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

2.  CFR

12

 

Liidu kalalaevade registri number (CFR)

Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood) ja identifitseeriv seerianumber (üheksa kohta). Kui seerianumber on lühem kui üheksa kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada

3.  Pardatähis

14

V

Vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 404/2011 (2)

4.  Püügiperioodi pikkus

2

V

Püügiperioodi pikkus kuudes

5.  Teatatud püügivahend

2

V

Üks järgmistest püügivahendite liikidest:

TR = traalid, põhjanoodad ja samalaadsed püügivahendid ≥ 32 mm

GN = nakkevõrgud ≥ 60 mm

LL = põhjaõngejadad

6.  Teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus

2

V

Märkida, milliseid IIB lisa punkti 6.1 alapunktis a või b osutatud eritingimusi kohaldatakse (kui neid kohaldatakse)

7.  Päevade arv, mil on lubatud kasutada teatatud püügivahendit (-vahendeid)

3

V

Päevade arv, mille jooksul laeval on IIB lisa kohaselt õigus valida teatatud püügivahendeid, ja teatatud püügiperioodi pikkus

8.  Päevade arv, mil teatatud püügivahendit (-vahendeid) kasutati

3

V

Päevade arv, mil kalalaev on teatatud püügiperioodi jooksul tegelikult olnud püügipiirkonnas ja kasutanud teatatud püügivahendeid.

9.  Ülekantud päevad

4

V

Ülekantud päevade korral näidata „– ülekantud päevade arv“ ja saadud päevade korral näidata „+ ülekantud päevade arv“.

(1)   See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

(2)   Komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1).



IIC LISA

LAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES HARILIKU MERIKEELE VARUDE MAJANDAMISEGA LA MANCHE’I LÄÄNEOSAS ICESi 7e RAJOONIS

I PEATÜKK

Üldsätted

1.    Kohaldamisala

1.1. Käesolevat lisa kohaldatakse liidu kalalaevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt kümme meetrit, kui nad hoiavad pardal või kasutavad piimtraale, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm, ning passiivpüüniseid, sealhulgas nakkevõrgud, abarad ja takervõrgud, mille silmasuurus on kuni 220 mm kooskõlas määrusega (EÜ) nr 509/2007, ning mis viibivad ICESi 7e rajoonis.

1.2. Käesolevat lisa ei kohaldata kalalaevade suhtes, mis püüavad passiivpüünistega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 120 mm, ja mis on püügiandmete kohaselt püüdnud kolme eelmise aasta jooksul aastas eluskaalus vähem kui 300 kg harilikku merikeelt, järgmistel tingimustel:

a) 

sellised laevad püüdsid 2017. aasta püügiperioodil eluskaalus vähem kui 300 kg harilikku merikeelt;

b) 

sellised laevad ei laadi merel kala ümber teisele laevale;

c) 

iga asjaomane liikmesriik esitab komisjonile 31. juuliks 2018 ja 31. jaanuariks 2019 aruande selliste laevade hariliku merikeele püügi kohta kolmel eelnenud aastal ja 2018. aastal.

Kui mõni neist tingimustest on täitmata, kaotavad kõnealused laevad kohe vabastuse käesoleva lisa kohaldamisest.

2.    Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„püügivahendite rühm“ –

rühm, mis koosneb järgmisest kahest püügivahendite kategooriast:

i) 

piimtraalid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm, ja

ii) 

passiivpüünised, sealhulgas nakkevõrgud, abarad ja takervõrgud, mille võrgusilma suurus on kuni 220 mm;

b)

„kindlaksmääratud püügivahend“ – ükskõik milline kõnealusest kahest püügivahendite kategooriast, mis kuulub püügivahendite rühma;

c)

„piirkond“ – ICESi 7e rajoon;

d)

„käesolev püügiperiood“ – ajavahemik 1. veebruarist 2018 kuni 31. jaanuarini 2019.

3.    Püügitegevuse piirangud

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 29 kohaldamist, tagab iga liikmesriik, et tema lipu all sõitvad ja liidus registreeritud liidu kalalaevad, mille pardal on kindlaksmääratud püügivahendid, ei viibi kõnealuses piirkonnas rohkem päevi, kui on sätestatud käesoleva lisa III peatükis.

II PEATÜKK

Load

4.    Püügiloaga laevad

4.1 Liikmesriik ei anna luba kalapüügiks kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahenditega ühelegi oma lipu all sõitvale laevale, millel ei ole tõendeid püügitegevuse kohta piirkonnas aastatel 2002–2017 (välja arvatud püügitegevus seoses kalalaevade vahel päevade ülekandmisega), välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et asjaomases piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük, mõõdetuna kilovattides.

4.2 Siiski võib laev, mis on kalastanud kindlaksmääratud püügivahenditega, kasutada teisi püügivahendeid, tingimusel et viimati nimetatud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv on suurem kui kindlaksmääratud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv või sellega võrdne.

4.3 Liikmesriigi lipu all sõitvatel kalalaevadel, millel ei ole selles piirkonnas kvoote, ei lubata püüda kala kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahendiga, välja arvatud juhul, kui laevale on eraldatud kvoot pärast määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 8 lubatud ülekandmist ja laevale on eraldatud merepäevad vastavalt käesoleva lisa punktile 10 või 11.

III PEATÜKK

Liidu kalalaevadele eraldatavate piirkonnas viibimise päevade arv

5.    Päevade maksimaalne arv

Käesoleva püügiperioodi maksimaalne arv päevi, mille jooksul võib liikmesriik tema lipu all sõitval laeval lubada viibida piirkonnas, kusjuures laeva pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahenditest, on esitatud I tabelis.



I tabel

Laeva püügipiirkonnas viibimise päevade maksimaalne arv aastas kindlaksmääratud püügivahendite kaupa

Kindlaksmääratud püügivahend

Päevade maksimaalne arv

Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 80 mm

BE

176

FR

188

UK

222

Passiivpüünised, mille võrgusilma suurus on ≤ 220 mm

BE

176

FR

191

UK

176

6.    Kilovatt-päevade süsteem

6.1. Käesoleval püügiperioodil võivad liikmesriigid jaotatud püügikoormust reguleerida vastavalt kilovatt-püügipäevade süsteemile. Kõnealuse süsteemi kohaselt võib liikmesriik lubada laeval, mis kasutab mis tahes I tabelis määratletud kindlaksmääratud püügivahendit, viibida piirkonnas kõnealuses tabelis sätestatust erineva maksimaalse arvu päevi, tingimusel et järgitakse sellisele kindlaksmääratud püügivahendile vastavat kilovatt-päevade üldarvu.

6.2. Selline kilovatt-päevade üldarv on kõigile selle liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit, eraldatud üksikute püügikoormuste summa. Kõnealused üksikud püügikoormused arvutatakse kilovatt-päevades, korrutades iga laeva mootorivõimsuse nende merepäevade arvuga, mida laev kasutaks vastavalt I tabelile, kui ei kohaldataks punkti 6.1.

6.3. Liikmesriik, kes soovib kasutada punktis 6.1 osutatud süsteemi, esitab komisjonile taotluse I tabelis sätestatud kindlaksmääratud püügivahendi osas koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad järgmisi arvutuse üksikasju:

a) 

püügiloaga laevade loetelu koos viitega nende liidu kalalaevade registri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

b) 

merepäevade arv, mis igale laevale oleks algselt eraldatud vastavalt I tabelile, ja merepäevade arv, mis iga laev oleks saanud punkti 6.1 kohaldamise korral.

6.4. Kõnealuse taotluse alusel hindab komisjon, kas punktis 6 osutatud tingimused on täidetud, ning võib asjakohasel juhul lubada liikmesriigil kasutada punktis 6.1 osutatud süsteemi.

7.    Lisapäevade eraldamine püügitegevuse alalise lõpetamise eest

7.1. Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik lubada piirkonnas viibida laeval, mille pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahend, võttes aluseks tulemused, mis on saavutatud eelneval püügiperioodil kestnud püügitegevuse alalisel lõpetamisel kas määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 23 kohaselt või määruse (EÜ) nr 744/2008 kohaselt. Komisjon võib asjaomase liikmesriigi kirjalikul ja nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel võtta iga üksikjuhtumi puhul eraldi arvesse muudel asjaoludel toimunud püügitegevuse alalist lõpetamist. Kirjalikus taotluses esitatakse asjaomaste laevade identifitseerimisandmed ning kinnitatakse iga laeva puhul, et see ei hakka enam kunagi kalapüügiga tegelema.

7.2. Püügitegevuse lõpetanud, teatavat püügivahendite rühma kasutanud laevade kilovatt-päevades mõõdetud 2003. aasta püügikoormus jagatakse kõigi sama püügivahendite rühma kasutanud laevade 2003. aasta püügikoormusega. Täiendavate merepäevade arvutamiseks korrutatakse saadud suhe päevade arvuga, mis oleks eraldatud I tabeli järgi. Selle arvutuse tulemusena saadud mis tahes päevaosa ümardatakse lähima täispäevani.

7.3. Punkte 7.1 ja 7.2 ei kohaldata, kui laev on punkti 4.2 kohaselt asendatud või kui püügitegevuse lõpetamist on täiendavate merepäevade saamiseks eelmistel aastatel juba kasutatud.

7.4. Liikmesriigid, kes soovivad kasutada punktis 7.1 osutatud lisapäevi, esitavad komisjonile hiljemalt käesoleva püügiperioodi 15. juuniks taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad I tabelis esitatud püügivahendite rühma ja eritingimuse kohta järgmiseid arvutuse üksikasju:

a) 

püügitegevuse lõpetanud laevade loetelu koos viitega nende liidu kalalaevade registri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

b) 

kõnealuste laevade püügitegevus 2003. aastal, arvutatuna merepäevades vastavalt püügivahendite rühmadele.

7.5. Sellise liikmesriigi taotluse alusel võib komisjon rakendusaktidega eraldada liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5 kohaselt liikmesriigile määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

7.6. Liikmesriik võib kõnealused täiendavad merepäevad käesoleva püügiperioodi jooksul eraldada kõigile või osadele oma allesjäänud kalalaevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit.

7.7. Kui komisjon eraldab täiendavaid merepäevi püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu eelneva püügiperioodi jooksul, kohandatakse seoses käesoleva püügiperioodiga I tabelis liikmesriigi ja püügivahendi kohta esitatud maksimaalset päevade arvu vastavalt.

8.    Lisapäevade eraldamine teadusliku vaatlemise tõhustamiseks

8.1. Komisjon võib eraldada ajavahemikul 1. veebruarist 2018 kuni 31. jaanuarini 2019 liikmesriikidele kolm lisapäeva, mille jooksul võib laev viibida piirkonnas teadlaste ja kalandussektori partnerluses läbiviidava tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel, kui laeva pardal on kindlaksmääratud püügivahendeid. Selline kava keskendub eelkõige vette tagasi lastava saagi hulgale ja koostisele ning on põhjalikum, kui on määratletud andmete kogumise nõuetes, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 199/2008 ning selle rakenduseeskirjades seoses riiklike programmidega.

8.2. Teaduslikud vaatlejad on kalalaeva omanikust, kaptenist ning meeskonnaliikmetest sõltumatud.

8.3. Punktis 8.1 nimetatud eraldisi kasutada soovivad liikmesriigid esitavad komisjonile kinnitamiseks tõhustatud teadusliku vaatlemiskava kirjelduse.

8.4. Nimetatud kirjelduse alusel ja pärast konsulteerimist STECFiga võib komisjon rakendusaktidega eraldada asjaomasele liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5 kohaselt sellele liikmesriigile ning tõhustatud teadusliku vaatluskavaga hõlmatud laevadele, piirkonnale ja püügivahenditele määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

8.5. Kui komisjon on liikmesriigi esitatud teadusliku vaatluskava varem heaks kiitnud ning asjaomane liikmesriik soovib jätkata selle kohaldamist muutusteta, teavitab ta komisjoni tõhustatud vaatluskava jätkamisest neli nädalat enne kava kohaldamisaja algust.

IV PEATÜKK

Haldamine

9.    Üldine kohustus

Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

10.    Püügiperioodid

10.1. Liikmesriik võib jagada piirkonnas viibimise päevad, mis on esitatud I tabelis, ühe- või mitmekuuse kestusega püügiperioodideks.

10.2. Päevade või tundide arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, määrab kindlaks asjaomane liikmesriik.

10.3. Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitval laeval piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 9 täpsustatud viisil. Komisjoni taotlusel kirjeldab liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida püügipäevade ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24-tunnise perioodi lõppu.

V PEATÜKK

Eraldatud püügikoormuste vahetamine

11.    Päevade ülekandmine ühe liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade vahel

11.1. Liikmesriik võib anda tema lipu all sõitvale kalalaevale loa kanda piirkonnas viibimise päevad, mille kasutamiseks tal on luba, üle teisele sama liikmesriigi lipu all asjaomases piirkonnas sõitvale laevale, tingimusel et laeva poolt vastuvõetud päevade arvu ja laeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutis (kilovatt-päevad) on võrdne doonorlaeva ülekantud päevade arvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutisega või sellest väiksem. Laevade mootorivõimsus kilovattides vastab kummagi laeva mootorivõimsusele, mis on registreeritud liidu kalalaevastiku registris.

11.2. Punkti 11.1 kohaselt üle kantud piirkonnas viibimise päevade koguarvu ja doonorlaeva kilovattides mõõdetud mootorivõimsuse korrutis ei tohi olla suurem kui doonorlaeva poolt püügipäeviku järgi aastatel 2001, 2002, 2003, 2004 ja 2005 kõnealuses piirkonnas kasutatud aasta keskmise püügipäevade arvu ja laeva kilovattides mõõdetud mootorivõimsuse korrutis.

11.3. Punktis 11.1 kirjeldatud viisil võivad omavahel päevi üle kanda need laevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad kindlaksmääratud püügivahendeid.

11.4. Liikmesriigid annavad komisjoni taotlusel teavet toimunud ülekandmiste kohta. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada tabelivormid käesolevas punktis osutatud teabe kogumiseks ja edastamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

12.    Päevade ülekandmine eri liikmesriikide lipu all sõitvate kalalaevade vahel

Liikmesriigid võivad lubada piirkonnas viibimise päevade ülekandmist nende lipu all sõitvate kalalaevade vahel sama püügiperioodi ja piirkonna piires tingimusel, et kohaldatakse mutatis mutandis punktides 4.2, 4.4, 5, 6 ja 10 sätestatud tingimusi. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise ülekandmise loa, teatavad nad komisjonile enne ülekandmise toimumist ülekandmise üksikasjad, sealhulgas ülekantavate päevade arvu, püügikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid.

VI PEATÜKK

Aruandekohustus

13.    Püügikoormuse aruanne

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 28 kohaldatakse käesoleva lisa kohaldamisalasse kuuluvate laevade suhtes. Nimetatud artiklis osutatud geograafilise piirkonna all mõeldakse käesoleva lisa punktis 2 määratletud piirkonda.

14.    Andmete kogumine

Liikmesriigid koguvad kvartalite kaupa andmeid kogu püügikoormuse kohta, mis on piirkonnas kasutatud veetavate püünistega ja passiivpüünistega püügil, ning eri püügivahendeid kasutavate laevade kasutatud püügikoormuste kohta piirkonnas ja nende laevade mootorivõimsuse kohta kilovatt-päevades, käesolevas lisas sätestatud teabe alusel, mida kasutatakse piirkonnas viibitud püügipäevade haldamiseks.

15.    Andmete esitamine

Komisjoni taotluse korral edastavad liikmesriigid punktis 14 täpsustatud andmed komisjonile tabeli kujul, mille vorm on esitatud II ja III tabelis, saates need e-posti aadressile, mille komisjon liikmesriikidele teatab. Komisjoni taotlusel saadavad liikmesriigid komisjonile neile eraldatud püügikoormuse ja selle kasutamise kohta üksikasjaliku teabe, mis hõlmab kogu 2016. ja 2017. püügiperioodi või osa sellest, kasutades IV ja V tabelis esitatud vormi.



II tabel

Aruandevorm kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa

Liikmesriik

Püügivahend

Püügiperiood

Püügikoormuse koonddeklaratsioon

1.

2.

3.

4.



III tabel

Andmete esitusviis kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondus (1)

V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

1.  Liikmesriik

3

 

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

2.  Püügivahend

2

 

Üks järgmistest püügivahendite liikidest:

BT = piimtraalid ≥ 80 mm

GN = nakkevõrk < 220 mm

TN = abar või takervõrk < 220 mm

3.  Püügiperiood

4

 

Üks aasta alates 2006. aasta püügiperioodist kuni käesoleva püügiperioodini

4.  Püügikoormuse koonddeklaratsioon

7

P

Kilovatt-päevades väljendatud püügikoormuse summa kõnealuse püügiperioodi 1. veebruarist kuni 31. jaanuarini.

(1)   See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.



IV tabel

Aruandevorm laevaga seotud teabe kohta

Liikmesriik

CFR

Pardatähis

Püügiperioodi pikkus

Teatatud püügivahend

Päevade arv, mil on lubatud kasutada teatatud püügivahendit (-vahendeid)

Päevade arv, mil teatatud püügivahendit (-vahendeid) kasutati

Ülekantud päevad

Nr 1

Nr 2

Nr 3

…

Nr 1

Nr 2

Nr 3

…

Nr 1

Nr 2

Nr 3

…

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(5)

(5)

(5)

(6)

(6)

(6)

(6)

(7)

(7)

(7)

(7)

(8)



V tabel

Andmevorm laevaga seotud teabe kohta

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondus (1)

V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

1.  Liikmesriik

3

 

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

2.  CFR

12

 

Liidu kalalaevade registri number (CFR)

Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood) ja identifitseeriv seerianumber (üheksa kohta). Kui seerianumber on lühem kui üheksa kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada

3.  Pardatähis

14

V

Vastavalt rakendusmäärusele (EL) nr 404/2011

4.  Püügiperioodi pikkus

2

V

Püügiperioodi pikkus kuudes

5.  Teatatud püügivahend

2

V

Üks järgmistest püügivahendite liikidest:

BT = piimtraalid ≥ 80 mm

GN = nakkevõrk < 220 mm

TN = abar või takervõrk < 220 mm

6.  Teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus

3

V

Päevade arv, mille jooksul laeval on IIC lisa kohaselt õigus valida teatatud püügivahendeid, ja teatatud püügiperioodi pikkus

7.  Päevade arv, mil teatatud püügivahendit (-vahendeid) kasutati

3

V

Päevade arv, mil kalalaev on teatatud püügiperioodi jooksul tegelikult olnud püügipiirkonnas ja kasutanud teatatud püügivahendeid.

8.  Ülekantud päevad

4

V

Ülekantud päevade korral näidata „– ülekantud päevade arv“ ja saadud päevade korral näidata „+ ülekantud päevade arv“.

(1)   See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.



IID LISA

TOBIAVARUDE MAJANDAMISE PIIRKONNAD ICESi 2a JA 3a RAJOONIS NING ICESi 4. ALAPIIRKONNAS

IA lisas kindlaks määratud tobiavarude püügivõimaluste haldamiseks ICESi 2a ja 3a rajoonis ja ICESi 4. alapiirkonnas on majandamispiirkonnad, kus kohaldatakse konkreetseid püügipiiranguid, esitatud allpool ja käesoleva lisa liites:



Tobiavarude majandamise piirkond

ICESi statistilised ruudud

1r

31–33 E9–F4; 33 F5; 34–37 E9–F6; 38–40 F0–F5; 41 F4–F5

2r

35 F7–F8; 36 F7–F9; 37 F7–F8; 38–41 F6–F8; 42 F6–F9; 43 F7–F9; 44 F9–G0; 45 G0–G1; 46 G1

3r

41–46 F1–F3; 42–46 F4–F5; 43–46 F6; 44–46 F7–F8; 45–46 F9; 46-47 G0; 47 G1 ja 48 G0

4

38–40 E7–E9 ja 41–46 E6–F0

5r

47–52 F1–F5

6

41–43 G0–G3; 44 G1

7r

47–52 E6–F0



IID lisa 1. liide

TOBIAVARUDE MAJANDAMISE PIIRKONNAD

image



III LISA

KOLMANDA RIIGI VETES KALA PÜÜDVATE LIIDU KALALAEVADE KALAPÜÜGILUBADE MAKSIMAALNE ARV



Püügipiirkond

Püügiliik

Kalapüügilubade arv

Kalapüügilubade jaotamine liikmesriikide vahel

Korraga kohalviibivate laevade maksimaalne arv

Norra veed ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkond

Heeringas, põhja pool 62°00′ N

77

DK

25

57

DE

5

FR

1

IE

8

NL

9

PL

1

SV

10

UK

18

Põhjalähedased liigid, põhja pool 62°00′ N

80

DE

16

50

IE

1

ES

20

FR

18

PT

9

UK

14

Jaotamata

2

Harilik makrell (1)

Ei kohaldata

Ei kohaldata

70

Töönduslikud liigid, lõuna pool 62°00′ N

480

DK

450

150

UK

30

Fääri saarte veed

Igasugune traalpüük kuni 180 jala pikkuste laevadega püügipiirkonnas, mis asub Fääri saarte lähtejoonest 12–21 miili kaugusel

26

BE

0

13

DE

4

FR

4

UK

18

Tursa ja kilttursa sihtpüük võrguga, mille väikseim võrgusilma suurus on 135 mm, piiratud püügipiirkonnas lõuna pool 62°28′ N ja ida pool 6°30′ W

8 (2)

Ei kohaldata

4

Traalpüük 21 miili kaugusel Fääri saarte lähtejoonest. 1. märtsist kuni 31. maini ning 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini võivad kõnealused laevad kalastada piirkondades, mis jäävad 61°20′ N ja 62°00′ N vahele, ning lähtejoontest 12–21 miili vahelisel alal.

70

BE

0

26

DE

10

FR

40

UK

20

Sinise molva püük traalnoodaga, mille väikseim silmasuurus on 100 mm, piirkonnas lõuna pool 61°30′ N ja lääne pool 9°00′ W ning piirkonnas 7°00′ W ja 9°00′ W vahel, lõuna pool 60°30′ N ning piirkonnas, mis asub edela pool 60°30′ N, 7°00′ W ning 60°00′ N, 6°00′ W vahel kulgevat joont.

70

DE (3)

8

20 (4)

FR (3)

12

Põhjaatlandi süsika sihtpüük traalnoodaga, mille väikseim võrgusilma suurus on 120 mm ning mille puhul on võimalus kasutada noodapära ümber ristpinesid

70

Ei kohaldata

22 (4)

Põhjaputassuu püük. Püügilubadega laevade arvu võib suurendada nelja laeva võrra, mis moodustavad paarid, kui Fääri saarte ametiasutused kehtestavad eri juurdepääsueeskirjad püügipiirkonnale nimetusega „põhjaputassuu põhiline püügipiirkond“.

34

DE

2

20

DK

5

FR

4

NL

6

UK

7

SE

1

ES

4

IE

4

PT

1

Õngepüük

10

UK

10

6

Harilik makrell

12

DK

1

12

BE

0

DE

1

FR

1

IE

2

NL

1

SE

1

UK

5

Heeringas, põhja pool 62°00′ N

20

DK

5

20

DE

2

IE

2

FR

1

NL

2

PL

1

SE

3

UK

4

1, 2b (5)

Atlandi arktikakrabi püük lõkspüünistega

20

EE

1

Ei kohaldata

ES

1

LV

11

LT

4

PL

3

(1)   Ilma et see mõjutaks Rootsile Norra poolt vastavalt väljakujunenud tavale antud täiendavaid litsentse.

(2)   Nimetatud arvud sisalduvad arvudes, mis kajastavad igasugust traalpüüki kuni 180 jala pikkuste laevadega püügipiirkonnas, mis asub Fääri saarte lähtejoonest 12–21 miili kaugusel.

(3)   Need arvud viitavad korraga kohalviibivate laevade maksimaalsele arvule.

(4)   Nimetatud arvud sisalduvad arvudes, mis kajastavad „traalnoodapüüki 21 miili kaugusel Fääri saarte lähtejoontest“.

(5)   Teravmägede piirkonnas liidu kasutada olevate kalapüügivõimaluste eraldamine ei piira 1920. aasta Pariisi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi.



IV LISA

ICCATi KONVENTSIOONI ALA ( 23 )

1.   Liidu söödaga õngelaevade ja landipüügilaevade maksimaalne arv, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm



Hispaania

60

Prantsusmaa

37

Liit

97

2.   Liidu rannalähedase püügi laevade maksimaalne arv, millel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm



Hispaania

119

Prantsusmaa

118

Itaalia

30

Küpros

20 (1)

Malta

54 (1)

Euroopa Liit

341

(1)   See arv võib suureneda, kui üks seinnoodalaev asendatakse kümne õngejadalaevaga vastavalt käesoleva lisa punktis 4 esitatud tabeli A joonealusele märkusele 4 või joonealusele märkusele 6.

3.   Liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud kasvatamise eesmärgil aktiivselt püüda Aadria meres harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm



Horvaatia

16

Itaalia

12

Liit

28

4.   Liikmesriikide nende kalalaevade arv ja kogumahutavuse (GT) abil väljendatud püügivõimsus, millele võib anda loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida

▼M2



Tabel A

Kalalaevade arv (1)

 

Küpros (2)

Kreeka (3)

Horvaatia

Itaalia

Prantsusmaa

Hispaania

Malta (4)

Seinnoodalaevad

1

1

16

15

20

6

1

Õngejadalaevad

20 (5)

0

0

35

8

54

54

Söödaga õngelaevad

0

0

0

0

37

60

0

Käsiõngelaevad

0

0

12

0

33 (6)

2

0

Traalerid

0

0

0

0

57

0

0

Muud väikesemahulise kalapüügi laevad (7)

0

52

0

0

118

545

0

(1)   Käesoleva tabeli arve võib veelgi suurendada, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on täidetud.

(2)   Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni 10 õngejadalaevaga või ühe väikese seinnoodalaeva ja kuni kolme õngejadalaevaga.

(3)   Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni 10 õngejadalaevaga või ühe väikese seinnoodalaeva ja kolme rannalähedase püügi laevaga.

(4)   Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni 10 õngejadalaevaga.

(5)   Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid.

(6)   Atlandi ookeanil tegutsevad õngelaevad.

(7)   Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid (õngejada, käsiõng, veoõng).

▼B



Tabel B

Kogumahutavuse abil väljendatud püügivõimsus

 

Küpros

Horvaatia

Kreeka

Itaalia

Prantsusmaa

Hispaania

Malta

Seinnoodalaevad

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Õngejadalaevad

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Söödaga õngelaevad

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Käsiõngelaevad

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Traalerid

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Muud rannalähedase püügi laevad

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

5.   Maksimaalne püüniste arv, millele liikmesriigid on andnud hariliku tuuni püügi loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres



Liikmesriik

Püüniste arv (1)

Hispaania

5

Itaalia

6

Portugal

3

(1)   Seda arvu võib veel suurendada, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on täidetud.

6.   Hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus ja kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus, mille iga liikmesriik võib eraldada oma kalakasvandustele Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres



Tabel A

Tuunide kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus

 

Kalakasvanduste arv

Tootmisvõimsus (tonnides)

Hispaania

14

11 852

Itaalia

15

13 000

Kreeka

2

2 100

Küpros

3

3 000

Horvaatia

4

7 880

Malta

8

12 300



Tabel B (1)

Kalakasvandusse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus (tonnides)

Hispaania

5 855

Itaalia

3 764

Kreeka

785

Küpros

2 195

Horvaatia

2 947

Malta

8 768

Portugal

500

(1)   Portugali kasvatamisvõimsusest kaetakse 500 tonni tabelis A sätestatud liidu kasutamata kasvatamisvõimsusega.

7.   Maksimaalne liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade arv, kellel on kooskõlas määruse (EÜ) nr 520/2007 artikliga 12 lubatud püüda sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni, jaotub liikmesriikide vahel järgmiselt:



Liikmesriik

Laevade maksimaalne arv

Iirimaa

50

Hispaania

730

Prantsusmaa

151

Ühendkuningriik

12

Portugal

310

8.   Liidu vähemalt 20 meetri pikkuste kalalaevade maksimaalne arv, mis püüavad suursilm-tuuni ICCATi konventsiooni alas, on järgmine:



Liikmesriik

Seinnoodalaevade maksimaalne arv

Õngejadalaevade maksimaalne arv

Hispaania

23

190

Prantsusmaa

11

—

Portugal

—

79

Liit

34

269



V LISA

CCAMLRi KONVENTSIOONI ALA

A OSA

SIHTPÜÜGI KEELD CCAMLRi KONVENTSIOONI ALAS



Sihtliigid

Piirkond

Keeluaeg

Haid (kõik liigid)

Konventsiooni ala

1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2018

Notothenia rossii

FAO 48.1. Antarktika, poolsaareala

FAO 48.2. Antarktika, Orkney saarte lõunaosa ümbrus

FAO 48.3. Antarktika, Lõuna-Georgia saare ümbrus

1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2018

Merikogerlased

FAO 48.1. Antarktika (1)

FAO 48.2. Antarktika (1)

1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2018

Gobionotothen gibberifrons

Chaenocephalus aceratus

Pseudochaenichthys georgianus

Lepidonotothen squamifrons

Patagonotothen guntheri

Electrona carlsbergi (1)

FAO 48.3.

1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2018

Dissostichus spp.

FAO 48.5. Antarktika

1. detsembrist 2017 kuni 30. novembrini 2018

Dissostichus spp.

FAO 88.3. Antarktika (1)

FAO 58.5.1. Antarktika (1) (2)

FAO 58.5.2. Antarktika ida pool 79°20′ E ja väljaspool majandusvööndit lääne pool 79°20′ E (1)

FAO 58.4.4. Antarktika (1) (2)

FAO 58.6. Antarktika (1) (2)

FAO 58.7. Antarktika (1)

1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2018

Lepidonotothen squamifrons

FAO 58.4.4. (1) (2)

1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2018

Kõik liigid, välja arvatud Champsocephalus gunnari ja Dissostichus eleginoides

FAO 58.5.2. Antarktika

1. detsembrist 2017 kuni 30. novembrini 2018

Dissostichus mawsoni

FAO 48.4. Antarktika (1) ala, mille piirid on 55°30′ lõunalaiust ja 57°20′ lõunalaiust ning 25°30′ läänepikkust ja 29°30′ läänepikkust

1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2018

(1)   Välja arvatud teadustöö eesmärgil.

(2)   Välja arvatud riikide jurisdiktsiooni all olevad veed (majandusvööndid).

B OSA

LUBATUD KOGUPÜÜK JA KAASPÜÜGI PIIRNORMID CCAMLRi KONVENTSIOONI ALA TEADUSUURINGUTEGA SEOTUD PÜÜGIPIIRKONDADES AASTATEL 2016–2017



Alapiirkond/rajoon

Piirkond

Hooaeg

Väikesed uurimisüksused (SSRUd)

Dissostichus mawsoni püügi piirnorm (tonnides)

 

Kaaspüügi piirnorm (tonnides)

Väike uurimisüksus (SSRU)

Piirnorm

 

Railised

Macrourus spp.

Muud liigid

58.4.1.

Kogu rajoon

1. detsembrist 2017 kuni 30. novembrini 2018

A, B, D, F, H

0

545

5841-1

5

15

15

C (kaasa arvatud 58.4.1_1, 58.4. 1_2)

193

5841-2

5

16

16

5841-3

9

30

30

E (58.4.1_3, 58.4.1_4)

202

5841-4

1

3

3

5841-5

2

7

7

G (kaasa arvatud 58.4.1_5, 58.4.1_6)

150

5841-6

5

17

17

58.4.2.

Kogu rajoon

1. detsembrist 2017 kuni 30. novembrini 2018

A, B, C, D

0

42

 

2

7

7

E (kaasa arvatud 58.4.2_1)

42

 

58.4.3a.

Kogu rajoon 58.4.3a._1

1. detsembrist 2017 kuni 30. novembrini 2018

 

 

38

 

2

6

6

Ei kohaldata

 

 

 

 

 

88.1.

Kogu alapiirkond

1. detsembrist 2017 kuni 31. augustini 2018

A, B, C, G

591 (1)

3 157  (2) (3)

A, B, C, G (1)

30

96

30

G, H, I, J, K

2 054  (4)

G, H, I, J, K (4)

104

317

104

Rossi mere piirkonna merekaitseala uurimise eritsoon

467 (5)

Rossi mere piirkonna merekaitseala uurimise eritsoon (5)

23

72

23

88.2.

Kogu alapiirkond (6)

1. detsembrist 2017 kuni 31. augustini 2018

C, D, E, F, G

419 (7)

619

C, D, E, F, G, H, I

10

32

32

H

200

 

 

 

 

I

0

 

 

 

 

(1)   Sealhulgas 88.2 A ja B väljaspool Rossi mere piirkonna merekaitseala ja 70° S põhjasuunas.

(2)   Sealhulgas 45 tonni Rossi mere uuringu jaoks.

(3)   Sealhulgas 88.2 A ja B väljaspool Rossi mere piirkonna merekaitseala.

(4)   Sealhulgas 88.2 A ja B väljaspool Rossi mere piirkonna merekaitseala ja 70° S lõunasuunas.

(5)   Sealhulgas 88.2 A Rossi mere piirkonna merekaitseala uurimise eritsoonis.

(6)   Välja arvatud 88.2 A ja B, mis on hõlmatud piirkonnas 88.1.

(7)   Üldine piirnorm kuni 200 tonni igas uurimisüksuses.



V lisa B osa liide

VÄIKESTE UURIMISÜKSUSTE (SSRU) LOETELU



Piirkond

SSRU

Piirjoon

48.6

A

Punktist 50° S 20° W otse itta kuni 1°30′ E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 20° W, sealt otse põhja kuni 50° S.

B

Punktist 60° S 20° W otse itta kuni 10° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 20° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

C

Punktist 60° S 10° W otse itta kuni nullmeridiaanini, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 10° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

D

Punktist 60° S nullmeridiaanil otse itta kuni 10° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni nullmeridiaanini, sealt otse põhja kuni 60° S.

E

Punktist 60° S 10° E otse itta kuni 20° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 10° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

F

Punktist 60° S 20° E otse itta kuni 30° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 20° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

G

Punktist 50° S 1°30′ E otse itta kuni 30° E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 1°30′ E, sealt otse põhja kuni 50° S.

58.4.1

A

Punktist 55° S 86° E otse itta kuni 150° E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 86° E, sealt otse põhja kuni 55° S.

B

Punktist 60° S 86° E otse itta kuni 90° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 80° E, sealt otse põhja kuni 64° S, sealt otse itta kuni 86° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

C

Punktist 60° S 90° E otse itta kuni 100° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 90° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

D

Punktist 60° S 100° E otse itta kuni 110° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 100° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

E

Punktist 60° S 110° E otse itta kuni 120° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 110° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

F

Punktist 60° S 120° E otse itta kuni 130° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 120° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

G

Punktist 60° S 130° E otse itta kuni 140° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 130° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

H

Punktist 60° S 140° E otse itta kuni 150° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 140° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

58.4.2

A

Punktist 62° S 30° E otse itta kuni 40° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 30° E, sealt otse põhja kuni 62° S.

B

Punktist 62° S 40° E otse itta kuni 50° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 40° E, sealt otse põhja kuni 62° S.

C

Punktist 62° S 50° E otse itta kuni 60° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 50° E, sealt otse põhja kuni 62° S.

D

Punktist 62° S 60° E otse itta kuni 70° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 60° E, sealt otse põhja kuni 62° S.

E

Punktist 62° S 70° E otse itta kuni 73°10′ E, sealt otse lõunasse 64° S, sealt otse itta 80° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 70° E, sealt otse põhja kuni 62° S.

58.4.3a

A

Kogu rajoon, punktist 56° S 60° E otse itta kuni 73°10′ E, sealt otse lõunasse kuni 62° S, sealt otse läände kuni 60° E, sealt otse põhja kuni 56° S.

58.4.3b

A

Punktist 56° S 73°10′ E otse itta kuni 79° E, sealt lõunasse kuni 59° S, sealt otse läände kuni 73°10′ E, sealt otse põhja kuni 56° S.

B

Punktist 60° S 73°10′ E otse itta kuni 86° E, sealt lõunasse kuni 64° S, sealt otse läände kuni 73°10′ E, sealt otse põhja kuni 60° S.

C

Punktist 59° S 73°10′ E otse itta kuni 79 ° E, sealt lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 73°10′ E, sealt otse põhja kuni 59° S.

D

Punktist 59° S 79° E otse itta kuni 86° E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 79° E, sealt otse põhja kuni 59° S.

E

Punktist 56° S 79° E otse itta kuni 80° E, sealt otse põhja kuni 55° S, sealt otse itta kuni 86° E, sealt otse lõunasse kuni 59° S, sealt otse läände kuni 79° E, sealt otse põhja kuni 56° S.

58.4.4

A

Punktist 51° S 40° E otse itta kuni 42° E, sealt otse lõunasse kuni 54° S, sealt otse läände kuni 40° E, sealt otse põhja kuni 51° S.

B

Punktist 51° S 42° E otse itta kuni 46° E, sealt otse lõunasse kuni 54° S, sealt otse läände kuni 42° E, sealt otse põhja kuni 51° S.

C

Punktist 51° S 46° E otse itta kuni 50° E, sealt otse lõunasse kuni 54° S, sealt otse läände kuni 46° E, sealt otse põhja kuni 51° S.

D

Kogu rajoon, välja arvatud SSRUd A, B, C, ja mille välispiir algab punktist 50° S 30° E, sealt otse itta kuni 60° E, sealt otse lõunasse kuni 62° S, sealt otse läände kuni 30° E, sealt otse põhja kuni 50° S.

58.6

A

Punktist 45° S 40° E otse itta kuni 44° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 40° E, sealt otse põhja kuni 45° S.

B

Punktist 45° S 44° E otse itta kuni 48° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 44° E, sealt otse põhja kuni 45° S.

C

Punktist 45° S 48° E otse itta kuni 51° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 48° E, sealt otse põhja kuni 45° S.

D

Punktist 45° S 51° E otse itta kuni 54° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 51° E, sealt otse põhja kuni 45° S.

58.7

A

Punktist 45° S 37° E otse itta kuni 40° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 37° E, sealt otse põhja kuni 45° S.

88.1

A

Punktist 60° S 150° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 65° S, sealt otse läände kuni 150° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

B

Punktist 60° S 170° E otse itta kuni 179° E, sealt otse lõunasse kuni 66°40′ S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

C

Punktist 60° S 179° E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 70° S, sealt otse läände kuni 178° W, sealt otse põhja kuni 66°40′ S, sealt otse läände kuni 179° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

D

Punktist 65° S 150° E otse itta kuni 160° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 150° E, sealt otse põhja kuni 65° S.

E

Punktist 65° S 160° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 68°30′ S, sealt otse läände kuni 160° E, sealt otse põhja kuni 65° S.

F

Punktist 68°30′ S 160° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 160° E, sealt otse põhja kuni 68°30′ S.

G

Punktist 66°40′ S 170° E otse itta kuni 178° W, sealt otse lõunasse kuni 70° S, sealt otse läände kuni 178°50′ E, sealt otse lõunasse kuni 70°50′ S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 66°40′ S.

H

Punktist 70°50′ S 170° E otse itta kuni 178°50′ E, sealt otse lõunasse kuni 73° S, sealt otse läände kuni rannikuni, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 70°50′ S.

I

Punktist 70 ° S 178°50′ E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 73° S, sealt otse läände kuni 178°50′ E, sealt otse põhja kuni 70° S.

J

Punktist 73° S rannikul 170° E lähedal otse itta kuni 178°50′ E, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 73° S.

K

Punktist 73° S 178°50′ E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 76° S, sealt otse läände kuni 178°50′ E, sealt otse põhja kuni 73° S.

L

Punktist 76° S 178°50′ E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni 178°50′ E, sealt otse põhja kuni 76° S.

M

Punktist 73° S rannikul 169°30′ E lähedal otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni rannikuni, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 73° S.

88.2

A

Punktist 60° S 170° W otse itta kuni 160° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 170° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

B

Punktist 60° S 160° W otse itta kuni 150° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 160° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

C

Punktist 70°50′ S 150° W otse itta kuni 140° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 70°50′ S.

D

Punktist 70°50′ S 140° W otse itta kuni 130° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 140° W, sealt otse põhja kuni 70°50′ S.

E

Punktist 70°50′ S 130° W otse itta kuni 120° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 130° W, sealt otse põhja kuni 70°50′ S.

F

Punktist 70°50′ S 120° W otse itta kuni 110° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 120° W, sealt otse põhja kuni 70°50′ S.

G

Punktist 70°50′ S 110° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 110° W, sealt otse põhja kuni 70°50′ S.

H

Punktist 65° S 150° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni 70°50′ S, sealt otse läände kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 65° S.

I

Punktist 60° S 150° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni 65° S, sealt otse läände kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

88.3

A

Punktist 60° S 105° W otse itta kuni 95° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 105° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

B

Punktist 60° S 95° W otse itta kuni 85° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 95° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

C

Punktist 60° S 85° W otse itta kuni 75° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 85° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

D

Punktist 60° S 75° W otse itta kuni 70° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 75° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

C OSA



21-03/A LISA

TAVALISE HIILGEVÄHI (EUPHAUSIA SUPERBA) PÜÜGIS OSALEMISE KAVATSUSE TEATIS

Üldine teave

Osaleja: …

Püügihooaeg: …

Laeva nimi: …

Eeldatav püügimaht (tonnides): …

Laeva töötlemisvõimsus päevas (eluskaalu tonnides): …

Alapiirkonnad ja rajoonid, kus püüki kavandatakse

Seda kaitsemeedet kohaldatakse tavalise hiilgevähi püügi kavatsustest teatamise kohta alapiirkondades 48.1, 48.2, 48.3 ja 48.4 ning rajoonides 58.4.1 ja 58.4.2. Kavatsusest püüda tavalist hiilgevähki muudes alapiirkondades ja rajoonides tuleb teatada kaitsemeetme 21-02 kohaselt.



Alapiirkond/rajoon

Tähistada sobiv kastike

48.1

□

48.2

□

48.3

□

48.4

□

58.4.1

□

58.4.2

□



Püügitehnika:

Tähistada sobiv kastike

□  Tavaline traalpüük

□  Pidevpüügisüsteem

□  Noodapärasse pumpamine

□  Muu meetod: Palun täpsustada

Püütud tavalise hiilgevähi eluskaalu otseseks hindamiseks kasutatud tooteliigid ja meetodid



Tooteliik

Püütud tavalise hiilgevähi eluskaalu otseseks hindamiseks kasutatud meetod, kui see on asjakohane (vt 21–03/B lisa) (1)

Tervelt külmutatud

 

Keedetud

 

Jahvatatud

 

Õli

 

Muu toode, palun täpsustada

 

(1)   Kui meetodit ei ole 21-03/B lisas loetletud, palun kirjeldada üksikasjalikult

Võrgu kuju



Võrgu mõõdud

Võrk 1

Võrk 2

Muu võrk / muud võrgud

Võrgu ava (suue)

 

 

 

Maksimaalne vertikaalne ava (m)

 

 

 

Maksimaalne horisontaalne ava (m)

 

 

 

Võrgu suudme ümbermõõt (1) (m)

 

 

 

Suudme pindala (m2)

 

 

 

Paneeli keskmine võrgusilma suurus (3) (mm)

Väline (2)

Sisemine (2)

Väline (2)

Sisemine (2)

Väline (2)

Sisemine (2)

1. paneel

 

 

 

 

 

 

2. paneel

 

 

 

 

 

 

3. paneel

 

 

 

 

 

 

…

 

 

 

 

 

 

Viimane paneel (noodapära)

 

 

 

 

 

 

(1)   Eeldatud töötingimustes.

(2)   Väline võrgusilma suurus ning sisemine võrgusilma suurus, kui kasutatakse vooderdist.

(3)   Venitatud võrgusilma sisemised mõõdud kaitsemeetme 22-01 meetodi alusel.

Võrgu joonis(ed): …

Iga kasutatud võrgu puhul või võrgu kuju muutmise korral viidata asjakohasele võrgu joonisele CCAMLRi püügivahendite kogus, kui see on kättesaadav (www.ccamlr.org/node/74407), või esitada üksikasjalik joonis ja kirjeldus WG-EMM eelseisvale koosolekule. Võrgu joonised peavad sisaldama järgmisi andmeid:

1. 

Traali iga paneeli pikkus ja laius (piisava täpsusega, et oleks võimalik arvutada iga paneeli kaldenurk veevoolu suhtes).

2. 

Võrgusilma suurus (venitatud võrgusilma sisemised mõõdud kaitsemeetme 22-01 meetodi alusel), kuju (nt rombikujuline) ja materjal (nt polüpropüleen).

3. 

Võrgusilma ehitus (nt sõlmitud, põimitud).

4. 

Traali sees kasutatud peletuspaelad (konstruktsioon, asukoht paneelidel; märkida „puuduvad“, kui paelu ei kasutata); peletuspaelad ei lase hiilgevähkidel võrgusilma ummistada ega välja pääseda.

Mereimetajate võrku sattumist välistav seade

Seadme joonis(ed): …

Iga kasutatud seadme tüübi või seadme kuju muutmise korral viidata asjakohasele joonisele CCAMLRi püügivahendite kogus, kui see on kättesaadav (www.ccamlr.org/node/74407), või esitada üksikasjalik joonis ja kirjeldus WG-EMM eelseisvale koosolekule.

Akustiliste andmete kogumine

Esitada andmed laeval kasutatavate kajaloodide ja hüdrolokaatorite kohta.



Tüüp (nt kajalood, hüdrolokaator)

 

 

 

Tootja

 

 

 

Mudel

 

 

 

Muunduri sagedused (kHz)

 

 

 

Akustiliste andmete kogumine (üksikasjalik kirjeldus): …

Kirjeldada, kuidas toimub akustiliste andmete kogumine, et saada teavet Euphausia superba ja muude pelaagiliste liikide (nt laternsabad, meritünnikud) leviku ja rohkuse kohta (SC-CAMLR-XXX, punkt 2.10).



21-03/B LISA

PÜÜTUD TAVALISE HIILGEVÄHI ELUSKAALU HINDAMISE JUHISED



Meetod

Valem (kg)

Parameeter

Kirjeldus

Tüüp

Hindamismeetod

Ühik

Kogumismahuti maht

W * L * H * ρ * 1 000

W = mahuti laius

Püsiv

Mõõta püügi alustamisel

m

L = mahuti pikkus

Püsiv

Mõõta püügi alustamisel

m

ρ = mahu massiks teisendamise tegur

Muutuv

Mahu teisendamine massiks

kg/liiter

H = hiilgevähkide sügavus mahutis

Loomusest sõltuv

Otsene vaatlus

m

Voomõõtur (1)

V * Fkrill * ρ

V = hiilgevähkide maht koos veega

Loomusest (1) sõltuv

Otsene vaatlus

liiter

Fkrill = hiilgevähkide osakaal proovis

Loomusest (1) sõltuv

Voomõõturi mahu parandustegur

—

ρ = mahu massiks teisendamise tegur

Muutuv

Mahu teisendamine massiks

kg/liiter

Voomõõtur (2)

(V * ρ) – M

V = hiilgevähkide pasta maht

Loomusest (1) sõltuv

Otsene vaatlus

liiter

M = protsessis lisatud vee kogus, mass

Loomusest (1) sõltuv

Otsene vaatlus

kg

ρ = hiilgevähkide pasta tihedus

Muutuv

Otsene vaatlus

kg/liiter

Vookaal

M * (1 – F)

M = hiilgevähkide mass koos veega

Loomusest (2) sõltuv

Otsene vaatlus

kg

F = vee osakaal proovis

Muutuv

Vookaalu massi parandustegur

—

Kogur

(M – Mtray) * N

Mtray = tühja koguri mass

Püsiv

Otsene vaatlus enne püüki

kg

M = koguri keskmine mass koos hiilgevähkidega

Muutuv

Otsene vaatlus, enne külmutamist ja kurnatult

kg

N = kogurite arv

Loomusest sõltuv

Otsene vaatlus

—

Jahu teisendamine

Mmeal * MCF

Mmeal = toodetud jahu mass

Loomusest sõltuv

Otsene vaatlus

kg

MCF = jahu teisendamise tegur

Muutuv

Jahu teisendamine hiilgevähkideks

—

Noodapära maht

W * H * L * ρ * π/4 * 1 000

W = noodapära laius

Püsiv

Mõõta püügi alustamisel

m

H = noodapära kõrgus

Püsiv

Mõõta püügi alustamisel

m

ρ = mahu massiks teisendamise tegur

Muutuv

Mahu teisendamine massiks

kg/liiter

L = noodapära pikkus

Loomusest sõltuv

Otsene vaatlus

m

Muud

Palun täpsustada

 

 

 

 

(1)   Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kuue tunniga saadud koondloomus pidevpüügisüsteemi korral.

(2)   Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kahe tunniga saadud loomus pidevpüügisüsteemi korral.

Vaatluse etapid ja sagedus



Kogumismahuti maht

Püügi alustamisel

Mõõta kogumismahuti laius ja pikkus (kui mahuti ei ole kandilise kujuga, võib vajalik olla täiendav mõõtmine; täpsusega ± 0,05 m)

Iga kuu (1)

Hinnata mahu massiks teisendamist, mis tuletatakse kogumismahutist kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist

Iga loomus

Mõõta hiilgevähkide sügavust mahutis (kui hiilgevähke hoitakse mahutis loomuste vaheajal, siis mõõta sügavuse erinevust; täpsusega ± 0,1 m)

hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit)

Voomõõtur (1)

Enne püüki

Tagada, et voomõõtur mõõdab terveid hiilgevähke (st enne töötlemist)

Rohkem kui üks kord kuus (1)

Hinnata mahu massiks teisendamist (ρ), mis tuletatakse voomõõturist kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist

Iga loomus (2)

Võtta voomõõturist proov ning:

mõõta hiilgevähkide mahtu (nt 10 liitrit) koos veega

hinnata voomõõturi mahu parandustegurit, mis tuletatakse hiilgevähkide kurnatud mahust

hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit)

Voomõõtur (2)

Enne püüki

Tagada, et mõlemad voomõõturid (üks hiilgevähitoote jaoks ja üks lisatava vee jaoks) oleksid kalibreeritud (st näitaksid sama, õiget näitu).

Iga nädal (1)

Hinnata hiilgevähitoote (hiilgevähipasta) tihedust (ρ), mõõtes teadaoleva hiilgevähitoote mahu (nt 10 liitrit) massi, mis on võetud vastavast voomõõturist.

Iga loomus (2)

Võtta mõlema voomõõturi näidud ja arvutada hiilgevähitoote (hiilgevähipasta) ja lisatud vee mahud, lisatud vee tiheduseks arvestada 1 kg/liiter.

hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit)

Vookaal

Enne püüki

Tagada, et vookaal mõõdab terveid hiilgevähke (st enne töötlemist)

Iga loomus (2)

Võtta vookaalust proov ning:

mõõta hiilgevähkide massi koos veega

hinnata vookaalu massi parandustegurit, mis tuletatakse hiilgevähkide kurnatud massist

hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit)

Kogur

Enne püüki

Mõõta koguri mass (kui kogurid on erineva konstruktsiooniga, mõõta iga tüübi mass; täpsusega ± 0,1 kg)

Iga loomus

Mõõta koguri mass koos hiilgevähkidega (täpsusega ± 0,1 kg)

Loendada kogurite arv (kui kogurid on erineva konstruktsiooniga, loendada iga koguritüübi arv)

hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit)

Jahu teisendamine

Iga kuu (1)

Hinnata jahu teisendamist terveteks hiilgevähkideks, töödeldes 1 000 – 5 000 kg (kurnatud mass) hiilgevähke

Iga loomus

Mõõta toodetud jahu mass

hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit)

Noodapära maht

Püügi alustamisel

Mõõta noodapära laius ja kõrgus (täpsusega ± 0,1 m)

Iga kuu (1)

Hinnata mahu massiks teisendamist, mis tuletatakse noodapärast kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist

Iga loomus

Mõõta hiilgevähke sisaldava noodapära pikkus (täpsusega ± 0,1 m)

hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit)

(1)   Uus periood algab ajast, mil laev liigub uude alapiirkonda või rajooni.

(2)   Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kuue tunniga saadud koondloomus pidevpüügisüsteemi korral.



VI LISA

IOTCi PÄDEVUSALASSE KUULUV ALA

1.   Liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud IOTC pädevusalasse kuuluval alal püüda troopikatuuni



Liikmesriik

Laevade maksimaalne arv

Püügivõimsus (kogumahutavus)

Hispaania

22

61 364

Prantsusmaa

27

45 383

Portugal

5

1 627

Itaalia

1

2 137

Liit

55

110 511

2.   Liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud IOTC pädevusalasse kuuluval alal püüda mõõkkala ja pikkuim-tuuni



Liikmesriik

Laevade maksimaalne arv

Püügivõimsus (kogumahutavus)

Hispaania

27

11 590

Prantsusmaa

41 (1)

7 882

Portugal

15

6 925

Ühendkuningriik

4

1 400

Liit

87

27 797

(1)   See number ei sisalda Mayotte’is registreeritud laevu; seda võib tulevikus suurendada vastavalt Mayotte’i laevastiku arendamise kavale.

3.

Punktis 1 osutatud laevadel on luba püüda IOTC pädevusalasse kuuluval alal ka mõõkkala ja pikkuim-tuuni.

4.

Punktis 2 osutatud laevadel on luba püüda IOTC pädevusalasse kuuluval alal ka troopikatuuni.



VII LISA

WCPFC KONVENTSIOONI ALA

Liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud püüda mõõkkala Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) konventsiooni alast lõuna pool 20° lõunalaiust



Hispaania

14

Liit

14



VIII LISA

LIIDU VETES KALA PÜÜDVATE KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE KALAPÜÜGILUBADEGA SEOTUD KOGUSELISED PIIRANGUD



Lipuriik

Püügiliik

Kalapüügilubade arv

Korraga kohalviibivate laevade maksimaalne arv

Norra

Heeringas, põhja pool 62°00′ N

Määratakse kindlaks hiljem

Määratakse kindlaks hiljem

Fääri saared

Harilik makrell,6a (põhja pool 56°30′ N), 2a, 4a (põhja pool 59° N) püügipiirkond

Stauriid, 4, 6a (põhja pool 56°30′ N), 7e, 7f, 7h püügipiirkond

14

14

Heeringas, põhja pool 62°00′ N

20

Määratakse kindlaks hiljem

Heeringas, 3a püügipiirkond

4

4

Tursiku töönduspüük, 4. ja 6a (põhja pool 56°30′ N) püügipiirkond (sh põhjaputassuu vältimatu kaaspüük)

14

14

Harilik molva ja meriluts

20

10

Põhjaputassuu, 2., 4a, 5., 6a (põhja pool 56°30′ N), 6b, 7. (lääne pool 12°00′ W) püügipiirkond

20

20

Sinine molva

16

16

Venezuela (1)

Riffahvenad (Prantsuse Guajaana veed)

45

45

(1)   Kõnealuste kalapüügilubade saamiseks tuleb tõendada, et püügiluba taotleva laevaomaniku ja Prantsuse Guajaana departemangus asuva töötlemisettevõtte vahel on olemas kehtiv leping, mis sisaldab kohustust lossida asjaomaselt laevalt kõnealuses departemangus vähemalt 75 % kogu riffahvena püügist töötlemiseks lepingujärgses töötlemisettevõttes. Kõnealuse lepingu peavad kinnitama Prantsuse ametiasutused, kes tagavad, et leping vastab nii lepinguosalise töötlemisettevõtte tegelikule mahule kui ka Guajaana majanduse arenguga seotud eesmärkidele. Lepingu nõuetekohaselt kinnitatud koopia lisatakse püügiloa taotlusele. Kõnealusest kinnitusest keeldumise korral teatavad Prantsuse ametiasutused sellest asjaomasele lepinguosalisele ja komisjonile ning esitavad keeldumise põhjendused.


( 1 ) Komisjoni 10. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 517/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse kindlaksmääramiseks (ELT L 151, 11.6.2008, lk 5).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 216/2009 nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (ELT L 87, 31.3.2009, lk 1).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 217/2009 Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 42).

( 5 ) Sõlmitud nõukogu 22. juuli 202. aasta otsusega 2002/738/EÜ Euroopa Ühenduse Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga ühinemise kohta (EÜT L 234, 31.8.2002, lk 39).

( 6 ) Liit ühines sellega nõukogu 9. juuni 1986. aasta otsusega 86/238/EMÜ ühenduse ühinemise kohta rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooniga, mida muudeti Pariisis 10. juulil 1984. aastal alla kirjutatud konventsiooni osalisriikide täievoliliste esindajate konverentsi lõppaktile lisatud protokolliga (EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33).

( 7 ) Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 601/2004, millega sätestatakse teatavad kalastustegevuse suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni alla kuuluvas piirkonnas ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 3943/90, (EÜ) nr 66/98 ja (EÜ) nr 1721/1999 (ELT L 97, 1.4.2004, lk 16).

( 8 ) Sõlmitud nõukogu 22. mai 2006. aasta otsusega 2006/539/EÜ Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 224, 16.8.2006, lk 22).

( 9 ) Liit ühines sellega nõukogu 18. septembri 1995. aasta otsusega 95/399/EÜ ühenduse ühinemise kohta India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepinguga (EÜT L 236, 5.10.1995, lk 24).

( 10 ) Liit ühines sellega nõukogu 3. oktoobri 2011. aasta otsusega 2012/130/EÜ Vaikse ookeani lõunaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise kohta (ELT L 67, 6.3.2012, lk 1).

( 11 ) Liit ühines sellega nõukogu 26. aprilli 2004. aasta otsusega 2005/75/EÜ ühenduse ühinemise kohta Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga (ELT L 32, 4.2.2005, lk 1).

( 12 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1343/2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid (ELT L 347, 30.12.2011, lk 44).

( 13 ) Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1006/2008, mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele ja millega muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2847/93 ja (EÜ) nr 1627/94 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) 3317/94 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 33).

( 14 ) Kõik põhjatraali liigid, sealhulgas OTB, OTT, PTB, TBB, TBN, TBS, TB.

( 15 ) Kõik seinnooda liigid, sealhulgas SSC, SDN, SPR, SV, SB, SX.

( 16 ) Kogu õngejadade või ritvõngedega kalapüük, sealhulgas LHP, LHM, LLD, LL, LTL, LX ja LLS.

( 17 ) Kõik vainakkevõrgud ja mõrrad, sealhulgas GTR, GNS, FYK, FPN ja FIX.

( 18 ) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

( 19 ) Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1342/2008, millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 423/2004 (ELT L 348, 24.12.2008, lk 20).

( 20 ) Nõukogu 27. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).

( 21 ) Nõukogu 24. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 744/2008, millega nähakse ette ajutine erimeede, et edendada majanduskriisi tõttu kannatavate Euroopa Ühenduse kalalaevastike ümberkorraldamist (ELT L 202, 31.7.2008, lk 1).

( 22 ) Nõukogu 25. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 199/2008 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta (ELT L 60, 5.3.2008, lk 1).

( 23 ) Punktides 1, 2 ja 3 esitatud arvud võivad väheneda, et liidu rahvusvahelised kohustused oleksid täidetud.