2006L0066 — ET — 30.12.2013 — 003.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/66/EÜ, 6. september 2006, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ (EÜT L 266, 26.9.2006, p.1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/12/EÜ, 11. märts 2008, |
L 76 |
39 |
19.3.2008 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/103/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 19. november 2008, |
L 327 |
7 |
5.12.2008 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/56/EL, EMPs kohaldatav tekst 20. november 2013, |
L 329 |
5 |
10.12.2013 |
|
Parandatud:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/66/EÜ,
6. september 2006,
mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige selle artikli 175 lõiget 1 ning artikli 95 lõiget 1 seoses artiklitega 4, 6 ja 21,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, ( 2 )
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, ( 3 )
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, ( 4 ) arvestades lepituskomitee poolt 22. juunil 2006. aastal heaks kiidetud ühist teksti,
ning arvestades järgmist:|
(1) |
On soovitav ühtlustada siseriiklikud meetmed, mis käsitlevad patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid. Käesoleva direktiivi esmane eesmärk on minimeerida patareide ja akude ning patarei- ja akujäätmete negatiivset keskkonnamõju, aidates sellega kaasa keskkonna kvaliteedi kaitsmisele, säilitamisele ja parandamisele. Õiguslik alus on seepärast asutamislepingu artikli 175 lõige 1. Siiski on samuti asjakohane võtta meetmeid ühenduse tasandil asutamislepingu artikli 95 lõike 1 alusel, et ühtlustada patareide ja akude raskmetallisisaldust ning märgistust käsitlevaid nõudeid ning tagada seeläbi siseturu sujuv toimimine ja konkurentsimoonutuste vältimine ühenduses. |
|
(2) |
Komisjoni 30. juuli 1996. aasta teatises ühenduse jäätmehoolduskava läbivaatamise kohta määrati kindlaks ühenduse tulevase jäätmepoliitika suunised. Teatises rõhutatakse vajadust vähendada ohtlike ainete sisaldust jäätmetes ning osutatakse niisuguste ainete toodetes ja tootmisprotsessides esinemist piiravate kogu ühendust hõlmavate eeskirjade võimalikele kasudele. Selles märgitakse veel, et neil juhtudel, kui jäätmeteket ei saa vältida, tuleks jäätmeid korduvkasutada või taaskasutada jäätmetest saadava materjali ringlussevõtu või energiakasutuse teel. |
|
(3) |
Nõukogu 25. jaanuari 1988. aasta resolutsioonis kaadmiumist tuleneva keskkonnareostuse likvideerimist käsitleva ühenduse tegevusprogrammi kohta ( 5 ) rõhutati, et kaadmiumi kasutamine peaks piirduma juhtudega, kui muid sobivamaid võimalusi ei ole, ja kaadmiumi sisaldavate patareide kogumist ja ringlussevõttu kui olulist osa kaadmiumi kontrollimisel inimese tervise kaitse ja keskkonna huvides. |
|
(4) |
Nõukogu 18. märtsi 1991. aasta direktiiv 91/157/EMÜ teatavaid ohtlikke aineid sisaldavate patareide ja akude kohta ( 6 ) tõi kaasa liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise selles valdkonnas. Siiski pole direktiivi eesmärke täies ulatuses saavutatud. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsuses nr 1600/2002/EÜ, millega võetakse vastu kuues keskkonnaalane tegevusprogramm ( 7 ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivis 2002/96/EÜ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta ( 8 ) rõhutati samuti direktiivi 91/157/EMÜ läbivaatamise vajadust. Seetõttu tuleks direktiiv 91/157/EMÜ selguse huvides läbi vaadata ja asendada. |
|
(5) |
Käesoleva direktiivi keskkonnaeesmärkide saavutamiseks keelatakse sellega teatavate elavhõbedat või kaadmiumi sisaldavate patareide ja akude turule laskmine. See direktiiv soodustab ka patarei- ja akujäätmete kogumise ja ringlussevõtu kõrget taset ning kõikide patareide ja akude olelustsüklis osalevate ettevõtjate, näiteks tootjate, turustajate ja lõppkasutajate, eelkõige aga vahetult patarei- ja akujäätmete töötlemise ja ringlussevõtuga tegelevate ettevõtjate keskkonnategevuse paremat tulemuslikkust. Selleks vajalikud erieeskirjad on olemasolevate ühenduse jäätmealaste õigusaktide, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivi 2006/12/EÜ (jäätmete kohta), ( 9 ) nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/31/EÜ (prügilate kohta) ( 10 ) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2000. aasta direktiivi 2000/76/EÜ (jäätmete põletamise kohta) ( 11 ) suhtes täiendavad. |
|
(6) |
Selleks, et patarei- ja akujäätmeid ei visataks ära keskkonda kahjustaval viisil, ning et vältida lõppkasutajates segaduse tekitamist erinevate patareide ja akude suhtes kehtivate erinevate jäätmekäitluse nõuete tõttu, peaks käesolevat direktiivi kohaldama kõikide ühenduses turule lastavate patareide ja akude suhtes. Selline lai kohaldamisala võimaldab samuti tagada kogumise ja ringlussevõtu mastaabisäästu ning ressursside optimaalse säästmise. |
|
(7) |
Töökindlad patareid ja akud on väga olulised paljude toodete, seadmete ja teenuste ohutuse tagamisel ning on oluline energiaallikas meie ühiskonnas. |
|
(8) |
Asjakohane on eristada kantavaid patareisid ja akusid tööstuslikest ja mootorsõidukite patareidest ja akudest. Tuleks keelata tööstuslike ja mootorsõidukite patareide ja akude ladestamine prügilatesse ja nende põletamine. |
|
(9) |
Tööstuslike patareide ja akude näideteks on haiglate, lennujaamade või kontorite avarii- ja tagavara toiteallikana kasutatavad patareid ja akud, rongides ja lennukites kasutatavad patareid ja akud ning avamerel naftapuurplatvormides või tuletornides kasutatavad patareid ja akud. Näidete hulka kuuluvad ka patareid ja akud, mis on kavandatud üksnes kaupluste ja toitlustusettevõtete käeshoitavate makseterminalide, kaupluste triipkoodilugejate, telekanalites ja kutselistes stuudiotes kutsealaseks kasutamiseks mõeldud videoseadmete, kaevandustöötajate ja kutseliste sukeldujate kiivritele kinnitatavate lampide jaoks, elektriliste uste varupatareid ja -akud uste blokeerumise või inimeste uste vahele jäämise vältimiseks, instrumentides või erinevat liiki mõõte- ja juhtimisseadmetes kasutatavad patareid ja akud ning päikesepaneelides, fotogalvaanikas ja teistes taastuvenergiarakendustes kasutatavad patareid ja akud. Tööstuslike patareide ja akude hulka kuuluvad ka patareid ja akud, mida kasutatakse elektrisõidukites, nagu elektrilised autod, ratastoolid, jalgrattad, lennujaamade sõidukid ja automaatsed veokid. Lisaks sellele mitteammendavale näidete nimestikule loetakse tööstuslikuks iga patarei või aku, mis ei ole suletud ega ole mootorsõiduki patarei või aku. |
|
(10) |
Kantavate patareide ja akude näideteks on täielikult suletud patareid ja akud, mida tavaline inimene suudab raskusteta käes kanda ja mis ei ole mootorsõiduki patareid või akud ega tööstuslikud patareid või akud. Nende hulka kuuluvad ühe elemendiga patareid (nagu AA ja AAA patareid) ning patareid ja akud, mida tarbijad või kutselised töötajad kasutavad mobiiltelefonides, kandearvutites, juhtmeta mootortööriistades, mänguasjades ja kodumasinates, nagu elektrilised hambaharjad, elektripardlid ja käeshoitavad tolmuimejad (sealhulgas koolides, kauplustes, toitlustusettevõtetes, lennujaamades, kontorites või haiglates kasutatavad sarnased seadmed), ja mis tahes patareid või akud, mida tarbijad võivad kasutada tavalistes kodumasinates. |
|
(11) |
Komisjon peaks hindama käesoleva direktiivi kohandamise vajadust, arvestades olemasolevaid tehnilisi ja teaduslikke tõendeid. Eelkõige peaks komisjon läbi vaatama erandi, mille kohaselt ei kohaldata kaadmiumi kasutamise keeldu juhtmeta mootortööriistades kasutatavate kantavate patareide ja akude suhtes. Juhtmeta mootortööriistade näideteks on tööriistad, mida tarbijad ja kutselised töötajad kasutavad puu, metalli või muu materjali treimiseks, freesimiseks, lihvimiseks, saagimiseks, lõikamiseks, puurimiseks, augustamiseks, mulgustamiseks, vasardamiseks, neetimiseks, kruvimiseks, poleerimiseks või muuks sarnaseks töötlemiseks, samuti niitmiseks, lõikamiseks ja muudeks aiatöödeks. |
|
(12) |
Samuti peaks komisjon jälgima ning liikmesriigid ergutama tehnoloogia arengut, mis parandaks patareide ja akude keskkonnaalast talitust kogu nende olelustsükli vältel, sealhulgas osalemisega ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS). |
|
(13) |
Keskkonna kaitsmiseks tuleks patarei- ja akujäätmed koguda. Kaasaskantavate patareide ja akude jaoks tuleks luua kogumisskeem, mis tagab kogumise kõrge taseme. See tähendab kogumisskeemi loomist nii, et lõppkasutajad saaksid mugavalt ja tasuta tagastada kõik kantavate patareide ja akude patarei- ja akujäätmed. Erinevate patareide ja akude jaoks on kohased erinevad kogumis- ja finantsseerimismeetmed. |
|
(14) |
On soovitav, et liikmesriigid saavutaks patarei- ja akujäätmete kogumise ning ringlussevõtu kõrge määra, et saavutada keskkonnakaitse ja materjalide taaskasutamise kõrge tase kogu ühenduses. Käesolev direktiiv peaks seepärast sätestama liikmesriikidele minimaalsed kogumise ja ringlussevõtu sihtarvud. Kogumise määra arvutamisel on asjakohane põhineda eelnevate aastate keskmisel aastamüügil, et liikmesriikide sihtarvud oleksid võrdelised liikmesriigi patareide ja akude tarbimise tasemega. |
|
(15) |
Kaadmium- ja pliipatareidele ning -akudele tuleks kehtestada ringlussevõtu erinõuded, et saavutada materjalide taaskasutamise kõrge tase kogu ühenduses ja vältida liikmesriikidevahelisi erinevusi. |
|
(16) |
Kogumis-, töötlemis- ja ringlussevõtuskeemides peaksid saama osaleda kõik huvitatud isikud. Need skeemid peaks olema kavandatud nii, et vältida imporditud patareide ja akude diskrimineerimist, kaubandustõkkeid ja konkurentsimoonutusi. |
|
(17) |
Kogumis- ja ringlussevõtuskeemid peaksid olema optimeeritud, et eelkõige minimeerida kulusid ja veo negatiivset keskkonnamõju. Töötlemisel ja ringlussevõtul peaks kasutama parimat võimalikku tehnikat, nagu on määratletud nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiivi 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta ( 12 ) artikli 2 lõikes 11. Ringlussevõtu mõistest peaks olema välistatud energia saamine. Energia saamise kontseptsioon on defineeritud muudes ühenduse õigusaktides. |
|
(18) |
Patareisid võib koguda eraldi või siseriiklike patareikogumisskeemide teel või koos elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmetega siseriiklike kogumisskeemide teel, mis on loodud direktiivi 2002/96/EÜ alusel. Viimati nimetatud juhul on kohustuslikuks käitlemise miinimumnõudeks patareide eemaldamine kogutud elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmetest. Pärast elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmetest eemaldamist kohaldatakse patareidele käesoleva direktiivi nõudeid, eriti mis puudutab nende arvestamist kogumise määra saavutamisel ja kohustust läbida ringlussevõtu nõuded. |
|
(19) |
Patarei- ja akujäätmete käitlemise rahastamise põhiprintsiibid tuleks sätestada ühenduse tasandil. Rahastamisskeemid peaks aitama kaasa kõrgete kogumise ja ringlussevõtu määrade saavutamisele ja tootja vastutuse põhimõtte rakendamisele. Kõik tootjad käesoleva direktiivi tähenduses peaksid olema registreeritud. Seepärast peaks tootjad rahastama kõikide kogutud patareide ja akude kogumise, töötlemise ja ringlussevõtu kulud, millest lahutatakse taaskasutatud materjali müügist saadud kasum. Siiski võib teatud tingimustel olla põhjendatud põhimõtte de minimis kohaldamine väiketootjate suhtes. |
|
(20) |
Edukaks kogumiseks on lõppkasutajat vaja teavitada lahuskogumise soovitatavusest, kasutatavatest kogumisskeemidest ja lõppkasutaja rollist patarei- ja akujäätmete käitlemisel. Tuleks kehtestada üksikasjalik kord märgistamissüsteemi jaoks, mille abil antakse lõppkasutajatele arusaadavat, usaldusväärset ja selget teavet patareide ja akude ning neis sisalduvate raskmetallide kohta. |
|
(21) |
Kui liikmesriigid kasutavad käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks, eelkõige kõrgete lahuskogumise ja ringlussevõtu määrade saavutamiseks, majandushoobasid, näiteks erinevaid maksumäärasid, peaksid nad sellest komisjonile teatama. |
|
(22) |
Turule lastud, kogutud ja ringlussevõetud patareide ja akude kohta on tarvis usaldusväärseid ja võrreldavaid andmeid, et jälgida, kas käesoleva direktiivi eesmärgid on saavutatud. |
|
(23) |
Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad sanktsioonide kohta käesoleva direktiivi sätete rikkumiste eest ja tagama nende eeskirjade rakendamise. Need sanktsioonid peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. |
|
(24) |
Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe ( 13 ) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning need tabelid avalikustama. |
|
(25) |
Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused ( 14 ). |
|
(26) |
Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on keskkonna kaitsmine ja siseturu nõuetekohane toimimise kindlustamine, ei saa piisaval määral saavutada liikmesriikide poolt ning need on seepärast oma ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Vastavalt samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele ei lähe käesolev direktiiv kaugemale nende eesmärkide saavutamiseks vajalikust. |
|
(27) |
Käesolevat direktiivi kohaldatakse ilma, et see piiraks ohutus-, kvaliteedi- ja tervisenõudeid käsitlevate ühenduse õigusaktide ning jäätmete käitlemist käsitlevate konkreetsete ühenduse õigusaktide, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiivi 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta ( 15 ) ning direktiivi 2002/96/EÜ kohaldamist. |
|
(28) |
Tootja vastutuse puhul on patareide ja akude tootjad ning patareisid või akusid sisaldavate muude toodete tootjad vastutavad nende poolt turule lastud patarei- ja akujäätmete käitlemise eest. Asjakohane on kasutada paindlikku lähenemisviisi, et võimaldada rahastamisskeemidel kajastada erinevaid siseriiklikke asjaolusid ja võtta arvesse olemasolevaid skeeme, eriti neid, mis on kehtestatud direktiivide 2000/53/EÜ ja 2002/96/EÜ täitmiseks, vältides samas topelt koormamist. |
|
(29) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2002/95/EÜ teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes ( 16 ) ei kohaldata elektri- ja elektroonikaseadmetes kasutatavate patareide ja akude suhtes. |
|
(30) |
Sõidukites kasutatavad mootorsõidukite ja tööstuslikud patareid ja akud peaks vastama direktiivi 2000/53/EÜ, eelkõige selle artikli 4 nõuetele. Seepärast peaks olema keelatud kaadmiumi kasutamine elektrisõidukites kasutatavates tööstuslikes patareides ja akudes, välja arvatud juhul, kui neile saab võimaldada erandit nimetatud direktiivi II lisa alusel, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Sisu
Käesoleva direktiiviga kehtestatakse
1) patareide ja akude turule laskmise eeskirjad ja eriti keeld lasta turule ohtlikke aineid sisaldavaid patareisid ja akusid ning
2) patarei- ja akujäätmete kogumise, töötlemise, ringlussevõtu ja kõrvaldamise erieeskirjad asjakohaste ühenduse jäätmealaste õigusaktide täiendamiseks ning patarei- ja akujäätmete kõrgetasemelise kogumise ja ringlussevõtu edendamiseks.
Sellega püütakse parandada toodete keskkonnaalast talitust ning kõikide patareide ja akude olelustsüklis osalevate ettevõtjate, s.t tootjate, turustajate ja lõpptarbijate, eelkõige aga vahetult patarei- ja akujäätmete töötlemise ja ringlussevõtuga tegelevate ettevõtjate keskkonnategevuse tulemuslikkust.
Artikkel 2
Kohaldamisala
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse igat tüüpi patareide ja akude suhtes, olenemata nende kujust, mahust, massist, koostisosadest või kasutusotstarbest. Käesoleva direktiivi kohaldamine ei piira direktiivide 2000/53/EÜ ning 2002/96/EÜ kohaldamist.
2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata patareide ja akude suhtes, mida kasutatakse
a) seadmetes, mis on seotud liikmesriikide esmatähtsate julgeolekuhuvide kaitsega, relvades, sõjamoonas ja sõjatarvikutes, välja arvatud tooted, mis ei ole ette nähtud spetsiaalselt sõjaliseks otstarbeks;
b) kosmosesse saatmiseks ette nähtud seadmetes.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) patarei või aku — keemilise energia muundamisest vahetult saadava elektrienergia allikas, mis koosneb ühest või mitmest primaarelemendist (mida ei saa taaslaadida) või ühest või mitmest sekundaarelemendist (mida saab taaslaadida);
2) patareikogum — patareid või akud, mis on liidetud kokku ja/või kaetud välisümbrisega nii, et moodustub terviklik üksus, mis ei ole ette nähtud osadeks võtmiseks või avamiseks lõppkasutaja poolt;
3) kantav patarei või aku — patarei, nööpelement, patareikogum või aku, mis
a) on suletud ja
b) mida saab käes kanda ja
c) mis ei ole tööstuslik patarei või aku ega mootorsõiduki patarei või aku;
4) nööpelement — väike ümmargune kantav patarei või aku, mille läbimõõt on suurem kui kõrgus ja mida kasutatakse eriotstarbel, näiteks kuuldeaparaatides, kellades, väikestes kantavates seadmetes või varuenergia allikana;
5) mootorsõiduki patarei või aku — patarei või aku, mida kasutatakse mootorsõiduki käivitus-, valgustus- või süüteseadmes;
6) tööstuslik patarei või aku — patarei või aku, mis on kavandatud üksnes tööstuslikuks või erialaseks kasutamiseks või mida kasutatakse mis tahes tüüpi elektrisõidukis;
7) patarei- või akujäätmed — patareid ja akud, mis on käsitatavad jäätmetena direktiivi 2006/12/EÜ artikli 1 lõike 1 punkti a tähenduses;
8) ringlussevõtt — jäätmematerjali ümbertöötamine tootmisprotsessis algeesmärgil või muudel eesmärkidel, kuid mitte energia saamiseks;
9) kõrvaldamine — direktiivi 2006/12/EÜ IIA lisas ette nähtud toimingud;
10) töötlemine — tegevus, mida tehakse patarei- ja akujäätmetega pärast seda, kui need on antud ettevõttele üle sortimiseks või ringlussevõtu või kõrvaldamise ettevalmistamiseks;
11) seade — direktiivis 2002/96/EÜ määratletud elektri- või elektroonikaseade, mis täielikult või osaliselt saab või võib saada toite patareidelt või akudelt;
12) tootja — isik liikmesriigis, kes müügiviisist olenemata, sealhulgas müük sidevahendite abil nagu defineeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 1997. aasta direktiivis 97/7/EÜ tarbijate kaitse kohta sidevahendi abil sõlmitud lepingute korral, ( 17 ) laseb kaubanduslikel alustel esimest korda kõnealuse liikmesriigi territooriumil turule patareisid ja akusid, sealhulgas seadmetesse või sõidukitesse paigaldatud patareisid või akusid;
13) turustaja — isik, kes kaubanduslikel alustel pakub patareisid ja akusid lõppkasutajale;
14) turule laskmine — tarnimine või kättesaadavaks tegemine tasuta või tasu eest kolmandale isikule ühenduses, sealhulgas importimine ühenduse tolliterritooriumile;
15) ettevõtja — tootjad, turustajad, kogujad, ringlussevõtjad ja muud töötlemisega tegelevad ettevõtjad;
16) juhtmeta mootortööriist — käeshoitav seade, mis saab toite patareilt või akult ja on ette nähtud remondi-, ehitus- või aiatööde tegemiseks;
17) kogumise määr — konkreetse liikmesriigi konkreetse kalendriaasta protsendimäär, mis saadakse kõnealusel kalendriaastal artikli 8 lõike 1 või direktiivi 2002/96/EÜ kohaselt kogutud kantavate patareide ja akude patarei- ja akujäätmete massi jagamisel selles liikmesriigis kõnealuse aasta ja kahe eelneva aasta jooksul keskmiselt aastas tootjate poolt vahetult lõppkasutajale müüdud või kolmandatele isikutele lõpptarbijatele müümiseks üle antud patareide ja akude massiga.
Artikkel 4
Keelud
1. Ilma et see piiraks direktiivi 2000/53/EÜ kohaldamist, keelavad liikmesriigid järgmiste toodete turule laskmise:
a) kõik patareid ja akud, olenemata sellest, kas need on paigaldatud seadmetesse või mitte, mis sisaldavad elavhõbedat rohkem kui 0,0005 % massist, ja
b) kantavad patareid ja akud, sealhulgas seadmetesse paigaldatud patareid ja akud, mis sisaldavad kaadmiumi rohkem kui 0,002 % massist.
2. Nööpelementide suhtes, mille elavhõbedasisaldus ei ületa 2 % massist, ei kohaldata lõike 1 punktis a sätestatud keeldu kuni 1. oktoobrini 2015.
3. Lõike 1 punktis b sätestatud keeldu ei kohaldata kantavate patareide ja akude suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks
a) avarii- ja häiresignalisatsioonisüsteemides, sealhulgas avariivalgustuses;
b) meditsiiniseadmetes või
c) juhtmeta mootortööriistades, käesolevat juhtmeta mootortööriistade suhtes tehtud erandit kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2016.
4. Kuuldeaparaatides kasutatavate nööpelementide suhtes peab komisjon jätkama lõikes 2 osutatud erandi läbivaatamist ning andma Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 1. oktoobriks 2014 aru kuuldeaparaatides kasutatavate lõike 1 punktile a vastavate nööpelementide kättesaadavuse kohta. Kui see on õigustatud kuuldeaparaatides kasutatavate lõike 1 punktile a vastavate nööpelementide ebapiisava kättesaadavusega, lisab komisjon oma aruandele asjakohase ettepaneku, et pikendada kuuldeaparaatides kasutatavate nööpelementide suhtes lõikes 2 osutatud erandit.
Artikkel 5
Keskkonnategevuse tulemuslikkuse suurenemine
Liikmesriigid, kelle territooriumil asub valmistajaid, edendavad uurimistööd ja julgustavad patareide ja akude üldist keskkonnategevuse tulemuslikkuse saavutamist kogu nende olelustsükli jooksul nagu ka väiksemaid koguseid ohtlikke aineid sisaldavate või vähem saastavaid aineid, eriti elavhõbeda, kaadmiumi ja plii asendajaid sisaldavate patareide ja akude väljatöötamist ja turundust.
Artikkel 6
Turule laskmine
1. Liikmesriigid ei või käesolevas direktiivis käsitletud põhjustel takistada, keelata või piirata käesoleva direktiivi nõuetele vastavate patareide ja akude turule laskmist nende territooriumil.
2. Patareisid ja akusid, mis ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele, kuid mis lasti seaduslikult turule enne artiklis 4 sätestatud vastavate keeldude kohaldamise kuupäeva, võib jätkuvalt turustada seni, kuni varud on ammendatud.
Artikkel 7
Ringlussevõtu eesmärk
Liikmesriigid võtavad veo keskkonnamõju arvestades vajalikud meetmed, et võimalikult palju tõhustada patarei- ja akujäätmete lahuskogumist ning vähendada patareide ja akude lõplikku kõrvaldamist sega-olmejäätmetena, et saavutada ringlussevõtu kõrge tase kõigi patarei- ja akujäätmete puhul.
Artikkel 8
Kogumisskeemid
1. Liikmesriigid tagavad, et kantavate patareide ja akude patarei- ja akujäätmete jaoks on olemas asjakohased kogumisskeemid. Need skeemid on sellised, et
a) lõppkasutajad saavad viia kantavate patareide ja akude patarei- ja akujäätmed nende elukoha läheduses asuvasse ligipääsetavasse kohta, võttes arvesse rahvastikutihedust;
b) nõuavad turustajatelt kantavate patareide ja akude patarei- ja akujäätmete tasuta tagasivõtmist juhul, kui nad neid hangivad, välja arvatud siis, kui hindamistulemus näitab, et olemasolevad alternatiivsed süsteemid on vähemalt sama efektiivsed käesoleva direktiivi keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. Liikmesriigid avalikustavad sellised hindamistulemused;
c) lõppkasutajad ei pea kantavate patareide või akude patarei- ja akujäätmete tagastamisel tegema mingeid kulutusi ning neil ei ole mingit kohustust osta uut patareid või akut;
d) neid võib kasutada koos direktiivi 2002/96/EÜ artikli 5 lõikes 2 osutatud skeemidega.
Käesoleva lõike punkti a järgimiseks asutatud kogumispunktide suhtes ei kohaldata direktiivi 2006/12/EÜ ega nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta ( 18 ) registreerimise ega litsentsimise nõudeid.
2. Tingimusel et skeemid vastavad lõikes 1 loetletud kriteeriumidele, võivad liikmesriigid
a) nõuda tootjatelt selliste skeemide loomist;
b) nõuda muudelt ettevõtjatelt sellistes skeemides osalemist;
c) jätta alles olemasolevad skeemid.
3. Liikmesriigid tagavad, et tööstuslike patareide ja akude tootjad või nende nimel tegutsevad kolmandad isikud ei keeldu lõppkasutajatelt tööstuslike patareide või akude patarei- ja akujäätmete tagasivõtmisest, olenemata nende keemilisest koostisest ja päritolust. Sõltumatud kolmandad isikud võivad samuti koguda tööstuslikke patareisid ja akusid.
4. Liikmesriigid tagavad, et mootorsõidukite patareide ja akude tootjad või kolmandad isikud loovad skeemid mootorsõidukite patareide või akude patarei- ja akujäätmete kogumiseks lõppkasutajate käest või nende elu- või asukoha läheduses asuvast ligipääsetavast kogumispunktist, kui kogumist ei viida läbi direktiivi 2000/53/EÜ artikli 5 lõikes 1 osutatud skeemide alusel. Kui mootorsõiduki patareid ja akud on pärit erasõidukist, mida ei kasutata ärilistel eesmärkidel, ei pea lõppkasutajad tegema patarei- ja akujäätmete tagastamisel mingeid kulutusi ning neil ei ole mingit kohustust osta uut patareid või akut.
Artikkel 9
Majandushoovad
Liikmesriigid võivad kasutada majandushoobasid, näiteks võttes kasutusele erinevad maksumäärad, et soodustada patarei- ja akujäätmete kogumist või väiksema saasteainete sisaldusega patareide ja akude kasutamist. Sellisel juhul teatavad liikmesriigid selliste vahendite rakendamisega seotud meetmetest komisjonile.
Artikkel 10
Kogumise sihtarvud
1. Liikmesriigid arvutavad kogumise määra esimest korda käesoleva direktiivi jõustumisele järgneva viienda tervikliku kalendriaasta kohta.
Ilma et see piiraks direktiivi 2002/96/EÜ kohaldamist, peavad iga-aastased kogumis- ja müüginäitajad sisaldama seadmetesse paigaldatud patareisid ja akusid.
2. Liikmesriigid peavad saavutama vähemalt järgmised kogumise määrad:
a) 25 % — hiljemalt 26. septembriks 2012;
b) 45 % — hiljemalt 26. septembriks 2016.
3. Liikmesriigid kontrollivad kogumise määrasid igal aastal vastavalt I lisas sätestatud skeemile. Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2150/2002 (jäätmestatistika kohta) ( 19 ) kohaldamist, edastavad liikmesriigid komisjonile aruanded kuue kuu jooksul pärast vastava kalendriaasta lõppu. Aruannetes näitavad liikmesriigid, kuidas nad on saanud kogumise määra arvutamiseks vajalikud andmed.
4. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada üleminekukorra, et võtta arvesse liikmesriigis lõike 2 nõuete täitmisel esinevaid raskusi, mis tulenevad riigi konkreetsest olukorrast. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 24 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.
Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, kehtestab komisjon rakendusaktidega hiljemalt 26. septembriks 2007 ühise metoodika, mille põhjal arvutatakse lõppkasutajatele igal aastal müüdavate kantavate patareide ja akude kogus. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 24 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.
Artikkel 11
Patarei- ja akujäätmete kõrvaldamine
Liikmesriigid tagavad, et valmistajad konstrueerivad seadmed selliselt, et patarei- ja akujäätmeid saab hõlpsasti kõrvaldada. Kui lõppkasutaja ei saa neid hõlpsasti kõrvaldada, tagavad liikmesriigid, et valmistajad kavandavad seadmed selliselt, et tootjast sõltumatud kvalifitseeritud töötajad saavad patarei- ja akujäätmeid hõlpsasti kõrvaldada. Seadmetega, kuhu sellised patareid ja akud paigaldatakse, tuleb kaasa anda juhend, milles selgitatakse, kuidas lõppkasutaja või sõltumatu kvalifitseeritud töötaja saab need patareid ja akud ohutult kõrvaldada. Asjakohasel juhul teavitatakse juhendis lõppkasutajat ka seadmesse paigaldatud patarei või aku liigist.
Esimeses lõigus osutatud sätteid ei kohaldata, kui ohutuse, tõhususe, meditsiiniliste põhjuste või andmete terviklikkuse säilitamise tõttu on vajalik katkematu energiavarustus ja pidev ühendus seadme ja patarei või aku vahel.
Artikkel 12
Töötlemine ja ringlussevõtt
1. Liikmesriigid tagavad hiljemalt 26. septembriks 2009, et
a) tootjad või kolmandad isikud loovad skeemid, kasutades parimat olemasolevat tehnikat tervise ja keskkonnakaitse mõistes, et tagada patarei- ja akujäätmete töötlemine ja ringlussevõtt, ja
b) kõik identifitseeritavad patareid ja akud, mis on kogutud kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 8 või direktiiviga 2002/96/EÜ, töödeldakse ja võetakse ringlusse nende skeemide kaudu, mis vastavad vähemalt ühenduse õigusele, seda eriti tervise, ohutuse ja jäätmekäitluse osas.
Kui toimiv sihtturg ei ole kättesaadav, võivad liikmesriigid kooskõlas asutamislepinguga siiski ladestada kaadmiumi, elavhõbedat või pliid sisaldavaid kokku korjatud kantavaid patareisid ja akusid prügilasse või maa-alusesse ladestamiskohta. Liikmesriigid võivad ka kooskõlas asutamislepinguga hävitada kaadmiumi, elavhõbedat või pliid sisaldavad kokku korjatud kantavad patareid või akud prügilates või maa-alustes ladestamiskohtades osana raskmetallide kasutamise järkjärgulise lõpetamise strateegiast, mis keskkonna-, majanduslike ja sotsiaalsete mõjude üksikasjaliku hindamise põhjal on näidanud, et hävitamist tuleks eelistada ringlussevõtule.
Liikmesriigid avalikustavad selle hindamise ja teatavad kavandatavatest meetmetest komisjonile kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiviga 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord ( 20 ).
2. Töötlemine peab vastama III lisa A osas sätestatud miinimumnõuetele.
3. Kui patareisid või akusid kogutakse koos elektri- või elektroonikaseadmete jäätmetega vastavalt direktiivile 2002/96/EÜ, kõrvaldatakse patareid ja akud kogutud elektri- ja elektroonikaseadmetest.
4. Ringlussevõtu menetlus peab ►C1 hiljemalt 26. septembriks 2011 ◄ vastama III lisa B osas sätestatud ringlussevõtu määradele ja nendega seotud sätetele.
5. Liikmesriigid annavad igal kalendriaastal aru ringlussevõtu saavutatud taseme kohta ja selle kohta, kas III lisa B osas osutatud määrad on saavutatud. Nad esitavad selle teabe komisjonile kuue kuu jooksul pärast vastava kalendriaasta lõppu.
6. Komisjon võtab rakendusaktidega hiljemalt 26. märtsiks 2010 vastu üksikasjalikud eeskirjad ringlussevõtu määrade arvutamiseks. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 24 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.
▼M3 —————
Artikkel 13
Uued ringlussevõtu tehnoloogiad
1. Liikmesriigid julgustavad uute ringlussevõtu ja käitlemistehnoloogiate väljaarendamist ning edendavad uurimistööd igat tüüpi patareide ja akude keskkonnasõbraliku ning kuluefektiivse ringlussevõtu meetodite osas.
2. Liikmesriigid julgustavad käitlusettevõtteid võtma kasutusele sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteeme vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 761/2001 organisatsioonide vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ( 21 ).
Artikkel 14
Kõrvaldamine
Liikmesriigid keelavad tööstuslike ja mootorsõidukite patareide ja akude patarei- ja akujäätmete ladestamise prügilatesse ja selliste jäätmete põletamise. Siiski võib prügilatesse ladestada või põletada artikli 12 lõike 1 kohaselt töödeldud ja ringlusse võetud patareide ja akude jääke.
Artikkel 15
Eksport
1. Töötlemine ja ringlussevõtt võib toimuda väljaspool asjaomast liikmesriiki või väljaspool ühendust, tingimusel et patarei- ja akujäätmeid veetakse kooskõlas nõukogu 1. veebruari 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 259/93 jäätmesaadetiste järelevalve ja kontrolli kohta Euroopa Ühenduses, ühendusse sisseveo ning ühendusest väljaveo korral ( 22 ).
2. Määruse (EMÜ) nr 259/93, nõukogu 29. aprilli 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1420/1999 (millega kehtestatakse ühised eeskirjad ja menetlused teatavat liiki jäätmete vedamiseks teatavatesse OECD-välistesse riikidesse) ( 23 ) ning komisjoni 12. juuli 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1547/1999 (millega nähakse ette nõukogu määruse (EMÜ) nr 259/93 kohane kontrollimenetlus teatavat liiki jäätmesaadetiste puhul, mis on mõeldud saatmiseks nendesse riikidesse, mille suhtes ei kohaldata OECD otsuse C(92)39 lõppredaktsiooni) ( 24 ) kohaselt ühendusest eksporditud patarei- ja akujäätmeid võetakse käesoleva direktiivi III lisas sätestatud kohustuste täitmisel ja määrade saavutamisel arvesse üksnes siis, kui on olemas kindlad tõendid, et jäätmete ringlussevõtt toimus tingimustel, mis on laias laastus samaväärsed käesoleva direktiivi nõuetega.
3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23a vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad, millega täiendatakse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud eeskirju, eelkõige kriteeriumid, mille alusel hinnatakse lõikes 2 osutatud samaväärseid tingimusi.
Artikkel 16
Rahastamine
1. Liikmesriigid tagavad, et tootjad või nende nimel tegutsevad kolmandad isikud kannavad kogu netokulu, mis tuleneb
a) artikli 8 lõigete 1 ja 2 kohaselt kogutud kantavate patareide ja akude patarei- ja akujäätmete kogumisest, töötlemisest ja ringlussevõtust ning
b) artikli 8 lõigete 3 ja 4 kohaselt kogutud tööstuslike ja mootorsõidukite patareide ja akude patarei- ja akujäätmete kogumisest, töötlemisest ja ringlussevõtust.
2. Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 rakendamisega ei kaasne tootjate topelt koormamine juhul, kui patareid ja akud kogutakse direktiivi 2000/53/EÜ või direktiivi 2002/96/EÜ kohaselt loodud skeemide alusel.
3. Liikmesriigid kohustavad tootjaid või nende nimel tegutsevaid kolmandaid isikuid finantseerima netokulusid, mis tulenevad avalikkuse teavitamise kampaaniatest kantavate patareide ja akude patarei- ja akujäätmete kogumise, käitlemise ja ringlussevõtu kohta.
4. Uute kantavate patareide ja akude müümise ajal ei esitata lõppkasutajale eraldi kulusid, mis on seotud kogumise, töötlemise ja ringlussevõtuga.
5. Tööstuslike ja mootorsõidukite patareide ja akude tootjad ja kasutajad võivad sõlmida kokkuleppeid, millega nähakse ette muud kui lõikes 1 osutatud rahastamisviisid.
6. Käesolevat artiklit kohaldatakse kõigile patarei- ja akujäätmetele, olenemata nende patareide ja akude turule laskmise kuupäevast.
Artikkel 17
Registreerimine
Liikmesriigid tagavad, et iga tootja registreeritakse. Registreerimise suhtes kehtivad kõikides liikmesriikides samad menetlusnõuded kooskõlas IV lisaga.
Artikkel 18
Väiketootjad
1. Liikmesriigid võivad vabastada väiketootjad, kes võrreldes siseriikliku turu suurusega lasevad turule väga väikeseid koguseid patareisid või akusid, artikli 16 lõike 1 nõuete täitmisest tingimusel, et see ei takista artiklite 8 ja 12 alusel loodud kogumis- ja ringlussevõtusüsteemide õiget toimimist.
2. Liikmesriigid avalikustavad lõikes 1 osutatud erandi meetmete kavandid ja nende esitamise põhjendused ning teavitavad nendest komisjoni ja teisi liikmesriike.
3. Komisjon kiidab meetmete kavandi lõikes 2 osutatud teatest kuue kuu jooksul heaks või lükkab selle tagasi pärast seda, kui ta on kontrollinud, kas meetmed on kooskõlas lõikes 1 nimetatud kaalutlustega ega kujuta endast liikmesriikide vahelise kaubanduse meelevaldse diskrimineerimise või piiramise vahendit. Kui komisjon selle aja jooksul otsust ei tee, loetakse meetmete kavand heakskiidetuks.
Artikkel 19
Osalemine
1. Liikmesriigid tagavad, et artiklites 8 ja 12 osutatud kogumis-, töötlemis- ja ringlussevõtuskeemides võivad osaleda kõik ettevõtjad ja pädevad ametivõimud.
2. Neid skeeme kohaldatakse mittediskrimineerivatel tingimustel ka kolmandatest riikidest imporditud patareide ja akude suhtes ning need kavandatakse nii, et vältida kaubandustõkkeid ja konkurentsimoonutusi.
Artikkel 20
Teave lõppkasutajale
1. Liikmesriigid tagavad eelkõige teabekampaaniate kaudu, et lõppkasutajaid on täielikult teavitatud
a) patareides ja akudes sisalduvate ainete võimalikust mõjust keskkonnale ja inimeste tervisele;
b) sellest, et ei ole soovitatav kõrvaldada patarei- ja akujäätmeid sortimata olmejäätmetena ning on soovitatav osaleda nende lahuskogumises nii, et hõlbustada nende töötlemist ja ringlussevõttu;
c) neile kättesaadavatest kogumis- ja ringlussevõtuskeemidest;
d) sellest, kuidas nad saavad kaasa aidata patarei- ja akujäätmete ringlussevõtule;
e) II lisas osutatud sümboli (ratastega prügikonteiner, millele on rist peale tõmmatud) ning keemiliste sümbolite Hg, Cd ja Pb tähendusest.
2. Liikmesriigid võivad nõuda, et ettevõtjad esitaks kogu lõikes 1 osutatud teabe või osa sellest.
3. Kui liikmesriigid nõuavad turustajatelt kantavate patareide ja akude patarei- ja akujäätmete tagasivõtmist vastavalt artiklile 8, tagavad nad, et need turustajad teavitavad lõppkasutajaid võimalusest tagastada kantavate patareide ja akude patarei- ja akujäätmed nende müügipunktides.
Artikkel 21
Märgistamine
1. Liikmesriigid tagavad, et kõik patareid, akud ja patareikogumid märgistatakse nõuetekohaselt II lisas näidatud sümboliga.
2. Liikmesriigid tagavad, et hiljemalt 26. septembriks 2009 on kõigi kantavate patareide ja akude mahtuvus neile märgitud nähtavalt, loetavalt ja kustutamatult. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23a vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse seda nõuet täiendavad üksikasjalikud eeskirjad, sealhulgas kehtestatakse hiljemalt 26. märtsiks 2009 ühtsed meetodid mahtuvuse ja sihipärase kasutamise kindlakstegemise kohta.
3. Patareid, akud ja nööpelemendid, mis sisaldavad üle 0,0005 % elavhõbedat, üle 0,002 % kaadmiumi või üle 0,004 % pliid, märgistatakse vastava metalli keemilise sümboliga: Hg, Cd või Pb. Raskmetallisisaldust näitav sümbol trükitakse II lisas näidatud sümboli alla ja see katab vähemalt ühe neljandiku kõnealuse sümboli pinnale vastavast pinnast.
4. II lisas näidatud sümbol katab vähemalt 3 % patarei, aku või patareikogumi suurima külje pinnast ning selle maksimumsuurus on 5 × 5 cm. Silindriliste elementide puhul katab sümbol vähemalt 1,5 % patarei või aku pindalast ning selle maksimumsuurus on 5 × 5 cm.
5. Kui patarei, aku või patareikogumi suuruse tõttu on sümbol väiksem kui 0,5 × 0,5 cm, ei pea patareid, akut või patareikogumit märgistama, kuid pakendile tuleb trükkida sümbol, mille mõõtmed on vähemalt 1 × 1 cm.
6. Sümbol tuleb trükkida nähtavalt, loetavalt ja kustutamatult.
7. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23a vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis esitatud märgistamisnõuetest erandite kehtestamiseks. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise käigus konsulteerib komisjon asjaomaste huvirühmadega, eelkõige tootjate, kogujate, ringlussevõtjate, töötlemisettevõtete, keskkonnakaitse- ja tarbijate organisatsioonide ning tööandjate ühendustega.
Artikkel 22
Riiklikud rakendamisaruanded
1. Liikmesriigid saadavad komisjonile iga kolme aasta tagant aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta. Esimene aruanne hõlmab siiski ajavahemikku kuni 26. septembrini 2012.
2. Aruanded koostatakse küsimustiku või vormi alusel. Komisjon kehtestab kõnealuste aruannete jaoks küsimustiku või vormi rakendusaktidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Küsimustik või vorm saadetakse liikmesriikidele kuus kuud enne esimese aruandeperioodi algust.
3. Liikmesriigid osutavad aruannetes ka kõikidele meetmetele, mida nad võtavad selleks, et soodustada patareide ja akude keskkonnamõjuga seotud arenguid, eelkõige
a) arengut, sealhulgas tootjate võetavaid vabatahtlikke meetmeid, mille abil vähendatakse patareides ja akudes sisalduvate raskmetallide ja muude ohtlike ainete koguseid;
b) uusi ringlussevõtu- ja töötlemistehnikaid;
c) ettevõtjate osalemist keskkonnajuhtimisskeemides;
d) uuringuid nendes valdkondades ja
e) jäätmetekke vältimist soodustavate meetmete võtmist.
4. Aruanne tehakse komisjonile kättesaadavaks hiljemalt üheksa kuu jooksul pärast vastava kolmeaastase ajavahemiku lõppu või, kui tegemist on esimese aruandega, hiljemalt 26. juuniks 2013.
5. Komisjon avaldab aruande käesoleva direktiivi rakendamise ja direktiivi mõju kohta keskkonnale ning siseturu toimimisele hiljemalt üheksa kuu jooksul pärast liikmesriikidelt lõike 4 kohaselt aruannete saamist.
Artikkel 23
Läbivaatamine
1. Komisjon vaatab läbi käesoleva direktiivi rakendamise ja direktiivi mõju keskkonnale ning siseturu toimimisele pärast liikmesriikidelt artikli 22 lõike 4 kohaselt teist korda aruannete saamist.
2. Teine aruanne, mille komisjon avaldab artikli 22 lõike 5 kohaselt, sisaldab käesoleva direktiivi järgmiste aspektide hinnangut:
a) raskmetalle sisaldavaid patareisid ja akusid käsitlevate täiendavate riskijuhtimismeetmete asjakohasus;
b) artikli 10 lõikes 2 patareide ja akude jaoks sätestatud minimaalsete kogumise sihtarvude asjakohasus ning hilisemateks aastateks lisasihtarvude kehtestamise võimalikkus, võttes arvesse tehnika arengut ja liikmesriikides saadud praktilist kogemust;
c) III lisa B osas sätestatud ringlussevõtu miinimumnõuete asjakohasus, võttes arvesse liikmesriikide antavat teavet, tehnika arengut ja liikmesriikides saadud praktilist kogemust.
3. Vajaduse korral lisatakse aruandele ettepanekud käesoleva direktiivi asjakohaste sätete läbivaatamiseks.
Artikkel 23a
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artikli 15 lõikes 3 ning artikli 21 lõigetes 2 ja 7 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 30. detsembrist 2013. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 15 lõikes 3 ning artikli 21 lõigetes 2 ja 7 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5. Artikli 15 lõike 3 ning artikli 21 lõigete 2 ja 7 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 24
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab komitee, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ ( 25 ) artikli 39 alusel. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 ( 26 ) tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.
Artikkel 25
Sanktsioonid
Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad sanktsioonide kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Ettenähtud sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad neist meetmetest komisjonile hiljemalt 26. septembriks 2008 ja annavad viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest.
Artikkel 26
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid jõustavad hiljemalt 26. septembriks 2008 käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid.
Nende meetmete vastuvõtmisel lisavad liikmesriigid nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile kõigi käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetud kehtivate õigus- ja haldusnormide tekstid.
Artikkel 27
Vabatahtlikud kokkulepped
1. Kui käesolevas direktiivis sätestatud eesmärgid on saavutatud, võivad liikmesriigid artiklite 8, 15 ja 20 sätted üle võtta pädevate asutuste ja asjaomaste ettevõtjate vaheliste kokkulepete abil. Kõnealused kokkulepped peavad vastama järgmistele nõuetele:
a) need on jõustatavad;
b) nendes tuleb määratleda eesmärgid koos vastavate tähtpäevadega;
c) need tuleb avaldada riigi ametlikus väljaandes või üldsusele võrdväärselt kättesaadavas ametlikus dokumendis ning edastada komisjonile.
2. Saadud tulemusi kontrollitakse korrapäraselt, need kantakse ette pädevatele asutustele ja komisjonile ning tehakse kokkuleppes ette nähtud tingimustel üldsusele teatavaks.
3. Pädevad asutused tagavad, et kontrollitakse kokkulepete raames tehtud edusamme.
4. Kokkuleppe täitmata jätmise korral peavad liikmesriigid õigus- ja haldusnormide abil rakendama käesoleva direktiivi asjakohaseid sätteid.
Artikkel 28
Kehtetuks tunnistamine
Direktiiv 91/157/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates 26. septembrist 2008.
Viiteid direktiivile 91/157/EMÜ tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile.
Artikkel 29
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Artikkel 30
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
Artikli 10 kohaste kogumise sihtarvude järgimise kontroll
|
Aasta |
Andmete kogumine |
Arvutamine |
Aruandekohustus |
|
|
X (1)+1 |
Müük 1. aastal (M1) |
|||
|
X+2 |
Müük 2. aastal (M2) |
– |
– |
|
|
X+3 |
Müük 3. aastal (M3) |
Kogumine 3. aastal (K3) |
Kogumise määr (KM3) = 3*K3/(M1+M2+M3) |
|
|
X+4 |
Müük 4. aastal (M4) |
Kogumine 4. aastal (K4) |
Kogumise määr (KM4) = 3*K4/(M2+M3+M4) (Sihtarvuks on seatud 25 %.) |
|
|
X+5 |
Müük 5. aastal (M5) |
Kogumine 5. aastal (K5) |
Kogumise määr (KM5) = 3*K5/(M3+M4+M5) |
KM4 |
|
X+6 |
Müük 6. aastal (M6) |
Kogumine 6. aastal (K6) |
Kogumise määr (KM6) = 3*K6/(M4+M5+M6) |
KM5 |
|
X+7 |
Müük 7. aastal (M7) |
Kogumine 7. aastal (K7) |
Kogumise määr (KM7) = 3*K7/(M5+M6+M7) |
KM6 |
|
X+8 |
Müük 8. aastal (M8) |
Kogumine 8. aastal (K8) |
Kogumise määr (KM8) = 3*K8/(M6+M7+M8) (Sihtarvuks on seatud 45 %.) |
KM7 |
|
X+9 |
Müük 9. aastal (M9) |
Kogumine 9. aastal (K9) |
Kogumise määr (KM9) = 3*K9/(M7+M8+M9) |
KM8 |
|
X+10 |
Müük 10. aastal (M10) |
Kogumine 10. aastal (K10) |
Kogumise määr (KM10) = 3*K10/(M8+M9+M10) |
KM9 |
|
X+11 |
Jne |
Jne |
Jne |
KM10 |
|
Jne |
||||
|
(1) Aasta X on aasta, millesse jääb artiklis 26 nimetatud kuupäev. |
||||
II LISA
Patareide, akude ja patareikogumite lahuskogumise sümbolid
Patareide ja akude “lahuskogumisele” osutav sümbol on allpool näidatud ratastega prügikonteiner, millele on rist peale tõmmatud:
III LISA
Töötlemise ja ringlussevõtu üksikasjalikud nõuded
A OSA: TÖÖTLEMINE
1. Töötlemine sisaldab vähemalt vedelike ja hapete eemaldamist.
2. Töötlemisettevõttes läbi viidav töötlemine ja ladustamine (sealhulgas ajutine ladustamine) peab toimuma kohtades, kus on vettpidav pind ja sobiv ilmastikukindel kate, või sobivates mahutites.
B OSA: RINGLUSSEVÕTT
3. Ringlussevõtu käigus peab saavutama järgmised minimaalsed ringlussevõtu määrad:
a) pliipatareide ja -akude ringlussevõtt keskmiselt 65 massiprotsendi ulatuses, sealhulgas sisalduva plii võimalikult kõrgemal tasemel ringlussevõtt, mis on ilma ülemääraseid kulutusi tegemata tehniliselt teostatav;
b) kaadmiumnikkelpatareide ja -akude ringlussevõtt keskmiselt 75 massiprotsendi ulatuses, sealhulgas sisalduva kaadmiumi kõrgemal tasemel ringlussevõtt, mis on ilma ülemääraseid kulutusi tegemata tehniliselt teostatav, ja
c) muude patarei- ja akujäätmete ringlussevõtt keskmiselt 50 massiprotsendi ulatuses.
IV LISA
Registreerimismenetluse nõuded
1. Registreerimisnõuded
Patareide ja akude tootjad registreerivad ennast riikide pädevate asutuste või liikmesriikide volitatud riigisiseste tootjavastutusorganisatsioonide (edaspidi „registreerimisasutused”) juures paberil või elektrooniliselt.
Kõnealune registreerimismenetlus võib toimuda mõne muu tootjate registreerimismenetluse raames.
Patareide ja akude tootjad peavad ennast registreerima vaid ühe korra selles liikmesriigis, kelle turule nad lasevad esimest korda majandus- või kutsetegevuse käigus patareisid ja akusid; registreerimisel antakse tootjale registreeringu number.
2. Tootjate esitatav teave
Patareide ja akude tootjad esitavad registreerimisasutustele järgmise teabe:
i) tootja nimi ja kaubamärgid (kui on olemas), mida tootja liikmesriigis kasutab;
ii) tootja aadress(id): sihtnumber ja asukoht, tänava nimi ja maja number, riik, veebilehe aadress, telefoninumber ning tootja kontaktisik, faksinumber ja e-posti aadress (kui on olemas);
iii) tootja poolt turule lastud patareide ja akude liik: kantavad patareid ja akud, tööstuslikud patareid ja akud või mootorsõidukite patareid ja akud;
iv) teave selle kohta, kuidas tootja täidab oma kohustusi: individuaalselt või kollektiivselt;
v) registreerimistaotluse esitamise kuupäev;
vi) tootja riigisisene tunnuskood, k.a tootja Euroopa või riigisisene maksukohustuslasena registreerimise number (vabatahtlik);
vii) kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.
Punkti 1 teises lõigus osutatud registreerimisel ei ole patareide ja akude tootjad kohustatud esitama muud kui punkti 2 alapunktides i–vii loetletud teavet.
3. Registreerimistasud
Registreerimisasutused võivad kohaldada registreerimistasusid üksnes tingimusel, et need on kulupõhised ja proportsionaalsed.
Registreerimistasusid kohaldavad registreerimisasutused teavitavad riikide pädevaid asutusi kõnealuste tasudega seotud kulude arvutamise meetodist.
4. Registreerimisandmete muutmine
Liikmesriigid tagavad, et kui tootjate poolt vastavalt punkti 2 alapunktidele i–vii esitatud andmed muutuvad, teavitavad tootjad asjaomast registreerimisasutust sellest hiljemalt kuu aega pärast andmete muutumist.
5. Registrist kustutamine
Kui tootjad lakkavad olemast tootjad liikmesriigis, teavitavad nad sellest asjakohast registreerimisasutust ja nad kustutatakse registrist
( 1 ) ELT C 96, 21.4.2004, lk 29.
( 2 ) ELT C 117, 30.4.2004, lk 5.
( 3 ) ELT C 121, 30.4.2004, lk 35.
( 4 ) Euroopa Parlamendi 20. aprilli 2004. aasta arvamus (ELT C 104 E, 30.4.2004, lk 354), nõukogu 18. juuli 2005. aasta ühine seisukoht (ELT C 264 E, 25.10.2005, lk 1), Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2005. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), Euroopa Parlamendi 4. juuli 2006. aasta õigusloomega seotud resolutsioon (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 18. juuli 2006. aasta otsus.
( 5 ) EÜT C 30, 4.2.1988, lk 1.
( 6 ) EÜT L 78, 26.3.1991, lk 38. Direktiivi on muudetud komisjoni direktiiviga 98/101/EÜ (EÜT L 1, 5.1.1999, lk 1).
( 7 ) EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1.
( 8 ) ELT L 37, 13.2.2003, lk 24. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/108/EÜ (ELT L 345, 31.12.2003, lk 106).
( 9 ) ELT L 114, 27.4.2006, lk 9.
( 10 ) EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
( 11 ) EÜT L 332, 28.12.2000, lk 91.
( 12 ) EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 166/2006 (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1).
( 13 ) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.
( 14 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).
( 15 ) EÜT L 269, 21.10.2000, lk 34. Direktiivi on viimati muudetud nõukogu otsusega 2005/673/EÜ (ELT L 254, 30.9.2005, lk 69).
( 16 ) ELT L 37, 13.2.2003, lk 19. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2006/310/EÜ (ELT L 115, 28.4.2006, lk 38).
( 17 ) EÜT L 144, 4.6.1997, lk 19. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2005/29/EÜ (ELT L 149, 11.6.2005, lk 22).
( 18 ) EÜT L 377, 31.12.1991, lk 20. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 166/2006.
( 19 ) EÜT L 332, 9.12.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 783/2005 (ELT L 131, 25.5.2005, lk 38).
( 20 ) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.
( 21 ) EÜT L 114, 24.4.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 196/2006 (ELT L 32, 4.2.2006, lk 4).
( 22 ) EÜT L 30, 6.2.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2557/2001 (EÜT L 349, 31.12.2001, lk 1).
( 23 ) EÜT L 166, 1.7.1999, lk 6. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 105/2005 (ELT L 20, 22.1.2005, lk 9).
( 24 ) EÜT L 185, 17.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 105/2005.
( 25 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).
( 26 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).