Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

millega sätestatakse aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 43 ja 100a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )

koostöös Euroopa Parlamendiga, ( 2 )

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust ( 3 )

ning arvestades, et:

praegu puuduvad konkreetsed ühenduse eeskirjad, mis käsitleksid aromatiseeritud veine, aromatiseeritud veinijooke ja aromatiseeritud veinikokteile, edaspidi “aromatiseeritud joogid”, ning reguleeriksid eelkõige selliste jookide määratlemist ning nende kirjeldamise ja esitlemise nõudeid; arvestades nende jookide majanduslikku tähtsust, tuleb ühisturu toimimisele kaasaaitamiseks sätestada kõnealust valdkonda käsitlevad ühised sätted;

kõnealused aromatiseeritud joogid on ühenduse põllumajanduse oluline turuväljund; see tuleneb peamiselt teatavate kõnealuste jookide mainest ühenduses ja maailmaturul; saavutatud maine aluseks on kõnealuste jookide kvaliteet; seetõttu, kui tahetakse turuväljundit säilitada, tuleb kõnealuste jookide puhul järgida kindlat kvaliteedistandardit; kvaliteedistandardi järgimiseks on otstarbekas määratleda nimetatud joogid, arvestades traditsioone, millel nende maine põhineb; saavutatud maine languse ärahoidmiseks tuleks selliselt määratletud mõisteid kasutada ainult jookide puhul, mis on samasuguse kvaliteediga kui traditsioonilised joogid;

põhiliselt veinist või veinivirdest koosnevatele aromatiseeritud jookidele on otstarbekas luua asjakohane raamistik, võimaldades samas selliseid jooke arendada ja uuendada; seda on lihtsam saavutada, kui määratletakse kolm jookide liiki lähtuvalt nende veinisisaldusest, alkoholisisaldusest ja sellest, kas neisse on lisatud alkoholi;

on vaja, et ühenduse eeskirjad säilitaksid teatud territooriumide jaoks neile viitavate geograafiliste märgistuste kasutamise õiguse, tingimusel et need tootmisetapid, mille jooksul valmistoode saavutab oma iseloomulikud ja määravad omadused, viiakse lõpule kõnealuses geograafilises piirkonnas;

tarbija tavapärane teavitamisviis on etiketile kantud teave; aromatiseeritud joogid etiketitakse vastavalt üldeeskirjadele, mis on sätestatud nõukogu 18. detsembri 1978. aasta direktiivis 79/112/EMÜ (lõpptarbijale müügiks mõeldud toiduainete märgistust, esitlemist ja reklaami käsitlevate ühenduse seaduste ühtlustamise kohta), ( 4 ) viimati muudetud direktiiviga 89/395/EMÜ ( 5 ); pidades silmas kõnealuste toodete laadi ning tarbijale täielikuma teabe andmiseks tuleks lisaks üldeeskirjadele vastu võtta erisätted;

tarbija jaoks seostub teatud aromatiseeritud joogi maine tihedalt selle tavapärase päritoluga; tarbijate asjakohase teavitamise tagamiseks ja selliste erijuhtude arvessevõtmiseks on otstarbekas muuta kohustuslikuks päritolu tähistamine juhul, kui jook ei pärine traditsioonilisest tootmispiirkonnast;

võimaldamaks anda asjakohast teavet joogi koostise kohta tuleks vastu võtta teatavad etikettimiseeskirjad joogis sisalduva alkoholi tähistamiseks;

nõukogu 15. juuli 1980. aasta direktiiv 80/778/EMÜ (mis käsitleb inimeste joogivee kvaliteeti), ( 6 ) viimati muudetud direktiiviga 81/858/EMÜ, ( 7 ) ja nõukogu 15. juuli 1980. aasta direktiiv 80/777/EMÜ (mis käsitleb looduslike mineraalvete kasutuse ja turustusega seonduvate seaduste ühtlustamist liikmesriikides), ( 8 ) viimati muudetud direktiiviga 85/7/EMÜ, ( 9 ) sätestavad toiduainetes kasutada lubatud vee omadused; viidata tuleks nimetatud direktiividele;

nõukogu 22. juuni 1988. aasta direktiiv 88/388/EMÜ (toiduainetes kasutatavaid maitseaineid ning nende lähtematerjale käsitlevate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta) ( 10 ) esitab mitmesuguste maitsestamisega seotud mõistete määratlused; käesolevas määruses tuleb kasutada sama terminoloogiat;

pidades silmas ühenduse kohustusi suhetes kolmandate riikidega, tuleks vastu võtta aromatiseeritud importjookide kirjeldamise ja esitlemise erisätted;

ühenduse aromatiseeritud jookide maine kaitsmiseks maailmaturul peaksid samasugused eeskirjad laienema ka eksporditavatele jookidele, välja arvatud juhul, kui traditsioonilisi harjumusi ja tavasid arvestades on vastupidi sätestatud;

eelistatavalt tuleks kõnealuste meetmete ühtne ja üheaegne rakendamine tagada määrusega;

nimetatud korra lihtsustamiseks ja kiirendamiseks tuleks komisjonile anda juhised tehnilist laadi rakendusmeetmete vastuvõtmiseks; selleks tuleks sätestada kord, mille alusel liikmesriigid ja komisjon saaksid rakenduskomiteega tihedat koostööd teha;

üleminekumeetmed on vajalikud, et hõlbustada käesoleva määrusega kehtestatud süsteemile üleminekut,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Käesolevas määruses sätestatakse aromatiseeritud veinide, veini baasil valmistatud aromatiseeritud jookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad.

a) aromatiseeritud vein:

jook:

▼M3

— mis on saadud määruse (EMÜ) nr 822/87 ( 11 ) I lisa punktides 5 ja 12–18 määratletud ühest või mitmest veinitootest, sealhulgas määruse (EMÜ) nr 823/87 ( 12 ) artikli 1 lõikes 2 defineeritud määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinidest, välja arvatud retsina lauavein, ja millele võib olla lisatud viinamarjavirret ja/või käärivat viinamarjavirret,

▼B

— millele on lisatud alkoholi, nagu on määratletud artikli 3 punktis d, ja

— mis on maitsestatud:

—

— looduslike maitseühendite ja/või looduslike maitsepreparaatidega, nii nagu on määratletud direktiivi 88/388/EMÜ artikli 1 lõike 2 punkti b alapunktis i ja punktis c. Ilma et see piiraks lõikes 2 sätestatud piirangutest kitsendavamate kohaldamist, on artiklis 14 sätestatud korras lubatud teatavatel juhtudel ja teatavatel tingimustel kasutada ühendeid ja preparaate, mis on identsed kõnealuse direktiivi artikli 1 lõike 2 punkti b alapunktis ii määratletud looduslike ühendite ja preparaatidega, ja/või

— maitsetaimede ja/või vürtside ja/või maitsestavate toiduainetega,

— mis on üldjuhul magustatud ja kui lõikes 2 sätestatud eranditest ei tulene teisiti, võib olla karamelliga värvitud,

— mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 14,5 mahuprotsenti, kuid mitte üle 22 mahuprotsendi, ja üldalkoholisisaldus on vähemalt 17,5 mahuprotsenti; nende toodete puhul, mis vastavalt lõikele 5 kannavad kirjeldust “kuiv” või “väga kuiv”, on üldalkoholisisaldus vastavalt vähemalt 16 mahuprotsenti ja 15 mahuprotsenti.

Aromatiseeritud veini valmistamiseks kasutatud vein ja/või värske viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamise teel, peab moodustuma valmistootest vähemalt 75 %. Olenemata artiklist 5, on kasutatavate toodete väikseim naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides sätestatud määruse (EMÜ) nr 822/87 artikli 18 lõikes 1.

Kirjelduse “aromatiseeritud vein” võib asendada kirjeldusega “veiniaperitiiv”. Mõiste “aperitiiv” kasutamine sellises kontekstis ei piira selle mõiste kasutamist käesoleva määrusega hõlmamata toodete määratlemiseks;

b) aromatiseeritud veinijook:

jook:

▼M3

— mis on saadud määruse (EMÜ) nr 822/87 I lisa punktides 11–13 ja 15–18 määratletud ühest või mitmest veinist, sealhulgas määruse (EMÜ) nr 823/87 artikli 1 lõikes 2 defineeritud määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinidest, välja arvatud veinid, millele on valmistamise käigus lisatud alkoholi, ja retsina lauavein, ning millele võib olla lisatud viinamarjavirret ja/või osaliselt kääritatud viinamarjavirret,

▼B

— mis on maitsestatud:

—

— looduslike maitseühendite ja/või looduslike maitsepreparaatidega ja/või nendega identsete ühendite ja/või ainetega, nii nagu on määratletud direktiivi 88/388/EMÜ artikli 1 lõike 2 punkti b alapunktides i ja ii ja punktis c; kõnealuse direktiivi artikli 1 lõike 2 punkti b alapunktis iii määratletud sünteetilisi aineid võib teatavatel juhtudel ja teatavatel tingimustel lubada kasutada artiklis 14 sätestatud korras, ja/või

— maitsetaimede ja/või vürtside ja/või maitsestavate toiduainetega,

— mis võib olla magustatud,

— millele, välja arvatud käesolevas määruses sätestatud tootekirjeldustes nimetatud või artiklis 14 kehtestatud korras otsustatud erandite puhul, ei ole lisatud alkoholi,

— mille tegelik alkoholisisaldus ei ole alla 7 mahuprotsendi ega üle 14,5 mahuprotsendi.

Aromatiseeritud veinijoogi valmistamiseks kasutatud veini peab lõpptootes olema vähemalt 50 %. Ilma et see piiraks artikli 5 kohaldamist, on kasutatud toodete minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides selline, nagu on sätestatud määruse (EMÜ) nr 822/87 artikli 18 lõikes 1;

c) aromatiseeritud veinikokteil:

jook:

— mis on saadud veinist ja/või viinamarjavirdest,

— mis on maitsestatud:

—

— maitsetaimede ja/või vürtside ja/või maitsestavate toiduainetega,

— mis võib olla magustatud ja värvitud,

— millele pole lisatud alkoholi,

— mille tegelik alkoholisisaldus on alla 7 mahuprotsendi.

Aromatiseeritud veinikokteili valmistamiseks kasutatud veini ja/või viinamarjavirret peab lõpptootes olema vähemalt 50 %. Ilma et see piiraks artikli 5 kohaldamist, on kasutatud toodete minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides selline, nagu on sätestatud määruse (EMÜ) nr 822/87 artikli 18 lõikes 1.

Konkreetsete kirjelduste kohta võib otsuse teha artiklis 13 sätestatud korras.

Mõiste “kokteil” kasutamine sellises kontekstis ei piira selle mõiste kasutamist käesoleva määrusega hõlmamata toodete määratlemiseks.

2. Aromatiseeritud veinid, mille nimetus võib asendada kirjeldust “aromatiseeritud vein”:

b) mõru aromatiseeritud vein:

iseloomuliku mõru maitsega aromatiseeritud vein. Kirjeldusele “mõru aromatiseeritud vein” järgneb põhilise mõruaine nimi, ilma et see piiraks artikli 8 lõike 3 kohaldamist.

Nimetatud kirjeldust võib täiendada või selle asendada järgmiste väljenditega või samaväärsete väljenditega teistes ühenduse ametlikes keeltes:

— “Quinquina wine”, kui veini põhiliseks maitsekomponendiks on looduslik hiniin,

— “Bitter vino”, kui veini põhiliseks maitsekomponendiks on looduslik emajuur ja see on värvitud lubatud kollase ja/või punase värvainega; sõna “bitter” kasutamine sellises kontekstis ei piira selle sõna kasutamist käesoleva määrusega hõlmamata toodete määratlemiseks,

— “Americano”, kui veinile annavad maitse looduslikud koirohu- ja emajuurepõhised maitseühendid ja kui see on värvitud lubatud kollase ja/või punase värvainega;

— nimetusega võib teistes liikmesriikides täiendada kirjeldust “aromatiseeritud veinijook”:

—

a) Sangria:

veinist valmistatud jook:

— mida on aromatiseeritud tsitrusviljade looduslike ekstraktide või essentsidega,

— mis võib, kuid ei pruugi sisaldada nende puuviljade mahla,

— mis võib olla:

—

— maitsestatud vürtsidega,

— magustatud,

— gaseeritud,

— ja mille alkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemalt 12 %.

Jook võib sisaldada tsitrusviljade viljaliha- või kooretükke ja joogi värv peab tulenema eranditult üksnes kasutatud toorainest.

Kirjeldusega “Sangria” peavad kaasnema sõnad “toodetud …”, millele järgneb tootjaliikmesriigi või kitsamalt määratletud piirkonna nimi, välja arvatud juhul, kui toode on valmistatud Hispaanias või Portugalis.

Kirjelduse “aromatiseeritud veinijook” võib asendada nimetusega “Sangria” ainult siis, kui jook on toodetud Hispaanias või Portugalis;

b) Clarea:

valgest veinist punktis a kirjeldatud tingimuste kohaselt valmistatud jook.

Kirjeldusega “Clarea” peavad kaasnema sõnad “toodetud…”, millele järgneb tootjaliikmesriigi või kitsamalt määratletud piirkonna nimi, välja arvatud juhul, kui toode on valmistatud Hispaanias.

Kirjelduse “aromatiseeritud veinijook” võib asendada nimetusega “Clarea” ainult siis, kui jook on toodetud Hispaanias;

c) Zurra:

jook, mille valmistamiseks lisatakse punktides a ja b määratletud jookidele määruses (EMÜ) nr 1576/8913 ( 13 ) määratletud brändit või veinipiiritust ja millele võib lisada puuviljatükke. Tegelik alkoholisisaldus peab olema vähemalt 9 mahuprotsenti ja alla 14 mahuprotsendi;

d) Bitter soda:

aromatiseeritud jook, mis on valmistatud joogist “bitter vino”, mida peab lõpptootes olema vähemalt 50 mahuprotsenti, ja mis on gaseeritud või millele on lisatud karboniseeritud vett ja millele võib lisada samu värvaineid kui joogile “bitter vino”. Tegelik alkoholisisaldus peab olema vähemalt 8 mahuprotsenti ja alla 10,5 mahuprotsendi. Sõna “bitter” kasutamine sellises kontekstis ei piira selle sõna kasutamist käesoleva määrusega hõlmamata toodete määratlemiseks;

▼M1

e) Kalte Ente:

aromatiseeritud veinijook, mille valmistamisel on vein, poolvahuvein või gaseeritud poolvahuvein segatud vahuveini või gaseeritud vahuveiniga ja millele on lisatud looduslikke sidruniaineid või sidruniestrakte, mille ►M3 ————— ◄ selgelt tajutav. Vahuveini või gaseeritud vahuveini peab lõpptootes olema vähemalt 25 %;

▼B

f) Glühwein:

►M3 aromatiseeritud jook, mis on valmistatud eranditult punasest või valgest veinist ning maitsestatud põhiliselt kaneeli ja/või nelgiga; ilma et see piiraks artikli 3 punkti a rakendamisest lähtuvate veekoguste kasutamist, on vee lisamine keelatud. ◄ Kui jook on valmistatud valgest veinist, tuleb müüginimetust “Glühwein” täiendada sõnadega “valge vein”;

▼A1

f) a Viiniglögi/Vinglögg:

►M3 aromatiseeritud jook, mis on valmistatud eranditult punasest või valgest veinist ning maitsestatud põhiliselt kaneeli ja/või nelgiga. ◄ Kui kõnealune jook on valmistatud valgest veinist, tuleb müüginimetusele “Viiniglögi/Vinglögg” lisada sõnad “valge vein”;

▼B

g) Maiwein:

aromatiseeritud jook, mis on valmistatud veinist, millele on lisatud lõhnava varjulille (Asperula odorata) taimi või nende ekstrakti, et tagada lõhnava varjulille domineeriv maitse;

h) Maitrank:

aromatiseeritud jook, mis on valmistatud kuivast valgest veinist, milles on leotatud lõhnava varjulille (Asperula odorata) taimi või millele on lisatud nende ekstrakti, samuti lisatud apelsine ja/või muid puuvilju, ka mahla, kontsentraadi või ekstraktina, ja mis sisaldab magusainena kõige enam 5 % suhkrut;

i) muud määratlused:

muud määratlused võetakse vastu artiklis 13 kehtestatud korras.

— nimetusega võib teistes liikmesriikides täiendada kirjeldust “aromatiseeritud veinikokteil”:

—

a) veinikokteil:

aromatiseeritud jook:

— milles kontsentreeritud viinamarjavirde osakaal ei ületa 10 % lõpptoote kogumahust,

— mille suhkrusisaldus invertsuhkrus väljendatuna on väiksem kui 80 grammi liitri kohta;

b) viinamarjade baasil valmistatud aromatiseeritud poolvahuveinikokteil:

jook:

— mis on valmistatud eranditult viinamarjavirdest,

— mille tegelik alkoholisisaldus on alla 4 mahuprotsendi,

— mis sisaldab eranditult ainult kasutatud toodete kääritamisel tekkinud süsinikdioksiidi;

c) muud määratlused:

muud määratlused võetakse vastu artiklis 13 kehtestatud korras.

5. Lõike 1 punktides a ja b ja lõigetes 2 ja 3 osutatud kirjeldused võivad sisaldada ka järgmisi üksikasju, kusjuures igas lõigus märgitud suhkrusisaldus on väljendatud invertsuhkrus:

Mõisted “poolmagus” ja “magus” võib asendada märkusega suhkrusisalduse kohta, mis väljendatakse invertsuhkru grammides liitri kohta.

6. Kui aromatiseeritud veinijoogi müügikirjeldus sisaldab mõistet “vahuvein”, ei tohi kasutatud vahuveini kogus olla väiksem kui 95 %.

7. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 14 sätestatud korras.

d) alkoholi lisamine:

aromatiseeritud veinide ja vajaduse korral aromatiseeritud veinijookide valmistamisel ühe või mitme järgmise saaduse kasutamine:

— viinamarjadest valmistatud etüülalkohol,

— veinialkohol või kuivatatud viinamarjadest valmistatud alkohol,

— põllumajanduslikku päritolu etüülalkohol,

— veinidestillaat või kuivatatud viinamarjade destilleerimisel saadud destillaat,

— põllumajanduslikku päritolu destillaat,

— veinipiiritus või viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook,

— kuivatatud viinamarjadest valmistatud piiritusjook,

mis vastavad ühenduse sätetega kehtestatud näitajatele, eelkõige peavad etüülalkoholi omadused vastama I lisas sätestatud näitajatele;

1. Käesolevas määruses osutatud jookide puhul määratakse lubatud lisaained, nende kasutamise juhised ja asjaomased ained kindlaks direktiivis 89/107/EMÜ14 sätestatud korras. ( 14 )

2. Kõnealuste jookide valmistamisel on lubatud lisada ka vett, mis on võimaluse korral destilleeritud või demineraliseeritud, tingimusel et vee kvaliteet on kooskõlas direktiivide 90/777/EMÜ ja 80/778/EMÜ kohaselt vastuvõetud siseriiklike õigusaktidega ega muuda toote laadi.

3. Etüülalkohol, mida kasutatakse nimetatud aromatiseeritud toodete valmistamisel vajalike värvilisandite, maitseainete ja kõigi teiste lubatud lisandite lahjendamiseks või lahustamiseks, peab olema põllumajanduslikku päritolu ja seda võib kasutada täpselt nii palju, kui on vaja värvilisandite, maitseainete ja kõigi teiste lubatud lisandite lahjendamiseks või lahustamiseks.

4. Üksikasjalikud eeskirjad, kaasa arvatud käesoleva määrusega hõlmatud toodete analüüsimise meetodid, võetakse vastu artiklis 13 sätestatud korras.

1. Kooskõlas määrusega (EMÜ) nr 822/87 sätestatud veinivalmistusviise ja -tavasid kohaldatakse veinide ja viinamarjavirrete suhtes, mis on artiklis 1 loetletud toodete koostiseks.

2. Käesolevas määruses osutatud valmistoodete saamiseks kasutatavate toodete töötlemine kehtestatakse artiklis 14 sätestatud korras.

1. Artiklis 2 ja käesolevas artiklis osutatud nimetusi kasutatakse ainult seoses neis määratletud jookidega, võttes arvesse artiklitega 2 ja 4 kehtestatud nõudeid. Ühenduses tuleb kõnealuseid jooke kirjeldades kasutada kõnealuseid kirjeldusi.

Jookide puhul, mis ei vasta artiklis 2 määratletud jookidele esitatavatele nõuetele, ei või kasutada selles artiklis määratud nimetusi.

3. Lõikes 1 osutatud müügikirjelduse täiendamiseks ei või kasutada veinitoodete puhul lubatud geograafilisi märgistusi.

4. Liikmesriigid võivad oma territooriumil valmistatud II lisas nimetatud jookide tootmise, liikmesriigi piires liikumise, kirjeldamise ja esitlemise suhtes kohaldada konkreetseid siseriiklikke eeskirju, kuivõrd sellised eeskirjad on kooskõlas ühenduse õigusega.

1. Juhul kui veinitooteid ja maitseaineid sisaldavad aromatiseeritud joogid alkoholisisaldusega vähemalt 1,2 mahuprotsenti ei vasta käesoleva määruse nõuetele, ei või nende müügikirjeldus sisaldada mingeid viiteid veinisektori toodetele.

2. Käesoleva määruse nõuetele mittevastavate aromatiseeritud jookide joogiks turustamisel ei või kasutada sõnu “sarnane”, “liiki”, “tüüpi”, “marki”, “maitsega” ega muid samalaadseid väljendeid koos käesolevas määruses nimetatud kirjeldustega.

3. Komisjon esitab nõukogule hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist vajaliku ettepaneku käesoleva määrusega hõlmamata aromatiseeritud jookide kohta, mis sisaldavad veinisektori tooteid ja millele on valmistamise käigus lisatud alkoholi.

Seni kuni nõukogu võtab eespool nimetatud ettepaneku põhjal vastu otsuse, on selliste jookide puhul on lubatud kasutada boolina tuntud jookide kirjeldamiseks kasutatud sõnu.

1. Lisaks direktiivi 79/112/EMÜ kohaselt vastuvõetud siseriiklikele eeskirjadele peab artiklis 2 osutatud jookide etikettimine, esitlemine ja reklaam olema vastavuses ka käesoleva artikliga.

2. Artiklis 2 osutatud jookide müüginimetus on üks artikli 6 alusel eranditult selliste jookide puhul kasutatavatest nimetustest.

3. Artiklis 2 esitatud nimetusi võib täiendada viitega põhilisele maitseainele.

4. Kui käesoleva määrusega hõlmatud jookide valmistamisel kasutatud alkohol on saadud ühest toorainest (näiteks kui kasutatud on ainult veinialkoholi, melassi baasil valmistatud alkoholi või teraviljapõhist piiritusjooki), võib alkoholi laad olla märgitud etiketile.

Kui alkohol on saadud mitmest toorainest, ei tehta etiketile eraldi märget alkoholi laadi kohta.

Käesoleva määrusega hõlmatud jookide valmistamisel värvilisandite, maitseainete ja kõigi teiste lubatud lisandite lahjendamiseks või lahustamiseks kasutatud etüülalkoholi ei käsitleta koostisosana.

4a. Alates 1. jaanuarist 1993 ei tohi müügiks ega turuleviimiseks omada käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvaid tooteid, mis on villitud pliid sisaldavate kapslite või fooliumiga kaetud sulguritega pudelitesse. Pliid sisaldavate kapslite või fooliumiga kaetud sulguritega pudelitesse villitud toodete müük enne nimetatud kuupäeva on siiski lubatud kuni varude lõppemiseni.

6. Käesoleva määrusega ettenähtud üksikasjad esitatakse ühes või mitmes ühenduse ametlikus keeles viisil, mis võimaldab lõpptarbijal iga kirjet hõlpsasti mõista juhul, kui ostjaid ei teavitata muul moel.

7. Kolmandatest riikidest pärit jookide puhul on lubatud kasutada valmistajariigi riigikeelt, kui käesoleva määrusega ettenähtud üksikasjad esitatakse ka ühes ühenduse ametlikus keeles viisil, mis võimaldab lõpptarbijal iga kirjet hõlpsasti mõista.

8. Ilma et see piiraks artikli 11 kohaldamist, võib ühendusest pärit ekspordiks mõeldud kaupade puhul käesolevas määruses sätestatud üksikasju korrata mõnes muus keeles; seda ei rakendata lõikes 5 osutatud märgistuste suhtes.

9. Artiklis 2 osutatud jookide puhul võib artiklis 13 kehtestatud korras kindlaks määrata järgmist:

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilidega seotud ühenduse sätete järgimine. Selleks nimetavad nad ametisse ühe või mitu esindajat, kes kontrollivad nende sätete järgimist.

II lisas loetletud toodete puhul võib vastavalt artiklis 13 kehtestatud korrale otsustada, et nende liikumiseks ühenduse piires tagatakse selline järelevalve ja kaitse juhtkonna kinnitatud äridokumentidega ning asjakohaste registrite pidamisega.

2. II lisas loetletud eksporditavatele jookidele võib vastavalt artiklis 13 kehtestatud korrale kehtestada jookide ehtsust tõendavate dokumentide süsteemi, et kõrvaldada pettused ja võltsingud.

Kui lõikes 1 osutatud süsteemi ei kehtestata, rakendavad liikmesriigid oma dokumentide ehtsuse tõestamise süsteeme tingimusel, et need vastavad ühenduse eeskirjadele.

3. Nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega vastu vajalikud meetmed aromatiseeritud veine, aromatiseeritud veinijooke ja aromatiseeritud veinikokteile käsitlevate ühenduse sätete ühtseks kohaldamiseks, eelkõige liikmesriikide pädevate asutuste omavaheliste suhete ja kontrolli alal.

4. Liikmesriigid ja komisjon edastavad üksteisele käesoleva määruse rakendamiseks vajalikku teavet. Sellise teabe edastamise ja levitamise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu artiklis 13 kehtestatud korras.

Käesolevas määruses määratletud importjooke, millel on geograafiline märgistus, võib nende ühenduses turustamiseks lugeda vastastikuste kokkulepete põhjal artikli 9 lõike 1 teises lõigus nimetatud järelevalve ja kaitse alla kuuluvaks.

Esimest lõiku rakendatakse läbirääkimistel saavutatud kokkulepete alusel, mis sõlmitakse kolmandate riikidega asutamislepingu artiklis 113 sätestatud korras.

Rakenduseeskirjad ja esimeses lõigus nimetatud toodete loend võetakse vastu artiklis 14 kehtestatud korras.

1. Liikmesriigid võtavad vastu kõik vajalikud meetmed selleks, et võimaldada asjaosalistel intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artiklites 23 ja 24 sätestatud tingimustel takistada käesoleva määrusega hõlmatud toodetele viitavate geograafiliste märgistuste kasutamist ühenduse territooriumil nende toodete puhul, mis kõnealuse geograafilise märgistusega viidatud kohast ei pärine, kaasa arvatud ka neil juhtudel, kui on viidatud toote tegelikule päritolule või kui geograafiline märgistus on esitatud tõlgitud kujul või kui sellega kaasnevad mõisted “sarnane”, “tüüpi”, “laadi”, “imitatsioon” vms.

Käesolevas artiklis kasutatakse mõistet “geograafiline märgistus” kõikide tähistuste puhul, mis seostavad toote päritolu mõne Maailmakaubanduse Organisatsiooni kolmanda liikmesriigi territooriumiga või mõne selle piir- või paikkonnaga, juhul kui selle toote kvaliteeti, mainet või muid eriomadusi võib kindlalt seostada nimetatud geograafilise päritoluga.

2. Lõiget 1 kohaldatakse sõltumata käesoleva määruse artiklist 10 ja ühenduse õigusaktide muudest sätetest, millega kehtestatakse selle määrusega hõlmatud toodete kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad.

3. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vajadusel vastu artiklis 14 sätestatud korras.

Ekspordiks mõeldud aromatiseeritud veinid, aromatiseeritud veinijoogid ja aromatiseeritud veinikokteilid peavad vastama käesoleva määruse sätetele, välja arvatud artiklis 13 sätestatud korras otsustatud erandid.

1. Käesolevaga luuakse käesolevas määruses osutatud jookide rakenduskomitee, edaspidi “komitee”.

Kui viidatakse käesolevale artiklile, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ ( 15 ) artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid.

Kui viidatakse käesolevale artiklile, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ ( 16 ) artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

Komitee võib omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotluse korral käsitleda kõiki eesistujalt talle suunatud küsimusi.

1. Selleks et hõlbustada üleminekut kehtivalt korralt käesoleva määrusega kehtestatavale korrale, võetakse artiklis 13 kehtestatud korras vastu üleminekumeetmed.

2. Selliseid üleminekumeetmeid kohaldatakse kõige enam kaks aastat alates käesoleva määruse rakendamisest.

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 17. detsembrist 1991, erandiks on artiklid 12–15, mida kohaldatakse alates käesoleva määruse jõustumisest. Enne kõnealust kuupäeva toodetud ja etiketitud toodete müük on siiski lubatud kuni varude lõppemiseni.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

1. Organoleptilised omadused:	Peale toorainest tuleneva maitse muud maitset ei esine
2. Minimaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides:	96,0 % mahust
3. Jääkainete maksimumtase
— üldine happesus 100 % alkoholi hektoliitri kohta äädikhappe grammides:	1,5
— estrite sisaldus 100 % alkoholi hektoliitri kohta etüülatsetaadi grammides:	1,3
— aldehüüdide sisaldus 100 % alkoholi hektoliitri kohta atseetaldehüüdi grammides:	0,5
— kõrgemate alkoholide sisaldus 100 % alkoholi hektoliitri kohta isobutüülalkoholi grammides:	0,5
— metanoolisisaldus grammides 100 % alkoholi hektoliitri kohta:	50
— kuivekstrakti sisaldus grammides 100 % alkoholi hektoliitri kohta:	1,5
— lämmastikku sisaldavate lenduvate aluste sisaldus 100 % alkoholi hektoliitri kohta lämmastikku grammides:	0,1
— furfuroolisisaldus:	Ei esine

( 11 ) EÜT L 84, 27.3.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1544/95 (EÜT L 148, 30.6.1995, lk 31).

( 12 ) EÜT L 84, 27.3.1987, lk 59. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 3011/95 (EÜT L 314, 28.12.1995, lk 14).

( 15 ) Nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsus 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23).

( 16 ) Nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsus 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23).

		Euroopa Liidu Teataja
		No	page	date
►M1	NÕUKOGU MÄÄRUS (EMÜ) nr 3279/92, 9. november 1992,	L 327	1	13.11.1992
►M2	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 3378/94, 22. detsember 1994,	L 366	1	31.12.1994
►M3	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2061/96, 8. oktoober 1996,	L 277	1	30.10.1996
►M4	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1882/2003, 29. september 2003,	L 284	1	31.10.2003