Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend (2014–2020)

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) nr 232/2014, millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

• Sellega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend (ENI).
• Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi eesmärk on luua ühise heaolu ja heanaaberlikkuse ala Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide ja partnerriikide vahel
  • inimõiguste, õigusriigi põhimõtete, kestliku demokraatia ja kodanike osaluse edendamise teel;
  • kestliku ja kaasava majandusarengu ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse arengu kaudu, sh integreerides järkjärguliselt ELi siseturuga;
  • liikuvuse ja inimestevaheliste kontaktide, sh üliõpilasvahetuse kaudu;
  • piirkondliku integratsiooni, sh piiriüleste koostööprogrammide kaudu.
• Inimõiguste austamine, demokraatia ja head valitsemistavad on olulised kriteeriumid, mis mõjutavad toetuse andmist partnerriikidele.
• Määrust (EL) nr 232/2014 ei ole enam kohaldatud alates 31. detsembrist 2020 ja seetõttu on eraldi määruses, määruses (EL) 2022/2192 sätestatud erieeskirjad koostööprogrammide jätkuva rakendamise kohta, mille elluviimise on katkestanud Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu ja COVID-19 pandeemia.

PÕHIPUNKTID

• Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist tuleb suur osa rahastusest 16 partnerriigile, mis on hõlmatud Euroopa naabruspoliitikaga. See põhineb diferentseerimisel, ühisomandil ja paindlikkusel ning 2015. aastal vaadati see üle, et reageerida areneva naabrusega seotud uutele väljakutsetele.
• Selle rahastamisvahendi eesmärk on tugevdada suhteid toetusesaajatega kahepoolsete, mitut riiki hõlmavate ja piiriüleste koostööprogrammide kaudu.

Partnerriigid

Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist saavad toetust Alžeeria, Armeenia, Aserbaidžaan, Egiptus, Gruusia, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Liibüa, Moldova, Maroko, Palestiina*, Süüria, Tuneesia ja Ukraina.

Piiriülene ja riikidevaheline koostöö Venemaaga (mis ei olnud partnerriik, kuid sai osaleda piirkondlikes koostööprojektides) ja Valgevenega on peatatud alates 2022. aasta märtsist pärast Venemaa sõjalist agressiooni Ukraina vastu.

Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend toetab ka piirkondlike ja makropiirkondlike strateegiate rakendamist (nt Musta mere sünergia korral).

Lähenemisviis toetuste eraldamisele

• Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi toetuste tasemed on diferentseeritud partnerriikide vajaduste ja edusammude kohaselt.
• ELi toetus
  • põhineb motiveerimispõhisel lähenemisviisil (rohkema eest rohkem), mis võimaldab suuremat toetust tõeliselt kestlikke demokraatlikke põhimõtteid rakendavatele partneritele;
  • on peamiselt suunatud piiriülestele koostööprogrammidele liikmesriikide ja partnerriikide vahel;
  • püüab tugevdada seoseid ELi ja partnerriikide kodanike vahel, võimaldades osaleda ELi-sisestes programmides, nt Horisont 2020 ja Erasmus+.
• Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend julgustab ka kodanike organisatsioone ja kohalikke ametiasutusi osalema ELi toetuste ettevalmistamisel ja rakendamisel ning nende järelevalves. ELi tegevuse tõhusamaks kooskõlastamiseks ning ühiste prioriteetide määramiseks ja arendamiseks kasutatakse ühist kavandamist liikmesriikidega.
• Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendiga seotud riikidele on abiks ka järgmised:
  • mestimine – ELi vahend, millega edendatakse teadmiste vahetamist liikmesriikide ja toetusesaajate või partnerriikide avaliku sektori asutuste institutsioonidevahelise koostöö kaudu, ja
  • TAIEX – veel üks partnerriikidele lühiajalise toetuse andmise vahend, mis pakub asjatundlikku abi ELi õigusaktide riigisisestesse õigusaktidesse ülevõtmise ning nende edasise kohaldamise ja jõustamise kohta.

Eelarve ja rakendamine

• Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi eelarve ajavahemikuks 2014–2020 on 15,433 miljardit eurot.
• Selle programmi rakendamise menetlused ja põhieeskirjad on esitatud määruses (EL) nr 236/2014 ELi välistegevuse rahastamisvahendite kasutamise kohta.
• Euroopa Komisjon võttis vastu rakendusakti (rakendusmäärus (EL) nr 897/2014), millega kehtestatakse erisätted Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi alusel rahastatavate piiriülese koostöö programmide rakendamiseks. See hõlmab näiteks järgmisi programmidega seotud aspekte:
  • ettevalmistused,
  • sisu,
  • vastuvõtmine,
  • kohandused ja läbivaatamine,
  • rahastamislepingud,
  • rakendamise meetodid,
  • kaasrahastamine ja mitterahaline osalus,
  • täitmisperiood,
  • programmiga seotud struktuurid ning
  • haldus- ja kontrollisüsteem.
• 2020. aastal võttis komisjon vastu määruse (EL) 2020/879, millega muudetakse määrust (EL) nr 897/2014, et viia Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi alusel rahastatavate piiriülese koostöö programmide rakendamise sätted vastavusse COVID-19 pandeemiale reageerimiseks võetavate erimeetmetega. See võimaldab piiriülese koostöö programmidel paindlikult ja tõhusalt reageerida kiiresti tekkivatele vajadustele sellistes kõige enam mõjutatud sektorites nagu tervishoid, ettevõtlus (sealhulgas väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad) ja tööturg ning edendada sotsiaal-majanduslikku taastumist programmidega hõlmatud tegevusvaldkondades. Muu hulgas sätestatakse muutmismäärusega, et
  • kaasrahastamisnõuet ei kohaldata ELi rahalisele toetusele, mis hõlmab tehtud ja makstud kulusid vastavalt programmi raamatupidamise aastaaruandele 1. juulil 2020 algava ja 30. juunil 2021 lõppeva aruandeaasta kohta;
  • kõigi muude kui juba sõlmitud suurte taristuprojektide lepingute allkirjastamise tähtaega 31. detsembril 2021 pikendatakse ühe aasta võrra kuni 31. detsembrini 2022;
  • ei saa eeldada, et programmidest rahastatavad projektitegevused viiakse lõpule 31. detsembril 2022. Seepärast tuleks seda tähtaega pikendada kuni 31. detsembrini 2023;
  • auditeerimisasutustel tuleks lubada aruandeaastal alates 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020 kasutada mittestatistilist valimi moodustamise meetodit;
  • erandjuhtudel ja COVID-19 pandeemiaga seotud nõuetekohaste põhjenduste olemasolu korral võib projektid välja valida ilma projektikonkurssi korraldamata;
  • komisjoni järgitavaid menetlusetappe tuleks lühendada ja mitte kohaldada nõuet esitada komisjonile projekti hindamiseks täielik projektitaotlus;
  • alates 1. veebruarist 2020 tuleks erandkorras käsitada rahastamiskõlblikuna kulusid, millega suurendatakse kriisidele reageerimise suutlikkust COVID-19 pandeemia korral;
  • tagamaks kooskõla määruse (EL) nr 1303/2013 ELi struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide kohta (vt kokkuvõte) ja rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 sätete vahel, tuleks mõlemat liiki piiriülese koostöö programmide rakendamine viia vastavusse – programmide elluviimise tähtaega pikendatakse ühe aasta võrra, st kuni 31. detsembrini 2025.

Programmi rakendamisel esinevate häirete lahendamine

Et kõrvaldada katkestused programmide rakendamisel seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse ja COVID-19 pandeemia mõjudega, on määruse (EL) 2022/2192 eesmärk:

• soodustada Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi vahendite kasutamist liikmesriikides ja piirkondades, et toetada meetmeid rändeprobleemide lahendamiseks Venemaa sõjalise agressiooni tagajärjel;
• lubada erandit praegu kohaldatavatest kaasrahastamiseeskirjadest, et võimaldada vajalikku paindlikkust olemasolevate investeerimisressursside mobiliseerimiseks nende häirete lahendamiseks;
• pakkuda õiguskindlust muude aspektide korral programmidega seotud asutustele.

Määrus võimaldab näiteks

• Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi alusel rahastatavate piiriülese koostöö programmide 100% ELi kaasrahastamist aruandeaastatel, mis algavad 1. juulil 2021, 1. juulil 2022 ja 1. juulil 2023 – see tähendab, et riiklik kaasrahastamine ei ole enam vajalik;
• anda Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi alusel rahastatavate piiriülese koostöö programmidega seotud rändeprobleemide lahendamise projektidele tagasiulatuv kõlblikkus Venemaa sissetungi alguseni;
• vabastada erandkorras kohustusest, et kõikidel projektidel oleks vähemalt üks abisaaja partnerriigist ja kõik tegevused omaksid tõeliselt piiriülest või riikidevahelist mõju ja kasu;
• programmide korraldusasutuste meetmeid, et kiirendada juba heaks kiidetud ja pooleldi rakendatud projektide vajalikku muutmist, sh suurte taristuprojektide korral.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

TAUST

Lisateave

• Euroopa naabruspoliitika (Euroopa välisteenistus)
• TAIEX ja mestimine (Euroopa Komisjon)
• ELi regionaalpoliitika (Euroopa Komisjon)

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 232/2014, millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend (ELT L 77, 15.3.2014, lk 27–43)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. novembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2192, millega kehtestatakse erisätted Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist ja Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames toetatavate 2014.–2020. aasta koostööprogrammide jaoks programmi rakendamise häire korral (ELT L 292, 11.11.2022, lk 1–11)

Komisjoni 23. juuni 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/879, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 897/2014 erisätete osas, et viia Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi alusel rahastatavate piiriülese koostöö programmide rakendamiseks kehtestatud sätted vastavusse COVID-19 pandeemiale reageerimiseks võetavate erimeetmetega (ELT L 203, 26.6.2020, lk 59–62)

Komisjoni 18. augusti 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 897/2014, millega kehtestatakse erisätted Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 232/2014 (millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend) alusel rahastatavate piiriülese koostöö programmide rakendamiseks (ELT L 244, 19.8.2014, lk 12–54)

Määruse (EL) nr 897/2014 järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Sellel konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Viimati muudetud: 30.03.2023