Sõidukiliigid

Ülevaatuste sagedus

1.  Reisijateveoks ettenähtud mootorsõidukid, millel on lisaks juhiistmele rohkem kui kaheksa istekohta

Üks aasta pärast sõiduki esmast kasutuselevõttu ning edaspidi igal aastal

2.  Kaubaveoks ettenähtud mootorsõidukid, mille registrimass ületab 3 500 kg

Üks aasta pärast sõiduki esmast kasutuselevõttu ning edaspidi igal aastal

3.  Haagised ja poolhaagised, mille registrimass ületab 3 500 kg

Üks aasta pärast sõiduki esmast kasutuselevõttu ning edaspidi igal aastal

4.  Taksod, kiirabiautod

Üks aasta pärast sõiduki esmast kasutuselevõttu ning edaspidi igal aastal

5.  Üldjuhul kaupade maanteeveoks kasutatavad vähemalt neljarattalised mootorsõidukid, mille registrimass ei ületa 3 500 kg, v.a põllumajandustraktorid ja -masinad

Neli aastat pärast sõiduki esmast kasutuselevõttu ning edaspidi iga kahe aasta järel

6.  Reisijateveoks kasutatavad vähemalt neljarattalised mootorsõidukid, millel on lisaks juhiistmele kuni kaheksa istekohta

Neli aastat pärast sõiduki esmast kasutuselevõttu ning edaspidi iga kahe aasta järel

Sõlm

Meetod

Läbikukkumise põhjused

0.  SÕIDUKI IDENTIFITSEERIMINE

0.1.  Registreerimismärgid (kui need on nõuete () kohaselt vajalikud)

Visuaalne kontroll

a)  Registreerimismärk (-märgid) puudub (puuduvad) või on kinnitatud nii ebakindlalt, et see (need) võib (võivad) ära kukkuda.

b)  Kiri puudub või on loetamatu.

c)  Ei vasta sõiduki dokumentidele või registrikirjetele.

0.2.  Valmistajatehase tähis/tehasetähis/seerianumber

Visuaalne kontroll

a)  Puudub või seda ei ole võimalik leida.

b)  Ebatäielik, loetamatu.

c)  Ei vasta sõiduki dokumentidele või registrikirjetele.

1.  PIDURISÜSTEEM

1.1.  Mehaaniline seisund ja toimimine

1.1.1.  Sõidupiduri pedaali/käsipiduri hoova šarniir

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel

Märkus: võimendiga pidurisüsteemidega sõidukeid tuleks kontrollida väljalülitatud mootoriga.

a)  Šarniir on liiga tihke.

b)  Ülemäärane kulumine või lõtk.

1.1.2.  Pedaali/käsipiduri hoova seisund ja pidurijuhtimisseadme käigutagavara

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel

Märkus: võimendiga pidurisüsteemidega sõidukeid tuleks kontrollida väljalülitatud mootoriga.

a)  Liigne või ebapiisav käigutagavara.

b)  Pidurdusseadis ei vabane korralikult.

c)  Piduripedaali libisemisvastane osa puudub, on lahtine või siledaks kulunud.

1.1.3.  Vaakumpump või kompressor ja mahutid

Komponentide visuaalne kontroll tavapärase töörõhu juures. Kontrollitakse vaakumi või õhurõhu ohutu taseme saavutamiseks kuluvat aega ning hoiatusseadise, mitmemähiselise kaitseklapi ja rõhualandusventiili toimimist.

a)  Ebapiisav õhurõhk/vaakum, et võimaldada piduri rakendamist vähemalt kaks korda pärast hoiatusseadise töölehakkamist (või kui mõõtur näitab ohtu).

b)  Ohutuks tööks vajaliku õhurõhu/vaakumi tekkeks kuluv aeg ei vasta nõuetele ().

c)  Mitmemähiseline kaitseklapp või rõhualandusventiil ei tööta.

d)  Märkimisväärset rõhulangust põhjustav õhuleke või kuuldavad õhulekked.

e)  Pidurisüsteemi toimimist mõjutada võiv väline kahjustus.

1.1.4.  Alarõhu hoiatusmärgutuli või mõõtur

Toimimise kontroll

Defektne mõõtur või märgutuli või mõõturi või märgutule rike.

1.1.5.  Seisupidurikraan

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel

a)  Käepide on pragunenud, kahjustunud või liigselt kulunud.

b)  Ebakindel klapivõll või klapp.

c)  Ühendused on lahti või süsteem lekib.

d)  Mitterahuldav toimimine.

1.1.6.  Seisupiduri tööseade, pidurikang, piduri lukustus, elektrooniline seisupidur

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel

a)  Piduri lukustus ei pea kindlalt.

b)  Kangiliigend või lukustusmehhanism on ülemäära kulunud.

c)  Kangi liigne liikumine, mis viitab ebaõigele reguleerimisele.

d)  Tööseade puudub, see on kahjustunud või ei tööta.

e)  Mitterahuldav toimimine, hoiatusmärgutuli näitab riket.

1.1.7.  Piduriklapid/ventiilid (jalgpidurikraanid, rõhualandajad, regulaatorid)

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel

a)  Klapp/ventiil on kahjustunud või õhku lekib liigselt.

b)  Kompressorist tuleb liigselt õli.

c)  Klapp/ventiil on ebakindel või valesti paigaldatud.

d)  Hüdraulikavedeliku leke.

1.1.8.  Haagisepidurite ühendused (elektri- ja pneumoühendused)

Pukseeriva veoki ja haagise pidurisüsteemide ühenduse lahtivõtmine ja uuesti ühendamine

a)  Kraan või isetihenev ventiil on defektne.

b)  Kraan või klapp on ebakindel või valesti paigaldatud.

c)  Ülemäärased lekked.

d)  Ei tööta õigesti.

1.1.9.  Energiavaru survepaak

Visuaalne kontroll.

a)  Paak on kahjustunud, roostes või lekib.

b)  Äravooluseade ei tööta.

c)  Paak on ebakindel või valesti paigaldatud.

1.1.10.  Pidurivõimendid, peasilinder (hüdraulilistel süsteemidel)

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel

a)  Võimendi on defektne või ebatõhus.

b)  Peasilinder on defektne või lekib.

c)  Peasilinder on ebakindel.

d)  Pidurivedelikku ei ole piisavas koguses.

e)  Puudub peasilindri paagi kork.

f)  Pidurivedeliku hoiatuslamp põleb või on defektne.

g)  Pidurivedeliku taseme hoiatussüsteem ei tööta korralikult.

1.1.11.  Jäigad piduritorud

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel

a)  Ilmne purunemise või pragunemise oht.

b)  Torud või ühenduskohad lekivad.

c)  Torud on kahjustunud või ülemäära roostes.

d)  Torud on paigaldatud valesse kohta.

1.1.12.  Elastsed pidurivoolikud

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel

a)  Ilmne purunemise või pragunemise oht.

b)  Voolikud on kahjustunud, mässitud, väändunud või liiga lühikesed.

c)  Voolikud või ühenduskohad lekivad.

d)  Voolikud paisuvad rõhu all.

e)  Voolikud on poorsed.

1.1.13.  Piduriklotsikatted

Visuaalne kontroll

a)  Katted on ülemääraselt kulunud.

b)  Katted on määrdunud (õli, määre jne).

c)  Katted puuduvad.

1.1.14.  Piduritrumlid, pidurikettad

Visuaalne kontroll

a)  Trumlid või kettad on ülemääraselt kulunud või kriimustatud või pragunenud, ebakindlad või mõranenud.

b)  Trumlid või kettad on määrdunud (õli, määre jne).

c)  Trumlid või kettad puuduvad.

d)  Alusplaat on ebakindel.

1.1.15.  Piduritrossid, -vardad, -hoovastik

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel

a)  Tross on kahjustunud või sõlmes.

b)  Komponent on ülemääraselt kulunud või roostes.

c)  Tross, varras või liitmik on ebakindel.

d)  Trossijuhik on defektne.

e)  Pidurisüsteemi vaba liikumine on piiratud.

f)  Hoovad/liitmikud ei liigu õigesti, viidates valele reguleerimisele või liigsele kulumisele.

1.1.16.  Piduri tööseadmed (sh vedruakud või hüdraulilised silindrid)

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel

a)  Tööseade on mõranenud või kahjustunud.

b)  Tööseade lekib.

c)  Tööseade on ebakindel või valesti paigaldatud.

d)  Tööseade on ülemäära roostes.

e)  Survekolvi või -membraani ebapiisav või ülemäärane vabakäik.

f)  Tolmukaitse puudub või on ülemäära kahjustunud.

1.1.17.  Koormuse regulaator

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel

a)  Ühendused on defektsed.

b)  Ühendused on valesti reguleeritud.

c)  Regulaator on kinni kiilunud või ei tööta.

d)  Regulaator puudub.

e)  Andmesilt puudub.

f)  Andmed on loetamatud või ei vasta nõuetele ().

1.1.18.  Kulumise kompensaatorid ja näiturid

Visuaalne kontroll

a)  Kompensaator on kahjustunud, kinni kiilunud või liigub valesti, on ülemäärselt kulunud või valesti reguleeritud.

b)  Kompensaator on defektne.

c)  Kompensaator on valesti paigaldatud või asendatud.

1.1.19.  Aeglustisüsteem (kui see on paigaldatud või nõutav)

Visuaalne kontroll

a)  Ühendused või kinnitused on ebakindlad.

b)  Süsteem on ilmselt defektne või puudub.

1.1.20.  Haagisepidurite automaatne rakendumine

Pukseeriva veoki ja haagise pidurisüsteemide ühenduse lahtivõtmine

Ühenduse lahtivõtmisel ei rakendu haagisepidur automaatselt.

1.1.21.  Terve pidurisüsteem

Visuaalne kontroll

a)  Muud süsteemi seadmed (näiteks jäätumisvastane pump, õhukuivati jms) on väliselt kahjustatud või ülemäära roostes, nii et see kahjustab pidurisüsteemi.

b)  Õhu- või antifriisi leke.

c)  Mis tahes komponent on ebakindel või valesti paigaldatud.

d)  Mis tahes komponenti on sobimatult parandatud või muudetud (1).

1.1.22.  Katseühendused (kui need on paigaldatud või nõutavad)

Visuaalne kontroll

a)  Ühendused puuduvad.

b)  Ühendused on kahjustunud, kasutuskõlbmatud või lekivad.

1.2.  Sõidupiduri toimimine ja tõhusus

1.2.1.  Toimimine

Mõõdetakse pidurite staatilise katsetamise seadmel ülevaatuse ajal või, kui see ei ole võimalik, teekatsetuse ajal, rakendades pidureid järk-järgult kuni maksimaalse vajutuseni.

a)  Ühe või enama ratta pidurdusjõud on ebapiisav.

b)  Ühe ratta pidurdusjõud on vähem kui 70 % sama telje teise ratta maksimaalsest mõõdetud pidurdusjõust./Teekatsetuse korral kaldub sõiduk sirgjoonest liigselt kõrvale.

c)  Pidurdusjõud ei muutu järk-järgult (blokeerumine).

d)  Mõne ratta pidur rakendub liiga vara või hilja.

e)  Ratta täispöörete ajal pidurdusjõud kõigub ülemääraselt.

1.2.2.  Tõhusus

Testitakse pidurite staatilise katsetamise seadmel või, kui seda ei saa tehnilistel põhjustel kasutada, teekatsetusel meerik-aeglustusmõõdiku abil. Sõidukeid või haagist, mille registrimass ületab 3 500 kg, tuleb kontrollida kooskõlas standardis ISO 21069 sätestatud nõuetega või samaväärsete meetoditega.

Teekatsetused tuleks teha kuivades ilmastikutingimustes siledal ja sirgel teel.

Ei anna vähemalt järgmist minimaalset pidurdustõhusust.

Pärast käesoleva direktiivi jõustumist esmaselt registreeritud sõidukid:

— N1-kategooria: 50 %

— M1-kategooria: 58 %

— M2- ja M3-kategooria: 50 %

— N2- ja N3-kategooria: 50 %

— O2- (XX), c O3- ja O4-kategooria ()

— poolhaagised: 45 %

— veokonksuga haagised: 50 %

Enne käesoleva direktiivi jõustumist registreeritud sõidukid:

N1-kategooria: 45 %

M1-, M2- ja M3-kategooria: 50 % (2)

N2- ja N3-kategooria: 43 % (3)

O2- (XX) (), c O3- ja O4-kategooria: 40 % (4)

Muud kategooriad (XX) c ():

— L-kategooriad (mõlemad pidurid):

— L1e-kategooria: 42 %

— L2e-, L6e-kategooria: 40 %

— L3e-kategooria: 50 %

— L4e-kategooria: 46 %

— L5e-, L7e-kategooria: 44 %

— L-kategooriad (tagarataste pidurid):

— kõik kategooriad: 25 %

1.3.  Varu-/hädapiduri toimimine ja tõhusus (kui tegemist on eraldi süsteemiga)

1.3.1.  Toimimine

Kui varupidurisüsteem on sõidupidurisüsteemist eraldatud, kasutatakse punktis 1.2.1 osutatud meetodit.

a)  Ühe või enama ratta pidurdusjõud on ebapiisav.

b)  Ühe ratta pidurdusjõud on vähem kui 70 % sama telje teise ratta maksimaalsest mõõdetud pidurdusjõust./Teekatsetuse korral kaldub sõiduk sirgjoonest liigselt kõrvale.

c)  Pidurdusjõud ei muutu järk-järgult (blokeerumine).

1.3.2.  Tõhusus

Kui varupidurisüsteem on sõidupidurisüsteemist eraldatud, kasutatakse punktis 1.2.2 osutatud meetodit.

Pidurdusjõud on väiksem kui 50 % (5) punktis 1.2.2 osutatud sõidupiduri pidurdusjõust registrimassi järgi arvutatuna või poolhaagiste puhul lubatud teljekoormuste summa järgi arvutatuna

(välja arvatud L1e- ja L3e-kategooria).

1.4.  Seisupiduri toimimine ja tõhusus

1.4.1.  Toimimine

Piduri rakendamine pidurite staatilise katsetamise seadmel ülevaatuse ajal ja/või teekatsetuse ajal aeglustusmõõdikut kasutades

Ühel küljel pidur ei tööta või teekatsetuse korral kaldub sõiduk sirgjoonest liigselt kõrvale.

1.4.2.  Tõhusus

Testitakse pidurite staatilise katsetamise seadmel või teekatsetusel tajur-aeglustusmõõdiku või meerik-aeglustusmõõdiku abil või paigutades sõiduki teadaoleva gradiendiga kallakule. Veoautosid tuleks võimaluse korral testida laadituna.

Kõikide sõidukikategooriate puhul ei ole pidurdusjõud vähemalt 16 % registrimassi järgi arvutatuna või mootorsõidukitel 12 % täismassi järgi arvutatuna, kusjuures kohaldatakse neist kahest suuremat

(välja arvatud L1e- ja L3e-kategooria).

1.5.  Aeglustisüsteemi toimimine

Visuaalne kontroll ning võimaluse korral süsteemi toimimise testimine

a)  Pidurdusjõud ei muutu järk-järgult (ei kohaldata mootorpiduri suhtes).

b)  Süsteem ei tööta.

1.6.  Mitteblokeeruv pidurisüsteem (ABS)

Visuaalne kontroll ja hoiatusseadise kontroll

a)  Hoiatusseadise rike.

b)  Hoiatusseadis näitab süsteemi riket.

c)  Ratta kiirusandurid puuduvad või on kahjustunud.

d)  Juhtmestik on kahjustunud.

e)  Muud osad puuduvad või on kahjustunud.

1.7.  Elektrooniline pidurisüsteem (EBS)

Hoiatusseadise visuaalne kontroll.

a)  Hoiatusseadise rike.

b)  Hoiatusseadis näitab süsteemi riket.

2.  ROOLISEADE

2.1.  Mehaaniline seisund

2.1.1.  Rooliseadme seisund

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõidukil, mille rattad on õhus või pöördplatvormidel, tehakse roolirattaga täispööre. Rooliseadme toimimise visuaalne kontroll.

a)  Seade ei tööta sujuvalt.

b)  Hammassektorvõll on väändunud või selle tihvtid on kulunud.

c)  Hammassektorvõll on ülemääraselt kulunud.

d)  Hammassektorvõlli ülemäärane liikumine.

e)  Leke.

2.1.2.  Rooliseadme korpuse kinnitus

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud ning ratastega maapinnale toetuval sõidukil keeratakse rooliratast/juhtrauda päripäeva ja vastupäeva või kasutatakse spetsiaalselt kohandatud rooli vabakäigu mõõtjat. Korpuse šassiile kinnitumise visuaalne kontroll.

a)  Rooliseadme korpus ei ole nõuetekohaselt kinnitatud.

b)  Kinnitusavad šassiil on välja veninud.

c)  Kinnituspoldid puuduvad või on purunenud.

d)  Rooliseadme korpus on mõranenud.

2.1.3.  Roolihoovastiku seisund

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud ning ratastega maapinnale toetuval sõidukil loksutatakse rooliratast päripäeva ja vastupäeva või kasutatakse spetsiaalselt kohandatud rooli vabakäigu mõõtjat. Rooliseadme komponentide võimaliku kulumise ja mõranemise ning nende turvalisuse visuaalne kontroll.

a)  Komponendid, mis peaksid olema kohtkindlad, liiguvad üksteise suhtes.

b)  Liigendid on ülemääraselt kulunud.

c)  Teatav komponent on mõranenud või deformeerunud.

d)  Puuduvad lukustusseadmed.

e)  Komponendid on eritelgsed (nt rööpvarras või juhtvarras).

f)  Sobimatu parandamine või muutmine.

g)  Tolmukaitse puudub, on kahjustunud või oluliselt halvenenud seisundis.

2.1.4.  Roolihoovastiku toimimine

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud ning ratastega maapinnale toetuval ja töötava mootoriga (võimendrooliga) sõidukil tehakse roolirattaga täispööre. Hoovastiku liikumise visuaalne kontroll.

a)  Liikuv roolihoovastik kahjustab šassii kohtkindlat osa.

b)  Rooli piirajad ei tööta või puuduvad.

2.1.5.  Võimendrool

Roolimehhanismil kontrollitakse lekete esinemist ja hüdraulikavedeliku taset paagis (kui see on nähtav). Maapinnale toetuvate rataste ja töötava mootoriga sõidukil kontrollitakse võimendiga roolimehhanismi töötamist.

a)  Vedelikuleke.

b)  Vedelikku pole piisavas koguses.

c)  Mehhanism ei tööta.

d)  Mehhanism on mõranenud või ebakindel.

e)  Komponendid on eritelgsed või kahjustunud.

f)  Sobimatu parandamine või muutmine.

g)  Trossid/voolikud on kahjustunud või ülemäära roostes.

2.2.  Rooliratas, roolisammas ja juhtraud

2.2.1.  Rooliratta/juhtraua seisund

Maapinnale toetuvate ratastega sõidukil loksutatakse rooliratast roolisamba suhtes täisnurga all küljelt küljele ning rakendatakse kerget langevat ja tõusvat survet. Vabakäigu visuaalne kontroll.

a)  Rooliratas ja -sammas liiguvad üksteise suhtes – kinnitus on lõtv.

b)  Roolirattarummul puudub kinnitusseade.

c)  Roolirattarumm, -rõngas või kodarad on mõranenud või lahti tulnud.

2.2.2.  Roolisammas/käänmikuhargid ja rooliratta külge kinnitatavad sangad

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud ning massiga maapinnale toetuval sõidukil lükatakse ja tõmmatakse rooliratast roolisamba suhtes üles-alla, rooliratast/juhtrauda lükatakse roolisamba/sangade suhtes täisnurga all eri suundades. Vabakäigu ning painduvate ühenduste või universaalliigendite seisundi visuaalne kontroll.

a)  Rooliratta keskme ülemäärane liikumine üles või alla.

b)  Roolisamba ülemise osa ülemäärane liikumine radiaalselt samba telje suhtes.

c)  Painduvad ühendused on kahjustunud.

d)  Kinnitus on defektne.

e)  Sobimatu parandamine või muutmine.

2.3.  Rooli vabakäik

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud ning massiga ratastele toetuval sõidukil keeratakse rooliratast kergelt päripäeva ja vastupäeva, ilma et rattad liiguks, kusjuures rattad on otseasendis ja võimendrooliga sõidukitel mootor töötab. Vabakäigu visuaalne kontroll.

Ülemäärane rooli vabakäik (näiteks roolirattarõnga teatav punkt liigub rohkem kui ühe viiendiku ulatuses rooliratta läbimõõdust või ei vasta nõuetele) ().

2.4.  Rataste suunang (X) ()

Asjakohase seadmega kontrollitakse juhtrataste suunangut.

Suunang ei vasta sõiduki tootja andmetele või nõuetele ().

2.5.  Haagise pöördtelje pöördlaud

Kontrollimine visuaalselt või spetsiaalselt kohandatud rooli vabakäigu mõõtja abil

a)  Komponent on kahjustunud või pragunenud.

b)  Ülemäärane lõtk.

c)  Kinnitus on defektne.

2.6.  Elektrooniline võimendrool (Electronic Power Steering, EPS)

Visuaalne kontroll, mootorit käivitades ja välja lülitades kontrollitakse vastavust rooliratta nurga ja rataste nurga vahel.

a)  EPSi rikketuli näitab süsteemis riket.

b)  Rooliratta nurk ja rataste nurk ei ole vastavuses.

c)  Roolivõimendi ei tööta.

3.  NÄHTAVUS

3.1.  Vaateväli

Juhikohalt avaneva vaatevälja visuaalne kontroll

Takistused juhi vaateväljas, mis mõjutavad oluliselt nähtavust ettepoole või külgedele

3.2.  Klaasi seisund

Visuaalne kontroll

a)  Klaas või läbipaistev esipaneel (kui see on lubatud) on mõranenud või värvi muutnud.

b)  Klaas või läbipaistev esipaneel (sealhulgas peegel- või toonkilega kaetud klaas), mis ei vasta nõuetes () esitatud spetsifikatsioonidele. (XX) ()

c)  Klaasi või läbipaistva esipaneeli seisund ei ole vastuvõetav.

3.3.  Tahavaatepeeglid või -seadmed

Visuaalne kontroll

a)  Peegel või seade puudub või ei ole paigaldatud vastavalt nõuetele ().

b)  Peegel või seade ei tööta, on kahjustunud, lahti tulnud või ebakindel.

3.4.  Klaasipuhastid

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)  Puhastid ei tööta või puuduvad.

b)  Puhasti laba puudub või on silmnähtavalt defektne.

3.5.  Klaasipesurid

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Pesurid ei tööta õigesti.

3.6  Niiskuse eemaldamise süsteem (X) ()

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Süsteem ei tööta või on silmnähtavalt defektne.

4.  TULED, HELKURID JA ELEKTRISEADMED

4.1.  Esilaternad

4.1.1.  Seisund ja toimimine

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)  Valgus/valgusallikas on defektne või puudub.

b)  Projektsioonisüsteem (helkur ja laternaklaas) on defektne või puudub.

c)  Latern ei ole kindlalt kinnitatud.

4.1.2.  Reguleeritus

Määratakse kindlaks iga lähitulelaterna horisontaalne reguleeritus, kasutades esilaternate reguleerituse kontrollimise seadet või ekraani.

Esilaterna reguleeritus ei jää nõuetes () sätestatud piiridesse.

4.1.3.  Lülitid

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)  Lüliti ei tööta nõuetele () vastavalt. (Samaaegselt põlevate esilaternate arv)

b)  Kontrollseadise talitluse rike.

4.1.4.  Vastavus nõuetele ()

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)  Latern, selle valguse värvus, asend või valgustugevus ei vasta nõuetele ().

b)  Miski laternaklaasil või valgusallikal vähendab ilmselgelt valgustugevust või muudab valguse värvi.

c)  Valgusallikas või latern ei vasta nõuetele.

4.1.5.  Reguleerimisseadmed (kui need on kohustuslikud)

Visuaalne kontroll ja võimaluse korral kontrollimine käitamisel

a)  Seade ei tööta.

b)  Käsijuhtimisega seadet ei saa juhikohalt käitada.

4.1.6.  Esilaternate puhastusseade (kui see on kohustuslik)

Visuaalne kontroll ja võimaluse korral kontrollimine käitamisel

Seade ei tööta.

4.2.  Eesmised ja tagumised ääretulelaternad, küljeääretulelaternad ja ülemised ääretulelaternad

4.2.1.  Seisund ja toimimine

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)  Valgusallikas on defektne.

b)  Laternaklaas on defektne.

c)  Latern ei ole kindlalt kinnitatud.

4.2.2.  Lülitid

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)  Lüliti ei tööta vastavalt nõuetele ().

b)  Kontrollseadise talitluse rike.

4.2.3.  Vastavus nõuetele ()

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)  Latern, selle valguse värvus, asend või valgustugevus ei vasta nõuetele ().

b)  Miski laternaklaasil või valgusallikal vähendab valgustugevust või muudab valguse värvi.

4.3.  Piduritulelaternad

4.3.1.  Seisund ja toimimine

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)  Valgusallikas on defektne.

b)  Laternaklaas on defektne.

c)  Latern ei ole kindlalt kinnitatud.

4.3.2.  Lülitid

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)  Lüliti ei tööta vastavalt nõuetele ().

c)  Kontrollseadise talitluse rike.

4.3.3.  Vastavus nõuetele ()

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Latern, selle valguse värvus, asend või valgustugevus ei vasta nõuetele ().

4.4.  Suunatulelaternad ja ohutuled

4.4.1.  Seisund ja toimimine

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)  Valgusallikas on defektne.

b)  Laternaklaas on defektne.

c)  Latern ei ole kindlalt kinnitatud.

4.4.2.  Lülitid

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Lüliti ei tööta vastavalt nõuetele ().

4.4.3.  Vastavus nõuetele ()

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Latern, selle valguse värvus, asend või valgustugevus ei vasta nõuetele ().

4.4.4.  Vilkumissagedus

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Vilkumissagedus ei vasta nõuetele ().

4.5.  Eesmised ja tagumised udutuled

4.5.1.  Seisund ja toimimine

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)  Valgusallikas on defektne.

b)  Laternaklaas on defektne.

c)  Latern ei ole kindlalt kinnitatud.

4.5.2.  Reguleeritus (X) b ()

Kontrollimine käitamisel ning esilaternate reguleerituse kontrollimise seadme abil

Valgusvihu valguse ja varju piiri korral on eesmine udutuli horisontaalselt valesti reguleeritud.

4.5.3.  Lülitid

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Lüliti ei tööta vastavalt nõuetele ().

4.5.4.  Vastavus nõuetele ()

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)  Latern, selle valguse värvus, asend või valgustugevus ei vasta nõuetele ().

b)  Süsteem ei tööta vastavalt nõuetele ().

4.6.  Tagurdustuled

4.6.1.  Seisund ja toimimine

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)  Valgusallikas on defektne.

b)  Laternaklaas on defektne.

c)  Latern ei ole kindlalt kinnitatud.

4.6.2.  Vastavus nõuetele ()

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)  Latern, selle valguse värvus, asend või valgustugevus ei vasta nõuetele ().

b)  Süsteem ei tööta vastavalt nõuetele ().

4.6.3.  Lülitid

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Lüliti ei tööta vastavalt nõuetele ().

4.7.  Numbritulelatern

4.7.1.  Seisund ja toimimine

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)  Latern heidab otsevalgust taha.

b)  Valgusallikas on defektne.

c)  Latern ei ole kindlalt kinnitatud.

4.7.2.  Vastavus nõuetele ()

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Süsteem ei tööta vastavalt nõuetele ().

4.8.  Helkurid, nähtavamaks tegemise märgistus (valgustpeegeldav) ja tagumised märgistusplaadid

4.8.1.  Seisund

Visuaalne kontroll

a)  Helkurseadmed on defektsed või kahjustunud.

b)  Helkur ei ole kindlalt kinnitatud.

4.8.2.  Vastavus nõuetele ()

Visuaalne kontroll

Seade, selle peegeldatav värv või asend ei vasta nõuetele ().

4.9.  Valgustusseadmete kohustuslikud märgutuled

4.9.1.  Seisund ja toimimine

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Seade ei tööta.

4.9.2.  Vastavus nõuetele ()

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Ei vasta nõuetele ().

4.10.  Pukseeriva sõiduki ja haagise või poolhaagise elektriühendused

Visuaalne kontroll: võimaluse korral kontrollida ühenduse elektrijuhtivust.

a)  Kohtkindlad komponendid ei ole kindlalt kinnitatud.

b)  Isolatsioon on kahjustunud või selle seisund on halvenenud.

c)  Haagise või pukseeriva sõiduki elektriühendused ei tööta õigesti.

4.11.  Elektripaigaldised

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki visuaalne kontroll, sealhulgas mõnel juhul mootoriruumi sisemuse kontroll.

a)  Elektripaigaldis on ebakindel või ei ole õigesti kaitstud.

b)  Elektripaigaldis on kahjustunud.

c)  Isolatsioon on kahjustunud või selle seisund on halvenenud.

4.12.  Mittekohustuslikud laternad ja helkurid (X) ()

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)  Paigaldatud latern/helkur ei vasta nõuetele ().

b)  Latern ei tööta vastavalt nõuetele ().

c)  Latern/helkur ei ole kindlalt kinnitatud.

4.13.  Aku(d)

Visuaalne kontroll

a)  Aku on ebakindel.

b)  Aku lekib.

c)  Defektne lüliti (kui see on nõutav).

d)  Defektsed kaitsmed (kui need on nõutavad).

e)  Ebasobiv ventilatsioon (kui see on nõutav).

5.  TELJED, VELJED, REHVID, VEDRUSTUS

5.1.  Teljed

5.1.1.  Teljed

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki visuaalne kontroll. Kasutada võib lõtkutestereid; neid on soovitatav kasutada üle 3,5-tonnise brutomassiga sõidukite puhul.

a)  Telg on murdunud või deformeerunud.

b)  Telg on sõiduki külge kinnitatud ebakindlalt.

c)  Sobimatu parandamine või muutmine.

5.1.2.  Käänmikud

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki visuaalne kontroll. Kasutada võib lõtkutestereid; neid on soovitatav kasutada üle 3,5-tonnise brutomassiga sõidukite puhul. Kõigile ratastele rakendatakse vertikaal- või külgjõudu ning üles märgitakse liikumise ulatus teljetala ja käänmiku vahel.

a)  Käänmik on murdunud.

b)  Pöörlipolt ja/või puksid on ülemäära kulunud.

c)  Ülemäärane liikumine teljetala ja käänmiku vahel.

d)  Käänmikupolt on teljel lahti tulnud.

5.1.3.  Rattalaagrid

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki visuaalne kontroll. Kasutada võib lõtkutestereid; neid on soovitatav kasutada üle 3,5-tonnise brutomassiga sõidukite puhul. Ratast loksutatakse või rakendatakse igale rattale külgjõudu ning üles märgitakse, kui suures ulatuses liigub ratas käänmiku suhtes ülespoole.

a)  Ülemäärane lõtk rattalaagrites.

b)  Rattalaagrid on liiga tihked, kinni kiilunud.

5.2.  Veljed ja rehvid

5.2.1.  Rattarumm

Visuaalne kontroll

a)  Mis tahes rattamutrid või -poldid puuduvad või on lahti tulnud.

b)  Rumm on kulunud või kahjustunud.

5.2.2.  Veljed

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki kõikide velgede visuaalne kontroll mõlemast küljest

a)  Mis tahes mõra või defekt keevises.

b)  Rehvide lukustusrõngad ei ole korralikult paigaldatud.

c)  Velg on tõsiselt deformeerunud või kulunud.

d)  Velje suurus või tüüp ei vasta nõuetele () ning mõjutab liiklusohutust.

5.2.3.  Rehvid

Kogu rehvi visuaalne kontroll, kas siis pöörates maapinnalt üles tõstetud ratast koos rehviga (sõiduk on paigutatud kanalile või tõstetud tõstukile) või sõites sõidukiga üle kanali edasi ja tagasi

a)  Rehvi suurus, koormustaluvus, tüübikinnitusmärk või nimikiirus ei vasta nõuetele () ning mõjutab liiklusohutust.

b)  Samal teljel asuvate rataste või topeltrataste rehvid on erineva suurusega.

c)  Samal teljel asuvad rehvid on erineva konstruktsiooniga (radiaal-/diagonaalrehvid).

d)  Mis tahes tõsine kahjustus või auk rehvis.

e)  Rehvimustri sügavus ei vasta nõuetele ().

f)  Rehv hõõrdub teiste komponentide vastu.

g)  Lõigatud mustriga rehvid ei vasta nõuetele ().

h)  Rehvirõhu kontrollsüsteemi talitluses esineb häire või see ei ole ilmselt töökorras.

5.3.  Vedrustus

5.3.1.  Vedrud ja stabilisaator

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki visuaalne kontroll. Kasutada võib lõtkutestereid; neid on soovitatav kasutada üle 3,5-tonnise brutomassiga sõidukite puhul.

a)  Vedrud on šassii või telje külge kinnitatud ebakindlalt.

b)  Vedru osa on kahjustunud või murdunud.

c)  Vedru puudub.

d)  Sobimatu parandamine või muutmine.

5.3.2.  Amortisaatorid

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki visuaalne kontroll või võimaluse korral eriseadmeid kasutades

a)  Amortisaatorid on šassii või telje külge kinnitatud ebakindlalt.

b)  Tõsisele lekkele või rikkele osutav kahjustunud amortisaator.

5.3.2.1.  Amortiseerimise tõhususe kontroll (X) ()

Kasutatakse eriseadmeid ning võrreldakse vasaku/parema külje erinevusi ja/või tootjate esitatud absoluutväärtusi.

a)  Oluline erinevus vasaku ja parema külje vahel.

b)  Esitatud miinimumväärtusi ei ole saavutatud.

5.3.3.  Pöördtorud, reaktiivvardad, õõtshargid ja -hoovad

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki visuaalne kontroll. Kasutada võib lõtkutestereid; neid on soovitatav kasutada üle 3,5-tonnise brutomassiga sõidukite puhul.

a)  Komponent on šassii või telje külge kinnitatud ebakindlalt.

b)  Komponent on kahjustunud, mõranenud või ülemäära roostes.

c)  Sobimatu parandamine või muutmine.

5.3.4.  Vedrustuse liigendid

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki visuaalne kontroll. Kasutada võib lõtkutestereid; neid on soovitatav kasutada üle 3,5-tonnise brutomassiga sõidukite puhul.

a)  Pöörlipolt ja/või puksid või vedrustuse liigendid on ülemäära kulunud.

b)  Tolmukaitse puudub või on oluliselt halvenenud seisundis.

5.3.5.  Õhkvedrustus

Visuaalne kontroll

a)  Süsteem ei tööta.

b)  Mis tahes komponent on kahjustunud, halvenenud seisundis või seda on muudetud ning see kahjustab süsteemi toimimist.

c)  Kuuldav leke süsteemis.

6.  ŠASSII JA SELLE KINNITUSED

6.1.  Šassii või raam ja selle kinnitused

6.1.1.  Üldine seisund

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki visuaalne kontroll

a)  Ühe külje või risttala pragunemine või deformeerumine.

b)  Tugevdusplaadid või kinnitused on ebakindlad.

c)  Konstruktsiooni jäikust mõjutav ülemäärane rooste.

6.1.2.  Väljalasketorud ja summutid

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki visuaalne kontroll

a)  Heitgaasisüsteem on ebakindel või lekib.

b)  Kabiini või sõitjateruumi tuleb suitsu.

6.1.3.  Kütusepaak ja -torud (sh kütteaine paak ja torud)

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki visuaalne kontroll, LPG-/CNG-süsteemide korral kasutatakse lekke tuvastamise seadmeid.

a)  Ebakindel paak või torud.

b)  Vedeliku leke, täiteava kork puudub või laseb läbi.

c)  Kahjustunud või katkihõõrdunud torud.

d)  Kütuse korkkraan (kui see on nõutav) ei tööta õigesti.

e)  Tuleoht, mis on tingitud:

— kütuselekkest;

— ebaõigelt varjestatud kütusepaagist või heitgaasitorustikust;

— mootoriruumi seisundist.

f)  LPG-/CNG- või vesinikusüsteem ei vasta nõuetele ().

6.1.4.  Kaitserauad, küljekaitse ja tagumised allasõidutõkked

Visuaalne kontroll

a)  Komponent on lahti tulnud või kahjustunud ning võib riivamisel või kokkupuutel põhjustada kahju.

b)  Seade ei vasta ilmselgelt nõuetele ().

6.1.5.  Varuratta kandur (olemasolu korral)

Visuaalne kontroll

a)  Varuratta kanduri seisund ei vasta nõuetele.

b)  Varuratta kandur on pragunenud või ebakindel.

c)  Varuratas ei ole kandurile turvaliselt kinnitatud ning võib sealt välja kukkuda.

6.1.6.  Haakeseadmed ja pukseerimisseadised

Võimaliku kulumise ja nõuetekohase talitluse visuaalne kontroll, pöörates erilist tähelepanu kõikidele paigaldatud ohutusseadistele, ja/või mõõturi kasutamine

a)  Komponent on kahjustunud, defektne või pragunenud.

b)  Komponent on ülemäära kulunud.

c)  Kinnitus on defektne.

d)  Mis tahes ohutusseadis puudub või ei tööta õigesti.

e)  Mis tahes näidik ei tööta.

f)  Registreerimismärk või üks laternatest (kui seda ei kasutata) on varjatud.

g)  Sobimatu parandamine või muutmine.

6.1.7.  Jõuülekanne

Visuaalne kontroll

a)  Turvapoldid on lahti tulnud või puuduvad.

b)  Ülekandevõlli laagrid on ülemäära kulunud.

c)  Universaalliigendid on ülemäära kulunud.

d)  Kahjustunud painduvad ühendused.

e)  Kahjustunud või paindunud võll.

f)  Laagri korpus on mõranenud või ebakindel.

g)  Tolmukaitse puudub või on oluliselt halvenenud seisundis.

h)  Ebaseaduslik jõuallika muutmine.

6.1.8.  Mootori paigaldusdetailid

Visuaalne kontroll – ei pea toimuma tingimata kanalil või tõstukil

Paigaldusdetailid on halvenenud seisundis, silmnähtavalt ja tõsiselt kahjustunud, lahti tulnud või mõranenud.

6.1.9.  Mootori jõudlus

Visuaalne kontroll

a)  Juhtseadme ebaseaduslik muutmine.

b)  Ebaseaduslik mootori muutmine.

6.2.  Kabiin ja kere

6.2.1.  Seisund

Visuaalne kontroll

a)  Lahti tulnud või kahjustunud paneel või osa, mis võib tekitada kahju.

b)  Ebakindel kerepost.

c)  Mootorisuits või heitgaasid pääsevad kabiini.

d)  Sobimatu parandamine või muutmine.

6.2.2.  Paigaldus

Visuaalne kontroll kanalil või tõstukil

a)  Ebakindel kere või kabiin.

b)  Kere/kabiin ei tundu olevat šassiil otse.

c)  Kere/kabiin on šassii või risttalade külge kinnitamata või on kinnitatud ebakindlalt.

d)  Kinnituskohad on ülemäära roostes.

6.2.3.  Uksed ja ukselukud

Visuaalne kontroll

a)  Uks ei avane või ei sulgu korralikult.

b)  Uks võib iseenesest avaneda või ei püsi suletuna.

c)  Uks, hinged, lukud, tugipost on puudu, lahti tulnud või halvenenud seisundis.

6.2.4.  Põrand

Visuaalne kontroll kanalil või tõstukil

Ebakindel või oluliselt halvenenud seisundis põrand.

6.2.5.  Juhiiste

Visuaalne kontroll

a)  Iste on lahti tulnud või defektse konstruktsiooniga.

b)  Istme reguleerimise mehhanism ei tööta õigesti.

6.2.6.  Muud istmed

Visuaalne kontroll

a)  Istmed on defektsed või ebakindlad.

b)  Sõidukisse paigaldatud istmed ei vasta nõuetele ().

6.2.7.  Juhtimisseadised

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Sõiduki ohutuks käitamiseks vajalik seadis ei tööta õigesti.

6.2.8.  Kabiini astmed

Visuaalne kontroll

a)  Ebakindel aste või platvorm.

b)  Astme või platvormi seisund võib kasutajatele vigastusi põhjustada.

6.2.9.  Muud sõiduki sise- ja välisseadmed

Visuaalne kontroll

a)  Muu seadme kinnitus on defektne.

b)  Muu seade ei vasta nõuetele ().

c)  Hüdraulikaseade lekib.

6.2.10.  Poritiivad, -plekid, -kummid, pritsmekaitsevarustus

Visuaalne kontroll

a)  Komponent puudub, on lahti tulnud või tõsiselt roostes.

b)  Komponent on rattale liiga lähedal.

c)  Ei vasta nõuetele ().

7.  MUU VARUSTUS

7.1.  Turvavööd/turvavöö pandlad ja turvasüsteemid

7.1.1.  Turvavööde/turvavööde pannalde kinnituste turvalisus

Visuaalne kontroll

a)  Kinnituspunkt on oluliselt halvenenud seisundis.

b)  Kinnituspunkt on lahti tulnud.

7.1.2.  Turvavööde/turvavööde pannalde seisund

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)  Kohustuslik turvavöö puudub või ei ole paigaldatud.

b)  Turvavöö on kahjustunud.

c)  Turvavöö ei vasta nõuetele ().

d)  Turvavöö pannal on kahjustunud või ei toimi õigesti.

e)  Turvavöö tõmbur on kahjustunud või ei toimi õigesti.

7.1.3.  Turvavöö koormuse piiraja

Visuaalne kontroll

Koormuse piiraja ilmselt puudub või ei sobi kasutamiseks asjaomases sõidukis.

7.1.4.  Turvavöö eelpingutid

Visuaalne kontroll

Eelpinguti ilmselt puudub või ei sobi kasutamiseks asjaomases sõidukis.

7.1.5.  Turvapadjasüsteem

Visuaalne kontroll

a)  Turvapadjasüsteem ilmselt puudub või ei sobi kasutamiseks asjaomases sõidukis.

b)  Turvapadjasüsteem ilmselt ei tööta.

7.1.6.  SRS-süsteemid

Rikkeindikaatori visuaalne kontroll

SRS-süsteemi rikkeindikaator näitab mis tahes riket süsteemis.

7.2.  Tulekustuti (X) ()

Visuaalne kontroll

a)  Puudub.

b)  Ei vasta nõuetele ().

7.3.  Lukud ja kasutamistõkis

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)  Tõkis ei toimi – ei takista sõiduki käitamist.

b)  Defektne või tahtmatu lukustumine või blokeerumine.

7.4.  Ohukolmnurk (kui see on nõutav) (X) ()

Visuaalne kontroll

a)  Puudub või ei ole komplektne.

b)  Ei vasta nõuetele ().

7.5.  Käsiapteek (kui see on nõutav) (X) ()

Visuaalne kontroll

Puudub, ei ole komplektne või ei vasta nõuetele ().

7.6.  Ratta tõkiskingad (-kiilud) (kui need on nõutavad) (X) ()

Visuaalne kontroll

Puuduvad või on halvas seisundis.

7.7.  Helisignaalseade

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)  Ei tööta.

b)  Ebakindel juhtseadis.

c)  Ei vasta nõuetele ().

7.8.  Kiirusmõõdik

Visuaalne kontroll või kontrollimine käitamisel teekatsetuse ajal või elektrooniliste vahendite abil

a)  Ei ole paigaldatud vastavalt nõuetele ().

b)  Ei tööta.

c)  Mõõdikut ei saa valgustada.

7.9.  Sõidumeerik (kui see on paigaldatud/nõutav)

Visuaalne kontroll

a)  Ei ole paigaldatud vastavalt nõuetele ().

b)  Ei tööta.

c)  Defektsed või puuduvad plommid.

d)  Kalibreerimisplaat puudub, on loetamatu või aegunud.

e)  Ilmne rikkumine või manipuleerimine.

f)  Rehvide suurus ei vasta kalibreerimisparameetritele.

7.10.  Kiiruspiirik (kui see on paigaldatud/nõutav)

Visuaalne kontroll ja asjakohaste seadmete olemasolu korral kontrollimine käitamisel

a)  Ei ole paigaldatud vastavalt nõuetel ().

b)  Ei ole ilmselt töökorras.

c)  Vale määratud kiirus (kui seda on kontrollitud).

d)  Defektsed või puuduvad plommid.

e)  Kalibreerimisplaat puudub, on loetamatu või aegunud.

f)  Rehvide suurus ei vasta kalibreerimisparameetritele.

7.11.  Odomeeter, kui see on olemas (X) b ()

Visuaalne kontroll

a)  Ilmselt manipuleeritud (pettus).

b)  Ilmselt ei tööta.

7.12.  Elektrooniline stabiilsuskontroll (ESC), kui see on paigaldatud/nõutav

Visuaalne kontroll

a)  Ratta kiirusandurid puuduvad või on kahjustunud.

b)  Juhtmestik on kahjustunud.

c)  Muud osad puuduvad või on kahjustunud.

d)  Lüliti on kahjustunud või ei tööta õigesti.

e)  ESC-süsteemi rikkeindikaator näitab mis tahes riket süsteemis.

8.  SAASTED

8.1.  Müra

8.1.1.  Müravähendussüsteem

Subjektiivne hindamine (välja arvatud juhul, kui ülevaataja arvates võib müratase olla piiri peal – sel juhul võib teha pideva müra katse, kasutades müramõõdikut).

a)  Müratasemed ületavad nõuetes () lubatavaid tasemeid.

b)  Müravähendussüsteemi mingi osa on tulnud lahti, võib küljest ära kukkuda, on kahjustunud, valesti paigaldatud, puudub või seda on ilmselt muudetud, nii et see mõjutab negatiivselt müratasemeid.

8.2.  Heitgaasid

8.2.1.  Bensiinimootori heited

8.2.1.1.  Heitgaaside kontrollseadmed

Visuaalne kontroll

a)  Tootja paigaldatud heitkoguste kontrollseadmed puuduvad, neid on muudetud või need on ilmselt defektsed.

b)  Heitkoguste mõõtmist mõjutavad lekked.

8.2.1.2.  Gaasilised heited

Heitkoguste mõõtmine heitgaasianalüsaatori abil kooskõlas nõuetega (). Teise võimalusena võib sobivate pardadiagnostika (OBD) seadmetega varustatud sõidukite puhul heitgaasisüsteemi nõuetekohast toimimist kontrollida OBD-seadme vastava näidu põhjal, kontrollides OBD-süsteemi nõuetekohast toimivust heitgaaside mõõtmise kohas tühikäigul tootja soovitatavatel katse ettevalmistamise tingimustel ja kooskõlas muude nõuetega ().

a)  Gaasilised heited ületavad tootja kindlaksmääratud konkreetseid tasemeid

b)  või, juhul kui see teave ei ole kättesaadav, süsinikmonooksiidi heited ületavad

i)  sõidukite puhul, mille heitgaase ei kontrollita spetsiaalse heitgaaside kontrollsüsteemi abil,

— 4,5 %, või

— 3,5 %

vastavalt nõuetes () kindlaksmääratud esmase registreerimise või kasutuselevõtu kuupäevale;

ii)  sõidukite puhul, mille heitgaase kontrollitakse spetsiaalse heitgaaside kontrollsüsteemi abil,

— tühikäigul 0,5 %,

— kõrgendatud pööretel 0,3 %

— või

— tühikäigul 0,3 % (6),

— kõrgendatud pööretel 0,2 %

vastavalt nõuetes () kindlaksmääratud esmase registreerimise või kasutuselevõtu kuupäevale.

c)  Lambda väärtus ei jää vahemikku 1 ± 0,03 või ei ole kooskõlas tootja spetsifikatsiooniga.

d)  OBD osutab olulisele rikkele.

8.2.2.  Diiselmootori heited

8.2.2.1.  Heitgaaside kontrollseadmed

Visuaalne kontroll

a)  Tootja paigaldatud heitkoguste kontrollseadmed puuduvad või on ilmselt defektsed.

b)  Heitkoguste mõõtmist mõjutavad lekked.

8.2.2.2.  Suitsusus

Seda nõuet ei kohaldata enne 1. jaanuari 1980 registreeritud või kasutusele võetud sõidukite suhtes.

a)  Heitgaaside suitsusust mõõdetakse vabakiirendusel (koormust ei rakendata miinimumpööretest kuni katkesti rakendumiseni), käigukang on neutraalses asendis ja sidur on lahutatud.

b)  Sõiduki ettevalmistus:

1.  Sõidukit võib testida ilma ettevalmistuseta, kuid ohutuse mõttes tuleks kontrollida, kas mootor on soe ja rahuldavas mehaanilises seisukorras

2.  Eeltingimused:

i)  Mootor peab olema täiesti soe, näiteks mootoriõli temperatuur peab õlimõõtevarda torus sondiga mõõdetuna olema vähemalt 80 °C või, kui see on madalam, vastama normaalsele töötemperatuurile või peab infrapunase kiirguse alusel mõõdetud mootorisilindrite temperatuur olema eespool nimetatud temperatuuriga vähemalt samaväärne. Kui seoses sõiduki koostega ei ole selline mõõtmine praktiline, võib mootori normaalse töötemperatuuri määrata muul viisil, näiteks mootori jahutusventilaatori töötamise põhjal.

ii)  Heitgaasisüsteemi puhastatakse vähemalt kolme vabakiirendustsükliga või samaväärse meetodiga.

c)  Katsemenetlus:

1.  Mootor ja mis tahes turboülelaadur peab enne iga vabakiirendustsüklit olema tühikäigul. Suure võimsusega diiselmootorite puhul tähendab see vähemalt kümnesekundilist ootamist pärast gaasipedaali vabastamist.

2.  Iga vabakiirendustsükli alustamiseks tuleb gaasipedaal kiiresti ja sujuvalt (vähem kui ühe sekundiga), kuid mitte ägedalt alla vajutada, et saavutada maksimaalne sissepritse pritsepumbast.

3.  Iga vabakiirendustsükli ajal jõuab mootor enne gaasipedaali vabastamist maksimaalselt lubatud pööreteni või automaatülekandega sõidukite puhul tootja määratud pööreteni või, kui need andmed ei ole kättesaadavad, kahe kolmandikuni maksimaalselt lubatud pööretest. Seda saab kontrollida näiteks mootori pöörete arvu jälgides või jättes piisavalt aega gaasipedaali esimesest vajutamisest kuni selle vabastamiseni, mis 1. lisa kategooriatesse 1 ja 2 kuuluvate sõidukite puhul peaks olema vähemalt kaks sekundit.

4.  Sõiduk loetakse ülevaatuse mitteläbinuks ainult siis, kui vähemalt viimase kolme vabakiirendustsükli aritmeetiline keskmine ületab piirväärtust. Seda võib arvutada, jättes kõrvale mis tahes mõõtmised, mis märkimisväärselt erinevad mõõdetud keskmisest, või kasutades mis tahes statistilist arvutusmeetodit, mis võtab arvesse mõõtmiste hajuvust. Liikmesriigid võivad kehtestada piirangu testimistsüklite arvule.

5.  Mittevajaliku testimise vältimiseks võivad liikmesriigid tunnistada ülevaatuse mitteläbinuks need sõidukid, mille mõõtmistulemused pärast vähem kui kolme vabakiirendustsükli või puhastustsükli läbimist ületavad märkimisväärselt piirväärtuse. Samuti võivad liikmesriigid mittevajaliku testimise vältimiseks tunnistada ülevaatuse läbinuks need sõidukid, mille mõõtmistulemused jäävad pärast vähem kui kolme vabakiirendustsükli või puhastustsükli läbimist märkimisväärselt piirväärtusele alla.

a)  Sõidukite puhul, mis on registreeritud või esmakordselt kasutusele võetud pärast nõuetes () kindlaksmääratud kuupäeva,

ületab suitsusus taset, mis on märgitud sõidukile kinnitatud tootja andmesildil;

b)  kui see teave ei ole kättesaadav või kui nõuete () alusel ei ole kontrollväärtuste kasutamine lubatud, siis

ülelaadeta mootorite puhul 2,5 m-1,

turbomootorite puhul 3,0 m-1;

või nõuetes () määratletud või pärast nõuetes () kindlaksmääratud kuupäeva esmaselt registreeritud või kasutusele võetud sõidukite puhul

1,5 m-1 (7).

8.3.  Elektromagnetiliste häirete vähendamine

8.3.1. Raadiohäired (X) ()

Visuaalne kontroll

Teatav nõuetes () sätestatud nõue ei ole täidetud.

8.4.  Muud keskkonnaga seotud sõlmed

8.4.1.  Vedelikulekked

Visuaalne kontroll

Mis tahes ülemäärane vedelikuleke, mis võib kahjustada keskkonda või kujutada ohtu teistele liiklejatele.

9.  TÄIENDAVAD ÜLEVAATUSED REISIJATEVEOKS KASUTATAVATELE M2- JA M3-KATEGOORIA SÕIDUKITELE

9.1.  Uksed

9.1.1.  Sisse- ja väljapääsud

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)  Defektne toimimine.

b)  Halvenenud seisund.

c)  Avariiolukordadeks ettenähtud juhtimisseade on defektne.

d)  Uste kaugjuhtimisseadmed või hoiatusseadised on defektsed.

e)  Ei vasta nõuetele ().

9.1.2.  Varuväljapääsud

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel (kui see on asjakohane)

a)  Defektne toimimine.

b)  Varuväljapääsu tähistavad sildid puuduvad või on loetamatud.

c)  Puudub klaasipurustushaamer.

d)  Ei vasta nõuetele ().

9.2.  Niiskuse ja jäite eemaldamise süsteem (X) ()

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)  Ei tööta õigesti.

b)  Mürgiste gaaside või heitgaaside pääsemine juhikabiini või sõitjateruumi.

c)  Defektne jäite eemaldamise süsteem (kui see on kohustuslik).

9.3.  Ventileerimis- ja küttesüsteem (X) ()

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)  Defektne toimimine.

b)  Mürgiste gaaside või heitgaaside pääsemine juhikabiini või sõitjateruumi.

9.4.  Istekohad

9.4.1.  Sõitjakohad (sh reisisaatjate istmed)

Visuaalne kontroll

a)  Istmed on defektsed või ebakindlad.

b)  Klappistmed (kui need on lubatud) ei tööta automaatselt.

c)  Ei vasta nõuetele ().

9.4.2.  Juhiiste (lisanõuded)

Visuaalne kontroll

a)  Defektne erivarustus, näiteks virvendus- või pimestamiskaitse.

b)  Juhikabiini vaheseinad on ebakindlad või ei vasta nõuetele ().

9.5.  Sisevalgustusseadmed ja navigeerimisseadmed (X) ()

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Seade on defektne või ei vasta nõuetele ().

9.6.  Vahekäigud, seisukohad

Visuaalne kontroll

a)  Ebakindel uks.

b)  Defektsed käsipuud või käepidemed.

c)  Ei vasta nõuetele ().

9.7.  Trepid ja astmed

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel (kui see on asjakohane)

a)  Halvenenud või kahjustunud seisund.

b)  Sissetõmmatavad astmed ei toimi õigesti.

c)  Ei vasta nõuetele ().

9.8.  Reisijate sidesüsteem (X) ()

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Süsteem on defektne.

9.9.  Kirjalik teave (X) ()

Visuaalne kontroll

a)  Teave puudub, on eksitav või loetamatu.

b)  Ei vasta nõuetele ().

9.10.  Laste vedu käsitlevad nõuded (X) ()

9.10.1.  Uksed

Visuaalne kontroll

Uksed ei ole kaitstud kooskõlas asjaomast transpordiliiki käsitlevate nõuetega ().

9.10.2.  Signaal- ja eriseadmed

Visuaalne kontroll

Signaal- ja eriseadmed puuduvad või ei vasta nõuetele ().

9.11.  Puudega isikute vedu käsitlevad nõuded (X) ()

9.11.1.  Uksed, rambid ja liftid

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)  Defektne toimimine.

b)  Halvenenud seisund.

c)  Defektne kinnitus.

d)  Defektne hoiatusseadis/defektsed hoiatusseadised.

e)  Ei vasta nõuetele ().

9.11.2.  Ratastooli kinnitused

Visuaalne kontroll ja võimaluse korral testitakse varustuse toimimist

a)  Defektne toimimine.

b)  Halvenenud seisund.

c)  Defektne pide (defektsed pidemed).

d)  Ei vasta nõuetele ().

9.11.3.  Signaal- ja eriseadmed

Visuaalne kontroll

Signaal- ja eriseadmed puuduvad või ei vasta nõuetele ().

9.12.  Muu erivarustus (X) ()

9.12.1.  Toiduvalmistamisseadmed

Visuaalne kontroll

a)  Seade ei vasta nõuetele ().

b)  Seade on kahjustunud sellisel määral, et selle kasutamine oleks ohtlik.

9.12.2.  Tualettruum

Visuaalne kontroll

Ruum ei vasta nõuetele ().

9.12.3.  Muud seadmed (nt audio-videosüsteemid)

Visuaalne kontroll

Ei vasta nõuetele ().

(1)   Sobimatu parandamine või muutmine tähendab sellist parandamist või muutmist, mis kahjustab sõiduki liiklusohutust või millel on kahjulik mõju keskkonnale

(2)   48 % sõidukite puhul, millel puudub ABS või mille tüübikinnitus on varasem kui 1. oktoober 1991.

(3)   45 % sõidukite puhul, mis on registreeritud pärast 1988. aastat või alates nõuetes kindlaksmääratud kuupäevast, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

(4)   43 % poolhaagiste ja veokonksuga haagiste puhul, mis on registreeritud pärast 1988. aastat või alates nõuetes kindlaksmääratud kuupäevast, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

(5)   2,2 m/s2 N1-, N2- ja N3-kategooria sõidukite puhul.

(6)   Sõidukid, mis on tüübikinnituse saanud direktiiviga 98/69/EÜ või hiljem muudetud direktiivi 70/220/EMÜ I lisa punktis 5.3.1.4 sisalduva tabeli A või B reas esitatud piirväärtuste kohaselt või mis on esmaselt registreeritud või kasutusele võetud pärast 1. juulit 2002.

(7)   Sõidukid, mis on tüübikinnituse saanud direktiiviga 98/69/EÜ või hiljem muudetud direktiivi 70/220/EMÜ I lisa punktis 5.3.1.4 sisalduva tabeli B reas esitatud piirväärtuste kohaselt või direktiiviga 1999/96/EÜ või hiljem muudetud direktiivi 88/77/EMÜ I lisa punktis 6.2.1 sisalduva tabeli B1, B2 või C reas ettenähtud piirväärtuste kohaselt või mis on esmaselt registreeritud või kasutusele võetud pärast 1. juulit 2008

(8)   Sellised nõuded sätestatakse sõidukile tüübikinnituse andmise, sõiduki esmase registreerimise või esmase kasutuselevõtu kuupäeval kehtivate tüübikinnitusnõuetega, samuti moderniseerimise kohustustega või sõiduki registreerinud riigi õigusaktidega.

(9)   „(X)” tähistab sõlmi, mis on seotud sõiduki seisundi ja selle sobivusega maanteel kasutamiseks, kuid mida ei peeta korrapärasel ülevaatusel peamiseks.

(10)   (XX) Seda läbikukkumise põhjust kohaldatakse ainult juhul, kui testimine on nõutav siseriiklike õigusaktide alusel.

Nõukogu direktiiv 96/96/EÜ

(EÜT L 46, 17.2.1997, lk 1)

Komisjoni direktiiv 1999/52/EÜ

(EÜT L 142, 5.6.1999, lk 26)

Komisjoni direktiiv 2001/9/EÜ

(EÜT L 48, 17.2.2001, lk 18)

Komisjoni direktiiv 2001/11/EÜ

(EÜT L 48, 17.2.2001, lk 20)

Komisjoni direktiiv 2003/27/EÜ

(ELT L 90, 8.4.2003, lk 41)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003

(ELT L 284, 31.10.2003, lk 1)

ainult III lisa punkt 68

Direktiivid

Ülevõtmise tähtpäev

96/96/EÜ

9. märts 1998

1999/52/EÜ

30. september 2000

2001/9/EÜ

9. märts 2002

2001/11/EÜ

9. märts 2003

2003/27/EÜ

1. jaanuar 2004

Direktiiv 96/96/EÜ

Käesolev direktiiv

Artiklid 1–4

Artiklid 1–4

Artikli 5 sissejuhatav lause

Artikli 5 sissejuhatav lause

Artikli 5 esimene kuni seitsmes taane

Artikli 5 punktid a–g

Artikkel 6

—

Artikkel 7

Artikli 6 lõige 1

—

Artikli 6 lõige 2

Artikli 8 lõige 1

Artikli 7 lõige 1

Artikli 8 lõike 2 esimene lõik

Artikli 7 lõige 2

Artikli 8 lõike 2 teine lõik

—

Artikli 8 lõige 3

—

Artikli 9 lõige 1

—

Artikli 9 lõige 2

Artikkel 8

Artikkel 10

—

Artikli 11 lõige 1

—

Artikli 11 lõige 2

Artikkel 9

Artikli 11 lõige 3

—

—

Artikkel 10

Artikkel 12

Artikkel 11

Artikkel 13

Artikkel 12

I–II lisa

I–II lisa

III–IV lisa

—

—

III lisa

—

IV lisa