Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

millega kehtestatakse tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise norme ja meetodeid käsitlevad ühised suunised, et tagada laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade jäädav kasutuskõlbmatus

1. Käesolevat määrust kohaldatakse direktiivi 91/477/EMÜ I lisas määratletud A-, B-, C- või D-klassi tulirelvade suhtes.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata nende tulirelvade suhtes, mis on muudetud laskekõlbmatuks enne määruse kohaldamise alguskuupäeva, välja arvatud juhul, kui need on viidud teise liikmesriiki või lastud turule.

Tulirelvade laskekõlbmatuks muutmist viivad läbi avalik- või eraõiguslikud üksused või isikud, kellel on siseriiklike õigusaktide kohaselt vastav luba.

1. Liikmesriigid määravad pädeva asutuse (edaspidi „kontrolliasutus”), kelle ülesanne on kontrollida, et tulirelv on muudetud laskekõlbmatuks vastavalt I lisas esitatud tehnilisele kirjeldusele.

2. Kui kontrolliasutusel on ka tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise luba, tagavad liikmesriigid kõnealuste ülesannete ja neid läbi viivate isikute selge lahushoidmise kõnealuses asutuses.

3. Komisjon avaldab oma veebisaidil liikmesriikide määratud kontrolliasutuste nimekirja, mis sisaldab iga kontrolliasutuse kohta üksikasjalikku teavet, selle tunnust ja kontaktandmeid.

4. Kui tulirelvade laskekõlbmatuks muutmine on viidud läbi I lisas esitatud tehnilise kirjelduse kohaselt, väljastab kontrolliasutus tulirelva omanikule III lisas esitatud vormi kohase tõendi tulirelva laskekõlbmatuks muutmise kohta. Nimetatud tõendis sisalduv teave esitatakse nii selle liikmesriigi keeles, kus tõend välja antakse, kui ka inglise keeles.

5. Laskekõlbmatuks muudetud tulirelva omanik hoiab tõendi tulirelva laskekõlbmatuks muutmise kohta alles. Kui laskekõlbmatuks muudetud tulirelv lastakse turule, lisatakse sellele vastavasisuline tõend.

6. Liikmesriigid tagavad, et laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade kohta väljastatud tõendite kohta peetakse registrit, milles on märgitud laskekõlbmatuks muutmise kuupäev ja tõendi number, ja et andmeid säilitatakse vähemalt 20 aastat.

Liikmesriik võib taotleda tulirelva laskekõlbmatuks muutmise läbiviimiseks abi asutustelt, kellele teine liikmesriik on andnud loa tulirelv laskekõlbmatuks muuta, või taotleda tulirelva laskekõlbmatuks muutmise kontrollimiseks abi asutustelt, kelle teine liikmesriik on määranud kontrolliasutuseks. Kui selline taotlus käsitleb tulirelva laskekõlbmatuks muutmise kontrollimist ja see taotlus kiidetakse heaks, väljastab abi andev kontrolliasutus artikli 3 lõike 4 kohase tõendi tulirelva laskekõlbmatuks muutmise kohta.

Laskekõlbmatuks muudetud tulirelvad märgistatakse II lisas esitatud vormi kohase ühtse ainulaadse märgistusega, et näidata, et tulirelvad on muudetud laskekõlbmatuks I lisas esitatud tehnilise kirjelduse kohaselt. Kontrolliasutus kinnitab märgistuse igale tulirelva laskekõlbmatuks muutmise eesmärgil muudetud osale ja see märgistus peab vastama järgmistele kriteeriumidele:

1. Liikmesriigid võivad kehtestada selliseid täiendavaid tulirelvade oma territooriumil laskekõlbmatuks muutmise meetmeid, mis lähevad kaugemale I lisas esitatud tehnilisest kirjeldusest.

2. Komisjon analüüsib koos direktiivi 91/477/EMÜ kohaselt loodud komiteega korrapäraselt liikmesriikide võetud täiendavaid meetmeid ja kaalub I lisas esitatud tehnilise kirjelduse sobival ajal läbivaatamist.

1. Laskekõlbmatuks muudetud tulirelvi võib viia teise liikmesriiki ainult juhul, kui need on varustatud ühtse ainulaadse märgistusega ja neile on lisatud käesoleva määruse kohane tõend laskekõlbmatuks muutmise kohta.

2. Liikmesriigid tunnustavad teise liikmesriigi väljastatud tõendeid tulirelva laskekõlbmatuks muutmise kohta, kui tõend vastab käesoleva määruse nõuetele. Liikmesriigid, kes on kehtestanud artikli 6 kohaselt täiendavaid meetmeid, võivad siiski nõuda tõendit selle kohta, et nende territooriumile toimetatav laskekõlbmatuks muudetud tulirelv on kooskõlas kõnealuste täiendavate meetmetega.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõigist meetmetest, mida nad võtavad käesoleva määrusega reguleeritavas valdkonnas, ja kõigist artikli 6 kohaselt võetud täiendavatest meetmetest. Selleks kohaldavad liikmesriigid direktiivis (EL) 2015/1535 sätestatud teavitamiskorda.

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

I TABEL. Tulirelvade liikide loetelu

Tulirelvade liigid
1	Püstolid (ühelasulised, poolautomaatsed)
2	Revolvrid (sh trumli kaudu laetavad revolvrid)
3	►C1 Ühelasulised pikad tulirelvad (mitte lahtimurtavad) ◄
4	►C1 Lahtimurtavad tulirelvad (nt sileraudsed, vintráudsed, kombineeritud, liug-/pöördlukuga, lühikesed ja pikad tulirelvad) ◄
5	Mitmelasulised pikad tulirelvad (sileraudsed, vintraudsed)
6	Poolautomaatsed pikad tulirelvad (sileraudsed, vintraudsed)
7	(Täis)automaatsed tulirelvad: nt teatavad automaattule võimalusega vintpüssid, (püstol)kuulipildujad, (täis)automaatpüstolid
8	Eest laetavad tulirelvad

II TABEL. Iga osa puhul tehtavad konkreetsed toimingud

OSA	MEETOD
1. RELVARAUD	►C1 1.1. Kui relvaraud on kinnitatud raamile (1), fikseerida relvaraud raua kinnitusdetaili (raamimuhvi) külge karastatud terasest tihvtiga (läbimõõduga > 50 % padrunipesast, vähemalt 4,5 mm) läbi padrunipesa ja raami. Tihvt tuleb kohale keevitada (2). ◄
	►C1 1.2. Kui relvaraud on kinnitamata, lõigata pikisuunaline ava kogu padrunipesa seina ulatuses (laiusega > kaliibrist ja maksimaalselt 8 mm) ja keevitada relvarauda polt või varras padrunipesa algusest (pikkusega ≥ 2/3 relvaraua pikkusest). ◄
	1.3. Puurida relvaraua esimesse kolmandikku alates padrunipesast kas augud (sileraudsete relvade puhul vähemalt 2/3 rauaõõne läbimõõdust ja kõigi teiste relvade puhul kogu rauaõõne läbimõõdu ulatuses; augud puurida üksteise järel – lühikeste relvade puhul kolm ja pikkade relvade puhul kuus – või lõigata padrunipesa järele V-kujuline ava (nurgaga 60 ± 5°), millega tekib relvarauda avaus, või lõigata padrunipesa taha pikisuunaline ava (laiusega 8–10 mm ± 0,5 mm, pikkusega ≥ 52 mm) aukudega samale tasemele, või lõigata pikisuunaline ava (laiusega 4–6 mm ± 0,5 mm) padrunipesast kuni raua suudmeni, kuid jätta 5 mm suudmest terveks.
	1.4. Padruni juhtpinnaga relvaraudade puhul eemaldada padruni juhtpind.
	1.5. Takistada relvaraua eemaldamist raamist karastatud terasest tihvti või keevituse abil.
2. LUKK, LUKUPEA	2.1. Eemaldada lööknõel või vähendada selle pikkust.
	2.2. Freesida luku esikülg ära vähemalt 45° nurga all ja vähemalt 50 % ulatuses sulguri pinnast.
	2.3. Keevitada kinni lööknõela auk.
3. TRUMMEL	3.1. Eemaldada kõik trumli siseseinad vähemalt 2/3 ulatuses trumli enda pikkusest, freesides ümmarguse süvise (≥ padrunikesta läbimõõdust).
3. TRUMMEL	3.2. Kui võimalik, takistada trumli eemaldamise võimalust keevitamise teel, või kui see ei ole võimalik, rakendada muid asjakohaseid meetmeid, mis teevad eemaldamise võimatuks.
4. KELK	4.1. Freesida ära või eemaldada üle 50 % sulgurist 45–90° nurga all.
	4.2. Eemaldada lööknõel või vähendada selle pikkust.
	4.3. Freesida ja keevitada kinni lööknõela auk.
	4.4. Freesida ära kelgu lukustuskõrvad.
	4.5. Vajaduse korral freesida kestaheiteava ülemise esiserva sisemus kelgus 45° nurga all.
5. RAAM (PÜSTOLID)	5.1. Eemaldada padruni juhtpind.
	5.2. Freesida ära vähemalt 2/3 kelgusoontest raami mõlemalt poolt.
	5.3. Keevitada kinni kelgupeataja.
	5.4. Takistada keevituse abil polümeerist raamiga püstolite demonteerimist. Riiklike õigusaktide kohaselt saab seda teha pärast riikliku asutuse poolset kontrolli.
6. AUTOMAATSÜSTEEM	6.1. Hävitada gaasikolb ja gaasisüsteem lõikamise või keevitamisega.
	6.2. Eemaldada lukk, asendada see terasest tükiga ja keevitada see kohale või vähendada lukku vähemalt 50 %, keevitada see ja lõigata ära lukupea lukustuskõrvad.
	►C1 6.3. Keevitada omavahel kokku vinnastus- ja päästemehhanismi liikuvad osad, võimaluse korral ka raami külge. Kui raami külge keevitamine ei ole võimalik, eemaldada vinnastus- ja päästemehhanism ja täita tühi ruum asjakohaselt (nt liimides sellesse sobiva osa või täites selle epoksüvaiguga). ◄
	6.4. Takistada raamil asuva käepideme sulgemissüsteemi demonteerimist keevitamise või muude selliste asjakohaste meetmete abil, mis teevad selle võimatuks. Keevitada kinni linttoitega relvade toitemehhanism.
7. MEHHANISM	7.1. Freesida vähemalt 60° koonus (tipunurk), nii et selle põhja läbimõõduks oleks vähemalt 1 cm või sulguri läbimõõt.
7. MEHHANISM	7.2. Eemaldada lööknõel, suurendada lööknõela auku vähemalt 5 mm läbimõõduni ja keevitada lööknõela auk kinni.
8. SALV (vajaduse korral)	8.1. Et takistada salve eemaldamist, keevitada salv jootepunktidega olenevalt relva liigist kas raamile või käepidemele.
	8.2. Kui salv puudub, teha salve asukohale jootepunktid või kinnitada sinna lukk, et muuta salve paigaldamine jäädavalt võimatuks.
	8.3. Viia karastatud terasest tihvt läbi salve, padrunipesa ja relvaraami. Fikseerida keevitusega.
9. EEST LAETAVAD RELVAD	9.1. Eemaldada või keevitada kinni nippel (niplid), keevitada kinni auk (augud).
10. HELISUMMUTI	10.1. Takistada helisummuti eemaldamist relvaraualt karastatud terasest varda või keevitamise abil, kui helisummuti on üks osa relvast.
10. HELISUMMUTI	10.2. Eemaldada summutist kõik sisemised osad ja nende kinnituskohad, nii et alles jääb vaid toru. Puurida ülejäänud toru välisküljele augud 5 cm vahedega.
Lisatavate osade kõvadus	Kõvadus: tihvt/polt/varras = 58 -0; + 6 HRC TIG-keevitatud roostevaba teras tüüpi ER 316 L
(1) Relvaraud on kinnitatud raamile kruvide või klambrite või muu meetodi abil. (2) Keevitamine on tootmis- või töötlusmeetod, mille abil liidetakse sulatamise kaudu materjale, tavaliselt metalle või termoplaste.

III TABEL. Eri liiki tulirelvade iga olulise osa puhul sooritatavad toimingud

LIIK	1	2	3	4	5	6	7	8
MEETOD	Püstolid (v.a automaatsed)	Revolvrid	►C1 Ühelasulised pikad tulirelvad (mitte lahtimurtavad) ◄	►C1 Lahtimurtavad (sileraudsed, vintraudsed, kombineeritud) ◄	Mitmelasulised pikad tulirelvad (sileraudsed, vintraudsed)	Poolautomaatsed pikad tulirelvad (sileraudsed, vintraudsed)	Automaatsed tulirelvad: automaattule võimalusega vintpüssid, (püstol)kuulipildujad	Eest laetavad tulirelvad
1.1			X		X	X	X
1.2 ja 1.3	X	X	X	X	X	X	X	X
1.4	X					X	X
1.5		X
2.1			X		X	X	X
2.2			X		X	X	X
2.3			X		X	X	X
3.1		X
3.2		X
4.1	X						X (automaatpüstolite puhul)
4.2	X						X (automaatpüstolite puhul)
4.3	X						X (automaatpüstolite puhul)
4.4	X						X (automaatpüstolite puhul)
4.5	X					X	X (automaatpüstolite puhul)
5.1	X						X (automaatpüstolite puhul)
5.2	X						X (automaatpüstolite puhul)
5.3	X						X (automaatpüstolite puhul)
5.4	X (polümeerist raamiga)						X (automaatpüstolite puhul)
6.1						X	X
6.2						X	X
6,3							X
6.4							X
7.1				X
7.2		X		X
8.1 ja 8.2	X				X	X	X
8.3					X (torumagasin)	X (torumagasin)
9.1		X						X
10.1	X		X		X	X	X
10.2	X		X	X	X	X	X

Täielik märgis kinnitatakse ainult tulirelva raamile, kuid laskekõlbmatuks muutmise märgis (1) ja tulirelva laskekõlbmatuks muutnud riigi nimi (2) kinnitatakse kõigile teistele olulistele osadele.