31.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 86/1

(1)

Määruse (EL) nr 508/2014 kohaselt on komisjonil õigus kehtestada konkreetsed rahastamiskõlblikkuse eeskirjad, mida kohaldatakse säästva püügitegevuse raames merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamise toimingutega seotud kulude, kliimamuutuste leevendamise ja kalalaevade energiatõhususe parandamisega seotud kulude ning kalurite hügieeni-, tervishoiu-, ohutus- ja töötingimuste parandamise toimingute rahastamiskõlblikkusega.

(2)

Kõigis käesoleva määruse sätetes käsitletakse kulude või toimingute rahastamiskõlblikkusega seotud aspekte ning kaks sätet on seotud kalalaevadesse tehtavate investeeringutega. Lisaks mõjutavad kõik kõnealused meetmed seda, millisel kujul püügitegevus toimub. Seega on kõnealused sätted omavahel tihedalt seotud. Sätetevahelise järjepidevuse tagamiseks ja kõigile liidu elanikele neist põhjaliku ülevaate andmiseks ja neile tervikliku juurdepääsu pakkumiseks tuleks kõnealused sätted vastu võtta ühe õigusaktina.

(3)

Kalapüük on ikka veel üks ohtlikemaist elukutsetest ELis, kusjuures märkimisväärne hulk õnnetusi toimub väikestel kalapüügilaevadel. Seepärast on nõukogu direktiividega 93/103/EÜ (2) ja 92/29/EMÜ (3) sätestatud kalalaevade puhul kohaldatavad tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuded, mis tuleks üle võtta liikmesriikide õigusaktidesse. Määrusega (EL) nr 508/2014 on ette nähtud teatavate investeeringute rahastamine kalurite hügieeni-, tervishoiu-, ohutus- ja töötingimuste parandamiseks, kui kõnealused investeeringud ületavad liidu ja liikmesriikide õigusaktides kehtestatud nõuete taseme. Seega on vaja täpsustada, milliseid kõnealuste konkreetsete investeeringutega (sealhulgas tervishoiu- ja teabekampaaniatesse tehtavate investeeringutega) seotud kulusid saab rahastada määruse (EL) nr 508/2014 alusel.

(4)

Saasteainete või kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ning kalalaevade energiatõhususe suurendamiseks kasutatavate seadmete ostmine ja laevade pardale paigaldamine võib aidata kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele. Laevade tõhus toimimine võib samuti aidata märkimisväärselt vähendada energiatarbimist. Määruse (EL) nr 508/2014 artikli 41 lõike 1 punktiga a on ette nähtud varustusse või kalalaevadesse tehtavate investeeringute rahastamine, kui nende eesmärk on vähendada saasteainete või kasvuhoonegaaside heiteid ja suurendada kalalaevade energiatõhusust, püügivahenditesse tehtavate investeeringute rahastamine, kui need ei vähenda püügivahendite selektiivsust, ning energiatõhususe auditite ja kavade rahastamine. Seepärast on vaja täpsemalt kindlaks määrata kõnealuste tegevussuundade edendamiseks EMKFi kaudu rahastatavad kulud.

(5)

Samuti tuleks kindlaks määrata rahastatavad kulud, mis on seotud säästva püügitegevuse raames merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamise toimingutega. Need toimingud peaksid hõlmama rohelise taristu aluspõhimõtteid, nagu on määratletud komisjoni teatises (4) rohelise taristu (5) kohta, mis võivad anda olulise panuse tervikuna või osaliselt looduspõhiste lahenduste kaudu eesmärkide saavutamist taotlevate poliitikameetmete tõhusamasse rakendamisse.

(6)

Määruse (EL) nr 508/2014 artiklis 32, artikli 40 lõikes 1 ja artikli 41 lõike 1 punktis a osutatud toimingutega seotud rahastamiskõlblikud kulud peavad vastama sama määruse artiklis 11 kehtestatud tingimustele, mille kohaselt ei ole EMKFi raames rahastamiskõlblikud laeva püügivõimsust suurendavad toimingud või seadmed, mis suurendavad laeva võimekust leida kala. Et tagada käesoleva määruse kohaselt rahastamiskõlblike investeeringute ergutav mõju, tuleks EMKFi rahastamisest välja jätta kulud, mis on seotud seadme töökorras hoidmiseks vajaliku varustuse mis tahes osa korralise või ennetava hooldusega.

(7)

Võttes arvesse, et EMKFist rahastatavate toimingute rahastamiskõlblikkuse periood algas 1. jaanuaril 2014, ning vajadust võimaldada käesoleva määrusega ette nähtud meetmeid viivitamatult rakendada, eelkõige seoses kulude rahastamiskõlblikkusega, ja et võimaldada liikmesriikidel koostada ja rakendada EMKFi rakenduskavasid, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

a)

EMKFi toetuse jaoks kõlblikud kalurite hügieeni-, tervishoiu-, ohutus- ja töötingimuste parandamise toimingud;

b)

EMKFi toetuse jaoks kõlblikud kulud, mis on seotud merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamisega säästva püügitegevuse raamistikus;

c)

EMKFi toetuse jaoks kõlblikud kulud, mis on seotud kliimamuutuste leevendamise ja kalalaevade energiatõhususe parandamisega.

a)

päästeparved;

b)

päästeparvede hüdrostaatilised päästikud;

c)

isikuseirikud, näiteks mereõnnetuse asukoha määramise raadiopoid, mis võivad olla integreeritud kalurite päästevestidesse ja/või tööriietesse;

d)

isiklikud ujuvpäästevahendid, eelkõige päästetürbid ja päästeülikonnad, päästerõngad ja päästevestid;

e)

hädalipud;

f)

liiniheiteseadmed;

g)

merrekukkunute väljatõstmise seadmed;

h)

tuletõrjeseadmed, näiteks tulekustutid, tuletõrjevildid, kahjutule- ja suitsudetektorid, hingamisaparaadid;

i)

tulekindlad uksed;

j)

kütusetanki sulgurklapid;

k)

gaasidetektorid ja gaasihäiresüsteemid;

l)

pilsipumbad ja häiresüsteemid;

m)

raadio- ja satelliitsideseadmed;

n)

veekindlad luugid ja uksed;

o)

masinate, näiteks vintsi või võrgupooli ohutuspiirded;

p)

laevatrepid ja juurdepääsuredelid;

q)

helgiheitjad, tekivalgustid ja avariivalgustid;

r)

ohutuse tagamiseks kasutatavad vabastusmehhanismid, mida rakendatakse juhtudel, kui kalapüügivahend veealuse takistuse külge kinni jääb;

s)

turvakaamerad ja -monitorid;

t)

laevatekil ohutuse suurendamiseks vajalik varustus ja detailid.

a)

esmaabikomplektide ostmine ja paigaldamine;

b)

ravimite ja pardal antava kiireloomulise ravi seadmete ostmine;

c)

telemeditsiini teenuste osutamine, sealhulgas elektrooniliste tehnoloogialahenduste, seadmete ja meditsiiniliste pildindusvahendite kasutamine laevadelt tehtavate kaugkonsultatsioonide puhul;

d)

pardalolijate tervishoiutingimuste parandamist käsitlevate juhendite ja käsiraamatutega varustamine;

e)

pardalolijate tervishoiutingimuste parandamist käsitlevate teabekampaaniate korraldamine.

a)

sanitaarsõlmed, näiteks tualetid ja pesemisrajatised;

b)

köögivarustus ja toiduainete säilitamise vahendid;

c)

joogivee puhastamise seadmed;

d)

pardal heade sanitaartingimuste tagamiseks kasutatavad puhastusseadmed;

e)

pardal hügieenitingimuste parandamist käsitlevad juhendid ja käsiraamatud, sealhulgas tarkvaravahendid.

a)

tekireelingud;

b)

kaitseteki konstruktsioonid ja kajutite ajakohastamine kaitse pakkumiseks halbade ilmastikutingimuste eest;

c)

kajutite ohutuse parandamise ja meeskonnale ühiste ruumide pakkumisega seotud varustus;

d)

varustus suurte raskuste käsitsi tõstmise vajaduse vähendamiseks, välja arvatud sellised otseselt püügitegevusega seotud masinad nagu vintsid;

e)

libisemisvastane värv ja libisemisvastased kummimatid;

f)

müra-, soojus- või külmaisolatsioon ning ventilatsiooni parandamise seadmed;

g)

tööriietus ja ohutusseadmed, näiteks veekindlad ohutussaapad, silmade ja hingamisteede kaitsevahendid, kaitsekindad ja kiivrid ning kukkumisvastased kaitsevahendid;

h)

hädaolukordades ja ohutuse tagamiseks kasutatavad hoiatusmärgid;

i)

riskianalüüs ja -hindamine, mille kaudu määratakse kindlaks ohud kaluritele nii sadamas kui ka laevasõidu ajal, et kõnealuseid ohtusid ära hoida või vähendada;

j)

pardal töötingimuste parandamist käsitlevad juhendid ja käsiraamatud.

a)

kaotatud püügivahendite eemaldamine merest, eelkõige selleks, et hoida ära olukordi, kus kaotatud või hüljatud püügivahend edasi püüab;

b)

prügi kogumiseks ja ladustamiseks kasutatava varustuse ostmine ja vajaduse korral paigaldamine;

c)

jäätmekogumiskavade koostamine osalevate kalurite jaoks, sealhulgas rahaliste stiimulite kehtestamine;

d)

prügi ladustamiseks ja ringlussevõtuks kasutatava kalasadamas asuva varustuse ostmine ja vajaduse korral paigaldamine;

e)

teabevahetus, teavitamine ja teadlikkuse parandamise kampaaniad, mille abil innustatakse kalureid ja muid sidusrühmi osalema kaotatud püügivahendite merest eemaldamise projektides;

f)

kalurite ja sadamaoperaatorite koolitus.

a)

merekeskkonna traalimise eest kaitsmiseks kasutatavate vahendite ostmine ja vajaduse korral paigaldamine;

b)

kahjustunud mereökosüsteemide taastamiseks kasutatavate vahendite ostmine ja vajaduse korral paigaldamine;

c)

ettevalmistava töö, näiteks uuringute, teadusliku uurimistöö või hindamistega seotud kulud;

d)

äärepoolseimates piirkondades säästvale ja selekteerivale kalapüügile kaasa aitavate ankurdatud peibutuspüügivahendite ostmise ja vajaduse korral paigaldamisega seotud kulud kooskõlas määruse (EL) nr 508/2014 artikli 38 lõikega 2.

a)

tehisrahuna kasutatava uputatava laeva omandamine;

b)

peibutuspüügivahendite ehitamise ja hooldamisega seotud kulud, välja arvatud lõike 1 punktiga d ette nähtud kulud.

a)

ümarkonksud;

b)

võrkude küljes kasutatavad akustilised hoiatusseadmed;

c)

kilpkonnade tõkkevahendid;

d)

linnutõrjeliinid;

e)

muud tõestatult tõhusad kaitstud liikide juhusliku püügi ärahoidmist võimaldavad vahendid või seadmed.

a)

kalurite koolitamine mere bioloogiliste ressursside parema haldamise või kaitsmise alal;

b)

kalade, lindude ja muude organismide jaoks olulistele rannikuelupaikadele keskenduvad projektid;

c)

rahastamiskõlblikud võivad olla ka projektid, mille puhul keskendutakse sellistele kalade taastootmiseks olulistele aladele nagu rannikuäärsed märgalad.

a)

uuringute korraldamine, eelkõige seoses liikide ja elupaikade järelevalve ja seirega, sealhulgas kaardistamise ja riskiohjamisega;

b)

kalapüügitegevuse ja selle intensiivsuse ning kaitsealustele liikidele ja elupaikadele avaldatava mõju kaardistamine;

c)

sidusrühmadega konsulteerimine majandamiskavade koostamise käigus;

d)

survet ja mõju käsitlevate näitajate väljatöötamine ja rakendamine ning kaitsestaatuse hindamine;

e)

kalurite ja merekaitsealade haldamise eest vastutavate asutuste heaks või nimel töötavate muude isikute koolitamine seoses kalapüügialase tegevuse jaoks kaitse- ja majandamiskavade ettevalmistamisega;

f)

merekaitsealade kindlaksmääramine;

g)

järelevalve, sealhulgas järelevalvega seotud töötajate palgad;

h)

merekaitsealadega seotud teavitamismeetmete ja teadlikkuse parandamise meetmete elluviimine;

i)

majandamiskavade Natura 2000 aladele ja majandamiskavadest mõjutatud püügipiirkondadele avaldatava mõju hindamine.

a)

sidusrühmadega konsulteerimine majandamiskavade koostamise käigus;

b)

survet/mõju käsitlevate ning kaitsestaatuse hindamiseks kasutatavate näitajate väljatöötamine ja rakendamine;

c)

Natura 2000 alade ja merekaitsealade järelevalve;

d)

Natura 2000 alade ja merekaitsealade haldamise eest vastutavate asutuste heaks või nimel töötavate isikute koolitamine;

e)

kalurite koolitamine mere ökosüsteemide kaitse ja taastamise alal ning sellega seotud alternatiivse tegevuse alal, nagu näiteks ökoturism Natura 2000 aladel ja merekaitsealadel;

f)

püügitegevuse kaardistamine, selle intensiivsuse jälgimine ning sellise mõju registreerimine, mida avaldatakse püügitegevuse käigus sellistele kaitsealustele liikidele nagu hülged, merikilpkonnad, delfiinid ja merelinnud;

g)

Natura 2000 aladel ja merekaitsealadel kalavarude majandamise meetmete (nt mõjuhindamise uuringute ja riskihindamise) väljatöötamise toetamine, sealhulgas meetmete sidususe parandamisele suunatud toimingud;

h)

merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse kaitset ja taastamist käsitleva keskkonnateadlikkuse (k.a kalurite teadlikkuse) suurendamise meetmete toetamine;

i)

Natura 2000 alade ja merekaitsealade haldajate koostöö ja võrgustike loomine.

a)

kulud, mis on seotud uudsete seirevõtete katsetamise kavadega ning eelkõige järgmiste lahenduste katsetamisega:

b)

rahalised stiimulid okeanograafiliste andmete, näiteks temperatuuri, soolsust, planktonit, vetikate vohamist või hägusust käsitlevate andmete seireks ja registreerimiseks kasutatavate automaatsete salvestusseadmete laeva pardale paigaldamiseks;

c)

kulud, mis on seotud tööndusliku kalapüügiga tegelevate laevade prahtimisega keskkonnaseireks (kõnealuse tegevusega proportsionaalsel määral);

d)

mere- ja rannikualade ökosüsteemide ning ökosüsteemiteenuste kaardistamise ja hindamisega seotud muudest teaduslikest toimingutest tulenevad kulud.

a)

füüsilise ja keemilise reostuse vähendamise meetmed;

b)

muid bioloogilist mitmekesisust negatiivselt mõjutavaid füüsilise surve liike, sealhulgas inimtekkelist veealust müra vähendavad meetmed;

c)

positiivsed kaitsemeetmed taimestiku ja loomastiku kaitsmiseks ja säilitamiseks, sealhulgas kohalike liikide loodusesse taasasustamine või nende arvukuse suurendamine ning rohelist taristut käsitlevas komisjoni teatises (6) osutatud rohelise taristu põhimõtete rakendamine;

d)

invasiivsete võõrliikide sissetungi ärahoidmise, nende tõrjumise ja kõrvaldamise meetmed.

a)

investeeringud sellistesse stabiilsusmehhanismidesse nagu kimmikiilid ja pirnvöörid, mis aitavad parandada merekindlust ja stabiilsust;

b)

kulud, mis on seotud mittetoksiliste saastumisvastaste kattematerjalide, näiteks vaskkatte kasutamisega hõõrdumise vähendamiseks;

c)

kulud, mis on seotud rooliseadmega, näiteks rooliseadme juhtimissüsteemide ja mitme rooliga, mille abil vähendatakse rooli teokust olenevalt ilmast ja mereoludest;

d)

basseinis katsetamine, millega luuakse alus hüdrodünaamika parandamiseks.

a)

energiatõhusad propellerid, sealhulgas veovõllid;

b)

katalüsaatorid;

c)

energiatõhusad generaatorid, näiteks vesinikku või maagaasi kasutavad generaatorid;

d)

taastuvenergiat rakendavad käiturelemendid, näiteks purjed, kerged ülapurjed, tuulikud, turbiinid või päikesepaneelid;

e)

vööritrasterid;

f)

mootorite ümberehitamine, et nendes saaks kasutada biokütuseid;

g)

ökonomeetrid, kütusehaldussüsteemid ja seiresüsteemid;

h)

investeeringud otsakutesse, millega täiustatakse jõuallikat.

a)

üleminek veetavatelt püünistelt alternatiivsetele püünistele;

b)

veetavate püüniste kohandamine;

c)

investeeringud veetavate püüniste seire vahenditesse.

a)

vähem kui 18 m pikkuste laevade jahutus-, külmutus- või isolatsioonisüsteemide täiustamiseks tehtud investeeringud;

b)

investeeringud seoses laevas soojuse ringlussevõtuga, mille eesmärk on kasutada taastatud soojust uuesti muude laevas vajalike abitoimingute jaoks.