Help Print this page 

Document 32015R0207

Title and reference
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/207, 20. jaanuar 2015 , millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 üksikasjalikud rakenduseeskirjad eduaruannete, suurprojektide kohta teabe esitamise, ühise tegevuskava, majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seotud rakendusaruannete, vahendite haldaja kinnituse, auditistrateegia, auditiarvamuse ja auditeerimise aastaaruande vormide ning kulude ja tulude analüüsimise metoodika kohta ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1299/2013 üksikasjalikud rakenduseeskirjad Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgiga seotud rakendusaruannete vormi kohta
  • In force
OJ L 38, 13.2.2015, p. 1–122 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2015/207/oj
Languages, formats and link to OJ
BG ES CS DA DE ET EL EN FR GA HR IT LV LT HU MT NL PL PT RO SK SL FI SV
HTML html BG html ES html CS html DA html DE html ET html EL html EN html FR html HR html IT html LV html LT html HU html MT html NL html PL html PT html RO html SK html SL html FI html SV
PDF pdf BG pdf ES pdf CS pdf DA pdf DE pdf ET pdf EL pdf EN pdf FR pdf HR pdf IT pdf LV pdf LT pdf HU pdf MT pdf NL pdf PL pdf PT pdf RO pdf SK pdf SL pdf FI pdf SV
Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal
 To see if this document has been published in an e-OJ with legal value, click on the icon above (For OJs published before 1st July 2013, only the paper version has legal value).
Multilingual display
Text

13.2.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 38/1


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/207,

20. jaanuar 2015,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 üksikasjalikud rakenduseeskirjad eduaruannete, suurprojektide kohta teabe esitamise, ühise tegevuskava, majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seotud rakendusaruannete, vahendite haldaja kinnituse, auditistrateegia, auditiarvamuse ja auditeerimise aastaaruande vormide ning kulude ja tulude analüüsimise metoodika kohta ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1299/2013 üksikasjalikud rakenduseeskirjad Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgiga seotud rakendusaruannete vormi kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 4, artikli 101 teist ja viiendat lõiku, artikli 106 teist lõiku, artikli 111 lõiget 5, artikli 125 lõiget 10 ning artikli 127 lõiget 6,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil, (2) eriti selle artikli 14 lõiget 5,

olles konsulteerinud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide koordineerimiskomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 288/2014 (3) on kehtestatud programmide ettevalmistamiseks vajalikud sätted. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest (edaspidi „ESI fondid”) rahastatavate programmide rakendamise tagamiseks on vaja kehtestada täiendavad määruse (EL) nr 1303/2013 kohaldamise sätted. Tervikliku ülevaate saamise ja nende sätete kättesaadavuse hõlbustamiseks tuleks need kehtestada ühes rakendusaktis.

(2)

Partnerluslepingu rakendamise eduaruande vormis tuleks määrata kindlaks ühised tingimused eduaruande igas osas nõutava teabe esitamiseks, et tagada eduaruandes esitatava teabe järjepidevus ja võrreldavus ning sellest tulenevalt koondatavus. Selleks ja võttes arvesse asjaolu, et liikmesriikide ja komisjoni vaheline kogu teabevahetus peaks toimuma elektrooniliselt selleks loodud süsteemis, tuleks vormis ka kindlaks määrata iga välja tehnilised omadused, sealhulgas andmete esitamise vorm, sisestamise viis ning tähemärkide piirarv. Tekstiväljade jaoks välja pakutud tähemärkide piirarvud tuginevad kõige põhjalikumate aruannete vajadustele.

(3)

Määruses (EL) nr 1303/2013 kehtestatud nõuete täitmiseks on eduaruande vorm jagatud viide ossa. I osas esitatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide jaoks nõutav teave ja hindamine. II osas esitatakse noorte tööhõive algatuse eduaruande jaoks nõutav teave ja hindamine. Eduaruande vormi III, IV ja V osas esitatud teave tuleks esitada Euroopa Regionaalarengu Fondile, Euroopa Sotsiaalfondile ja Ühtekuuluvusfondile, kui määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 111 lõike 4 kolmanda lõigu kohaselt on liikmeriigid, millel on fondi kohta kuni üks rakenduskava, otsustanud lisada sama määruse artikli 50 lõikes 5 nõutud teabe ning sama määruse artikli 111 lõike 4 teise lõigu punktides a, b, c ja h osutatud teabe 2017. ja 2019. aastal esitatavate iga-aastase rakendusaruande ja rakendamise lõpparuande asemel partnerluslepingu rakendamise eduaruandesse. Kui see teave on juba eduaruande I või II osas esitatud, siis ei tohiks seda III, IV või V osas korrata, kuna kogu teave tuleks ainult korra esitada.

(4)

Suurprojektid moodustavad olulise osa ELi kulutustest ja on ELi aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia eesmärkide saavutamiseks strateegilise tähtsusega. Ühtse rakendamise tagamiseks on vaja tagada suurprojektide kinnitamiseks nõutava teabe esitamise standardvorm. Kõnealuses vormis esitatud teave peaks andma piisava kindlustunde selle kohta, et Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi rahalise toetuse tõttu töökohtade arv Euroopa Liidus oluliselt ei vähene.

(5)

Suurprojekti kinnitamise eeltingimuseks on kulude ja tulude analüüs, finantsanalüüs ja riskihindamine. Kulude ja tulude analüüsimise metoodika tuleks koostada tunnustatud parimate tavade alusel ja eesmärgiks peaks olema tagada nii analüüsimise kui ka komisjoni või sõltumatute ekspertide poolse hindamise järjepidevus, kvaliteet ja hoolsus. Suurprojektide kulude ja tulude analüüs peaks näitama, et projekt on majanduslikust seisukohast soovitatav ning et Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi rahaline toetus on vajalik projekti rahalise elujõulisuse tagamiseks.

(6)

Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 106 rakendamise ühtsete tingimuste tagamiseks on vaja ette näha ühise tegevuskava näidisvorm. Võttes arvesse asjaolu, et kogu liikmesriikide ja komisjoni vaheline teabevahetus peaks toimuma elektrooniliselt selleks loodud süsteemis, tuleks vormis ka kindlaks määrata iga välja tehnilised omadused, sealhulgas andemete esitamise vorm, sisestamise viis ning tähemärkide piirarv.

(7)

Kuna majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi saavutamise aruandlusnõuded ei ole identsed, on vaja koostada kaks rakendusaruande vormi, millest üks on seotud majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga ning teine Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluvate koostööprogrammidega. Sellest hoolimata tuleks tagada, et kui aruandlusnõuded on nende kahe eesmärgi puhul samad või sarnased, siis ühtlustatakse vormide sisu võimalikult suures ulatuses.

(8)

Iga-aastaste rakendusaruannete ja rakendamise lõpparuannete vormis tuleks määrata aruannete igas osas teabe esitamiseks ühetaolised tingimused. Sellega tagatakse, et esitatud teave on järjepidev ja võrreldav ning seda on võimalik vajaduse korral koondada. Selleks ja võttes arvesse asjaolu, et liikmesriikide ja komisjoni vaheline kogu teabevahetus peaks toimuma elektrooniliselt selleks loodud süsteemis, tuleks vormis ka kindlaks määrata iga välja tehnilised omadused, sealhulgas andmete esitamise vorm, sisestamise viis ning tähemärkide piirarv. Tekstiväljade jaoks välja pakutud tähemärkide piirarvud tuginevad kõige põhjalikumate aruannete vajadustele.

(9)

Majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames iga-aastaste rakendusaruannete suhtes kehtivate määruse (EL) nr 1303/2013 nõuete täitmiseks, mille kohaselt tuleb eri tüüpi teavet esitada asjaomase aasta alusel, jagatakse vorm kolmeks osaks, et selgelt esitada iga aasta aruande jaoks nõutav teave. A osas esitatakse alates 2016. aastast igal aastal nõutav teave. B osas esitatakse 2017. ja 2019. aastal esitatavates aruannetes ning lõpparuannetes nõutav lisateave ning C osas 2019. aastal esitatavas aruandes ja lõpparuandes esitatav teave, mis tuleb esitada lisaks A ja B osas esitatud teabele. Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 111 lõike 4 kolmanda lõigu kohaselt võivad liikmesriigid, millel on kuni üks rakenduskava fondi kohta, lisada teatava teabe 2017. ja 2019. aastal esitatavate iga-aastaste rakendusaruannete ja rakendamise lõpparuande asemel eduaruandesse. Nende sätete ühtse rakendamise tagamiseks tuleb see teave vormis kindlaks määrata.

(10)

Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõike 9 kohaselt tuleks teha avalikkusele kättesaadavaks iga-aastaste rakendusaruannete ja rakendamise lõpparuannete kokkuvõte, mis on ette nähtud kodanike jaoks. See tuleks laadida üles eraldi dokumendina iga-aastaste rakendusaruannete ja rakendamise lõpparuannete lisana. Kodanikele mõeldud kokkuvõtte jaoks ei ole eraldi vormi ette nähtud ning seega võivad liikmesriigid kasutada endale kõige sobivamat struktuuri ja vormi.

(11)

Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 4 esimese lõigu punkti e kohaselt korraldusasutuse vastutusalasse kuuluva vahendite haldaja kinnituse koostamise ja esitamise nõuete ühtlustamiseks tuleb standardvormi kujul määrata selle sisu jaoks ühetaolised tingimused.

(12)

Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 127 lõike 4 ja artikli 127 lõike 5 esimese lõigu kohaselt auditeerimisasutuse vastutusalasse kuuluva auditistrateegia, auditiarvamuse ja auditeerimise aastaaruande koostamise ning esitamise nõuete ühtlustamiseks tuleks ette näha vorm, kus esitatakse selle struktuuri ühetaolised tingimused ja määratakse kindlaks selle koostamiseks kasutatava teabe laad ja kvaliteet.

(13)

Käesolevas määruses sätestatud meetmete viivitamatu rakendamise tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eduaruande vorm

Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 52 lõikes 1 osutatud partnerluslepingu rakendamise eduaruanne koostatakse käesoleva määruse I lisas esitatud vormis.

Artikkel 2

Suurprojekti kohta teabe esitamise vorm

Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 101 esimese lõigu punktides a–i osutatud suurprojektide kinnitamiseks nõutav teave esitatakse käesoleva määruse II lisas esitatud vormis.

Artikkel 3

Kulude ja tulude analüüsimise metoodika

Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 101 esimese lõigu punktis e osutatud kulusid ja tulusid analüüsitakse kooskõlas käesoleva määruse III lisas esitatud metoodikaga.

Artikkel 4

Ühise tegevuskava näidise vorm

Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 106 esimeses lõigus osutatud ühise tegevuskava sisu määratakse kindlaks käesoleva määruse IV lisas esitatud vormis.

Artikkel 5

Majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seotud rakendusaruannete vorm

Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 111 kohased majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seotud iga-aastased rakendusaruanded ja rakendamise lõpparuanded koostatakse käesoleva määruse V lisas esitatud vormis.

Artikkel 6

Vahendite haldaja kinnituse vorm

Iga rakenduskava kohta esitatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 4 esimese lõigu punkti e kohane vahendite haldaja kinnitus käesoleva määruse VI lisas esitatud vormis.

Artikkel 7

Auditistrateegia, auditiarvamuse ja auditeerimise aastaaruande vormid

1.   Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 127 lõikes 4 osutatud auditistrateegia koostatakse käesoleva määruse VII lisas esitatud vormis.

2.   Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 127 lõike 5 esimese lõigu punkti a kohane auditiarvamus koostatakse käesoleva määruse VIII lisas esitatud vormis.

3.   Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 127 lõike 5 esimese lõigu punkti b kohane auditeerimise aastaaruanne koostatakse käesoleva määruse IX lisas esitatud vormis.

Artikkel 8

Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi rakendamise aruannete vorm

Määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 14 kohased Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi iga-aastased rakendusaruanded ja rakendamise lõpparuanded koostatakse käesoleva määruse X lisas esitatud vormis.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. jaanuar 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.

(2)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 259.

(3)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 288/2014, 25. veebruar 2014, millega sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta) kohaselt eeskirjad, mis käsitlevad majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi alla kuuluvate rakenduskavade näidist, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 (erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil) kohaselt eeskirjad, milles käsitletakse Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluvate koostööprogrammide näidist (ELT L 87, 22.3.2014, lk 1).


I LISA

EDUARUANDE VORM

I OSA

Kõigi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide jaoks vajalik teave ja hindamine

1.   Muutused liikmesriigi arenguvajadustes alates partnerluslepingu vastuvõtmisest (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013  (1) artikli 52 lõike 2 punkt a)

a)

Arenguvajaduste muutuste üldine kirjeldus ja hindamine, sealhulgas aluslepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 alusel vastu võetud uute asjakohaste riigipõhiste soovitustega kindlaks määratud arenguvajaduste muutuste kirjeldus.

b)

Vajaduse korral muud asjaolud.

<type='S' maxlength=24500 input='M'> (2)

2.   Edusammud Liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia täitmisel ning fondispetsiifiliste ülesannete täitmisel, mis on saavutatud tänu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetusele, mis on ette nähtud valitud valdkondlikele eesmärkidele, eeskätt seoses iga programmi jaoks tulemusraamistikus sätestatud vahe-eesmärkidega, ning tänu kliimamuutuseesmärkide raames kasutatud toetusele (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 52 lõike 2 punkt B)

(a)

Euroopa 2020. aasta strateegia raames seatud riiklike sihttasemete (3) saavutamisel tehtud edusammude ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest selleks eraldatud toetuse kirjeldus ning hindamine, osutades tulemusraamistikus sätestatud vahe-eesmärkidele ja vajaduse korral kliimamuutustealase eesmärgi raames kasutatud toetustele.

(b)

Selle kirjeldamine ning hindamine, kuidas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid on aidanud kaasa valdkondlike eesmärkide saavutamisele, osutades iga programmi tulemusraamistikus sätestatud vahe-eesmärkidele ja kliimamuutuseesmärkide saavutamiseks kasutatud toetusele, või kuidas need fondid on aidanud kaasa liidu prioriteetide täitmisele ning millist edu on saavutatud partnerluslepingus sätestatud iga valdkondliku eesmärgi põhitulemuste saavutamisel, sealhulgas vajaduse korral kirjeldades Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetuse rolli majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamisel, osutades iga programmi tulemusraamistikus sätestatud vahe-eesmärkidele.

(c)

Vajaduse korral Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest uute asjakohaste riigipõhiste soovituste täitmiseks antava toetuse kirjeldus.

(d)

Vajaduse korral Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide abil arenguvajaduste muutumisega tegelemise kirjeldus.

(e)

Üksnes 2019. aasta aruande puhul: tabeli 2 andmete kokkuvõtlik analüüs, mis hõlmab vahe-eesmärkide mittesaavutamise põhjuste ja nende kõrvaldamiseks võetud meetmete hindamist.

(f)

Vajaduse korral muud asjaolud.

<type='S' maxlength=52500 input='M'>

Tabel 1.

Kliimamuutuseesmärkide jaoks kasutatud toetus

Fond

A.

Partnerluslepingu kliimamuutuseesmärkide jaoks kasutatud toetus

B.

Kliimamuutuseesmärkide jaoks kasutatud toetus (4)

Partnerluslepinguga võrreldes kasutatud toetuse protsent

(% B/A)

Euroopa Regionaalarengu Fond

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

<type='P' input='G'>

Ühtekuuluvusfond

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

<type='P' input='G'>

Euroopa Sotsiaalfond (5)

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

<type='P' input='G'>

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

<type='P' input='G'>

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

<type='P' input='G'>

KOKKU

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

<type='P' input='G'>


Tabel 2.

Ainult 2019. aasta aruande puhul — vahe-eesmärkide saavutamine liikmesriigi hinnangu alusel

Programm

Prioriteet

Fond (6)

Piirkonna kategooria (7)

Temaatiline (7) eesmärk

Vahe-eesmärkide saavutamine (jah/ei)

Euroopa Liidu toetus

<type='S' input='G'>

<type='S' input='G'>

<type='S' input='G'>

<type='S' input='G'>

<type='S' input='G'>

<type='C' input='M'>

<type='N' input='M'>

 

 

 

 

 

 

 

3.   Ainult 2017. aasta aruande puhul — partnerluslepingus kehtestatud eeltingimuste täitmiseks võetud meetmed (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 52 lõike 2 punkt c)

Vajaduse korral üldine teave ja hindamine seoses sellega, kas partnerluslepingus kehtestatud kohaldatavad eeltingimused, mida ei ole partnerluslepingu vastuvõtmise kuupäeval täidetud, on kindlaks määratud ajakava kohaselt rakendatud.

<type='S' maxlength=10500 input='M'>

Kohaldatavad üldised eeltingimused, mis olid täielikult täitmata või osaliselt täidetud

Täitmata kriteeriumid

Võetud meede

Tähtpäev (kuupäev)

Täitmise eest vastutavad asutused

Tähtajaks lõpuleviidud meede (JAH/EI)

Täidetud kriteeriumid (JAH/EI)

Ülejäänud meetmete täieliku rakendamise eeldatav kuupäev (vastavalt asjaoludele)

Märkused (iga meetme kohta)

<type='S' maxlength=500 input='G'>

<type='S' maxlength=500 input='G'>

<type='S' maxlength=1000 input='G'>

<type='D' input='G'>

<type='S' maxlength=500 input='G'>

<type='C' input='M'>

<type='C' input='M'>

<type='C' input='M'>

<type='S' maxlength=2000 input='M'>

 

 

Meede 1

 

 

 

 

 

 

 

Meede 2

 

 

 

 

 

 


Kohaldatavad valdkondlikud eeltingimused, mis olid täielikult täitmata või osaliselt täidetud

Täitmata kriteeriumid

Võetud meede

Tähtpäev (kuupäev)

Täitmise eest vastutavad asutused

Tähtajaks lõpuleviidud meede (JAH/EI)

Täidetud kriteeriumid (JAH/EI)

Ülejäänud meetmete täieliku rakendamise eeldatav kuupäev (vastavalt asjaoludele)

Märkused (iga meetme kohta)

<type='S' maxlength=500 input='G'>

<type='S' maxlength=500 input='G'>

<type='S' maxlength=1000 input='G'>

<type='D' input='G'>

<type='S' maxlength=500 input='G'>

<type='C' input='M'>

<type='C' input='M'>

<type='C' input='M'>

<type='S' maxlength=2000 input='M'>

 

 

Meede 1

 

 

 

 

 

 

 

Meede 2

 

 

 

 

 

 

4.   Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning teiste liidu ja riiklike rahastamisvahendite ning Euroopa Investeerimispanga (EIP) vahelise koordineerimise tagamise mehhanismide rakendamine (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 52 lõike 2 punkt d)

<type='S' maxlength=14000 input='M'>

(a)

Partnerluslepingus kehtestatud koordineerimismehhanismide ja nende rakendamisel (kui see on asjakohane) tekkinud mis tahes probleemide hindamine.

(b)

Vastavalt vajadusele kohandatud ja uute koordineerimismehhanismide kirjeldus.

(c)

Vajaduse korral muud asjaolud.

5.   Integreeritud lähenemisviisi rakendamine territoriaalse arengu suhtes või rakenduskavade rakendamisel põhinevate integreeritud lähenemisviiside kokkuvõte, sealhulgas edusammud koostöö jaoks kehtestatud prioriteetvaldkondades (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 52 lõike 2 punkt e)

a)

Üldised märkused ja hindamine.

<type='S' maxlength=14000 input='M'>

b)

Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 15 lõike 2 punkti a alapunkti i puhul — kogukonna eestvedamisel kohaliku arengu rakendamise ülevaade.

<type='S' maxlength=7000 input='M'>

c)

Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 15 lõike 2 punkti a alapunkti i puhul — vajaduse korral integreeritud territoriaalsete investeeringute rakendamise ülevaade.

<type='S' maxlength=7000 input='M'>

d)

Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 15 lõike 2 punkti a alapunkti ii puhul — vajaduse korral makropiirkondlike ja mere vesikonna strateegiate rakendamise ülevaade.

<type='S' maxlength=7000 input='M'>

e)

Seoses määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 15 lõike 2 punkti a alapunktiga iii vajaduse korral ülevaade integreeritud lähenemisviisi rakendamisest vaesusest kõige rohkem mõjutatud geograafiliste piirkondade või kõige suurema diskrimineerimis- või tõrjutusriskiga sihtrühmade vajadustega tegelemiseks.

Vaesusest kõige rohkem mõjutatud geograafiliste piirkondade või kõige suurema diskrimineerimis- või tõrjutusriskiga sihtrühmade vajadustega tegelemiseks võetud meetmete kirjeldus.

Nende geograafiliste piirkondade/sihtrühmade vajadustega tegelemisel saavutatud tulemuste kirjeldus.

<type='S' maxlength=7000 input='M'>

f)

Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 15 lõike 2 punkti a alapunkti iv puhul vajaduse korral ülevaade rakendamisest selliste ebasoodsate tingimuste all kannatavate geograafiliste alade rahvastikuprobleemidega tegelemiseks.

<type='S' maxlength=7000 input='M'>

6.   Vajaduse korral meetmed, mis on võetud, et parandada liikmesriikide asutuste ja toetusesaajate suutlikkust Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde hallata ja kasutada (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 52 lõike 2 punkt f)

<type='S' maxlength=14000 input='M'>

7.   Võetud meetmed ja toetusesaajate halduskoormuse vähendamisel saavutatud edu (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 52 lõike 2 punkt g)

<type='S' maxlength=14000 input='M'>

8.   Määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 5 osutatud partnerite roll partnerluslepingu rakendamisel (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 52 lõike 2 punkt h)

a)

Partnerluslepingust lähtudes eduaruande koostamisel valitud partnerite rolli kirjeldus ja hindamine.

b)

Valitud partnerite poolt rakenduskavade rakendamisel osalemise, sealhulgas rakenduskavade järelevalvekomiteedes osalemise kirjeldus ja hindamine.

c)

Vajaduse korral muud asjaolud.

<type='S' maxlength=21000 input='M'>

9.   Kokkuvõte Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide läbivate teemade ja poliitikaeesmärkide rakendamiseks võetud meetmetest (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 52 lõike 2 punkt i)

(a)

Kokkuvõte läbivate teemade rakendamiseks võetud meetmetest, mille eesmärk on tagada nende põhimõtete edendamine ja järelevalve eri rakenduskavade raames, lähtudes partnerluslepingu sisust:

(1)

sooline võrdõiguslikkus, diskrimineerimiskeeld, puudega inimeste juurdepääsuvõimalused;

(2)

säästev areng (keskkonnakaitse, ressursitõhusus, kliimamuutuste mõju leevendamine ja nendega kohanemine, elurikkuse kaitse ja riskide ärahoidmine).

(b)

Läbivate poliitikaeesmärkide süvalaiendamise tagamiseks rakendatud meetmete kokkuvõte, osutades partnerluslepingu sisule.

(c)

Vajaduse korral muud asjaolud.

<type='S' maxlength=14000 input='M'>

II OSA

Noorte tööhõive algatuse kohta esitatav teave ja selle algatuse hindamine (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1304/2013  (8) artikli 19 lõike 5 kohaldamise korral)

10.   Noorte tööhõive algatuse rakendamine (määruse (EL) nr 1304/2013 artikli 19 lõige 5)

(a)

Noorte tööhõive algatuse rakendamise üldine kirjeldus, sealhulgas selle kohta, kuidas noorte tööhõive algatus on aidanud kaasa noortegarantii rakendamisele, ning mis hõlmab konkreetseid näiteid noorte tööhõive algatuse raames toetatud sekkumiste kohta.

(b)

Noorte tööhõive algatuse rakendamisel tekkinud mis tahes probleemide ja nende probleemide lahendamiseks võetud meetmete kirjeldus.

(c)

Noorte tööhõive algatuse rakendamise hindamine määratud eesmärkide ja sihttasemete ning noortegarantii rakendamiseks eraldatud panuse seisukohast.

<type='S' maxlength=14000 input='M'>

III OSA

Ühtekuuluvuspoliitika kohta esitatav teave ja selle poliitika hindamine, kui kasutatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 111 lõikes 4 sätestatud varianti lisada iga-aastaste rakendusaruannete teatavad osad eduaruandesse — tuleb esitada 2017. ja 2019. aastal

11.   Täiendav teave ja hindamine, mis võib lisada olenevalt rakenduskava sisust ja eesmärkidest (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 111 lõige 4; lisatakse, kui on vaja täiendada eduaruande teisi osi)

11.1   Edusammud integreeritud lähenemisviisi rakendamisel territoriaalse arengu suhtes, sealhulgas selliste piirkondade arengu suhtes, kus on rahvastikuprobleemid ning püsivad või looduslikud ebasoodsad tingimused, linnade säästev areng ning rakenduskava kohane kohalik arendustegevus kogukonna eestvedamisel.

<type='S' maxlength=3500 input='M'>

11.2   Edusammud liikmesriikide asutuste ja toetusesaajate fondide haldamise ning nende kasutamise suutlikkuse parandamiseks võetud meetmete rakendamisel.

<type='S' maxlength=3500 input='M'>

11.3   Edusammud piirkondadevaheliste ja rahvusvaheliste meetmete rakendamisel.

<type='S' maxlength=3500 input='M'>

11.4   Edusammud vaesusest enim mõjutatud geograafiliste piirkondade või suurima diskrimineerimis- või sotsiaalse tõrjutuse riskiga sihtrühmade erivajaduste rahuldamise meetmete rakendamisel, pöörates eriti tähelepanu marginaliseeritud kogukondadele, puudega inimestele, pikaajalistele töötutele ja mittetöötavatele noortele, lisades vajaduse korral kasutatud rahastamisvahendid.

<type='S' maxlength=3500 input='M'>

IV OSA

Noorte tööhõive algatuse rakendamise kohta esitatav teave ja selle hindamine, kui kasutatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 111 lõikes 4 sätestatud varianti — tuleb esitada 2019. aastal  (9)

12.   Noorte tööhõive algatuse rakendamine (määruse (EL) nr 1304/2013 artikli 19 lõige 4)

a)

Nende oluliste tähelepanekute kirjeldus, mis on saadud määruse (EL) 1304/2013 artikli 19 lõikes 6 osutatud hindamise tulemusena, millega hinnatakse Euroopa Sotsiaalfondist antud ühise toetuse ja noorte tööhõive algatusele suunatud konkreetse eraldise, sealhulgas noortegarantii elluviimiseks tehtud eraldise tulemuslikkust, tõhusust ja mõju.

b)

Noorte tööhõive algatuses osalevatele isikutele, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevatele inimestele, marginaliseeritud kogukondadest inimestele ja haridussüsteemist kvalifikatsioonita lahkunud inimestele laekunud tööpakkumiste kvaliteedi kirjeldus ja hindamine.

c)

Selliste edusammude kirjeldus ja hindamine, mis noorte tööhõive algatuses osalejad on teinud haridustee jätkamisel, püsiva ja inimväärse töö leidmisel või suundumisel õpipoisiõppesse või kvaliteetsele praktikakohale.

<type='S' maxlength=14000 input='M'>

V OSA

Ühtekuuluvuspoliitika kohta esitatav teave ja selle poliitika hindamine, kui kasutatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 111 lõikes 4 sätestatud varianti (lisada vajaduse korral eduaruande teiste osade täiendamiseks) — tuleb esitada 2019. aastal

13.   Rakenduskava panus liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia eesmärkide saavutamisse (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõige 5)

Liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia eesmärkide saavutamisele rakenduskavast antud panuse teave ja hindamine.

<type='S' maxlength=17500 input='M'>

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

(2)  Väljaelementide seletus:

 

type (tüüp): N = number, D = kuupäev, S = string, C = märkeruut, P = protsendimäär;

 

input (sisestus): M = käsitsi, S = valiku hulgast, G = sisestati süsteemis;

 

maxlength = maksimaalne tähemärkide arv koos tühikutega.

(3)  EAFRD puhul lähtutakse hindamisel ja kirjeldamisel liidu prioriteetides seatud sihttasemetest, kuna strateegias „Euroopa 2020” keskendutakse kuuele prioriteedile.

(4)  Kokku eurodes, lähtudes komisjonile eelmise aasta 31. detsembri tähtpäevaks deklareeritud rahastamiskõlblikest kuludest.

(5)  Hõlmab ka noorte tööhõive algatuse jaoks eraldatud vahendeid (konkreetsed eraldised ja neile vastav ESFi toetus).

(6)  Selles tabelis käsitatakse noorte tööhõive algatuste jaoks eraldatud vahendeid (konkreetsed eraldised ja neile vastav ESFi toetus) fondina.

(7)  Ei kohaldata EAFRD ega EMKFi suhtes.

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1081/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 470). Selle osa täidab liikmesriik, kus on kõnealuse määruse artikli 16 kohaselt noorte tööhõive algatuse raames toetatavaid piirkondi.

(9)  Selle osa täidab liikmesriik, kus on määruse (EL) nr 1304/2013 artikli 16 kohaselt noorte tööhõive algatuse raames toetatavaid piirkondi.


II LISA

Suurprojekti kohta teabe esitamise vorm

SUURPROJEKT

EUROOPA REGIONAALARENGU FOND / ÜHTEKUULUVUSFOND

TARISTU-/TOOTMISINVESTEERING

Projekti nimetus

<type='S' maxlength=255 input='M'>

Komisjoni viitenumber

<type='S' maxlength=15 input='S'>

A.   SUURPROJEKTI RAKENDAMISE EEST VASTUTAV ASUTUS JA TEMA SUUTLIKKUS

A.1.   Projekti rakendamise eest vastutav asutus (korraldus- või vahendusasutus)

A.1.1

Nimi:

<type='S' maxlength='200' input='M'>  (1)

A.1.2

Aadress:

<type='S' maxlength='400' input='M'>

A.1.3

Kontaktisiku nimi

<type='S' maxlength='200' input='M'>

A.1.4

Kontaktisiku ametikoht

<type='S' maxlength='200' input='M'>

A.1.5

Telefoninumber:

<type='N' input='M'>

A.1.6

E-posti aadress:

<type='S' maxlength='100' input='M'>

A.2.   Projekti rakendamise eest vastutav(ad) asutused  (2) (toetusesaaja(d)  (3) )

A.2.1

Nimi:

<type='S' maxlength='200' input='M'>

A.2.2

Aadress:

<type='S' maxlength='400' input='M'>

A.2.3

Kontaktisiku nimi

<type='S' maxlength='200' input='M'>

A.2.4

Kontaktisiku ametikoht

<type='S' maxlength='200' input='M'>

A.2.5

Telefoninumber:

<type='N' input='M'>

A.2.6

E-posti aadress:

<type='S' maxlength='100' input='M'>

A.3.   Ettevõtja andmed (täita ainult tootmisinvesteeringute puhul)

A.3.1   Ettevõtja nimi:

< type='S' maxlength='200' input='M'>

A.3.2   Kas ettevõtja on VKE  (4) ? <type='C' input=M>

Jah

Ei

A.3.3   Käive (väärtus miljonites eurodes ja aasta):

A.3.3.1

Väärtus miljonites eurodes <type='N' input='M'>

A.3.3.2

Aasta <type='N' input='M'>

A.3.4   Töötajate koguarv (väärtus ja aasta):

A.3.4.1

Töötajate arv <type='N' input='M'>

A.3.4.2

Aasta <type='N' input='M'>

A.3.5   Grupi struktuur:

Kas 25 % või rohkem ettevõtte kapitalist või hääleõigusest kuulub ühele ettevõtjale või ettevõtjate grupile, kes ei kuulu VKE määratluse alla? <type='C' input='M'>

Jah

Ei

Märkida nimi ja kirjeldada grupi struktuuri

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

A.4.   Asutuse võime vastutada projekti rakendamise eest, osutades selle tehnilisele suutlikkusele, õigus- ja teovõimele ning finants- ja haldussuutlikkusele  (5)

A.4.1   Tehniline suutlikkus (esitada vähemalt ülevaade projekti rakendamiseks vajalikest eksperditeadmistest ja märkida organisatsiooni nende töötajate arv, kellel on kõnealused eksperditeadmised ja kes on projektiga töötama määratud)

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

A.4.2   Õigus- ja teovõime (märkida vähemalt toetusesaaja õiguslik seisund, mis võimaldab projekti rakendada, ja tema võime vajaduse korral võtta õiguslikke meetmeid).

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

A.4.3   Finantssuutlikkus (kinnitada vähemalt projekti rakendamise eest vastutava asutuse finantsseisundit, et tõendada, et ta on suuteline tagama lisaks asutuse muule tegevusele projekti edukaks rakendamiseks ja tulevaseks toimimiseks vajaliku projekti piisavat rahastamist võimaldava likviidsuse)

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

A.4.4   Haldussuutlikkus (märkida vähemalt teave viimase kümne aasta jooksul ellu viidud ELi poolt rahastatud ja/või võrreldavate projektide kohta ning kui sellised näited puuduvad, siis märkida, kas tuleb kaaluda tehnilise abi andmist; märkida institutsioonilised korraldused, näiteks sellise projektirakendusüksuse olemasolu, kes on suuteline projekti rakendama ja käitama ning võimaluse korral lisada projekti rakendamise ja käitamise välja pakutud organisatsioonilise struktuuri skeem).

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

A.5.   Teabe esitamine kõigi asjakohaste institutsiooniliste korralduste kohta kolmandate isikutega projekti rakendamiseks ning selle tulemuseks olevate vahendite edukaks käitamiseks, mis on planeeritud ja mis võidakse lõpule viia

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

A.5.1   Üksikasjalik teave taristu haldamise kohta pärast projekti lõpuleviimist (nt ettevõtja nimi; valikumeetodid — avalik haldamine või kontsessioonileping; lepingu tüüp jne).

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

B.   INVESTEERINGU JA SELLE ASUKOHA KIRJELDUS; SELGITUS SELLE KOHTA, KUIDAS SEE ON KOOSKÕLAS RAKENDUSKAVA(DE) ASJAOMASTE PRIORITEETSETE SUUNDADEGA NING SELLE EELDATAVA PANUSE KOHTA KÕNEALUSTE PRIRORITEETSETE SUUNDADE ERIEESMÄRKIDE SAAVUTAMISSE JA SOTSIAALMAJANDUSLIKKU ARENGUSSE

B.1.   Rakenduskava(d) ja prioriteetsed suunad

Rakenduskava komisjoni viitenumber

Rakenduskava prioriteetne suund

OP1<type='S' input='S'>

Rakenduskava prioriteetne suund 1<type='S' input='S'>

OP1<type='S' input='S'>

Rakenduskava prioriteetne suund 1<type='S' input='S'>

OP2<type='S' input='S'>

Rakenduskava prioriteetne suund 2<type='S' input='S'>

OP2<type='S' input='S'>

Rakenduskava prioriteetne suund 2<type='S' input='S'>

B.1.1   Kas projekt on kantud rakenduskava(de) suurprojektide loetellu?  (6) <type='C' input='M'>

Jah

Ei

B.2.   Projekti tegevuse liigitus  (7)

 

Kood

Summa

Protsendimäär

B.2.1

Sekkumisvaldkonda käsitlev(ad) kood(id)

(Kui proportsionaalse arvutuse alusel on asjakohased mitu sekkumisvaldkonda, siis tuleks kasutada rohkem kui ühte koodi)

<type='N' input='S'>

<type='N' input='M'>

<type='P' input='G'>

<type='N' input='S'>

<type='N' input='M'>

<type='P' input='G'>

<type='N' input='S'>

<type='N' input='M'>

<type='P' input='G'>

<type='N' input='S'>

<type='N' input='M'>

<type='P' input='G'>

<type='N' input='S'>

<type='N' input='M'>

<type='P' input='G'>

B.2.2

Rahastamisviisi kood

(Mõnel juhul võib asjaomaseid koode olla mitu, siis tuleb esitada proportsionaalsed osad)

<type='N' input='S'>

<type='N' input='M'>

<type='P' input='G'>

<type='N' input='S'>

<type='N' input='M'>

<type='P' input='G'>

B.2.3

Territooriumi liiki käsitlev kood

(Mõnel juhul võib asjaomaseid koode olla mitu, siis tuleb esitada proportsionaalsed osad)

<type='N' input='S'>

<type='N' input='M'>

<type='P' input='G'>

<type='N' input='S'>

<type='N' input='M'>

<type='P' input='G'>

B.2.4

Territoriaalse rakendusmehhanismi kood

<type='N' input='S'>

<type='N' input='M'>

<type='P' input='G'>

B.2.5

Valdkondliku eesmärgi kood

(Mõnel juhul võib asjaomaseid koode olla mitu, siis tuleb esitada proportsionaalsed osad)

<type='N' input='S'>

<type='N' input='M'>

<type='P' input='G'>

B.2.6

Majandusliku mõõtme kood (NACE kood) (8)

(Mõnel juhul võib asjaomaseid koode olla mitu, siis tuleb esitada proportsionaalsed osad)

<type='N' input='S'>

<type='N' input='M'>

<type='P' input='G'>

<type='N' input='S'>

<type='N' input='M'>

<type='P' input='G'>

B.2.7

Asukoha kood(id) (NUTS III) (9)

(Mõnel juhul võib asjaomaseid koode olla mitu, siis tuleb esitada proportsionaalsed osad)

<type='N' input='S'>

<type='N' input='M'>

<type='P' input='G'>

<type='N' input='S'>

<type='N' input='M'>

<type='P' input='G'>

B.2.8

Investeeringu laad (10) (täita ainult tootmisinvesteeringute puhul)

<type='N' input='S'>

<type='N' input='M'>

<type='P' input='G'>

B.2.9

Asjaomane toode (11) (täita ainult tootmisinvesteeringute puhul)

<type='N' input='S'>

<type='N' input='M'>

<type='P' input='G'>

B.3.   Projekti kirjeldus

B.3.1   Esitada sisutihe (kuni 2 lk ) projekti kirjeldus (märkides eesmärgi, hetkeolukorra, sellega lahendatavad probleemid, rajatavad ehitised jne), projektipiirkonna kaardi,  (12) geograafilised võrdlusandmed  (13) ja peamised projekti osad koos nende eraldi kogukulude prognoosidega (ilma tegevuskulude jaotuseta).

Tootmisinvesteeringute puhul tuleb esitada ka üksikasjalik tehniline kirjeldus, mis sisaldab järgmist teavet: asjaomased tööd ja selle põhiomadused, ettevõtte asutamine, põhitegevussuunad ja finantsstruktuuri põhiomadused, investeeringu peamised asjaolud, tootmistehnoloogia ja seadmete kirjeldus ning toodete kirjeldus.

<type='S' maxlength='7000' input='M'>

B.3.2   Kas projekti puhul on tegemist suurprojekti etapiga  (14) ? <type='C' input='M'>

Jah

Ei

B.3.3   Kui projekti puhul on tegemist üldprojekti etapiga, esitada väljapakutud rakendusetappide sisutihe kirjeldus ning selgitada, kuidas need on üksteisest tehniliselt ja rahaliselt sõltumatud. Selgitada, milliste kriteeriumide alusel on projekt etappideks jaotatud. Esitada teave osakaalu (protsendi) kohta, mille see etapp üldprojektist moodustab. Kui projekti kaasrahastatakse rohkem kui ühe rakenduskava raames, siis märkida, millised osad kuuluvad millise rakenduskava alla ja nende proportsionaalne jaotus.

<type='S' maxlength='3500' input='M'>

B.3.4   Kas komisjon on selle suurprojekti mõne osa varem heaks kiitnud? <type='C' input=M>

Jah

Ei

Kui jah, märkida heakskiidetud suurprojekti ühtne tunnuskood.

<type='S' input='S'>

Kui käesolev projekt on osa suurprojektist, millest esimene etapp lõpetati aastatel 2007–2013, esitada eelneva etapi füüsiliste ja finantseesmärkide kirjeldus, sealhulgas esimese etapi rakendamise kirjeldus, ja kinnitada, et see on või saab kasutamiseks valmis ettenähtud otstarbel.

<type='S' maxlength='10500' input='M'>

B.3.5   Kas projekt on osa Euroopa Liidu tasandil kokku lepitud üleeuroopalisest võrgust? <type='C' input='M'>

Jah

Ei

Kui jah, siis esitada andmed ja osutada asjakohasele ELi õigusaktile (15).

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

B.3.6   Tootmisinvesteeringute puhul, kas see investeering:

i)

on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1301/2013 (16) artikli 3 lõike 1 punktiga a? <type='C' input='M'>

Jah

Ei

Kui jah, siis selgitada, kuidas see aitab kaasa töökohtade loomisele ja kaitsele (eelkõige noorte jaoks)

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

ii)

on hõlmatud määruse (EL) nr 1301/2013 artikli 3 lõike1 punktiga b? <type='C' input='M'>

Jah

Ei

Kui jah, siis selgitada, kuidas see aitab saavutada määruse (EL) nr 1301/2013 artikli 5 lõigetes 1 ja 4 sätestatud investeerimisprioriteete ning kui see investeering hõlmab suurettevõtjate ja VKEde koostööd, siis kuidas see aitab saavutada kõnealuse määruse artikli 5 lõikes 2 sätestatud investeerimisprioriteete.

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

B.4.   Projekti eesmärgid ja selle kooskõla asjaomas(t)e rakenduskava(de) oluliste prioriteetsete suundadega ning selle eeldatav panus nende prioriteetsete suundade konkreetsete eesmärkide ja tulemuste saavutamisse ning eeldatav panus rakenduskavaga hõlmatud ala sotsiaalmajanduslikku arengusse

B.4.1   Millised on projekti põhieesmärgid? Loetleda need siin ja esitada lühikirjeldus

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

B.4.2   Esitada andmed projekti kooskõla kohata asjaomas(t)e rakenduskava(de) oluliste prioriteetsete suundadega ning selle/nende eeldatava panuse kohta kõnealuste prioriteetsete suundade erieesmärkidega hõlmatud tulemusnäitajate saavutamisse

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

B.4.3   Selgitada, kuidas projekt aitab kaasa rakenduskavaga hõlmatud piirkonna sotsiaalmajanduslikule arengule

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

B.4.4   Selgitada, milliseid meetmeid on toetusesaaja kavandanud/võtnud, et kasutada taristut optimaalselt tegevusetapis

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

C.   KOGUMAKSUMUS JA RAHASTAMISKÕLBLIKUD KULUD KOKKU

C.1.   Allpool esitatud tabelite täitmisel tuleb võtta arvesse järgmist

(1)

Rahastamiskõlbmatute kulude hulka kuuluvad i) rahastamiskõlbliku perioodi välised kulud, ii) kulud, mis ei ole rahastamiskõlblikud kohaldatavate ELi ja siseriiklike eeskirjade alusel ning iii) muud kaasrahastamiseks esitamata jäetud kulud. NB! Kulude rahastamiskõlblikkuse alguskuupäev on rakenduskava komisjonile esitamise kuupäev või 1. jaanuar 2014 (nimetatutest varasem) (17).

(2)

Ettenägematud kulud ei tohiks ületada 10 % kogumaksumusest, mille puhul ei ole ettenägematuid kulusid arvesse võetud. Need ettenägematud kulud võivad olla hõlmatud kavas oleva fondidest saadava toetuse arvutamiseks kasutatud rahastamiskõlblike kogukuludega.

(3)

Vajaduse korral võib hinda korrigeerida, et hõlmata eeldatavat inflatsiooni, kui rahastamiskõlblikud kulud on esitatud püsihindadena.

(4)

Sissenõutav käibemaks ei ole rahastamiskõlblik. Kui käibemaks loetakse rahastamiskõlblikuks, tuleb seda põhjendada.

(5)

Kogumaksumus peab hõlmama projekti vältel tekkinud kõiki kulusid alates planeerimisest kuni järelevalveni ja see peab hõlmama käibemaksu, olenemata sellest, kas kui see on sissenõutav või mitte.

(6)

Hoonestamata maa ja hoonestatud maa ostusumma, mis moodustab üle 10 % asjaomase tegevuse rahastamiskõlblikest kogukuludest kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 69 lõike 3 punktiga b. Erandlikus ja kohaselt põhjendatud olukorras võidakse keskkonnakaitsega seotud tegevuste puhul lubada suuremat protsenti.

(7)

Rahastamiskõlblikud kogukulud enne määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 61 sätestatud nõuete arvessevõtmist.

 

Eurodes

Kogumaksumus

(A)

Rahastamiskõlbmatud kulud (1)

(B)

Rahastamiskõlblikud kulud

(C) = (A) – (B)

Rahastamiskõlblike kogukulude protsent

 

 

Sisend

Sisend

Arvutatud

Arvutatud

1

Planeerimis-/projekteerimistasud

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

<type='N' input='G'>

<type='P' input='G'>

2

Maa ostmine

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'> (6)

<type='N' input='G'>

<type='P' input='G'>

3

Ehitamine

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

<type='N' input='G'>

<type='P' input='G'>

4

Käitis ja seadmestik või tehnika

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

<type='N' input='G'>

<type='P' input='G'>

5

Ettenägematud kulud (2)

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

<type='N' input='G'>

<type='P' input='G'>

6

Hinna korrigeerimine (kui on asjakohane) (3)

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

<type='N' input='G'>

<type='P' input='G'>

7

Avalikustamine

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

<type='N' input='G'>

<type='P' input='G'>

8

Ehitusjärelevalve

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

<type='N' input='G'>

<type='P' input='G'>

9

Tehniline abi

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

<type='N' input='G'>

<type='P' input='G'>

10

Vahesumma

<type='N' input='G'>

<type='N' input='G'>

<type='N' input='G'>

<type='P' input='G'>

11

(Käibemaks (4))

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

<type='N' input='G'>

<type='P' input='G'>

12

KOKKU

<type='N' input='G'> (5)

<type='N' input='G'>

<type='N' input='G'> (7)

<type='P' input='G'>

Märkida vahetuskurss ja viide (kui on asjakohane)

<type='S' maxlength='875' input='M'>

Kui eespool esitatud punktide (nt eeldatavad ettenägematud kulud, rahastamiskõlblik käibemaks) kohta on märkusi, märkida need allpool.

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

C.2.   Riigiabieeskirjadele vastavuse kontrollimine

Kas arvate, et käesolev projekt hõlmab riigiabi andmist? <type='C' input='M'>

Jah

Ei

Kui jah, siis täita tabel allpool (18):

 

Abisumma (eurodes) brutotoetusekvivalendis (19)

Rahastamiskõlblike kulude kogusumma (eurodes) (20)

Abi osakaal

(%)

Riigiabi number/grupierandi abi registreerimisnumber

Heakskiidetud abikavad või heakskiidetud üksikabi

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

<type='P' input='M'>

<type='N' input='M'>

Grupierandi määruse reguleerimisalasse kuuluv abi

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

<type='P' input='M'>

<type='N' input='M'>

Abi kooskõlas üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsusega (21) või avaliku reisijateveoteenuse osutamise määrusega (22)

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

<type='P' input='M'>

<type='N' input='M'>

Kogu abisumma

<type='N' input='G'>

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Kui ei, siis selgitada üksikasjalikult, mille alusel määrati kindlaks, et projekti puhul ei ole tegemist riigiabiga (23). See teave esitada kõikide potentsiaalsete riigiabisaajate rühmade kohta, näiteks taristute puhul taristu omaniku, ehitajate, käitaja ja kasutajate kohta. Vajaduse korral märkida, kas põhjus, miks te arvate, et projekt ei hõlma riigiabi, on, et i) projekt ei käsitle majandustegevust (sh avaliku teenistuse alla kuuluv tegevus) või et ii) toetusesaaja(te)l on seaduslik monopol asjaomase tegevuse jaoks ja ta/nad ei ole tegev(ad) muus liberaliseeritud sektoris (või peab/peavad toetusesaaja(d) eraldi raamatupidamisarvestust juhul, kui ta/nad on tegev(ad) veel teistes sektorites).

<type='S' maxlength='3500' input='M'>

C.3.   Rahastamiskõlblike kogukulude arvutus

Rahastamiskõlblike kogukulude summa abil, mis saadakse pärast määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 61 sätestatud nõuete arvessevõtmist, tuleks veenduda, kas projekt on jõudnud määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 100 kohaselt suurprojekti künniseni.

Valida sobiv variant ja lisada nõutav teave. Mittetulundusliku tegevuse puhul valida määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 3 punktis b nimetatud meetod ja määrata diskonteeritud puhastulu proportsionaalseks kohaldamiseks 100 %.

Potentsiaalse puhastulu arvutamise meetod

Asjaomase sektori, allsektori või tegevuse tüübi korraldusasutuse valitud kasutatav meetod (24) (märkige ainult üks märkeruut)

Diskonteeritud puhastulu arvutus

<type='C' input='M'>

Kindlamääralise protsendi meetod

<type='C' input='M'>

Vähendatud kaasrahastamismäära meetod

<type='C' input='M'>

Diskonteeritud puhastulu arvutus (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 3 punkt b)

 

 

Väärtus

1.

Rahastamiskõlblikud kogukulud enne määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 61 sätestatud nõuete arvessevõtmist (eurodes, diskonteerimata)

(punkti C.1.12 alapunkt C)

<type='N' input='G'>

2.

Diskonteeritud puhastulu proportsionaalne kohaldamine (%) (kui kohaldatav) = (E.1.2.9)

<type='N' input='M'>

3.

Rahastamiskõlblikud kogukulud pärast määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 61 sätestatud nõuete arvessevõtmist (eurodes, diskonteerimata) = (1) * (2)

Suurim avaliku sektori toetus peab olema kooskõlas riigiabi eeskirjade ja antava abi kogusummaga, mis on eespool sätestatud (kui on kohaldatav).

<type='N' input='M'>

Kindlamääralise protsendi meetod või vähendatud kaasrahastamismäära meetod (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 3 punkt a ja artikli 61 lõige 5)

 

 

Väärtus

1.

Rahastamiskõlblikud kogukulud enne määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 61 sätestatud nõuete arvessevõtmist (eurodes, diskonteerimata)

(punkti C.1.12 alapunkt C)

<type='N' input='G'>

2.

Kindlamääraline puhastulu nagu on määratud määruse (EL) nr 1303/2013 V lisas või delegeeritud õigusaktides (FM) (%)

<type='N' input='M'>

3.

Rahastamiskõlblikud kogukulud pärast määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 61 sätestatud nõuete arvessevõtmist (eurodes, diskonteerimata) = (1) × (1–FM) (25)

Suurim avaliku sektori toetus peab olema kooskõlas riigiabi eeskirjade ja antava abi kogusummaga, mis on eespool teatatud (kui on kohaldatav).

<type='N' input='M'>

D.   TEHTUD TEOSTATAVUSUURINGUD, SH VARIANDIANALÜÜS, JA TULEMUSED

D.1.   Nõudluse analüüs

Esitada kokkuvõte nõudluse analüüsist, sealhulgas eeldatav nõudluse kasvumäär, et näidata projekti nõudlust kooskõlas käesoleva määruse III lisas sätestatud lähenemisviisiga (kulude ja tulude analüüsi tegemise metoodika). Tuleb esitada vähemalt järgmine teave:

i)

prognooside tegemise metoodika;

ii)

eeldused ja baasväärtused (näiteks varasem liiklus ja tulevane eeldatav liiklus ilma projekti rakendamata);

iii)

valitud variantidega seotud prognoosid (asjakohasel juhul);

iv)

pakkumispoolseid asjaolusid, sealhulgas olemasolevate varude ja eeldatavate (taristu) arengute analüüsi;

v)

võrgustiku mõju (kui see on olemas).

Tootmisinvesteeringute puhul kirjeldada sihtturgusid ja esitada kokkuvõte nõudluse analüüsist, sealhulgas nõudluse kasvumäär, mis on vastavalt vajadusele jaotatud liikmesriikide kaupa ja eraldi tervikuna käsitletud kolmandate riikide kaupa.

<type='S' maxlength='10500' input='M'>

D.2.   Variandianalüüs

D.2.1   Kirjeldada teostatavusuuringutes kaalutud alternatiivseid variante (kuni 2–3 lk) kooskõlas käesoleva määruse III lisas sätestatud lähenemisviisiga (kulude ja tulude analüüsi tegemise metoodika). Tuleb esitada vähemalt järgmine teave

i)

Kaalutud variantide investeerimise ja tegevuse kogukulud.

ii)

Mastaabi variandid (tehniliste, tegevuslike, majanduslike, keskkondlike ja sotsiaalsete kriteeriumide alusel) ning välja pakutud taristu asukoha variandid.

iii)

Tehnilised variandid — komponendi ja süsteemi kohta.

iv)

Iga variandiga seotud riskid, sealhulgas kliimamuutuste mõjuga ja äärmuslike kliimatingimustega seotud riskid.

v)

Kaalutud variantide majandusnäitajad (vajaduse korral) (26);

vi)

Kõigi kaalutud variantide eeliste ja puuduste kokkuvõtlik tabel.

Lisaks tuleb tootmisinvesteeringute puhul esitada andmed tulemuslikkuse kaalutluste kohta (nt ettevõtte tulemuslikkus enne investeeringut (ühikut aastas) võrdluskuupäev, tulemuslikkus pärast investeeringut (ühikut aastas), tulemuslikkuse kasutamise määra prognoos).

<type='S' maxlength='10500' input='M'>

D.2.2   Täpsustada parima lahenduse valimisel kasutatud kriteeriume (nende tähtsuse järjekorras ja nende hindamise meetodi alusel, mis väljendab kliimamuutustele tundlikkuse ja riskihindamise ning vastavalt vajadusele keskkonnamõju hindamise/keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluste tulemusi (vt punkt F allpool)) ning esitada valitud variandi lühipõhjendus kooskõlas käesoleva määruse III lisaga (kulude ja tulude analüüsi tegemise metoodika)  (27)

<type='S' maxlength='7000' input='M'>

D.3.   Valitud variandi teostatavus

Esitada valitud variandi teostatavuse lühikokkuvõte, mis hõlmab järgmisi peamisi mõõtmeid: institutsionaalne, tehniline, keskkondlik ja kasvuhoonegaaside heide, kliimamuutuste mõju ning projektiga seotud riskid (kui see on kohaldatav) ja muud asjaolud, võttes arvesse kindlaks määratud riske, et tõendada projekti teostatavust. Tabeli täitmisel osutada asjakohastele dokumentidele.

D.3.1   Institutsionaalsed asjaolud

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

D.3.2   Tehnilised asjaolud, sealhulgas asukoht, põhitaristu projekteeritud suutlikkus, projekti ulatuse ja suuruse põhjendus prognoositud nõudluse alusel, kliimatingimuste ja loodusõnnetuste riskihinnangu alusel tehtud valikute põhjendus (vastavalt vajadusele), investeerimis- ja tegevuskulude prognoosid

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

D.3.3   Keskkonnamõju ja kliimamuutuste mõju leevendamine (kasvuhoonegaaside heide) ning kohandamise asjaolud (vastavalt vajadusele)

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

D.3.4   Muud asjaolud

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

Täita võrdlustabel allpool

Teostatavusuuringute (või tootmisinvesteeringu puhul äriplaani) peamine mõõde

Viited (alusdokumendid ja peatükk/jaotis/lehekülg, kust võib leida konkreetset teavet ja konkreetseid andmeid)

Nõudluse analüüs

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

Variandianalüüs

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

Institutsionaalne

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

Tehniline

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

Keskkonna- ja kliimamuutuste mõjuga kohanemine ning selle leevendamine ja vastupidavus katastroofidele (vastavalt vajadusele)

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

Muud asjaolud

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

Lisaks esitatud kokkuvõtlikele andmetele tuleb selle taotlusega esitada 4. liites sätestatud teostatavusuuringute dokument.

E.   KULUDE JA TULUDE ANALÜÜS, SEALHULGAS FINANTS- JA MAJANDUSANALÜÜS, NING RISKIHINDAMINE

Käesolev jaotis peaks tuginema käesoleva määruse III lisale (kulude ja tulude analüüsi tegemise metoodika). Lisaks esitatud kokkuvõtlikele andmetele tuleb selle taotlusega esitada 4. liites sätestatud täielik kulude ja tulude analüüsi dokument.

E.1.   Finantsanalüüs

E.1.1.   Esitada metoodika lühikirjeldus (kuni 2–3 lk) (käesoleva määruse III lisa (kulude ja tulude analüüsi tegemise metoodika) ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014  (28) III jao (meetodid diskonteeritud puhastulu arvutamiseks sellise tegevuse puhul, tänu millele tekib puhastulu) nõuete täitmise kirjeldus ning metoodikate kohaldamise erandid; kõik käitamiskulude, kapitali asendamise kulude, tulude ja jääkväärtuse kohta tehtud peamised eeldused, kasutatud makromajanduslikud parameetrid, arvutuste käigus kaalutud sammud, analüüsi tegemiseks kasutatud andmed) ja finantsanalüüsi käigus tehtud olulised tähelepanekud, seahulgas rahalise jätkusuutlikkuse analüüsi tulemused, millega tõendatakse, et projekti raha ei saa tulevikus otsa (kinnitada projekti toetusesaaja, selle omanike ja/või riigiasutuste võetud kohustusi rahastada investeeringut, tegevus- ja asenduskulusid ning võimaluse korral esitada rahalise jätkusuutlikkuse tabelid, kus on märgitud rahavoogude prognoosid võrdlusperioodi vältel:

<type='S' maxlength='10500' input='M'>

E.1.2.   Finantsanalüüsi kulude ja tulude analüüsil kasutatavad peamised asjaolud ja parameetrid (kõik väärtused eurodes)  (29)

 

Põhilised asjaolud ja parameetrid

Väärtus

 

1

Võrdlusperiood (aastat)

<type='N' input='M'>

2

Rahaline diskontomäär (%) (30)

<type='P' input='M'>

 

Põhilised asjaolud ja parameetrid

Väärtus Diskonteerimata

Väärtus Diskonteeritud (nüüdispuhasväärtus)

Kulude ja tulude analüüsi dokumendile osutamine

(peatükk/jaotis/lehekülg)

3

Kogumaksumus ilma ettenägematute kuludeta

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

<type='S' maxlength='500' input='M'>

4

Jääkväärtus

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

<type='S' maxlength='500' input='M'>

5

Tulud

 

<type='N' input='M'>

<type='S' maxlength='500' input='M'>

6

Käitamis- ja asenduskulud (31)

 

<type='N' input='M'>

<type='S' maxlength='500' input='M'>

Diskonteeritud puhastulu proportsionaalne kohaldamine  (32)

7

Puhastulu = tulud – tegevus- ja asenduskulud + jääkväärtus = (5) – (6) + (4)

 

<type='N' input='G'>

<type='S' maxlength='500' input='M'>

8

Investeerimise kogukulud – puhastulu = (3) – (7)

 

<type='N' input='G'>

<type='S' maxlength='500' input='M'>

9

Diskonteeritud puhastulu proportsionaalne kohaldamine (%) = (8)/(3)

<type='P' input='G'>

<type='S' maxlength='500' input='M'>

*

Kui käibemaks on sissenõutav, ei tohi kulude ja tulude näitajate puhul käibemaksu arvesse võtta.

E.1.3.   Finantsanalüüsi põhinäitajad kulude ja tulude analüüsi dokumendi kohaselt

 

Ilma Euroopa Liidu abita

A

Euroopa Liidu abiga

B

Osutamine kulude ja tulude analüüsi dokumendile (peatükk/jaotis/lehekülg)

1.

Rahaline tulumäär (%)

<type='P' input='M'>

FRR(C) (33)

<type='P' input='M'>

FRR(K) (34)

<type='S' maxlength='500' input='M'>

2.

Nüüdispuhasväärtus (eurodes)

<type='N' input='M'>

FNPV(C)

<type='N' input='M'>

FNPV(K)

<type='S' maxlength='500' input='M'>

Kui suurprojekti suur rahaline kasumlikkus (s.o FRR(C)) on oluliselt suurem rahalisest diskontomäärast, tuleb Euroopa Liidu panust põhjendada kooskõlas käesoleva määruse III lisaga.

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

Tootmisinvesteeringute puhul esitada FRR(Kp) (35) arvutuse ja selle võrdluse tulemused kõnealuse sektori prognoositava kasumlikkuse riiklike võrdlusalustega.

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

E.1.4.   Tariifistrateegia ja taskukohasus (vastavalt vajadusele)

E.1.4.1.   Kui projekt tekitab eeldatavasti tulu tariifide või kasutajate makstavate tasude kaudu, siis märkida tasude süsteemi andmed (tasude tüübid ja tasemed, tasude määramise aluseks olev põhimõte või Euroopa Liidu õigusakt).

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

E.1.4.2   Kas tasud katavad projekti tegevuskulud, sealhulgas hooldus- ja asenduskulud (36)? <type='C' input='M'>

Jah

Ei

Märkida andmed, osutades tariifistrateegiale. Kui vastus on ei, siis märkida osakaal, milles tegevuskulud kaetakse, ja rahastamisallikad, kui kulusid ei kaeta. Kui antakse tegevustoetust, siis esitada selle kohta andmed. Kui tasusid ei ole ette nähtud, siis selgitada, kuidas tegevuskulud kaetakse.

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

E.1.4.3.   Kui erinevatele kasutajatele on määratud erinevad tasud, siis kas need on proportsionaalsed projekti erineva kasutusega/tegeliku tarbimisega? (Andmed esitada tekstikastis) <type='C' input='M'>

Jah

Ei

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

E.1.4.4   Kas tasud on proportsionaalsed kasutajate tekitatud saastatusega? (Andmed esitada tekstikastis) <type='C' input='M'>

Jah

Ei

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

E.1.4.5   Kas arvesse on võetud tasude taskukohasust kasutajatele? (Andmed esitada tekstikastis) <type='C' input='M'>

Jah

Ei

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

E.2.   Majandusanalüüs

E.2.1.   Esitada metoodika lühikirjeldus (kuni 2–3 lk) (kirjeldus kulude ja tulude analüüsi metoodika rakendusaktile vastavuse kohta ning metoodika kohaldamise erandite kohta, kulude suuruse määramisel tehtud peamiste eelduste kohta (sealhulgas arvesse võetud asjakohased kulukomponendid — investeerimiskulud, asenduskulud, tegevuskulud), majandusliku kasu kohta ja välistegurite kohta, sealhulgas keskkonna ja kliimamuutuste mõju leevendamisega (sealhulgas vastavalt vajadusele kasvuhoonegaaside heite piirväärtused CO2 ekvivalendina) ning kliimamuutuste mõjule ja katastroofidele vastupidavusega seotud tegurid ning sotsiaalmajandusliku analüüsi käigus tehtud olulised tähelepanekud ja vastavalt vajadusele selgitus suhte kohta keskkonnamõju analüüsiga (vt punkt F allpool):

<type='S' maxlength='10500' input='M'>

E.2.2.   Esitada andmed analüüsi käigus kindlaks määratud majanduslike tulude ja kulude kohta koos neile määratud väärtustega:

Tulu

Ühikuväärtus (vastavalt vajadusele)

Koguväärtus

(eurodes, diskonteeritud) (37)

% kogutuludest

<type='S' maxlength='200' input='M'>

<type='S' maxlength='50' input='M'>…

<type='N' input='M'>

<type='P' input='M'>

Kokku

 

ARVUTATUD

100 %

Kulu

Ühikuväärtus (kui on asjakohane)

Koguväärtus

(eurodes, diskonteeritud)

% kogukuludest

<type='S' maxlength='200' input='M'>

<type='S' maxlength='50' input='M'>…

<type='N' input='M'>

<type='P' input='M'>

Kokku

 

ARVUTATUD

100 %

E.2.3.   Majandusanalüüsi põhinäitajad kulude ja tulude analüüsi dokumendi kohaselt

Peamised parameetrid ja näitajad

Väärtused

Osutamine kulude ja tulude analüüsi dokumendile (peatükk/jaotis/lehekülg)

1.

Sotsiaalne diskontomäär (%)

<type='P' input='M'>

<type='S' maxlength='500' input='M'>

2.

Majanduslik tulumäär ERR (%)

<type='P' input='M'>

<type='S' maxlength='500' input='M'>

3.

Majanduslik nüüdispuhasväärtus ENPV (eurodes)

<type='N' input='G'>

<type='S' maxlength='500' input='M'>

4.

Tulude ja kulude suhe

<type='N' input='G'>

<type='S' maxlength='500' input='M'>

E.2.4.   Projekti mõju tööhõivele

Esitada andmed loodavate töökohtade arvu kohta (täistööaja ekvivalendina)

Otseselt loodud töökohtade arv:

Nr (täistööaja ekvivalent)

(A)

Nende töökohtade keskmine tööaeg (kuudes) (38)

(B)

Rakendamisetapi ajal

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

Tegevusetapi ajal

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

Kaudselt loodud töökohtade arv: (ainult tootmisinvesteeringud):

Nr (täistööaja ekvivalent)

(A)

Nende töökohtade keskmine tööaeg (kuudes)

(B)

Tegevusetapi ajal

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

Kaitstud töökohtade arv (ainult toomisinvesteeringud)

<type='N' input='M'>

Puudub

Lisaks kirjeldada tootmisinvesteeringute puhul üksikasjalikult projekti oodatavat mõju Euroopa Liidu muude piirkondade tööhõivele ja tõendada, et fondidest saadav rahaline toetus ei põhjusta märkimisväärset töökohtade kaotamist senistes asukohtades Euroopa Liidus, võttes arvesse üldsätete määruse põhjendust 92 ja piirkondliku riigiabi norme.

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

E.2.5.   Märkida peamised kvantitatiivselt/rahaliselt määramatud tulud ja kulud:

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

E.3.   Riskihindamine ja tundlikkusanalüüs

E.3.1.   Esitage metoodika lühikirjeldus ja kokkuvõtlikud tulemused, sealhulgas peamised kindlaksmääratud riskid

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

E.3.2.   Tundlikkusanalüüs

Märkida kontrollitud muutujate puhul kohaldatud protsentuaalne muutus

Märkida prognoositud mõju (protsentuaalse muutusena) rahalise ja majandusliku tulemuslikkuse indeksite tulemustele.

Kontrollitud muutuja

Rahalise nüüdispuhasväärtuse (FNPV(K)) muutumine (%)

Rahalise nüüdispuhasväärtuse (FNPV(C)) muutumine (%)

Majandusliku nüüdispuhasväärtuse (ENPV) muutumine (%)

< type='S' maxlength='500' input='M'>

<type='P' input='M'>

<type='P' input='M'>

<type='P' input='M'>

 

 

 

 

 

 

 

 

Millised muutujad on määratud kriitiliseks muutujaks? Märkida, millist kriteeriumi on kohaldatud ja millist mõju avaldavad peamised muutujad peamistele näitajatele — FNPV, ENPV.

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

Millised on kriitiliste muutujate muutuvad väärtused? Esitada iga kindlaksmääratud kriitilise muutuja hinnanguline protsentuaalne muutus, mille mõjul rahaline nüüdispuhasväärtus või majanduslik nüüdispuhasväärtus on null.

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

E.3.3.   Riskihindamine

Esitada riskihindamise lühikokkuvõte, sealhulgas nende riskide loetelu, millega projekt kokku puutub, riskide maatriks (39) ja tõlgendamine ning välja pakutud riskimaandamisstrateegia ja selliste peamiste riskide ületamise eest vastutav asutus, nagu liigsed kulud, ajalised viivitused ja ebapiisav nõudlus; eritähelepanu tuleks pöörata keskkonnariskidele, kliimamuutustega seotud riskidele ja muudele loodusõnnetustega seotud riskidele.

<type='S' maxlength='3500' input='M'>

E.3.4.   Vastavalt vajadusele korraldatav täiendav hindamine

Kui koostatud on kriitiliste muutujate, kvantitatiivse riskianalüüsi või kliimatingimuste riski hindamise variantide tõenäosusjaotused, siis esitada allpool märgitud andmed.

<type='S' maxlength='3500' input='M'>

F.   KESKKONNAMÕJUANALÜÜS, VÕTTES ARVESSE KLIIMAMUUTUSTE MÕJUGA KOHANEMIST JA SELLE LEEVANDAMISE VAJADUST NING VASTUPIDAVUST KATASTROOFIDELE

F.1.   Projekti kooskõla keskkonnapoliitikaga

F.1.1   Kirjeldada, kuidas projekt aitab kaasa keskkonnapoliitika, sealhulgas kliimamuutustealaste eesmärkide saavutamisele ja võtab neid arvesse (suunisena võtta arvesse järgmist: ressursitõhusus, elurikkuse säilitamine ja ökosüsteemi teenus, kasvuhoonegaaside heite vähendamine, vastupidavus kliimamuutuste mõjule jne).

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

F.1.2   Kirjeldada, kuidas projekti puhul võetakse arvesse ettevaatuspõhimõtet, ennetavate meetmete põhimõtet, keskkonnakahju prioriteedina tekkekohas kõrvaldamise põhimõtet ja „saastaja maksab” põhimõtet.

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

F.2.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/42/EÜ  (40) (keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiiv) kohaldamine

F.2.1   Kas projekti rakendatakse muu plaani või programmi kui rakenduskava alusel? <type='C' input='M'>

Jah

Ei

F.2.2.   Kui vastus küsimusele F.2.1 on „Jah”, siis täpsustada, kas plaani puhul on korraldatud keskkonnamõju strateegilist hindamist käsitleva direktiivi kohaselt keskkonnamõju strateegiline hindamine < type= 'C' input= 'M' >

Jah

Ei

Kui vastus on „Ei”, siis esitada lühiselgitus:

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

Kui vastus on „Jah”, siis esitada keskkonnaaruande (41) ja kõnealuse direktiivi artikli 9 lõike 1 punktis b nõutud teabe mittetehniline kokkuvõte (kas interneti lingi või elektroonilise koopiana).

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

F.3.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EÜ  (42) (keskkonnamõju hindamise direktiiv) kohaldamine

F.3.1   Kui ei täideta keskkonnaõigusaktide (direktiiv 2011/92/EL ja direktiiv 2001/42/EÜ) eeltingimusi, siis tõendada määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 19 kohaselt seost kokku lepitud tegevuskavaga

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

F.3.2   Kas projekt on loetletud keskkonnamõju hindamise direktiivi lisades  (43):

Keskkonnamõju hindamise direktiivi I lisa (vt küsimus F.3.3)

Keskkonnamõju hindamise direktiivi II lisa (vt küsimus F.3.4)

Mitte kumbki lisadest (vt küsimus F.4) — märkige selgitus allpool

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

F.3.3   Kui see on hõlmatud keskkonnamõju hindamise direktiivi I lisaga, siis esitada järgmised dokumendid (6. liitena) ja kasutada allpool toodud tekstikasti lisateabe ja selgituste esitamiseks  (44):

a)

keskkonnamõju hindamise aruande mittetehniline kokkuvõte (45);

b)

teave keskkonna ametiasutustega, avalikkusega ja asjakohasel juhul ka teiste liikmesriikidega konsulteerimise kohta, mis toimub kooskõlas keskkonnamõju hindamise direktiivi artiklitega 6 ja 7;

c)

pädeva ametiasutuse väljastatud otsus kooskõlas keskkonnamõju hindamise direktiivi (46) artiklitega 8 ja 9, sealhulgas teave selle avalikustamise viisi kohta.

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

F.3.4   Kui see on hõlmatud kõnealuse direktiivi II lisaga, siis kas keskkonnamõju hindamine on ellu viidud? <type='C' input='M'>

Jah

Ei

Kui vastus on „Jah”, siis lisada punktis F.3.3 loetletud nõutavad dokumendid.

Kui vastus on „Ei”, siis esitada järgmine teave:

a)

keskkonnamõju direktiivi artikli 4 lõikes 4 nõutav otsus (mida nimetatakse „sõelumisotsuseks”);

b)

künnised, kriteeriumid või juhtumipõhised kontrollid, pärast mille korraldamist jõutakse järeldusele, et keskkonnamõju hindamine ei olnud vajalik (seda teavet ei ole vaja, kui see lisati juba eespool punktis a nimetatud otsusesse);

c)

nende põhjuste selgitamine, miks projektil ei ole olulist keskkonnamõju, võttes arvesse keskkonnamõju hindamise direktiivi III lisas loetletud asjaomaseid valikukriteeriume (seda teavet ei ole vaja, kui see on juba esitatud eespool punktis a nimetatud otsuses).

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

F.3.5   Teostusluba/ehitusluba (vajaduse korral)

F.3.5.1.   Kas projekt on juba ehitusetapis (vähemalt üks ehitustööleping)? <type='C' input='M'>

Jah*

Ei

F.3.5.2.   Kas teostusluba/ehitusluba on juba projektile väljastatud (vähemalt ühe ehitustöölepingu kohta)? <type='C' input='M'>

Jah

Ei (47)

F.3.5.3.   Kui vastus on „Jah” (punkti F 3.5.2 küsimusele), siis millisel kuupäeval

<type='D' input='M'>

F.3.5.4.   Kui vastus on „Ei” (punkti F 3.5.2 küsimusele), siis millal esitati teostusloa saamise ametlik taotlus:

<type='D' input='M'>

F.3.5.5.   Kui vastus on „Ei” (punkti F 3.5.2 küsimusele), siis täpsustada seni tehtud haldustoiminguid ja kirjeldada veel tegemata haldustoiminguid:

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

F.3.5.6.   Milliseks kuupäevaks eeldatakse lõpliku otsuse (või lõplike otsuste) tegemist?

<type='D' input='M'>

F.3.5.7.   Täpsustada pädevat asutust (või asutusi), kes on teostusloa väljastanud või selle väljastab/väljastavad:

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

F.4.   Direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta  (48) (elupaikade direktiiv) kohaldamine; Natura 2000 objektidele avalduva mõju hindamine

F.4.1.   Kas projekt omab tõenäoliselt olulist negatiivset mõju kas eraldi või koostoimes teiste projektidega Natura 2000 võrgustikku kantud või kantavatele objektidele? <type='C' input='M'>

Jah

Ei

F.4.2   Kui vastus punkti F.4.1 küsimusele on „Jah”, siis esitada:

(1)

pädeva asutuse otsus ja elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 3 kohaselt tehtud asjakohane hindamine;

(2)

kui pädev asutus on määranud kindlaks, et projekt omab olulist negatiivset mõju ühele või enamale Natura 2000 võrgustikku kantud või kantavale objektile, siis esitada:

(a)

koopia teatise standardvormist „Teave Euroopa Komisjonile kooskõlas elupaikade direktiivi (49) artikli 6 lõikega 4”, millest on teatatud Euroopa Komisjonile (keskkonna peadirektoraat) ja/või;

(b)

komisjoni arvamus elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 4 kohaselt, kui projektid omavad olulist mõju prioriteetsetele elupaikadele ja/või liikidele ning kui seda põhjendavad üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvad põhjused, mis ei ole seotud inimeste tervise, avaliku julgeoleku ja esmase tähtsusega keskkonnakasuga.

F.4.3   Kui vastus küsimusele F.4.1 on „Ei”, siis lisada pädeva asutuse täidetud 1. liite kinnitus ning kaart, millel on märgitud projekti asukoht ja Natura 2000 objektid. Muud kui taristut hõlmava suurprojekti (nt seadmete ostmine) puhul tuleks projekti allpool nõuetekohaselt selgitada ja sel juhul ei pea sellist kinnitust lisama.

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

F.5.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ  (50) (vee raamdirektiiv) kohaldamine; veekogudele avalduva mõju hindamine

F.5.1   Kui määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 19 kohaselt vastavaid eeltingimusi ei täideta, siis tõendada seost kokkulepitud tegevuskavaga

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

F.5.2   Kas projekt hõlmab pinnaveekogu füüsiliste omaduste muutmist või põhjaveetaseme muutmist, mis halvendab veekogu seisundit või takistab hea vee seisundi/potentsiaali saavutamist? <type='C' input='M'>

Jah

Ei

F.5.2.1.   Kui vastus on „Jah”, siis esitada veekogule avalduva mõju hinnang ja üksikasjalik kirjeldus selle kohta, kuidas vee raamdirektiivi artikli 4.7 kõik tingimused täideti/täidetakse.

Samuti märkida, kas projekt on asjaomase sektori riikliku/piirkondliku strateegia ja/või veemajanduskava tulemus, mille puhul võetakse arvesse kõiki asjakohaseid tegureid (näiteks keskkonnale paremad variandid, koondmõju jne)? Kui see on nii, siis esitada täielikud andmed.

<type='S' maxlength='3500' input='M'>

F.5.2.2.   Kui vastus on „Ei”, siis lisada pädeva asutuse täidetud 2. liite kinnitus. Muud kui taristut hõlmava suurprojekti (nt seadmete ostmine) puhul tuleks projekti allpool nõuetekohaselt selgitada ja sel juhul ei pea sellist kinnitust lisama.

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

F.5.3   Selgitada, kuidas projekt sobib veemajanduskava eesmärkidega, mis on asjakohaste veekogude jaoks kindlaks määratud.

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

F.6.   Vastavalt vajadusele teave teiste keskkonnadirektiivide nõuete täitmise kohta

F.6.1   Nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ  (51) (asulareovee puhastamise direktiiv) kohaldamine — asulareovee sektori projektid

(1)

Täitke taotlusvormi 3. liide (tabel, mis käsitleb vastavust asulareovee puhastamise direktiivile).

(2)

Selgitada, kuidas projekt on kooskõlas asulareovee puhastamise direktiivi rakendamise kava või programmiga.

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

F.6.2   Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (52) (jäätmete raamdirektiiv) kohaldamine — jäätmekäitlussektori projektid

F.6.2.1.   Kui määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 19 kohaselt vastavaid eeltingimusi ei täideta, siis tõendada seost kokkulepitud tegevuskavaga

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

F.6.2.2.   Selgitada, kuidas projektiga täidetakse jäätmete raamdirektiivi artiklis 1 kehtestatud eesmärgid. Eelkõige seda, kuidas on projekt kooskõlas asjakohase jäätmekavaga (artikkel 28), jäätmehierarhiaga (artikkel 4) ja kuidas projekt aitab saavutada ringlussevõtule 2020. aastaks seatud sihttasemeid (artikli 11 lõige 2).

<type='S' maxlength='3500' input='M'>

F.6.3   Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL  (53) (tööstusheidete direktiiv) kohaldamine — projektid, mille puhul nõutakse luba selle direktiivi alusel

Selgitada, kuidas projekt vastab direktiivi 2010/75/EL nõuetele, eelkõige seoses kohustusega tegutseda parimate võimalike tehnikate alusel kompleksse loa kohaselt ja võimaluse korral kõnelauses direktiivis sätestatud heite piirnormide kohaselt.

<type='S' maxlength='3500' input='M'>

F.6.4   Mis tahes muud asjakohased keskkonnadirektiivid (selgitada allpool)

<type='S' maxlength='3500' input='M'>

F.7.   Negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks ja/või kompenseerimiseks võetud meetmete maksumus, eelkõige kui nende aluseks on keskkonnamõju hindamise menetlus või muu hindamismenetlus (näiteks elupaikade direktiivi, vee raamdirektiivi või tööstusheidete direktiivi kohaselt) või riiklikud/piirkondlikud nõuded

F.7.1.   Kui sellised kulud on olemas, siis kas need on hõlmatud kulude ja tulude analüüsiga? <type='C' input='M'>

Jah

Ei

F.7.2.   Kui sellised kulud on kogumaksumusega hõlmatud, siis prognoosida negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks ja/või kompenseerimiseks võetud meetmete maksumust.

%

<type='P' input='M'>

Kirjeldada lühidalt meetmeid

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

F.8.   Kliimamuutuste mõjuga kohanemine ning selle leevendamine ja vastupidavus katastroofidele

F.8.1.   Selgitada, kuidas projekt aitab kaasa kliimamuutustealaste sihttasemete saavutamisele kooskõlas ELi 2020. aasta strateegiaga, sealhulgas esitada teave kliimamuutustega seotud kulude kohta kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 215/2014 I lisaga

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

F.8.2.   Selgitada, kuidas on arvesse võetud kliimamuutustega seotud riskide, nende mõjuga kohanemise ja mõju leevendamise kaalutlusi ning vastupidavust katastroofidele.

(Suunisena kaaluda järgmisi küsimusi: kuidas hinnati kasvuhoonegaaside välismõju mahtu ja süsinikdioksiidi väliskulusid? Milline on kasvuhoonegaaside varikulu ja kuidas on see majandusanalüüsi kaasatud? Kas kaalutud on vähem süsinikdioksiidi tekitavat või taastuvatel energiaallikatel põhinevat alternatiivi? Kas projekti ettevalmistamise ajal on ellu viidud kliima riskihindamine või haavatavuse sõeluuring? Kas keskkonnamõju strateegilise hindamise ja keskkonnamõju hindamise käigus on võetud arvesse kliimamuutusteküsimusi ja kas asjaomased riiklikud ametiasutused on neid kontrollinud? Kuidas võeti analüüsil ja asjakohaste variantide loetelus arvesse kliimaküsimusi? Kuidas on projekt seotud kliimamuutuste mõjuga kohanemise riikliku ja/või piirkondliku strateegiaga? Kas projektil on koostoimes kliimamuutustega ümbruskonnale positiivset ja/või negatiivset mõju? Kas kliimamuutused on mõjutanud projekti asukohta?) (54)

<type='S' maxlength='3500' input='M'>

F.8.3.   Selgitada, millised meetmed on võetud, et tagada projekti raames vastupidavus praegustele ja tulevastele kliimamuutustele

(Suunisena kaaluda järgmisi küsimusi: kuidas võeti kliimamuutusi arvesse projekti ja selle komponentide koostamisel, näiteks välismõju puhul (näiteks tuulekoormus, lumekoormus, temperatuurierinevused) ja mõju puhul (näiteks kuumalained, äravool, üleujutusoht ning pikemad kuivad perioodid, mis mõjutavad näiteks pinnase omadusi)?)

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

G.   RAHASTAMISKAVA, MILLES ON NÄIDATUD KAVANDATUD RAHASTAMISVAHENDID JA KAVANDATUD TOETUS FONDIDEST, EUROOPA INVESTEERIMISPANGAST JA KÕIKIDEST MUUDEST RAHASTAMISALLIKATEST KOKKU KOOS FÜÜSILISTE JA FINANTSNÄITAJATEGA EDUSAMMUDE JÄLGIMISEKS, VÕTTES ARVESSE AVASTATUD RISKE

G.1.   Kavandatud rahastamisvahendid ja kavandatud toetus fondidest, Euroopa Investeerimispangast ja muudest rahastamisallikatest kokku

G.1.1.   Kaasrahastamise allikad

Projekti investeerimise kogukulud tuleb katta järgmistest allikatest.

Kogu investeeringukulu rahastamise allikas (eurodes)

 

Millest (teadmiseks)

Kogumaksumus

[C.1.12.(A)]

Euroopa Liidu toetus (55)

Riigi avalik sektor (või samaväärne)

Riigi erasektor

Muud allikad (täpsustage)

EIP/EIFi laenud:

(a) = (b) + (c) + (d) + (e)

(b)

(c)

(d)

(e)

(f)

<type='N' input='G'>

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

G.1.2.   Komisjonile deklareeritavate rahastamiskõlblike kogukulude iga-aastane kava (edusammude jälgimise rahaline näitaja)

Komisjonile deklareeritavad rahastamiskõlblikud kogukulud esitatakse allpool iga-aastase osakaaluna eurodes (hinnanguline). Rohkem kui ühe rakenduskava raames kaasrahastatud suurprojekti puhul esitatakse iga-aastane kava eraldi iga rakenduskava kohta. Rohkem kui ühe prioriteetse suuna raames kaasrahastatud suurprojekti puhul esitatakse iga-aastane kava eraldi iga prioriteetse suuna kohta.

(eurodes)

2014

2015

2016

2017

2018

2019

2020

2021

2022

2023

Rahastamiskõlblikud kulud kokku

Rakenduskava 1 prioriteetne suund

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

<type='N' input='G'>

Rakenduskava 1 prioriteetne suund

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Rakenduskava 2 prioriteetne suund

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Rakenduskava 2 prioriteetne suund

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

G.1.3.   Euroopa Liidu muud rahastamisallikad

G.1.3.1   Kas selle projekti jaoks on esitatud taotlus mõnest muust Euroopa Liidu allikast rahastamise saamiseks (üleeuroopalise transpordivõrgu eelarve, Euroopa ühendamise rahastu, keskkonna rahastamisvahend, Horisont 2020, muud Euroopa Liidu rahastamisallikad)? <type='C' input='M'>

Jah

Ei

Kui jah, siis esitada üksikasjalikud andmed (asjaomane ELi rakenduskava, viitenumber, kuupäev, taotluse aluseks olev summa, väljastatud summa jne):

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

G.1.3.2   Kas projekt täiendab mis tahes projekti, mida on juba Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Sotsiaalfondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa ühendamise rahastust või muust Euroopa Liidu rahastamisallikast rahastatud või mida sealt tulevikus rahastatakse? <type='C' input='M'>

Jah

Ei

Kui jah, siis esitada üksikasjalikud andmed (asjaomane ELi toetuse allikas, viitenumber, kuupäev, taotluse aluseks olev summa, väljastatud summa jne):

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

G.1.3.3   Kas selle projekti jaoks on esitatud taotlus EIPst või EIFist laenu või omakapitali toetuse saamiseks? <type='C' input='M'>

Jah

Ei

Kui jah, siis esitada üksikasjalikud andmed (asjaomane rahastamisvahend, viitenumber, kuupäev, taotluse aluseks olev summa, väljastatud summa jne):

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

G.1.3.4   Kas on esitatud taotlus selle projekti varasema etapi jaoks (sealhulgas teostatavusuuringu ja ettevalmistava etapi jaoks) muust Euroopa Liidu allikast (sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Investeerimispank, Euroopa Investeerimisfond või muud Euroopa Liidu rahastamisallikad) abi saamiseks? <type='C' input='M'>

Jah

Ei

Kui jah, siis esitada üksikasjalikud andmed (asjaomane ELi toetuse allikas, viitenumber, kuupäev, taotluse aluseks olev summa, väljastatud summa jne):

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

G.1.4.   Kas taristut ehitatakse avaliku ja erasektori partnerluse kaudu  (56) ? <type='C' input='M'>

Jah

Ei

Kui jah, siis kirjeldada avaliku ja erasektori partnerluse vormi (s.o erasektori partneri valimise protsess, avaliku ja erasektori partnerluse struktuur, taristu omandiga seotud korraldused, sealhulgas tähtpäeval avaliku ja erasektori partnerluse korralduste lõpetamisel või muul põhjusel lõpetamisel, riskide jaotamise korraldused jne). Lisaks esitada FRR(Kp) arvutuse ja selle võrdluse tulemused kõnealuse sektori prognoositava kasumlikkuse riiklike võrdlusalustega.

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

G.1.5.   Kui projekti rahastamiseks kasutatakse rahastamisvahendeid,  (57) siis kirjeldada rahastamisvahendite vormi (omakapitali või võla vahendid):

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

G.1.6   Euroopa Liidu abist projekti rakendamisele avalduv mõju

Kas Euroopa Liidu abi:

a)

kiirendab projekti rakendamist? <type='C' input='M'>

Jah

Ei

Kui jah, siis täpsustada, kuidas ja millises ulatuses see rakendamist kiirendab. Kui ei, siis selgitada.

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

b)

on projekti rakendamiseks määrava tähtsusega? <type='C' input='M'>

Jah

Ei

Kui jah, siis täpsustada, kui palju see rakendamisele kaasa aitab. Kui ei, siis põhjendada Euroopa Liidu toetuse vajadust.

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

G.2.   Väljundnäitajad  (58) ja füüsilised näitajad edusammude jälgimiseks

Loetleda järgnevas tabelis väljundnäitajad, sealhulgas ühised näitajad, nagu on täpsustatud rakenduskava(de)s ja muud füüsilised näitajad edusammude jälgimiseks. Teabe hulk sõltub projektide keerukusest, kuid esitada tuleb üksnes põhinäitajad.

Rakenduskava (komisjoni viitenumber)

Prioriteetne suund

Näitaja nimi

Mõõtühik

Sihtväärtus suurprojekti puhul

Sihttaseme aasta

<type='S' input='S'>

<type='S' input='S'>

Ühine: <type='S' input='S'>

Muu: <type='N' input='M'>

Ühine: <type='S' input='S'>

Muu: <type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

G.3.   Riskihindamine

Esitada lühikokkuvõte peamistest riskidest projekti eduka füüsilise ja finantsrakendamise jaoks ning kavandatud riskimaandamismeetmetest.

<type='S' maxlength='3500' input='M'>

H.   SUURPROJEKTI RAKENDAMISE AJAKAVA

Kui rakendamisperiood on programmitööperioodist eeldatavasti pikem, siis tuleb esitada nende etappide ajakava, millele fondidest perioodil 2014–2020 toetust taotletakse.

H.1.   Projekti ajakava

Esitada allpool üldprojekti arendamise ja rakendamise ajakava ning lisada peamiste töökategooriate kokkuvõtlik ajakava (s.o võimaluse korral Gantti graafik). Kui taotlus on seotud projekti etapiga, siis märkida selgelt üldprojekti osade tabelisse, millist abi selle taotlusega soovitakse:

 

Alguskuupäev

(A) (59)

Lõpetamiskuupäev

(B) (59)

1.

Teostatavusuuringud (või tootmisinvesteeringute puhul äriplaan):

<type='D' input='M'>

<type='D' input='M'>

2.

Kulude ja tulude analüüs:

<type='D' input='M'>

<type='D' input='M'>

3.

Keskkonnamõju hindamine:

<type='D' input='M'>

<type='D' input='M'>

4.

Projekteerimisuuringud:

<type='D' input='M'>

<type='D' input='M'>

5.

Hankedokumendi/-dokumentide koostamine:

<type='D' input='M'>

<type='D' input='M'>

6.

Hankemenetlus(ed):

<type='D' input='M'>

<type='D' input='M'>

7.

Maa omandamine:

<type='D' input='M'>

<type='D' input='M'>

8.

Arendusluba:

<type='D' input='M'>

<type='D' input='M'>

9.

Ehitusetapp/-leping:

<type='D' input='M'>

<type='D' input='M'>

10.

Tegevusetapp:

<type='D' input='M'>

<type='D' input='M'>

H.2.   Projekti tähtpäev

Kirjeldada projekti ajakava (J.1) tehnilise ja rahalise edenemise seisukohast ja projekti praegust tähtaega järgmiste jaotiste all:

H.2.1.   Tehniline (otstarbekusuuringud, projekti koostamine jne):

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

H.2.2.   Halduslik, osutades vähemalt nõutavatele lubadele, näiteks keskkonnamõju hindamine, arendusluba, territoriaalsed/planeerimisotsused, maa ostmine (asjakohasel juhul), riigihanked jne:

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

H.2.3   Riigihanked:

Märkida tabelis allpool nõutud teave

Lepingu nimetus

Lepingu tüüp (ehitustöö-/tarne-/teenusleping)

Väärtus (tegelik või prognoositav)

Lepingu eest vastutav asutus

Pakkumuse avaldamise kuupäev (tegelik või planeeritud)

Pakkumuste hindamise lõpetamise kuupäev (tegelik või planeeritud)

Lepingu allkirjastamise kuupäev (tegelik või planeeritud)

Viide (Euroopa Liidu Teataja jne) asjakohasel juhul

<type='N' input='M'>

<type='S' input='S'>

<type='N' input='M'>

<type='S' maxlength='300' input='M'>

<type='D' input='M'>

<type='D' input='M'>

<type='D' input='M'>

<type='S' maxlength='00' input='M'>

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

H.2.4.   Rahaline (liikmesriigi avaliku sektori kuludega, taotluse aluseks olevate või antud laenudega jne seotud kohustuse võtmise otsused — esitada viited):

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

H.2.5.   Kui projekt on juba alanud, siis märkida käimasolev rakendamisetapp:

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

I.   KAS PROJEKTI SUHTES KOHALDATAKSE KOHTUMENETLUST, SEST SEE EI VASTA LIIDU ÕIGUSAKTIDELE? <type='C' input='M'>

Jah

Ei

Kui jah, siis märkida üksikasjad ja põhjendada sellega seoses kavandatud rahalist toetust Euroopa Liidu eelarvest:

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

J.   KAS ETEVÕTJA SUHTES ON VAREM ALGATATUD VÕI ON PRAEGU KÄIMAS MENETLUS (60) LIIDU TOETUSE SISSENÕUDMISEKS PÄRAST TOOTMISTEGEVUSE ÜMBERPAIGUTAMIST VÄLJAPOOLE PROGRAMMIPIIRKONDA? <type='C' input='M'>

Jah

Ei

Kui jah, siis märkida üksikasjad ja põhjendada sellega seoses projektile liidu eelarvest kavandatud rahalist toetust:

<type='S' maxlength='3500' input='M'>

K.   PROJEKTI ETTEVALMISTAMISSE JASPERSI KAASAMINE

K.1.   Kas JASPERS on aidanud kaasa kõnealuse projekti mis tahes osa ettevalmistamisele? <type='C' input='M'>

Jah

Ei

K.2.   Kirjeldada projekti neid osi, kuhu JASPERS panustas (näiteks keskkonnanõuete täitmine, hanked, tehnilise kirjelduse läbivaatamine, kulude ja tulude analüüs).

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

L.   PROJEKTI STAATUS MÄÄRUSE (EL) NR 1303/2013 ARTIKLI 102 SEISUKOHAST

L.1.   Kui projekt esitatakse kooskõlas artikli 102 lõikes 2 kirjeldatud menetlusega, siis kas sõltumatud eksperdid on projekti kvaliteedi läbi vaadanud? <type='C' input='M'>

Jah

Ei

Kui jah, siis esitada täpsemad andmed ja põhjendada Euroopa Komisjonile projekti esitamise menetluse muutmist:

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

M.   TAOTLUSVORMI LÄBIVAATAMISTE KOKKUVÕTE SUURPROJEKTI MUUTMISE KORRAL

<type='S' maxlength='3500' input='M'>

N.   PÄDEVA RIIKLIKU ASUTUSE TOETUS

Kinnitan, et käesolevas vormis esitatud teave on täpne ja õige.

Nimi

<type='S' maxlength=255 input='M'>

Allkiri (allkirjastatud elektrooniliselt SFC2014 kaudu)

<type='S' input='G'>

Organisatsioon (korraldusasutus(ed))

<type='S' maxlength=1000 input='M'>

Kuupäev

<type='D' input='G'>


(1)  Väljaelementide seletus:

 

type (tüüp): N = number, D = kuupäev, S = string, C = märkeruut, P = protsendimäär;

 

input (sisestus): M = käsitsi, S = valiku hulgast, G = sisestati süsteemis;

 

maxlength = maksimaalne tähemärkide arv koos tühikutega.

(2)  Kui projekti rakendamise eest vastutab mitu asutust, esitatakse teave peamise abisaaja kohta (ülejäänud nimetatakse punktis A.5).

(3)  Kui avaliku ja erasektori partnerluse projekti korral valitakse erasektori partner pärast tegevuse heakskiitmist ja ta saab toetusesaajaks kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 63 lõikega 2, peab see punkt sisaldama teavet tegevuse algatanud avalik-õigusliku asutuse (s.o hankeasutus) kohta..

(4)  Komisjoni soovitus 2003/361/EÜ (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(5)  Avaliku ja erasektori partnerluse projekti puhul, kui erasektori partnerit ei ole veel valitud, siis peaks see jaotis sisaldama kvalifikatsiooni miinimumnõudeid, mida tuleb pakkumuse eelkvalifikatsiooni jaoks säilitada, ja nende kriteeriumide põhjendust. Taotluses tuleb kirjeldada kõiki korraldusi, mis on avaliku ja erasektori partnerluse projekti koostamiseks, järelevalveks ja haldamiseks kasutusele võetud.

(6)  Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 102 lõike 5 nõuete kohaselt.

(7)  Komisjoni 7. märtsi 2014. aasta rakendusmääruse (EL) nr 215/2014 (millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta) rakenduseeskirjad seoses kliimamuutuste alase eesmärgi raames antavate toetuste metoodika, tulemusraamistiku vahe-eesmärkide ja sihttasemete kindlaksmääramise ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide sekkumiskategooriate nomenklatuuriga) (ELT L 69, 8.3.2014, lk 65) I lisa.

(8)  NACE Rev.2 neljakohaline kood: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1893/2006 (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1059/2003 (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1), nagu seda on muudetud. Kasutada kõige üksikasjalikumaid ja asjakohasemaid NUTS III koode. Kui projekt mõjutab mitut üksikut NUTS III tasandi ala, kaaluda NUTS III või kõrgema tasandi koodide kasutamist.

(10)  Uusehitis = 1; laiendus = 2; ümberehitamine/ajakohastamine = 3; asukoha muutmine = 4; ülevõtmise teel rajamine = 5.

(11)  Kombineeritud nomenklatuur (CN), nõukogu määrus (EMÜ) nr 2658/87 (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

(12)  Kui avaliku ja erasektori partnerluse projektide puhul ei ole erasektori partnerit veel valitud ja ta vastutab asukoha tagamise eest, ei pea taotluse esitaja projektipiirkonda kindlaksmääravat kaarti esitama.

(13)  Esitada geograafilised võrdlusandmed 5. liites projekti kujutava vektorina, mis sisaldab vastavalt vajadusele hulktahukaid, jooni ja/või punkte, eelistatavalt vormingus Shapefile.

(14)  Programmitööperioodil 2007–2013 alustatud suurprojekt, millest üks või mitu etappi on valminud sellel programmitööperioodil ja millest käesolev projekt on üks etapp, mis teostatakse ja lõpetatakse programmitööperioodil 2014–2020, või programmitööperioodil 2014–2020 alustatud suurprojekt, millest see projekt on etapp, mis lõpetatakse käesoleval perioodil, samas kui järgmise etapiga jõutakse lõpule käesoleval või järgneval programmitööperioodil.

(15)  Energiavaldkonna puhul: kas projekt on määratletud ühist huvi pakkuva projektina vastavalt määrusele (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/200? Transpordivaldkonna puhul: kas projekt on hõlmatud määrusega (EL) nr 1315/2013(üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL?

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289).

(17)  Välja arvatud juhul, kui kehtivad projektipõhised eeskirjad, näiteks riigiabi.

(18)  Kõnealune taotlus ei asenda abist komisjonile teatamist aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohaselt. Komisjoni positiivne otsus määruses (EL) nr 1303/2013 nimetatud suurprojekti suhtes ei kujuta endast riigiabi heakskiitmist.

(19)  Brutotoetusekvivalent tähendab abi diskonteeritud väärtust protsendina rahastamiskõlblike kulude diskonteeritud väärtusest, mis arvutatakse abi andmise ajal sellel kuupäeval kohaldatava võrdlusmäära alusel.

(20)  Riigiabieeskirjad sisaldavad sätteid rahastamiskõlblike kulude kohta. Sellesse veergu peaksid liikmesriigid märkima kohaldatud riigiabieeskirjade alusel rahastamiskõlblike kulude kogusumma.

(21)  Komisjoni otsus 2012/21/EL, 20. detsember 2011, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes (ELT L 7, 11.1.2012, lk 3).

(22)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1370/2007, 23. oktoober 2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, 3.12.2007, lk 1).

(23)  Komisjoni talitused andsid liikmesriikidele suunised, et hõlbustada hindamist, kui taristuinvesteeringud hõlmavad riigiabi. Selleks on komisjoni talitused koostanud analüüsitabelid. Praegu valmistatakse ette riigiabi mõistet käsitlevat teatist. Komisjon kutsub liikmesriike üles kasutama analüüsitabeleid või muid meetodeid, et selgitada, miks arvatakse, et toetus ei hõlma riigiabi andmist.

(24)  Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 nõuete kohaselt.

(25)  Vähendatud kaasrahastamismäära meetodi korral seda valemit ei kasutata (kindlamääralist protsenti kajastatakse prioriteetse suuna kaasrahastamise määra kohaldamisega, mille tulemuseks on ERDFi/CFi väiksem osalus rahastamises) ja abikõlblikud kogukulud on võrdsed punktis 1 nimetatud summaga

(26)  Kui väljund ja välismõju on eri variantide puhul erinevad (eeldades, et kõigil variantidel on sama eesmärk), näiteks tahkete jäätmete projektide puhul, soovitatakse kasutada parima variandi valimiseks kõigi peamiste variantide puhul lihtsustatud kulude ja tulude analüüsi ning valiku tegemisel peaksid olema määrava tähtsusega projekti majandusnäitajad, nt majanduslik nüüdispuhasväärtus.

(27)  Avaliku ja erasektori partnerluse projekti puhul peaks see hõlmama hankemeetodi valimise põhjendust, sealhulgas avaliku sektori mõistlike võrdlusaluste kuludele vastava tulu analüüsi abil.

(28)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 480/2014, 3. märts 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta (ELT L 138, 13.5.2014, lk 5).

(29)  Kõik näitajad peavad vastama kulude ja tulude analüüsi dokumendile. Kulude ja tulude analüüs tuleks koostada eurodes või kohalikus vääringus, märkides selgelt ära vahetuskursi.

(30)  Eelistatavalt reaalse määra alusel.

(31)  Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artikli 17 tähenduses.

(32)  Seda ei kohaldata: 1) projektide suhtes, mille puhul kohaldatakse aluslepingu artikli 107 tähenduses riigiabi eeskirju (vt punkt G1) kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõikega 8; 2) kui kasutatakse püsimäära (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 3 punkt a) või vähendatud kaasrahastamismäära (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõige 5) ning 3) kui tegevus- ja asenduskulude nüüdisväärtuste summa on suurem kui tulude nüüdisväärtus, ei käsitata projekti puhastulu tekitavana, mistõttu võib punkte 7 ja 8 võib ja diskonteeritud puhastulu proportsionaalse kohaldamise väärtuseks tuleks määrata 100 %.

(33)  FRR(C) tähistab investeeringu rahalist kasumlikkust.

(34)  FRR(K) tähistab riikliku kapitali rahalist kasumlikkust.

(35)  FRR(Kp) tähistab oma projektiedendaja kapitali rahalist kasumlikkust.

(36)  Sealhulgas suuremad kulud projekti majandusliku eluea vältel, mis on põhjustatud kliimamuutuste mõjust ja muudest looduskatastroofidest (vastavalt vajadusele).

(37)  Tabelis esitatud kulude ja tulude diskonteeritud väärtuste summa peaks võrduma majandusliku nüüdispuhasväärtusega.

(38)  Alaliste töökohtade puhul trükkida kuudes kestuse asemel „alaline”.

(39)  Avaliku ja erasektori partnerluse projekti puhul tuleks lisada avaliku ja erasektori partnerluse korralduste raames määratud riskimaatriks (kui tegevuse kohta on juba hankemenetlus korraldatud) või avaliku ja erasektori partnerluse korralduste raames ette nähtud riskide jaotamine (kui tegevuse kohta ei ole veel hankemenetlust korraldatud).

(40)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ, 27. juuni 2001, teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30).

(41)  Koostatud direktiivi 2001/42/EÜ artikli 5 ja I lisa kohaselt.

(42)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/92/EL, 13. detsember 2011, teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1).

(43)  Kui projekt hõlmab mitut tööd/tegevust/teenust, mis liigitatakse eri kategooriatesse, tuleks teave esitada iga investeeringu kohta eraldi.

(44)  Lisateave peaks keskenduma projekti jaoks tähtsatele keskkonnamõju hindamise sellise menetluse valitud elementidele (näiteks andmete analüüs, uuringud ja hindamised, täiendavad konsultatsioonid pädevate asutuste ja avalikkusega, täiendavate kompenseerivate/leevendavate meetmete kindlaksmääramine, täiendav „sõelumisotsus” jne, kui on tõenäoline projekti muudatuste väljaselgitamine), mis on vaja ellu viia eelkõige osana mitmeetapilistest teostusloa saamise protsessidest.

(45)  Mis on koostatud direktiivi 2011/92/EL artikli 5 ja IV lisa kohaselt.

(46)  Kui keskkonnamõju hindamise menetlus on lõpule viidud õiguslikult siduva otsusega, siis kuni direktiivi 2011/92/EL artiklite 8 ja 9 kohaselt teostusloa väljastamiseni liikmesriigi kirjaliku kinnituse esitamine õigeaegse meetme kohta, millega tagatakse, et teostusluba väljastatakse hiljemalt enne tööde algust.

(47)  Ehitusetapis projektid (vastus „Jah” punkti F.3.5.1 küsimusele), millele ei ole väljastatud Euroopa Komisjonile taotluse esitamise ajal vähemalt ühe ehitustöölepingu teostusluba/ehitusluba, ei ole komisjoni jaoks vastuvõetavad

(48)  Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

(49)  Elupaikade komitees 26.4.2012 vastu võetud läbivaadatud versioon. http://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/guidance_en.htm#art6

(50)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

(51)  Nõukogu direktiiv 91/271/EMÜ, 21. mai 1991, asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40).

(52)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

(53)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL, 24. november 2010, tööstusheidete kohta (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).

(54)  Täiendavaid suuniseid kliimamuutuste mõjuga kohanemise/sellele vastupidavuse kohta vt kliimameetmete peadirektoraadi projektijuhtide suuniste aadressil http://ec.europa.eu/clima/policies/adaptation/what/docs/non_paper_guidelines_project_managers_en.pdf and the and the EIA/SEA guidance documents: http://ec.europa.eu/environment/eia/home.htm

(55)  Liidu toetus peaks olema vastavuses artikli 125 lõike 3 punktis c nimetatud lepingus kindlaks määratud summaga.

(56)  Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 62 tähenduses.

(57)  Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 tähenduses.

(58)  Nagu on nõutud määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 101 lõike 1 punktis h.

(59)  Kui see on juba täidetud, siis märkida täpne kuupäev (kui see on ainult planeeritud, märkida vähemalt kuu ja aasta).

(60)  Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 71 lõike 2 kohaselt.

1. liide (1)

NATURA 2000 OBJEKTIDE JÄRELEVALVE EEST VASTUTAVA ASUTUSE KINNITUS

Vastutav asutus

olles vaadanud läbi projekti taotluse

projekti kohta, mis asub

kinnitab, et projekt ei mõjuta tõenäoliselt NATURA 2000 objekti järgmistel põhjustel:

 

Seega ei peetud nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (2) artikli 6 lõike 3 kohast hindamist vajalikuks.

Lisatakse kaart mõõtkavas 1 100 000 (või lähimas võimalikus mõõtkavas), kus on märgitud projekti asukoht ja asjakohased NATURA 2000 objektid, kui neid on.

Kuupäev (pp.kk.aaaa):

Allkiri:

Nimi:

Ametikoht:

Organisatsioon:

(NATURA 2000 objektide järelevalve eest vastutav asutus)

Ametlik pitser:


(1)  1. liite kinnituses esitatakse asjakohas(t)e objekti(de) nimetus, viitenumber, projekti kaugus lähima(te)st Natura 2000 objekti(de)st, selle looduskaitse eesmärgid ja põhjendus, et projekt (kas eraldi või kombineeritult teiste projektidega) ei mõjuta tõenäoliselt Natura 2000 objekti/objekte, mis on lisatud või kavas lisada Natura 2000 võrgustikku, ning kui see on asjakohane, siis haldusotsus.

(2)  Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

2. liide

VEEMAJANDUSE EEST VASTUTAVA PÄDEVA ASUTUSE KINNITUS  (1)

Vastutav asutus

olles vaadanud läbi projekti taotluse

projekti kohta, mis asub

kinnitab, et projekt ei halvenda veekogu seisundit ega põhjusta vee hea seisundi/potentsiaali halvenemist järgmistel põhjustel:

 

Kuupäev (pp.kk.aaaa):

Allkiri:

Nimi:

Ametikoht:

Organisatsioon:

(vee raamdirektiivi artikli 3 lõike 2 kohaselt kindlaks määratud pädev asutus)

Ametlik pitser:


(1)  Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik) (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1) artikli 3 lõikega 2.

3. liide

TABEL, MILLES KÄSITLETAKSE NÕUETELE VASTAVUST LINNASTUTES, MILLELT NÕUTAKSE ASULAREOVEE PUHASTAMISE DIREKTIIVIGA TAOTLUSVORMI KASUTAMIST  (1)

Linnastu nimi

Suublad

Ühinemislepingu tähtajad ja üleminekuperioodid

Projekti lõpuleviimise planeeritud kuupäev

Seisund enne rakendamist (taotlusvormi alusel)

Seisund pärast rakendamist (taotlusvormi alusel)

Linnastu koormus

Kogumise kiirus

Ühenduse kiirus

Asjakohased individuaalsed süsteemid

Linnastut teenindava(te) asulareoveepuhasti(te) maht

Kasutusel olev puhastamistase

Puhastamistõhusus

Linnastu koormus

Kogumise kiirus

Ühenduse kiirus

Asjakohased individuaalsed süsteemid

Linnastut teendindava(te) asulareoveepuhasti(te) maht

Kasutusel olev puhastamistase

Puhastamistõhusus

 

SA/NA/LSA/BW/

(kk.aaaa)

(kk.aaaa)

(inimekvivalentidena)

(koormuse %-na)

(koormuse %-na)

(koormuse %-na)

(inimekvivalentidena)

 

 

(inimekvivalentidena)

(koormuse %-na)

(koormuse %-na)

(koormuse %-na)

(inimekvivalentidena)

 

 

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Selgitavad märkused (number vastab veeru numbrile):

1.

ELi kaasrahastamise taotlusesse lisatud linnastu(te) nimi/nimed. Tuleb tähele panna seda, et reoveenäitajad ja arvutused käsitleksid linnastuid ja mitte omavalitsusi, kuna linnastu võib hõlmata mitut halduslikku omavalitsust või üks omavalitsus võib olla jaotatud mitmeks linnastuks. Kui linnastu on projektiga ainult osaliselt hõlmatud, s.o osa koormusest tuleb veel käsitleda, siis küsida teavet linnastu ülejäänud koormuse hõlmamise tulevaste plaanide kohta (mis on linnastu kui terviku puhul direktiivi nõuete täitmiseks vajalik).

2.

Teave suublate ja nende valgalade kohta: „tavaline” või „tundlik” (asulareovee puhastamise direktiivi artikkel 5) „joogivee võtmine”, „suplusvesi”, „karpidega vesi”. Märkida kriteerium (vt direktiivi II lisa), kasutades järgmisi mõisteid: SA — tundlik ala; NA — tavaline ala, LSA — vähem tundlik ala, BW — kindlaks määratud suplusveed, O — muud täidetavad nõuded (SA)

3.

Ainult asjakohasel juhul — reovee kogumise ja puhastamisega hõlmatud iga linnastu ühinemislepingus määratud tähtaegade järgimine (osutage vajaduse korral nii vahe-eesmärkidele kui ka sihttasemetele). Märkida kuupäev ja direktiivi asjakohased artiklid.

4.

Kuupäev, millal plaani kohaselt ELi kaasrahastamise taotlusesse lisatud projekt rakendatakse ja lõpetatakse.

Veerud 5–11 osutavad linnastu kirjeldamisele selles ELi kaasrahastamise taotluse esitamise etapis.

5.

Linnastu koormus väljendatuna inimekvivalentides.

6.

Kogumise kiirus — koguvate kanalisatsioonisüsteemide (välja arvatud asjakohased individuaalsed süsteemid) hõlmavus, s.o koormus, mida kogumissüsteemid koguvad võrrelduna kõnealuse linnastu kogukoormusega ( %).

7.

Ühendamise kiirus — linnastut teenindava reoveepuhastiga ühendatud kogumissüsteemi kogutud koormus ( %).

8.

Asjakohased individuaalsüsteemid — asjakohaste individuaalsüsteemide poolt direktiivi artikli 3 lõike 1 kohaselt kogutud/töödeldud koormuse määr protsendina (süsteem, mis saavutab sama keskkonnakaitsetaseme ja on rajatud juhul, kui kogumissüsteemi kasutamine ei ole põhjendatud, kuna see ei tekitaks kasu keskkonnale või kuna see oleks liigselt kallis). Kui asjakohaste individuaalsüsteemide kasutamine on ette nähtud, tuleb esitada asjakohas(t)e individuaalsüsteemi(de) tüübi/tüüpide ja saavutatava puhastamise taseme kirjeldus. NB! Direktiivi eesmärk üle 2 000 inimekvivalendiga linnastute puhul on, et kogumismäära ja asjakohaste individuaalsüsteemide summa peaks hõlmama 100 % linnastu koormusest.

9.

Reoveepuhasti(te) maht inimekvivalentides.

10.

Puhastamistase — asulareoveepuhasti(te) abil linnastu(te) heitvee puhastamine, s.o primaarne, sekundaarne ja põhjalikum puhastamine (N ja P kõrvaldamine, desinfitseerimine jne).

11.

Puhastamistõhusus — vastavus I osa lisa tabelites 1 ja 2 sätestatud puhastamisnõuetele (kui see on kohaldatav).

Veerud 12–18 osutavad linnastu kirjeldusele, mis on ette nähtud pärast kaasrahastamise taotlusega hõlmatud projekti rakendamist. Veerud 13 ja 14 — märkida lisaks kogumääradele määrad, mis vastavad olemasoleva kogumissüsteemi ümberehitamisele, ja määr, mis vastab uuele ehitatud kogumissüsteemile. Kui ühendusmäär jääb pärast projekti rakendamist alla kogumismäära, tuleks esitada selle erinevuse põhjused ja tulevased investeerimisplaanid, mille abil vähendatakse erinevust (sealhulgas juhul, kui kasutajad ei soovi kogujat ühendada).

15.

Asjakohasel juhul märkida projektiga hõlmatud asjaomase individuaalsüsteemi mis tahes täiendused (ümberehitamine, uue süsteemi rajamine, täiustamine).

16.

Samuti märkida teave selle kohta, kas puhasti(d) on täiesti uus/uued, ümberehitatud või täiustatud. Puhastite maht peaks olema piisav linnastu toodetud kogu koormuse puhastamiseks. Kui asulareoveepuhasti(te) kogumaht jääb alla linnastu kogu koormuse, tuleks esitada selle põhjused (nt eeldatav koormuse suurenemine jne). Lisaks tuleks selgitada, kuidas tagatakse puhastite ülekoormuse vältimiseks puhastite kohane toimimine. Kui puhasti(te) mõõtmed on (üldjoontes) vajalikust suuremad, tuleks seda põhjendada (näiteks eeldatav koormuse suurenemine, kogumissüsteemide laiendamine, täiendavate linnastute ühendamine jne).


(1)  Nõukogu direktiiv 91/271/EMÜ, 21. mai 1991, asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40).

4. liide

TEOSTATAVUSUURINGUD (VÕI ÄRIPLAAN TOOTMISINVESTEERINGU PUHUL) NING KULUDE JA TULUDE ANALÜÜS (NAGU NÕUTAKSE PUNKTIDES D JA E)

 

5. liide

KAART, MILLEL MÄÄRATAKSE KINDLAKS PROJEKTI ALA JA GEOGRAAFILISED VÕRDLUSANDMED (NAGU NÕUTAKSE PUNKTIS B.3.1)

 

6. liide

PUNKTIS F.3.3 NÕUTUD DOKUMENDID

 


III LISA

Kulude ja tulude analüüsimise metoodika

1.   ÜLDPÕHIMÕTTED

1.1.   Kulude ja tulude analüüsi eesmärk ühtekuuluvuspoliitika kontekstis on toetada suurprojekti hindamist, et:

hinnata, kas suuprojekt on väärt kaasrahastamist (majanduslikust seisukohast);

hinnata, kas suuprojekt vajab kaasrahastamist (rahalisest seisukohast).

1.2.   Kulude ja tulude analüüs:

tehakse projekti ettevalmistamise etapis võimalikult kiiresti, üldjuhul projekti esialgse projekteerimise etapi lõpus;

on suurprojekti taotluse osa, mida võetakse arvesse koos suurprojektide kohta koostatavate teiste dokumentidega, sealhulgas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 101 lõikes 1 osutatud teavet sisaldavad dokumendid.

1.3.   Kulude ja tulude analüüs peab vastama järgmistele põhimõtetele:

kulude ja tulude analüüs tuleb teha eelnevalt kindlaks määratud poliitiliste eesmärkide kohaselt;

kulude ja tulude analüüsi jaoks tuleb määrata kindlaks asjakohane sotsiaalne kontekst ja perspektiiv (kohalik, piirkondlik, riiklik, piiriülene, ülemaailmne);

kulude ja tulude analüüsi jaoks on vajalik ühine mõõtühik (üldjuhul rahaline);

kulude ja tulude analüüsi jaoks on vaja võrrelda uue investeeringu tegemise stsenaariumit uue investeeringu tegemata jätmise stsenaariumiga (kasvumeetodil analüüs (1));

kulude ja tulude analüüsi jaoks on vaja võrdlusperioodi, mis on projekti jaoks asjakohane;

kulude ja tulude analüüsi puhul tuleb võtta arvesse investeeringu jääkväärtusi;

kulude ja tulude analüüsi puhul tuleb mõõtemääramatusega tegelemiseks teha riskihindamine.

1.4.   Suurprojekti kulude ja tulude analüüs hõlmab allpool määratud osi:

1)

konteksti kirjeldamine;

2)

eesmärkide kindlaksmääramine;

3)

projekti kindlaksmääramine;

4)

teostatavusuuringute tulemused nõudluse ja variantide analüüsiga;

5)

finantsanalüüs;

6)

majandusanalüüs;

7)

riskihindamine.

2.   KULUDE JA TULUDE ANALÜÜSI OSAD

2.1.   Projekti konteksti kirjeldamine ja eesmärkide määratlemine, projekti kindlaksmääramine, projekti teostatavus nõudluse ja variantide analüüsiga

2.1.1.   Konteksti kirjeldamine

Selleks on vaja kindlaks määrata sotsiaalsed, majanduslikud, poliitilised ja institutsioonilised aspektid. Kirjeldatavad peamised omadused on seotud järgmisega:

(1)

projektiga seotud riigi/piirkonna sotsiaalmajanduslikud tingimused;

(2)

poliitilised ja institutsionaalsed asjaolud, sealhulgas kehtivad majanduspoliitikad ja arengukavad koos nende poliitiliste eesmärkidega;

(3)

praeguse taristu sihtkapital ja teenuse osutamine;

(4)

elanikkonna taju ja ootused seoses osutatava teenusega.

2.1.2.   Projekti eesmärkide kindlaksmääramine

Projekti jaoks määratakse kindlaks selged eesmärgid, et kindlustada investeeringu vastavus olemasolevale vajadusele, ja et hinnata projekti tulemusi ning mõju. Eesmärgid tuleks võimaluste piires baasväärtuste ja sihtväärtustega arvuliselt kindlaks määrata.

Eesmärkide kindlaks määramist kasutatakse, et määrata võimaluse ja vajaduse korral kindlaks projektist saadav kasu, et hinnata projekti panust heaolusse ja rakenduskava(de) prioriteetsete suundade erieesmärkide saavutamisse.

2.1.3.   Projekti kindlaksmääramine

Suurprojekti kindlaksmääramisel võetakse arvesse määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 100 sätestatud suurprojekti määratlust ja järgmisi põhimõtteid:

1)

projekt tuleb selgelt määratleda eraldiseisva analüüsiühikuna, st et tehnilisi osi, halduslikke või rahalisi etappe, mida ei saa pidada eraldi tegevuseks, analüüsitakse kulude ja tulude hindamise raames koos suurprojekti osaks olevate teiste etappidega;

2)

mõjupiirkonda, lõplikke abisaajaid (2) ja asjaomaseid sidusrühmi, kelle heaolu on projektist saadava puhastuluga hõlmatud;

3)

rakendamise eest vastutav asutus on välja selgitatud ning tema tehnilist, rahalist ja institutsioonilist suutlikkust on analüüsitud.

2.1.4.   Projekti teostatavus nõudluse ja variantide analüüsiga

Kulude ja tulude analüüsimisel võetakse arvesse teostatavusuuringuid, mis hõlmavad üldjuhul järgmisi asjaolusid: nõudluse analüüs; variantide analüüs; olemasolev tehnoloogia; tootmiskava (sealhulgas taristu kasutamise määr); töötajate vajadus; projekti mastaap, asukoht, füüsilised sisendid, ajastus ja rakendamine ning laiendamise ja rahalise planeerimise etapid; keskkonnamõju; kliimamuutuste mõju leevendamise asjaolud (kasvuhoonegaaside heide), ressursitõhusus ning vastupidavus kliimamuutuste mõjule ja looduskatastroofidele (asjakohasel juhul).

Võetakse arvesse järgmist.

(1)

Teostatavuse analüüsis määratakse kindlaks tehniliste, majanduslike, keskkonnamõju ja kliimamuutuste mõju leevendamise ning sellega kohanemise, regulatiivsete ja institutsionaalsete asjaoludega seotud võimalikud piirangud ning vastavad lahendused. Projekt on teostatav, kui selle koostamisel täidetakse riigi, piirkonna või konkreetse objektiga seotud tehniliste, õiguslike, rahaliste või muude piirangute nõuded. Teostatavad võivad olla mitu projekti varianti.

Teostatavusuuringute kokkuvõte tuleb esitada kulude ja tulude analüüsis. Kulude ja tulude analüüs peab olema kooskõlas teostatavusuuringutes esitatud teabega.

(2)

Nõudluse analüüsis selgitatakse välja ja määratakse arvuliselt kindlaks investeerimise sotsiaalne vajadus ja selles kaalutakse vähemalt:

praegust nõudlust, lähtudes vormidest ja tegelikest andmetest;

prognoositud nõudlust makromajanduslike ja sektori prognooside ning nõudluse elastsuse hinnangute alusel seoses asjakohaste hindade, tulude ja muude peamiste määrajatega;

pakkumispoolseid asjaolusid, sealhulgas olemasolevate varude ja eeldatavate (taristu) arengute analüüsi;

võrgustiku mõju (kui see on olemas).

(3)

Variantide analüüsi eesmärk on hinnata ja võrrelda erinevaid alternatiivseid variante, mida peetakse üldiselt teostatavaks, et täita projektiga seotud praegust ja tulevast nõudlust ning et leida parim lahendus. Variante tuleks hinnata erinevate kriteeriumide alusel, sealhulgas näiteks tehnilised, institutsionaalsed, majanduslikud, keskkondlikud ja kliimamuutuste asjaolud.

Variantide analüüs tuleks teha kahes etapis; esimese etapi vältel kontrollitakse peamisi strateegilisi variante (s.o taristu tüüp ja projekti asukoht) ning teise etapi vältel konkreetseid tehnilisi lahendusi. Kui projekti rakendatakse avaliku ja erasektori partnerlusena, peaks see analüüsi teine etapp keskenduma mitmetele väljundkirjeldustele, mis võivad olla või võivad mitte olla avaliku ja erasektori partnerluse projekti väljundkirjeldustega hõlmatud. See esimene etapp tugineb üldjuhul (peamiselt kvalitatiivsetele) mitme kriteeriumi analüüsidele ja teise etapi puhul kasutatakse üldjuhul peamiselt kvantitatiivseid meetodeid.

Parima variandi valimisega seotud peamised asjaolud:

otsitava lahenduse nõuetekohaseks põhjendamiseks esitatakse tõendid selle kohta, et valitud projekt on optimaalne lahendus mitmete variantide hulgast, mida kaaluti tehnilise teostatavusuuringu jooksul;

kui eri variantidel on sama ainulaadne eesmärk ja sama või väga sarnane välismõju, siis soovitatakse valiku tegemisel tugineda toodetud väljundühiku kohta kõige väiksemate kuludega lahendusele, võttes arvesse selle variandiga seotud pikaajalise käitamise ja hoolduskulusid;

kui väljund ja välismõju on eri variantide puhul erinevad (eeldades, et neil kõigil on sama eesmärk), kutsutakse liikmesriiki tegema parima variandi valimiseks kõigi peamiste variantide kulude ja tulude lihtsustatud analüüsi, määrates kindlaks sotsiaalmajanduslikust seisukohast kõige soodsam variant, ning valik peaks lähtuma projekti majandusnäitajatest, sealhulgas selle majanduslikust nüüdispuhasväärtusest. Lihtsustatud kulude ja tulude analüüs tehakse peamiste rahaliste ja majanduslike andmete, sealhulgas nõudluse, investeerimis- ja tegevuskulude, tulude, otseste tulude ja välismõju (nagu on asjakohane) ligikaudsete prognooside alusel.

2.2.   Finantsanalüüs

Nagu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 101 lõike 1 punktis e on sätestatud, tuleb kulude ja tulude analüüsi lisada finantsanalüüs.

Finantsanalüüs peab hõlmama järgmist:

(a)

investeeringu ja riikliku kapitali rahalise kasumlikkuse hindamine;

(b)

fondidest antava kohase (maksimaalse) toetuse kindlaksmääramine;

(c)

projekti rahalise elujõulisuse (jätkusuutlikkuse) kontrollimine.

Finantsanalüüs tuleks vajaduse ja võimlause korral teha projekti omaniku ja/või käitaja seisukohast, mis võimaldab kontrollida rahavoogusid ja tagada positiivne sularahasaldo, et kontrollida rahalist jätkusuutlikkust ning arvutada projekti investeeringu ja diskonteeritud rahavoogudel põhineva kapitali rahalise tasuvuse indeksid.

Kui omaniku ja käitaja puhul ei ole tegemist ühe ja sama isikuga, tuleks teha koondfinantsanalüüs, mille puhul arvatakse välja omaniku ja käitaja vahelised rahavood.

Võimaluse korral ja vastavalt vajadusele tuleks finantsanalüüs teha püsihindadega (lähteaastal kindlaks määratud hinnad), aga suhteliste hindade eeldatud muutusi tuleks riskihindamise raames arvesse võtta.

2.2.1.   Diskonteeritud rahavoo metoodika, kasvumeetod ja muud finantsanalüüsi põhimõtted

Suurprojektide finantsanalüüsi tegemisel võetakse arvesse komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 III jaos (meetodid diskonteeritud puhastulu arvutamiseks tegevuste puhul, mis tekitavad puhastulu) kirjeldatud meetodeid, sealhulgas: diskonteeritud puhastulu arvutamise meetod (sealhulgas võrdlusperiood ja kasvumeetod) ning diskonteeritud rahavoog (sealhulgas reaalne rahaline diskontomäär).

Finantsanalüüsi tegemiseks on vaja järgmisi andmeid:

1)

investeerimiskulud, sealhulgas püsiinvesteeringud, mittepüsiinvesteeringud, sealhulgas stardikulud ja vajaduse korral töökapitalis toimuvad muutused;

2)

asenduskulud, nagu on kindlaks määratud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artikli 17 punktis a;

3)

tegevuskulud, nagu on kindlaks määratud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artikli 17 punktides b ja c;

4)

tulud, nagu on kindlaks määratud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artiklis 16;

5)

rahastamisallikad, sealhulgas (avaliku või erasektori) investori omakapital, laenudest saadud kapital (sel juhul on laenu tagasimaksed ja intress projekti jätkusuutlikkuse analüüsis projekti väljavool) ning mis tahes täiendavad rahalised vahendid nagu toetused.

Nendes sektorites, kus see on asjakohane, sealhulgas keskkonnasektoris, tuleks tariifid määrata kooskõlas põhimõttega „saastaja maksab”, võttes arvesse taskukohasust, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 III jaos (meetodid diskonteeritud puhastulu arvutamiseks tegevuste puhul, mis tekitavad puhastulu), ning kulude täielikku sissenõudmist  (3).

Kulude täieliku sissenõudmise põhimõtte järgimine seisneb selles, et:

1)

tariifide eesmärk peaks olema võimaluste piires kapitalikulude, tegevus- ja hoolduskulude, seahulgas keskkonna- ja ressursikulude sissenõudmine;

2)

tariifi struktuur maksimeerib projekti tulud enne riiklikke subsiidiume, võttes arvesse taskukohasust.

Põhimõtte „saastaja maksab” ja kulude täieliku sissenõudmise põhimõtte piirangud kasutajate maksude ja tasude puhul:

1)

ei tohiks ohustada projekti rahalist jätkusuutlikkust;

2)

peaksid üldiselt olema ajutised ja neid tuleks säilitada kuni kasutajale taskukohasuse tekkimiseni.

2.2.2.   Finantsanalüüsi tulemused

a)   Investeeringu ja riikliku kapitali rahalise kasumlikkuse hindamine

Rahaline nüüdispuhasväärtus on summa, mis saadakse projekti eeldatava investeeringu ja (diskonteeritud) tegevus- ja asenduskulude lahutamisel eeldatavate tulude diskonteeritud väärtusest.

Rahaline tulumäär on diskontomäär, mille puhul on rahaline nüüdispuhasväärtus null.

Investeeringu rahalise kasumlikkuse hindamisel prognoositakse rahalist nüüdispuhasväärust ja investeeringu rahalist tulumäära (FNPV(C) ja FRR(C)). Nende näitajate puhul võrreldakse investeerimiskulusid puhastuludega ja mõõdetakse ulatust, milles projekti puhastuludega on võimalik investeering tagasi maksta, olenemata rahastamisallikast. Mõnel juhul (seoses riigiabi ja eraettevõtjatega) on vaja arvutada FRR(Kp). Intressimakseid FNPV(C) arvutamisse ei kaasata.

Selleks et projekt vajaks fondide toetust:

peaks FNPV(C) enne ELi panust olema negatiivne ja FRR(C) peaks olema väiksem diskontomäärast, mida analüüsis kasutatakse (välja arvatud teatavad riigiabi eeskirjadega hõlmatud projektid, mille puhul see ei pruugi olla asjakohane).

Kui suurprojekti puhul võib täheldada suurt rahalist kasumlikkust (s.o FRR(C) on rahalisest diskontomäärast oluliselt suurem), peetakse seda üldreeglina piisavaks, et investor saaks projekti ilma Euroopa Liidu panuseta rakendada. Euroopa Liidu panus võib olla põhjendatud ainult juhul, kui tõendatakse, et investeering ei ole üksinda garanteeritult tulus, võttes arvesse, et investorile projekti (näiteks väga innovatiivse projekti) rakendamisest tekkivad riskid võivad ilma riigitoetuseta olla investeeringu tegemiseks liiga suured.

Riikliku kapitali rahalise kasumlikkuse hindamisel prognoositakse rahalist nüüdispuhasväärust ja kapitali rahalist tulumäära (FNPV(K) ja FRR(K)). Need näitajad mõõdavad ulatust, milles projekti puhastuludega on võimalik maksta tagasi riigi (nii avaliku kui ka erasektori) rahadest tagatud rahalised ressursid.

FNPV(K) ja FRR(K) arvutamiseks on vajalik järgmine:

projekti investeeritud rahalisi vahendeid, mille puhul ei ole ELi toetust arvesse võetud, käsitatakse väljavoona, võtmata arvesse investeerimiskulusid;

omakapitali toetused võetakse arvesse nende projektist tegeliku väljamaksmise või (laenude korral) tagasimakse tegemise hetkel;

intressimaksed lisatakse kapitali tulumäära (FNPV(K)) analüüsi tabelisse;

tegevussubsiidiume ei lisata kapitali tulumäära (FNPV(K)) analüüsi tabelisse.

Selleks et projekt vajaks fondide toetust:

peaks FNPV(K) olema Euroopa Liidu abi arvesse võttes null ja FRR(K) peaks olema diskontomäärast väiksem või sellega võrdne; vastasel juhul tuleb seda põhjendada.

Vajaduse korral tuleks arvutada ka projektiedendaja omakapitalilt saadava tulu (FRR(Kp)). Selle puhul võrreldakse investeeringu puhastulusid edendaja tagatud ressurssidega: s.o investeerimiskulu, millest on lahutatud ELilt ja/või riiklikelt/piirkondlikelt asutustelt saadud toetused, mida ei tule tagasi maksta. See tegevus võib olla eriti kasulik riigiabi kontekstis, et kontrollida, et (ELi ja riikliku) abi intensiivsus tagab parima kuludele vastava tulu, et anda riiklikku rahalist tuge ainult sellele, mis on vajalik projekti majanduslikuks või rahaliseks elujõulisuseks. Kui projekti puhul eeldatakse olulist positiivset tulu (s.o oluliselt üle eeldatava kasumlikkuse riiklike võrdlusaluste kõnealuses sektoris), siis näitab see, et saadud toetus võib anda toetusesaajale tavapärasest suuremat tulu ja seega ei pruugi Euroopa Liidu panus olla põhjendatud.

b)   Fondidest antava kohase (maksimaalse) toetuse kindlaksmääramine

Tulu tekitavate projektide jaoks fondidest antav kohane (maksimaalne) toetus määratakse kindlaks kooskõlas ühe meetodiga, millega määratakse kindlaks võimalik puhastulu kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 61 (tegevus, millega pärast lõpetamist kaasneb puhastulu) ja määruse (EL) nr 1303/2013 V lisaga ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 III jaoga, millega kehtestatakse meetodid diskonteeritud puhastulu arvutamiseks tegevuse puhul, millega kaasneb puhastulu.

c)   Rahalise elujõulisuse (jätkusuutlikkuse) tagamine

Rahalise jätkusuutlikkuse analüüs tugineb diskonteerimata rahavoogude prognoosidele. Seda kasutatakse peamiselt selleks, et näidata, et projektil on igal aastal piisavad rahalised vahendid, mis võimaldavad kogu võrdlusperioodi jooksul alati katta investeerimis- ja tegevuskulusid.

Rahalise jätkusuutlikkuse analüüsi peamised asjaolud on järgmised:

1)

projekti rahalise jätkusuutlikkuse kontrollimisel veendutakse, et summaarne (diskonteerimata) netorahavoog on igal aastal ja kogu asjakohase võrdlusperioodi vältel positiivne (või null);

2)

selleks arvesse võetavate netorahavoogude puhul tuleks:

võtta arvesse investeerimiskulusid, kõiki (riiklikke ja ELi) rahalisi vahendeid ja tulu, makstavaid tegevus- ja asenduskulusid, üksuse finantskohustustega seotud tagasimakseid, kapitalimakseid, intresse ja otseseid makse;

arvata välja käibemaks, kui see ei ole sissenõutav;

mitte võtta arvesse jääkväärtust, välja arvatud juhul, kui vara tegelikult kõnealuse analüüsi viimasel aastal likvideeritakse;

3)

kui tegevuse suhtes ei kohaldata määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 61 sätestatud nõudeid või kui tulevikus eeldatakse negatiivset rahavoogu, tuleb märkida, kuidas kulud kaetakse, esitades toetusesaaja/käitaja sõnaselge pikaajalise kinnituse, et ta tagab projekti jätkusuutlikkuse tagamiseks piisavad rahalised vahendid muudest allikatest;

4)

kui projektid kuuluvad olemasoleva taristu raamesse, näiteks suutlikkuse laiendamise projektid, tuleb kontrollida süsteemi käitaja üldist rahalist jätkusuutlikkust „projekti hõlmava stsenaariumi puhul” (rohkem kui ühe pikendatud osa suutlikkust) ning teha süsteemi käitaja tasemel jätkusuutlikkuse analüüs ja võtta selle tulemusi riskihindamise käigus arvesse.

2.2.3.   Avaliku ja erasektori partnerluse finantsanalüüs

Avaliku ja erasektori partnerlusena rakendatud suurprojektide finantsanalüüsi tegemisel tuleb võtta arvesse järgimisi asjaolusid.

(1)

Võib määrata suurema rahalise diskontomäära kui komisjoni delegeeritud määruse III jaos (meetodid diskonteeritud puhastulu arvutamiseks tegevuste puhul, mis tekitavad puhastulu) kehtestatud standardmäär, et võtta arvesse erasektori investori kapitaliga seotud suuremat alternatiivkulu. Toetusesaaja peaks seda suuremat alternatiivkulu juhtumipõhiselt põhjendama, esitades võimaluse korral tõendid erasektori partneri varasemate tulude kohta samalaadsete projektide raames või muud asjakohased faktilised tõendid.

(2)

Avaliku ja erasektori partnerluse kavade puhul, kus taristu omanik on käitajast erinev isik, tuleb teha nii omanikku kui ka käitajat hõlmav koondfinantsanalüüs.

(3)

V.a juhul, kui erasektori partner valitakse õiglase, läbipaistva ja avatud konkurentsipõhise hankemenetlusega, millega tagatakse avaliku sektori partnerile kuludele vastav suurim tulu, (4) arvutatakse erakapitali rahalise kasumlikkuse kontrollimiseks ja ELi toetusest saadava liiga suure kasumi vältimiseks erainvestori investeeritud kapitali rahalist kasumlikkust mõõtev näitaja (FRR(Kp)), (5) millega võrreldakse erasektori partnerile tekkinud puhastulu investeeringu ajal (kas omakapitali või laenude kaudu) tagatud investeeringuga. Selle tulemuseks olevat FRR(Kp)-d võrreldakse kõnealuse sektori eeldatava kasumlikkuse riiklike või rahvusvaheliste võrdlusalustega

2.3.   Majandusanalüüs

Nagu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 101 lõike 1 punktis e on sätestatud, tuleb kulude ja tulude analüüsi lisada majandusanalüüs.

Majandusanalüüs on analüüs, mis tehakse majanduslike väärtuste abil, mis peegeldavad kaupade ja teenuste sotsiaalseid alternatiivkulusid.

2.3.1.   Majandusanalüüsi peamised etapid

Majandusanalüüs tuleks teha pideva majandusarvestuse (vari)hindadega ja selle lähtepunktiks peaks olema rahavoogude finantsanalüüs.

Majandusanalüüs hõlmab järgmisi etappe.

1.

Rahalised korrektsioonid kaudsete maksude (näiteks käibemaks, aktsiisimaksud), subsiidiumide ja riigiasutuste ülekandel põhinevate maksete (näiteks maksed riiklikult tervishoiusüsteemilt) majandusanalüüsist väljaarvamiseks. Kui kaudsed maksud/subsiidiumid on mõeldud välismõju alusel korrigeerimiseks, siis lisatakse need majandusanalüüsi, kui need väljendavad kohaselt seonduvate välismõju sotsiaalset piirmäära ja kui majanduslikke kulusid/tulusid ei arvestata topelt.

2.

Majandusarvestuse (vari)hindade ümberhindamine, kohaldades rahaliste hindade suhtes turumoonutuste korrigeerimiseks ümberhindlustegurit. Kui ümberhindlustegurid ei ole riiklikust planeerimisametist saadaval ja kui ei ole olulisi turumoonutusi, võib lihtsuse huvides määrata ümberhindlusteguriks üks (CF=1). Ümberhindlustegurid võivad olla ühtsusest suuremad (või väiksemad), kui majandusarvestuse hinnad on turuhindadest suuremad (või väiksemad).

3.

Turuga mitteseotud mõju (välismõju alusel tehtavate korrektsioonide) rahaliseks muutmist tuleks prognoosida ja sellele tuleks määrata väärtus, nagu on asjakohane, kasutades väidetava või avaldatud eelistatuse meetodit (näiteks hedonistlik hind) või muid meetodeid.

Majandusanalüüsis võetakse arvesse ainult otsest mõju, et vältida topeltarvestust, kui üldjuhul väljendavad varihinnad ja välismõju rahaline arvestamine kaudset mõju.

Rahalised tulud kasutajatasude, -maksude ja -tariifide kujul tuleks majandusanalüüsist välja arvata ja asendada kasutajatele avalduvate otsese mõju prognoosiga kas „maksevalmiduse” või majandusarvestuse hindade kaudu. Kasutaja „maksevalmiduse” asendajatena ei tohiks kasutada kasutajatasusid, -makse ja -tariife, eelkõige turukonkurentsiga mitte kokkupuutuvates või poliitilistest kaalutlustest tugevalt mõjutatud sektorites.

4.

Prognoositavate kulude ja tulude diskonteerimine: kui majanduslike kulude ja tulude voogu on prognoositud, siis kohaldatakse sotsiaalse diskontomäära abil standardset diskonteeritud rahavoo metoodikat.

Sotsiaalse ajalise eelistuse määra alusel prognoositakse sotsiaalse diskontomäära järgmisi võrdlusaluseid: 4,95 % Ühtekuuluvusfondist rahastatavate liikmesriikide puhul ja 2,77 % teiste liikmesriikide puhul. Lihtsustamise otstarbel ja üldreeglina kasutatakse Ühtekuuluvusfondist rahastatavate liikmesriikide (Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari) puhul võrdlusalusena sotsiaalset diskontomäära 5 % ja teiste liikmesriikide (Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Ühendkuningriik) puhul 3 %.

Liikmesriigid võivad kehtestada sotsiaalseks diskontomääraks muu näitaja kui 5 % või 3 %, kui nad:

(1)

põhjendavad seda majanduskasvu prognoosi ja muude näitajate alusel, määrates sotsiaalse diskontomäära sotsiaalse ajalise eelistuse lähenemisviisi abil, ning

(2)

tagavad selle järjekindla rakendamise sama riigi, piirkonna või sektori sarnaste projektide raames.

Rakenduskava alguses tehakse toetusesaajatele ja komisjonile kättesaadavaks teave erineva võrdlusaluse kohta.

2.3.2.   Majandusliku tulemuslikkuse näitajate arvutamine

Järgmised (allpool kindlaks määratud) majandusliku tulemuslikkuse näitajad on majandusanalüüsi põhinäitajad.

(1)

Majanduslik nüüdispuhasväärtus on projekti hindamisel peamine võrdlusnäitaja. See määratakse kindlaks diskonteeritud sotsiaalsete kogutulude ja -kulude erinevusena.

(2)

Selleks et suurprojekt oleks majanduslikust seisukohast vastuvõetav, peaks projekti majanduslik nüüdispuhasväärtus olema positiivne (ENPV > 0), mis näitab, et kõnealuse piirkonna või riigi ühiskond saab projektist kasu, kuna projekti tulud ületavad selle kulusid, ja seega tuleks projekt rakendada.

(3)

Majanduslik tulumäär on sisemine tulumäär, mis arvutatakse majandusnäitajate alusel ja mis väljendab projekti sotsiaalmajanduslikku kasumlikkust.

(4)

Suurprojektile ELi toetuse andmise põhjendamiseks peaks majanduslik tulumäär olema suurem kui sotsiaalne diskontomäär (ERR > SDR).

(5)

Kulude ja tulude suhe määratakse kindlaks projekti tulude nüüdispuhasväärtuse projekti kulude nüüdispuhasväärtusega jagamise teel.

(6)

Suurprojektile ELi toetuse andmiseks peaks kulude ja tulude suhe olema ühest suurem (B/C > 1).

Peamine majanduslik kasu sektori kohta, mida majandusanalüüsis arvesse võetakse, on määratud tabelis 1. Kui see on vajalik ja seda põhjendatakse, võib lisada täiendavaid majanduslikke kasusid. Teatavatel konkreetsetel juhtudel võivad neist kasudest saada majanduslikud kulud, näiteks sõidukite käitamise suuremad kulud teatavate teeprojektide puhul.

Tabel 1

Sektor/allsektor

Majanduslik kasu

Veevarustus ja kanalisatsioon

i)

parem juurdepääs joogiveele ja reovee puhastamise teenustele teenuse kättesaadavuse, usaldusväärsuse ja kvaliteedi seisukohast;

ii)

parem joogivee kvaliteet;

iii)

parem pinnavee kvaliteet ja ökosüsteemi teenuse säilimine tänu reostuse vähendamisele;

iv)

ressursikulude säästmine nii tootjatele kui ka klientidele;

v)

tervise paranemine;

vi)

kasvuhoonegaaside heite vähenemine

Jäätmekäitlus

i)

tervise- ja keskkonnaohtude vähenemine (väiksem õhu, vee ja pinnase saastatus);

ii)

prügilate ala/kulude vähenemine (käitlusrajatistele);

iii)

materjalide ja energia taaskasutamine ning komposti tootmine (alternatiivse tootmise kulude vältimine, sealhulgas välismõju);

iv)

kasvuhoonegaaside heite (s.o CO2, CH4) vähenemine;

v)

nähtava ebameeldiva mõju, müra ja lõhna vähenemine

Energia

Energiatõhususe projektid

i)

energiasääst (väljendatuna energia majandusliku väärtusena, sealhulgas välismõju);

ii)

mugavuse suurenemine;

iii)

kasvuhoonegaaside ja muu heite vähenemine

Taastuvate energiaallikate projektid

i)

energiaallika asendamise energiakulude vähenemine, näiteks fossiilkütuste asendamine alternatiividega (väljendatuna tõenäoliselt kasutusele võetava alternatiivi toodetud energia majandusliku väärtusega, sealhulgas välismõju);

ii)

kasvuhoonegaaside heite vähenemine

Elektri-/gaasivõrgud ja -taristu

i)

energiavarustuse suurenemine ja energiaallikate mitmekesistumine (tarnitava gaasi/elektri mahu suurenemise väärtus, sealhulgas välismõju);

ii)

energiavarustuskindluse ja usaldusväärsuse suurenemine (tarnekatkestuste vähendamine);

iii)

energiaallika asendamisega seotud energiakulude vähenemine;

iv)

turgude integreerimine: erinevad ülejäägid, mis tulenevad (edastamise) eri kohtade või (ladustamise) aja hindade ühtlustamisest;

v)

suurem energiatõhusus;

vi)

kasvuhoonegaaside ja muu heite vähenemine

Maanteed, raudteed, ühistransport

i)

üldkulude vähenemine (kaupade/inimeste vedamiseks):

ajasääst;

sõiduki käitamise kuludelt saadav sääst;

ii)

õnnetuste arvu vähenemisest tulenev sääst;

iii)

kasvuhoonegaaside heite vähenemine;

iv)

muude kui kasvuhoonegaaside heite vähenemine (s.o kohaliku õhusaastega seotud mõju);

v)

müraheite vähendamine (näiteks teatavad linnaprojektid)

Lennujaamad, sadamad, ühendvedu

i)

üldkulude vähenemine (kaupade/inimeste vedamiseks):

ajasääst;

sõiduki käitamise kulude vähenemisest tulenev sääst;

ii)

teenuse kvaliteedi paranemine (näiteks lennujaamade reisijasillaga väravate tagamine);

iii)

kasvuhoonegaaside heite vähenemine;

iv)

muude kui kasvuhoonegaaside heite vähenemine;

v)

müraheite vähenemine

Teadusuuringud ja innovatsioon

i)

ettevõtjate saadav kasu (teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud ning tegevust alustavate ettevõtjate loomine, uute/täiustatud toodete ja protsesside väljatöötamine, teadmiste ülekandumine);

ii)

teadlaste ja tudengite saadav kasu (uued teadusuuringud, inimkapitali loomine, sotsiaalse kapitali areng);

iii)

üldsuse saadav kasu (keskkonna- ja terviseriskide vähenemine, kultuuriline mõju külastajatele)

Lairiba

i)

digitaalteenuste, sh e-kaubanduse laialdasem kasutuselevõtt ja selle kvaliteedi parandamine kodanike ja ettevõtjate jaoks (eelkõige maapiirkondades);

ii)

digitaalteenuste, sh e-valitsuse ja e-tervise algatuse laialdasem kasutuselevõtt ja selle kvaliteedi parandamine riigiasutuste jaoks

2.3.3.   Kliimamuutuste mõju leevendamine ja sellega kohanemine majandusanalüüsis

Kulude ja tulude analüüsis tuleb võtta arvesse projekti kulusid ja tulusid kasvuhoonegaaside heite ja kliimamuutuste kontekstis. Projekti kasvuhoonegaaside heite arvuline määramine ja süsinikdioksiidi (ehk CO2) heite majandusliku kuju prognoosimine, mida kasutatakse sellise heite rahaliseks määramiseks, tugineb läbipaistvale metoodikale, mis on kooskõlas ELi 2050. aasta CO2-heite vähendamise eesmärkidega. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise puhul tuleks majandusanalüüsi lisada nende meetmete kulud, mille eesmärk on parandada projekti vastupidavust kliimamuutustest avalduvale mõjule, mis on teostatavusuuringutes kohaselt põhjendatud. Nendest meetmetest, näiteks meetmed, mis on võetud kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks või kliimamuutuste ja äärmuslikele kliimatingimustele ja muudele looduskatastroofidele vastupidavuse parandamiseks, saadavat kasu tuleks samuti hinnata ja see tuleks lisada majandusanalüüsi ning määrata võimaluse korral arvuliselt või vastasel juhul seda kohaselt kirjeldada.

2.3.4.   Lihtsustatud majandusanalüüs erijuhtudel

Teatavatel piiratud arvuga juhtudel, kui suurprojektist saadavat kasu on väga keeruline või võimatu arvuliselt ja rahaliselt kindlaks määrata, aga kui kulusid on võimalik mõistliku usaldusväärsusega prognoosida, eelkõige suurprojektide puhul, mille ajendiks on ELi õigusaktide nõuete täitmise tagamine, võib teha tasuvusanalüüsi. Sel juhul keskendub hindamine selle kontrollimisele, et projekt on ühiskonna jaoks kõige tõhusam variant eelnevalt kindlaks määratud tingimustel konkreetse vajaliku teenuse osutamiseks. Lisaks tuleks esitada peamise majandusliku kasu kvalitatiivne kirjeldus.

Tasuvusanalüüsi tegemisel arvutatakse rahaliseks muutmata kasu ühikukulu ja see on vajalik kasu arvuliseks määramiseks, aga mitte kasule rahalise hinna või majandusliku väärtuse määramiseks.

Tasuvusanalüüsi kohaldamise tingimused on järgmised:

projektiga toodetakse ainult üks projektiväljund, mis on ühtlustatud ja kergesti mõõdetav;

selle väljundi tarne on ülioluline, millest tuleneb, et selle tagamise meede on ülioluline;

suurprojekti eesmärk on tagada väljund väikseimate kuludega;

oluline välismõju puudub;

on rohkesti tõendeid kohaste võrdlusaluste kohta, mille abil on võimalik kontrollida, et valitud tehnoloogia vastab nõutavatele kulude tulemuslikkuse miinimumkriteeriumidele.

2.4.   Riskihindamine

Nagu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 101 lõike 1 punktis e on sätestatud, tuleb kulude ja tulude analüüsi lisada riskihindamine. See on vajalik, et võtta arvesse investeerimisprojektidega alati seotud mõõtemääramatust. Riskihindamine võimaldab projektiedendajal paremini mõista viisi, kuidas prognoositud mõju eeldatavasti muutub, kui mõned peamised projektinäitajad osutavad eeldatust erinevaks. Põhjalik riskianalüüs on korrakohase riskijuhtimise strateegia alus, mis omakorda mõjutab projekti koostamist. Eritähelepanu tuleks pöörata kliimamuutustele ja keskkonnaaspektidele.

Riskihindamine koosneb järgmisest kahest etapist.

1)

Tundlikkuse analüüs, millega määratakse vormi nn kriitilised muutujad või näitajad, s.o need, mille positiivses või negatiivses suunas muutumine mõjutab kõige rohkem projekti tulemuslikkuse näitajaid, võetakse arvesse järgmisi asjaolusid:

kriitilised muutujad on need, mille puhul 1 % muutumine põhjustab rohkem kui 1 % nüüdispuhasväärtuse muutumist;

analüüsi tegemisel muudetakse korraga ühte elementi ja määratakse kindlaks selle muutuse mõju nüüdispuhasväärtusele;

üleviimise väärtused määratakse kindlaks kriitilise muutuja selle protsendi alusel, mille puhul oleks nüüdispuhasväärtus võrdne nulliga;

stsenaariumi analüüs, mis võimaldab uurida kindlaksmääratud kriitiliste väärtuste ja eelkõige muutujate rühmade optimistlike ning pessimistlike väärtuste kombinatsioonide koondmõju, et luua erinevaid stsenaariume, mis võivad teatavate hüpoteeside tõeks osutumise korral tekkida.

2)

Kvalitatiivne riskianalüüs, sealhulgas riskide vältimine ja nende mõju leevendamine, hõlmab järgmisi elemente:

nende riskide loetelu, millega projekt kokku puutub;

riskimaatriks, mis näitab iga kindlaks määratud riski puhul:

ebaõnnestumise võimalikke põhjuseid;

seost tundlikkuse analüüsiga, kui see on asjakohane;

sellest projektile põhjustatud negatiivset mõju;

tekke tõenäosuse ja mõju tõsiduse järjestatud tasemeid (nt väga ebatõenäoline, ebatõenäoline, võib esineda või mitte esineda, tõenäoline, väga tõenäoline);

riskitaset (s.o tõenäosuse ja mõju kominatsioon);

vältimise ja mõju leevendamise meetmete kindlaksmääramine, sealhulgas vajaduse korral peamiste riskide vältimise ja nende mõju leevendamise ning standardmenetluste eest vastutav üksus ning võimaluse korral parimate tavade arvesse võtmine, mida riskipositsiooni vähendamiseks kasutatakse, kui seda peetakse vajalikuks;

riskimaatriksi tõlgendamine, sealhulgas jääkriskide hindamine pärast vältimise ja mõju leevendamise meetmete kohaldamist.

Lisaks võib riskihindamine vajaduse korral (olenevalt projekti suurusest ja andmete kättesaadavusest) hõlmata ja peaks juhul, kui jääkriskipositsioon on jätkuvalt oluline, hõlmama tõenäosuslikku riskianalüüsi, mis koosneb järgmistest etappidest.

1)

Kriitiliste muutujate tõenäosusjaotused, mis teavitavad kriitilistes muutujates konkreetse protsentuaalse muutuse tõenäosusest. Kriitiliste muutujate tõenäosusjaotuse arvutamine on vajalik kvantitatiivse riskihindamise tegemiseks.

2)

Kvantitatiivne riskianalüüs Montecarlo simulatsiooni alusel, millega esitatakse eeldatava projekti rahaliste ja majanduslike tulemuslikkusnäitajate eeldatava tulemuse, standardhälbe jne tõenäosusjaotused ja statistilised andmed.

Riskihindamises sektori kohta arvesse võetavad peamised riskid on esitatud tabelis 2.

Selleks et aidata projektiedendajatel ette valmistada kvalitatiivset riskianalüüsi kooskõlas käesoleva määrusega, innustatakse liikmesriike (kui nad peavad seda asjakohaseks ja/või otstarbekaks) välja töötama teatavate projektiga seotud standardriskide hindamise riiklikke suuniseid ning koostama leevendus- ja ennetusmeetmete loetelu sektorite kaupa.

Tabel 2

Sektor/allsektor

Konkreetsed riskid

Veevarustus ja kanalisatsioon

Nõudlusriskid

i)

Vee tarbimine on eeldatavast väiksem

ii)

Avaliku kanalisatsioonisüsteemiga ühendamise kiirus on eeldatavast aeglasem

Projekteerimisriskid

iii)

Ebapiisavad uuringud ja kontrollid, näiteks ebatäpsed hüdroloogilised prognoosid

iv)

Ebapiisavad projekti kuluprognoosid

Maa omandamise riskid

v)

Menetluslikud viivitused

vi)

Maa maksumus on eeldatavast suurem

Haldus- ja hankeriskid

vii)

Menetluslikud viivitused

viii)

Ehitus- ja muud load

ix)

Kommunaalteenuste kinnitused

x)

Kohtumenetlused

Ehitusriskid

xi)

Projekti kulude ületamine ja ehitustöödega viivitamine

xii)

Töövõtjaga seotud riskid (pankrot, ressursside puudumine)

Tegevusriskid

xiii)

Kindlakstehtud veeallikate usaldusväärsus (kvantiteet/kvaliteet)

xiv)

Eeldatavast suuremad hooldus- ja remondikulud, tehniliste rikete kumuleerumine

Finantsriskid

xv)

Tariif suureneb eeldatavast aeglasemalt

xvi)

Tariifi kogutakse eeldatavast vähem

Regulatiivsed riskid

xvii)

Vee hinda mõjutavad ootamatud poliitilised ja regulatiivsed tegurid

Muud riskid

xviii)

Üldsuse vastasseis

Jäätmekäitlus

Nõudlusriskid

i)

Jäätmete tootmine on eeldatavast väiksem

ii)

Jäätmevoogude kontrollimine/edastamine ei ole piisav

Projekteerimisriskid

iii)

Ebapiisavad uuringud ja kontrollid

iv)

Sobimatu tehnoloogia valimine

v)

Ebapiisavad projekti kuluprognoosid

Maa omandamise riskid

vi)

Menetluslikud viivitused

vii)

Maa maksumus on eeldatavast suurem

Haldus- ja hankeriskid

viii)

Menetluslikud viivitused

ix)

Ehitus- ja muud load

x)

Kommunaalteenuste kinnitused

Ehitusriskid

xi)

Projekti kulude ületamine ja ehitustöödega viivitamine

xii)

Töövõtjaga seotud riskid (pankrot, ressursside puudumine)

Tegevusriskid

xiii)

Jäätmete koostis on eeldatavast erinev või varieerub ootamatult palju

xiv)

Eeldatavast suuremad hooldus- ja remondikulud, tehniliste rikete kumuleerumine

xv)

Protsessi väljundid ei vasta kvaliteedi sihttasemetele

xvi)

Käitise suutmatus järgida (õhku- ja/või vette-)heite piirmäära

Finantsriskid

xvii)

Tariif suureneb eeldatavast aeglasemalt

xviii)

Tariifi kogutakse eeldatavast vähem

Regulatiivsed riskid

xix)

Keskkonnanõuete, majanduslike ja regulatiivsete vahendite muutumine (s.o prügilatele maksude kehtestamine, prügilate keelustamine)

Muud riskid

xx)

Üldsuse vastasseis

Energia

Nõudlusriskid

i)

Nõudluse puudujäägid

ii)

Erinevate konkureerivate kütuste hindade muutumine

iii)

Kütmiseks ja/või jahutamiseks vajaliku energia nõudlust mõjutavate ilmastikuolude ebaõige analüüs

Projekteerimisriskid

iv)

Ebapiisavad projekti kuluprognoosid

v)

Ebapiisavad objekti uuringud ja kontrollid

vi)

Innovatsioon energiatootmis-/-ülekandetehnoloogia või energiasalvestustehnoloogia valdkonnas, mistõttu projektiga hõlmatud tehnoloogia iganeb

Maa omandamise riskid

vii)

Maa maksumus on eeldatavast suurem

viii)

Suuremad trasside rajamise õiguste omandamise kulud

ix)

Menetluslikud viivitused

Haldus- ja hankeriskid

x)

Menetluslikud viivitused

Ehitusriskid

xi)

Projekti kulude ületamine ja ehitustöödega viivitamine

xii)

Üleujutused, maalihked jne

xiii)

Õnnetusjuhtumid

Tegevusriskid

xiv)

Eeldatavast suuremad hooldus- ja remondikulud, tehniliste rikete kumuleerumine, näiteks kliimamuutuste mõju tõttu

xv)

Pikad tööseisakud õnnetusjuhtumite tõttu või välistel põhjustel

Finantsriskid

xvi)

Tariifi- ja stimuleerimissüsteemide muutumine

xvii)

Energiahinnasuundumuste ebaõige prognoosimine

Regulatiivsed riskid

xviii)

Keskkonnanõuete, majanduslike vahendite (s.o taastuvate energiaallikate toetuskavad, ELi heitkogustega kauplemise süsteemi projekt) muutumine

Muud riskid

xix)

Üldsuse vastasseis

Maanteed, raudteed, ühistransport, lennujaamad, sadamad, ühendvedu

Nõudlusriskid

i)

Liiklusprognoosid eeldatust erinevad

Projekteerimisriskid

ii)

Ebapiisavad objekti uuringud ja kontrollid

iii)

Ebapiisavad projekti kuluprognoosid

Haldus- ja hankeriskid

iv)

Menetluslikud viivitused

v)

Ehitusload

vi)

Kommunaalteenuste kinnitused

Maa omandamise riskid

vii)

Maa maksumus on eeldatavast suurem

viii)

Menetluslikud viivitused

Ehitusriskid

ix)

Projekti kulude ületamised

x)

Üleujutused, maalihked jne

xi)

Arheoloogilised leiud

xii)

Töövõtjaga seotud riskid (pankrot, ressursside puudumine)

Tegevusriskid

xiii)

Eeldatust suuremad käitamis- ja remondikulud

Finantsriskid

xiv)

Eeldatust väiksem teemaksude laekumine

Regulatiivsed riskid

xv)

Keskkonnanõuete muutumine

Muud riskid

xvi)

Üldsuse vastasseis

Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon

Nõudlusriskid

i)

Asjakohase sektori areng (nõudlus teadusuuringute tulemuste järele ja nõudlus eraõiguslike lepinguliste teadusuuringute järele)

ii)

Muutused tööturul (nõudlus ülikoolilõpetajate järele ja mõju piirkonna haridusteenuste nõudlusele)

iii)

Eeldatust teistsugune üldsuse huvi

Projekteerimisriskid

iv)

Ebapiisavad projekti kuluprognoosid

v)

Ebaõige asukohavalik või viivitused projekteerimise lõpuleviimises

vi)

Uue tehnoloogia leiutamine teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni käigus, mistõttu taristu tehnoloogia iganeb

vii)

Kõrgetasemeliste insenertehniliste teadmiste puudumine

Haldus- ja hankeriskid

viii)

Viivitused ehituslubade hankimises

ix)

Lahendamata omandiõigusküsimused

x)

Intellektuaalomandiõiguste hankimise viivitused või eeldatavast suuremad kulud

xi)

Menetluslikud viivitused tarnija valimises ja hankelepingu sõlmimises

xii)

Tarneraskused

Ehitusriskid

xiii)

Projekti viivitused ja kulude ületamised teaduslike seadmete paigaldamise ajal

xiv)

Taristu ehitamise või käitamise ajal tekkinud vajadustele vastavate valmislahenduste puudumine

xv)

Projektiedendaja kontrolli alt väljas olevate täiendavate tööde viivitused

Tegevusriskid

xvi)

Haridustöötajate/teadlaste puudumine

xvii)

Spetsiaalseadmete paigaldamisega seotud ootamatud takistused

xviii)

Viivitused seadmete täielikku ja usaldusväärsesse töökorda seadmises

xix)

Ebapiisavad teadustulemused

xx)

Ootamatu keskkonnamõju/ootamatud keskkonnaõnnetused

Finantsriskid

xxi)

Ebapiisav rahastamine riigi/piirkonna tasandil tegevusetapi ajal

xxii)

Finantstulu ebaõige prognoosimine

xxiii)

Kasutajate nõudluse rahuldamata jätmine

xxiv)

Intellektuaalomandi ebapiisav kaitse ja ebaõige kasutamine

xxv)

Olemasolevate klientide/kasutajate kaotus teiste teadusuuringute- ja arendustegevuskeskuste pakutud konkurentsi tõttu

Lairiba

Sisulised ja regulatiivsed riskid

i)

Strateegilise poliitika suuna muutumine

ii)

Tulevaste erainvestorite eeldatud käitumise muutumine

iii)

Jaemüügiturgu reguleerivate õigusnormide muutumine

iv)

Riigiabi ebaõnnestunud taotlemine

Nõudlusriskid

v)

Jae- ja/või hulgimüügi teenuseosutajatelt võetakse teenust hinnatust väiksemal määral kasutusele

vi)

Teenuseosutajate vähene investeerimine juurdepääsuvõrku

Projekteerimisriskid

vii)

Ebapiisavad projekti kuluprognoosid

Haldus- ja hankeriskid

viii)

Projektihanke viivitused

ix)

Oht mitte saada vajalikke omandiõigusi

Käitamis- ja finantsriskid

x)

Tegevuskulude suurenemine

xi)

Ebapiisav rahastamine riigi/piirkonna tasandil tegevusetapi ajal

xii)

Oluliste töötajate lahkumine projektiga seotud tegevuse ajal

Valemid

Finantsanalüüsi valemid

—   Rahaline nüüdispuhasväärtus (FNPV)

Formula

—   Rahaline sisemine tulumäär (FRR)

Formula

Kus St on rahavoo bilanss ajal t ja at on ajal t diskonteerimiseks valitud rahaline diskontotegur; i on rahaline diskontomäär.

Majandusanalüüsi valemid

—   Majanduslik nüüdispuhasväärtus (ENPV)

Formula

—   Majanduslik tulumäär (ERR)

Formula

—   Tulude ja kulude suhe (B/C)

Formula

Kus Vt on puhastulude bilanss (B-C) ajal t, B on kogutulude voog ajal t, C sotsiaalsete kogukulude voog ajal t, ρt on ajal t diskonteerimiseks valitud sotsiaalne diskontotegur; r on sotsiaalne diskontomäär.


(1)  Kui suurprojekt hõlmab uut vara, siis on tulud ja tegevuskulud (majandusanalüüsi tulud ja kulud) seotud uue investeeringuga.

(2)  Projektist vahetult kasu saav elanikkond.

(3)  Nende põhimõtete kohaldamisel võetakse arvesse vee- ja jäätmesektorit käsitlevaid konkreetseid Euroopa Liidu õigussätteid (täpsemalt vee raamdirektiiv ja jäätmete raamdirektiiv).

(4)  Tingimused tuleb kindlaks määrata avaliku ja erasektori partnerlust käsitlevas siseriiklikus juhenddokumendis.

(5)  Kui erasektori partner on juba välja valitud; vastasel juhul tuleks kirjeldada selle aspekti tagamist.


IV LISA

Ühise tegevuskava näidisvorm

Ühise tegevuskava ettepanek määruse (EL) nr 1303/2013 artiklite 104–109 kohaselt

Ühise tegevuskava pealkiri

<type='S' maxlength='255' input='M'>  (1)

Komisjoni viitenumber (CCI)

<type='S' maxlength='15' input='S'>

A.   ÜLDISED OMADUSED

A.1.

Ühise tegevuskava lühikirjeldus

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

A.2.

Rakenduskava(de) komisjoni viitenumber

<type='S' input='S'>

A.3.

Piirkond/piirkonnad (NUTS)

<type='S' input='S'>

A.4.

Liikmesriik/-riigid

<type='S' input='G'>

A.5.

Fond(id)

<type='S' input='S'>

A.6.

Rahastamiskõlblikud kogukulud

<type='N' input='M'>

A.7.

Riigitoetus (2)

<type='N' input='M'>

A.8.

Ühise tegevuskava tüüp

( ) Tavaline ( ) Katseline ( ) Noorte tööhõive algatus

[ainult üks variant] <type='C' input='M'>

A.9.   Tegevuse liigitus

 

Kood

Summa

Protsent tegevuse kogumaksumusest/mõõtme kohta

A.9.1.

Sekkumisvaldkond (vajaduse korral võib märkida rohkem kui ühe proportsionaalse arvutuse alusel)

<type='N' input='S'>

<type='N' input='M'>

<type='P' input='G'>

<type='N' input='S'>

<type='N' input='M'>

<type='P' input='G'>

<type='N' input='S'>

<type='N' input='M'>

<type='P' input='G'>

A.9.2.

Rahastamisvorm (vajaduse korral võib märkida rohkem kui ühe proportsionaalse arvutuse alusel)

<type='N' input='S'>

<type='N' input='M'>

<type='P' input='G'>

<type='N' input='S'>

<type='N' input='M'>

<type='P' input='G'>

<type='N' input='S'>

<type='N' input='M'>

<type='P' input='G'>

A.9.3.

Territoriaalne mõõde (vajaduse korral võib märkida rohkem kui ühe proportsionaalse arvutuse alusel)

<type='N' input='S'>

<type='N' input='M'>

<type='P' input='G'>

<type='N' input='S'>

<type='N' input='M'>

<type='P' input='G'>

A.9.4.

Territoriaalne rakendusmehhanism

<type='N' input='S'>

<type='N' input='M'>

<type='P' input='G'>

A.9.5.

Euroopa Regionaalarengu Fondi/Ühtekuuluvusfondi valdkondlik eesmärk (vajaduse korral võib märkida rohkem kui ühe proportsionaalse arvutuse alusel)

<type='N' input='S'>

<type='N' input='M'>

<type='P' input='G'>

<type='N' input='S'>

<type='N' input='M'>

<type='P' input='G'>

A.9.6.

Euroopa Sotsiaalfondi sekundaarne teema

<type='N' input='S'>

<type='N' input='M'>

<type='P' input='G'>

A.9.7.

Majandustegevuse mõõde (vajaduse korral võib märkida rohkem kui ühe proportsionaalse arvutuse alusel)

<type='N' input='S'>

<type='N' input='M'>

<type='P' input='G'>

<type='N' input='S'>

<type='N' input='M'>

<type='P' input='G'>

A.9.8.

Asukohamõõde (vajaduse korral võib märkida rohkem kui ühe proportsionaalse arvutuse alusel)

<type='N' input='S'>

<type='N' input='M'>

<type='P' input='G'>

<type='N' input='S'>

<type='N' input='M'>

<type='P' input='G'>

B.   KONTAKTANDMED. Ühise tegevuskava kohaldamise eest vastutav asutus [täidab taotluse esitav asutus]

B.1.

Nimi

<type='S' maxlength='200' input='M'>

B.2.

Ameti tüüp

( ) korraldusasutus ( ) vahendusasutus ( ) muu määratud avalik-õiguslik asutus

<type='C' input='M'>

B.3.

Aadress

<type='S' maxlength='400' input='M'>

B.4.

Kontaktisiku nimi

<type='S' maxlength='200' input='M'>

B.5.

Kontaktisiku ametikoht

<type='S' maxlength='200' input='M'>

B.6.

Telefoninumber

<type='N' input='M'>

B.7.

E-posti aadress

<type='S' maxlength='100' input='M'>

Kui ühisele tegevuskavale on kavas anda toetust rohkem kui ühest rakenduskavast või kui ühise tegevuskava taotlust ei esita korraldusasutus, siis lisada asjakohas(t)e korraldusasutus(t)e kinnitus.

C.   ARENGUVAJADUSTE JA EESMÄRKIDE ANALÜÜS

C.1.   Kirjeldada üldist probleemi/olukorda, mille lahendamisele ühine tegevuskava peaks kaasa aitama, ja vajadusi, mille täitmisele ühine tegevuskava peaks kaasa aitama, võttes vajaduse korral arvesse aluslepingu artikli 121 lõike 2 ja aluslepingu artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud asjakohaseid riigipõhiseid soovitusi. Vajaduse korral kasutada statistilisi andmeid. Selgitada, milliseid ühise tegevuskava alternatiive kaaluti kindlaksmääratud probleemidega/täidetavate vajadustega tegelemiseks ja miks neid ei valitud.

<type='S' maxlength='17500' input='M'>

C.2.   Määrata punktis C.1 esitatud teabe alusel ühise tegevuskava üldeesmärk ja ühise tegevuskava mis tahes erieesmärgid.

Tüüp

Kood

Eesmärk

Ühise tegevuskava üldeesmärk <type='S' input='S'>

<type='N' input='M'>

<type='S' maxlength='500' input='M'>

Ühise tegevuskava erieesmärk

 

 

Ühise tegevuskava erieesmärk

 

 

 

 

C.3.   Kirjeldada suhet ühise tegevuskava üldeesmärgi ja ühise tegevuskava erieesmärkide vahel ning täpsustada, kuidas need aitavad kaasa kindlaksmääratud probleemide lahendamisele ja vajaduste täitmisele.

<type='S' maxlength='10500' input='M'>

C.4.   Määrata kindlaks nende rakenduskavade asjakohased investeerimisprioriteedid ja erieesmärgid, millele ühine tegevuskava kaasa aitab, ja kirjeldada, kuidas ühine tegevuskava aitab kaasa nende saavutamisele.

Rakenduskava

Prioriteetne suund

Fond

Investeerimise prioriteet

Rakenduskava erieesmärk

<type='S' input='S'>

<type='S' input='S'>

<type='S' input='S'>

<type='S' input='S'>

<type='S' input='S'>

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Ühise tegevuskava osakaal erieesmärgi/-eesmärkide saavutamises:

<type='S' maxlength='7000' input='M'>

D.   ÜHISE TEGEVUSKAVA RAAMISTIK

D.1.   Kirjeldada ühise tegevuskava sekkumisloogikat, vastates allpool esitatud küsimustele.

D.1.1.   Milliste projektide rakendamine on ette nähtud? Kirjeldada kavas olevaid projekte või projektide tüüpe (samade näitajatega sarnaste tegevuste komplektid) ja hinnangulist ajakava, kasutades allpool esitatud tabelit. Projekti võib toetada rohkem kui ühe rakenduskava või prioriteetse suuna raames ja/või fondist ja see võib hõlmata rohkem kui üht piirkonnakategooriat. Vajaduse korral märkida, kas projekti (tüübi) lõpuleviimine on vajalik ühise tegevuskava raames teise projekti (tüübi) alguseks ja millise projekti(tüübi)/milliste projekti(tüüpide) puhul.

Projekt (tüüp)

Sünteetiline kirjeldus

Ühise tegevuskava erieesmärk/ -eesmärgid, millele see kaasa aitab

Kavandatud alguskuupäev

Kavandatud lõppkuupäev

Märkida („Jah” või „Ei”), kas see projekt (tüüp) on vaja lõpule viia ühise tegevuskava raames teise projekti (tüübi) alguseks. Kui „jah”, siis missuguse projekti (tüübi) puhul.

Projekt (tüüp) 1 <type=N' input='M'>

<type='S' maxlength='255' input='M'>

<type='N' input='S'>

<type='D' input='M'>

<type='D' input='M'>

<type='S' maxlength='255' input='M'>

Projekt (tüüp) 2

 

 

 

 

 

Projekt (tüüp) 3

 

 

 

 

 

Teave kavas olevate projektide (tüüpide) kohta:

<type='S' maxlength='7000' input='M'>

D.1.2.   Kuidas aitavad projektid kaasa ühise tegevuskava üldise eesmärgi ja erieesmärkide saavutamisele? Põhjendada.

<type='S' maxlength='10500' input='M'>

D.1.3.   Millised on nende projektide väljundite vahe-eesmärgid ja sihttasemed ning tulemused.

Ühe projekti (tüübi) puhul võib kasutada mitut näitajat (üks rida iga näitaja kohta). Lisada kõik näitajad, sh need, mida ei kasutata ühise tegevuskava finantsjuhtimises. Vajaduse korral jaotada näitajad prioriteetse suuna, fondi ja piirkonna kategooria alusel. Kui väljundi- või tulemusnäitaja kohta on kehtestatud vahe-eesmärk, täpsustada see tabelis.

Projekt (tüüp)

Näitaja

Rakenduskava

Prioriteetne suund

Fond

Prioriteetne suund

Tüüp

Kasutatakse ühise tegevuskava finantsjuhtimiseks

Baasväärtus

Vahe-eesmärk (kui on olemas)

Vahe-eesmärgi aasta

Sihttase

Sihttaseme aasta

Mõõtühik

Andmete allikas

Projekt (tüüp) 1 <type='N' input='S'>

Ühisel tegevuskaval põhinev näitaja <type='S' maxlength='255' input='M'>

Rakenduskaval põhinev näitaja <type='S' input='S'>

<type='S' input='S'>

<type='S' input='S'>

<type='S' input='S'>

<type='S' input='S'>

Väljund või tulemus

JAH või EI

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

type='S' input='M'>

<type='S' maxlength='200' input='M'>

Projekt (tüüp) 2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Projekt (tüüp) 3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

D.2.   Kirjeldada ühise tegevuskava rakendamist negatiivselt mõjutada võivaid välistegureid. Vajaduse korral kirjeldada kavandatud leevendusmeetmeid.

Välistegur

Võimalik mõju ühisele tegevuskavale

Kavandatud leevendusmeede/-meetmed

<type='S' maxlength='255' input='M'>

<type='S' maxlength='500' input='M'>

<type='S' maxlength='500' input='M'>

Vajaduse korral lisateave:

<type='S' maxlength='7000' input='M'>

D.3.   Esitada ühise tegevuskava sekkumisloogika. Selles tuleks selgitada põhjuslikke seoseid vajaduste/lahendatavate probleemide vahel, ühise tegevuskava eesmärke, oodatavaid tulemusi, toetatavate projektide komplekti ja nende väljundeid (valikuline).

< Kujutis >

E.   GEOGRAAFILINE HÕLMAVUS JA SIHTRÜHM(AD)

E.1.   Ühise tegevuskava geograafiline hõlmavus. Põhjendada vajaduse korral, miks ühine tegevuskava keskendub konkreetsele piirkonnale.

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

E.2.   Ühise tegevuskava sithrühm(ad)

E.2.1.

Sihtrühm(ad) ja nende määratlus

E2.2.

Ühise tegevuskavaga hõlmatud geograafilise piirkonna sihtrühma(de) kogupopulatsioon

<type='S' maxlength='1750' input='M'>

<type='S' maxlength='200' input='M'>

E.2.3.   Kommentaarid sihtrühma(de), sealhulgas kõnealuse ühise tegevuskavaga lahendatavate probleemide kohta, kui see ei ole hõlmatud punktiga C.1.

<type='S' maxlength='3500' input='M'>

F.   ÜHISE TEGEVUSKAVA EELDATAV RAKENDUSPERIOOD

Tähele tuleks panna seda, et ühise tegevuskava ühikulukude standardastmikuid (ühikukulud) ja ühekordseid makseid võib hüvitada ainult juhul, kui ajakohased väljundid ning tulemused saavutati pärast kuupäeva, kui komisjon võttis vastu ühist tegevuskava kinnitava otsuse, ja enne selle rakendamise perioodi.

F.1.

Rakendamise alguskuupäev

(Täpsustada, kas see vastab otsuse tegemise kuupäevale või algab hiljem)

<type='D' input='M'>

F.2.

Projektide rakendamise lõppkuupäev

(Projektide lõppkuupäev)

<type='D' input='M'>

F.3.

Ühise tegevuskava rakendamise perioodi lõpp

(Lõpliku maksetaotluse ja lõpparuande toetusesaajalt korraldusasutusele üleandmise kuupäev. Kui mõned tulemused viibivad ja need tekitavad makseid hiljem, siis lisada need kõnealusesse perioodi)

<type='D' input='M'>

G.   ÜHISE TEGEVUSKAVA EELDATAVA MÕJU ANALÜÜS

G.1.   Meeste ja naiste võrdsuse edendamise kohta

<type='S' maxlength='3500' input='M'>

G.2.   Diskrimineerimiskeelu kohta

<type='S' maxlength='3500' input='M'>

G.3.   Vajaduse korral säästva arengu edendamise kohta

<type='S' maxlength='3500' input='M'>

H.   ÜHISE TEGEVUSKAVA RAKENDUSSÄTTED

H.1.   Ühise tegevuskava raames toetuse saaja

H.1.1.   Kontaktandmed

H.1.1.1.

Nimi

<type='S' maxlength='200' input='M'>

H.1.1.2.

Aadress

<type='S' maxlength='400' input='M'>

H.1.1.3.

Kontaktisiku nimi

<type='S' maxlength='200' input='M'>

H.1.1.4.

Kontaktisiku ametikoht

<type='S' maxlength='200' input='M'>

H.1.1.5.

Telefoninumber

<type='S' maxlength='50' input='M'>

H.1.1.6.

E-posti aadress

<type='S' maxlength='100' input='M'>

H.1.2.   Põhjendada toetusesaaja võimekust, mis on seotud järgmisega.

H.1.2.1.   Pädevus ühise tegevuskava valdkonnas. Esitada ülevaade toetusesaaja eksperditeadmistest ühise tegevuskava valdkonnas ja märkida toetusesaaja nende töötajate arv, kellel on kõnealused eksperditeadmised ja kes on määratud ühise tegevuskavaga töötama. Vajaduse korral esitada teave muude asjaomaste peamiste partnerite ja nende pädevuse kohta.

<type='S' maxlength='3500' input='M'>

H.1.2.2.   Toetusesaaja haldus- ja finantsjuhtimise suutlikkus. Märkida toetusesaaja poolt ellu viidud, ELi rahastatud ja/või võrreldavad projektid, mis tõendavad tema projektijuhtimisalast haldus- ja finantssuutlikkust. Kui selliseid näiteid ei ole, siis märkida suutlikkuse suurendamiseks kavandatud toetus (koolitus, tööjõu värbamine jne); osutada institutsionaalsetele korraldustele, näiteks ühise tegevuskava rakendamise suutlikkusega üksuse olemasolu, ja võimaluse korral lisada ühise tegevuskava rakendamiseks välja pakutud organisatsioonilise struktuuri skeem (lisana). Kui ühine tegevuskava hõlmab riigihankemenetlustena rakendatavat tegevust, siis kirjeldada toetusesaaja suutlikkust selles valdkonnas. ELi fondidest viimase kümne aasta jooksul saadud toetustega seotud 10 000-euroste või suuremate finantskorrektsioonide puhul täpsustada võetud parandusmeetmeid.

<type='S' maxlength='7000' input='M'>

H.2.   Ühise tegevuskava juhtimise korraldused

H.2.1   Juhtkomitee. Kirjeldada kavas olevat juhtkomitee koosseisu, sealhulgas selle reeglite ja menetluste ülevaate esitamise teel ning selgitades, kuidas see oma ülesandeid täidab, ning komitees olevate partnerite asjakohasust. Samuti selgitada, kas juhtkomitee või selle kavas olevad liikmed osalesid ühise tegevuskava koostamisel.

<type='S' maxlength='7000' input='M'>

H.3.   Ühise tegevuskava järelevalve ja hindamise korraldused

H.3.1.   Korraldused, millega tagatakse väljundite ja tulemuste saavutamise tasemega seotud andmete kvaliteet, kogumine ja säilitamine. Märkida nende korralduste eest vastutav(ad) asutus(ed); kuidas nad tagavad kogutud andmete kvaliteedi (juhendamine, koolitus jne), andmete kogumise sagedus, kuidas andmeid kontrollitakse, kus andmeid säilitatakse jne. Samuti kirjeldada, kuidas tagate aruandluse fondipõhistes eeskirjades kehtestatud ühiste näitajate aruandluse investeerimise prioriteedi tasandil või vajaduse korral erieesmärgi tasandil.

<type='S' maxlength='7000' input='M'>

H.3.2.   Kavas olevad hindamistegevused ja nende põhjendus. Märkida ainult ühise tegevuskavaga seotud tegevus. Kui konkreetset tegevust ei kavandata, siis põhjendada seda.

<type='S' maxlength='3500' input='M'>

H.4.   Korraldused, millega tagatakse ühise tegevuskavaga ja ühist tegevuskava toetavate fondidega seotud teabe levitamine ning edastamine

<type='S' maxlength='3500' input='M'>

I.   ÜHISE TEGEVUSKAVA RAHALISED KORRALDUSED

I.1.   Vahe-eesmärkide, väljundite ja tulemuste saavutamise kulud (täita samuti näitajaid käsitlev liide)

Täita järgmised tabelid ühise tegevuskava finantsjuhtimiseks kasutatavate näitajatega, mis on vajaduse korral jaotatud prioriteetse suuna, fondi ja piirkonna kategooria alusel.

I.1.1.   Väljundnäitajad

Näitaja

(D.1.3 alusel)

Rakenduskava

Prioriteetne suund

Fond

Prioriteetne suund

Vahe-eesmärk (kui on olemas)

Sihttase

Ühikukulu või ühekordne summa

(riiklik vääring)

Saadud summa

(riiklik vääring)

Ajakohastamismeetodiga (kui on olemas) saadud lisasumma (3)

(riiklik vääring)

Maksimumsumma = rahastamiskõlblikud kogukulud

(riiklik vääring)

Maksimumsumma = rahastamiskõlblikud kogukulud

(eurodes)

 

 

 

 

 

 

(a)

(b)

(c) = (a) × (b)

(d)

(e)= (c) + (d)

(f) = (e) * vahetuskurss

<type='S' input='G'>

<type='S' input='G'>

<type='S' input='G'>

<type='S' input='G'>

<type='S' input='G'>

<type='N' input='G'>

<type='N' input='G'>

<type='N' input='M'>

<type='N' input='G'>

<type='N' input='M'>

<type='N' input='G'>

<type='N' input='M'>

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

<type='N' input='G'>

<type='N' input='G'>

I.1.2   Tulemusnäitajad

Näitaja

(D.1.3 alusel)

Rakenduskava

Prioriteetne suund

Fond

Prioriteetne suund

Baasväärtus

Vahe-eesmärk (kui on olemas)

Sihttase

Ühikukulu või ühekordne summa

(riiklik vääring)

Saadud summa

(riiklik vääring)

Ajakohastamismeetodiga (kui on olemas) saadud lisasumma (4)

(riiklik vääring)

Maksimumsumma = rahastamiskõlblikud kogukulud

(riiklik vääring)

Maksimumsumma = rahastamiskõlblikud kogukulud

(eurodes)

 

 

 

 

 

 

 

(a)

(b)

(c) = (a) × (b)

(d)

(e) = (c) + (d)

(f) = (e) * vahetuskurss

<type='S' input='G'>

<type='S' input='G'>

<type='S' input='G'>

<type='S' input='G'>

<type='S' input='G'>

<type='N' input='G'>

<type='N' input='G'>

<type='N' input='G'>

<type='N' input='M'>

<type='N' input='G'>

<type='N' input='M'>

<type='N' input='G'>

<type='N' input='M'>

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

<type='N' input='G'>

<type='N' input='G'>

I.1.3.   Rahaline paindlikkus (5): selgitada, kas rahaline paindlikkus on vajalik ja kuidas seda kohaldatakse.

<type='S' maxlength='3500' input='M'>

I.2.   Toetusesaajale maksete tegemise hinnanguline ajakava, mis on seotud vahe-eesmärkidega ja sihttasemetega: tabelis D.1.3 ja punktis I.1 esitatud teabele tuginedes esitada hinnanguline ülevaade ühise tegevuskava raames rakendatava iga projekti (tüübi) jaoks kavandatud maksetest (eurodes)

 

Aasta 1

Aasta 2

Aasta ...

Kokku:

Projekt (tüüp) 1

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

<type='N' input='G'>

Projekt (tüüp) 2

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

<type='N' input='G'>

Projekt (tüüp) 3

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

<type='N' input='G'>

Kokku:

<type='N' input='G'>

<type='N' input='G'>

<type='N' input='G'>

<type='N' input='G'>

I.3.   Rahastamiskava rakenduskava ja prioriteetse suuna alusel (ning vajaduse korral fond ja piirkonna kategooria)

 

Rakenduskava

Prioriteetne suund

Fond

Prioriteetne suund

Rahastamiskõlblikud kulud kokku

(riiklik vääring)

Avaliku sektori kulud

(riiklik vääring)

Rahastamiskõlblikud kulud kokku

(eurodes)

Avaliku sektori kulud

(eurodes)

Projekt (tüüp) 1 <type=S' input='G'>

<type='S' input='G'>

<type='S' input='G'>

<type='S' input='G'>

<type='S' input='G'>

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

<type='N' input='M'>

Projekt (tüüp) 2

 

 

 

 

 

 

 

 

Projekt (tüüp) 3

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

 

 

 

 

<type='N' input='G'>

<type='N' input='G'>

<type='N' input='G'>

<type='N' input='G'>

„Rahastamiskõlblike kogukulude” kogusumma on võrdne tabelites I.1.1 ja I.1.2 esitatud „rahastamiskõlblike kogukuludega”.

Asjakohasel juhul vastab rahastamiskõlblike kogukulude ja avaliku sektori kulude erinevus ühisesse tegevuskavasse antavale erasektori panusele.


(1)  Väljaelementide seletus:

 

type (tüüp): N = number, D = kuupäev, S = string, C = märkeruut, P = protsendimäär;

 

input (sisestus): M = käsitsi, S = valiku hulgast, G = sisestati süsteemis;

 

maxlength = maksimaalne tähemärkide arv koos tühikutega.

(2)  Sealhulgas toetusesaaja või ühises tegevuskavas osalevate muude üksuste antud avaliku sektori toetus.

(3)  Väärtus esitatud liite punktis A.1.10.

(4)  Väärtus esitatud liite punktis A.1.10.

(5)  Rahalist paindlikkust võib kasutada väljunditele või tulemustele tehtud eraldistest kuni 10 % suhtes. Näitaja puhul võib täiendavalt hüvitada kuni 10 % selle hinnangulisest maksimumsummast. Ühe ja sama väljundi või tulemuse saavutamise eri tasemeid iseloomustavate näitajate vahel võib olla täielik rahaline paindlikkus.

Liide

Ühise tegevuskava rahastamiseks kasutatavate ühikukulude standardastmike ja ühekordsete maksete kirjeldus ning põhjendus

Käesoleva liite eesmärk on lihtsustada komisjoni tööd ühikukulude standardastmike (ühikukulud) ja ühekordsete maksete hindamisel, kui neid kasutatakse ühise tegevuskava väljundite ja tulemuste hüvitamiseks. Seepärast peaks see hõlmama ainult tabelites I.1.1 ja I.1.2 esitatud näitajaid. See tuleb täita näitaja haaval. (1)

A.1.   Näitaja (vt punktid I.1.1 ja I.1.2)

A.1.1.

Nimi

 

A.1.2.1.

Näitaja mõõtühik

 

A.1.2.2.

Vahe-eesmärgi/sihttaseme mõõtühik (vajaduse korral)

 

A.1.3.

Määratlus

 

A.1.4.

Andmeallikas (alusdokumentide laad, kes toodab (koostab), kogub ja salvestab andmeid, kus neid salvestatakse, andmete kogumise sagedus/lõppkuupäevad, valideerimine jne)

 

A.1.5.

Andmete kontrollimine (kes kontrollib, tõendavate dokumentide laad, kontrolli sagedus, kontrolli meetod):

saavutatud ühikute kontroll

saavutatud kvaliteeditaseme kontroll

 

A.1.6.

Vajaduse korral selgitage, kuidas tagatakse riigihankemenetluste ja riigiabi kontroll

 

A.1.7.

Selle näitajaga seotud võimalikud hälbega stiimulid või probleemid, nende leevendamise võimalused, riskitase

 

A.1.8.

Hüvitamine, mis tugineb

( ) ühekordsel maksel ( ) ühikukulude standardastmikul

A.1.9.

Ühe ühiku summa või ühekordse makse summa (riiklikus vääringus)

 

A.1.10

Ajakohastamismeetodiga (kui on olemas) saadud lisasumma (eurodes)

 

A.1.11.

Ajakohastamismeetodi (kui on olemas) üksikasjalik kirjeldus

 

A.1.12.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde käsitleva õigusraamistiku õiguslik alus ühikukulude/ühekordsete maksete põhjendamiseks

 

A.2.   Ühikukulude standardastmiku ja ühekordsete maksete arvutamine

A.2.1.   Täpsustada, miks on väljapakutud meetod ja arvutus asjakohane seda tüüpi projektide jaoks, mida ühisest tegevuskavast toetatakse.

 

A.2.2.   Täpsustada, kuidas on arvutatud punktides A.1.9 ja A.1.10 esitatud summad, eelkõige kvaliteedi seotud eeldused või kogused. Vajaduse korral tuleks lisada käesolevale liitele statistilised tõendid, mis tuginevad võrdlusalustele ja mille vorm võimaldab komisjonil neid otse uuesti kasutada.

 

A.2.3.   Selgitada vajaduse korral samuti:

kuidas tulu on arvesse võetud/arvesse võetakse;

et arvutuses on arvesse võetud ainult rahastamiskõlblikke kulusid;

vastastikuse rahastamise tase (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 98 lõike 2 kohaselt).

 


(1)  Liide laaditakse üles eraldi dokumendina SFC2014 süsteemi.


V LISA

Majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi iga-aastaste rakendusaruannete ja rakendamise lõpparuande vorm

A OSA

IGAL AASTAL NÕUTAVAD ANDMED („LÜHIARUANDED”) (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõige 2)

1.   IGA-AASTASE RAKENDUSARUANDE/RAKENDAMISE LÕPPARUANDE KINDLAKSMÄÄRAMINE

Komisjoni viitenumber

<type='S' maxlength=15 input='S'>

Pealkiri

<type='S' maxlength=255 input='G'>

Versioon

<type='N' input='G'>

Aruandlusaasta

<type='N' input='G'>

Järelevalvekomitee poolt aruande kinnitamise kuupäev

<type='D' input='M'>

2.   RAKENDUSKAVA RAKENDAMISE ÜLEVAADE (määruse (EL) nr 1303/2013 ARTIKLI 50 lõige 2 JA artikli 111 lõike 3 punkt a)

Põhiline teave asjaomasel aastal rakenduskava rakendamise kohta, sealhulgas rahastamisvahendite kohta seoses finants- ja indikaatorandmetega.

<type='S' maxlength=7000 input='M'>

3.   PRIORITEETSE SUUNA RAKENDAMINE (määruse (EL) nr 1303/2013 ARTIKLI 50 lõige 2)

3.1.   Rakendamise ülevaade  (1)

ID

Prioriteetne suund

Põhiline teave prioriteetse suuna rakendamise kohta, osutades peamistele arengusuundadele, olulistele probleemidele ning nende probleemide lahendamiseks võetud meetmetele

<type='S' input='G'>

<type='S' input='G'>

<type='S' maxlength=1750 input='M'>

3.2.   Ühised ja programmipõhised näitajad (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõige 2)  (2)

Andmed ühiste ja programmipõhiste näitajate kohta investeerimise prioriteedi kohaselt, mis edastatakse tabelite 1–4 kohaselt allpool.

Tabel 1.

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi tulemusnäitajad (prioriteetse suuna ja erieesmärgi alusel); see kehtib samuti tehnilise abi prioriteetsele suunale  (3)

 

IGA-AASTANE VÄÄRTUS

 

ID

Näitaja

Mõõtühik

Piirkonna kategooria

(kui see on asjakohane)

Baasväärtus

Lähteaasta

Sihtväärtus (2023)

2014

15

16

17

18

19

20

21

22

23

Märkused (vajaduse korral)

<type='S' input='G'>

<type='S' input='G'>

<type='S' input='G'>

<type='S' input='G'>

<type='N või 'S' input='G'>

<type='N' input='G'>

<type='N või 'S' input='G'>

<type='N või 'S' input='M'>

<type='N või 'S' input='M'>

<type='N või 'S' input='M'>

<type='N või 'S' input='M'>

<type='N või 'S' input='M'>

<type='N või 'S' input='M'>

<type='N või 'S' input='M'>

<type='N või 'S' input='M'>

<type='N või 'S' input='M'>

<type='N või 'S' input='M'>

<type='S' maxlength=875 input='M'>

 

 

 

 

 

 

m

w

t

m

w

t

m

w

t

m

w

t

m

w

t

m

w

t

m

w

t

m

w

t

m

w

t

m

w

t

m

w

t

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Tabel 2A.

Euroopa Sotsiaalfondi ühised tulemusnäitajad (prioriteetse suuna, investeerimise prioriteedi ja piirkonna kategooria alusel). Andmed kõigi ühiste Euroopa Sotsiaalfondi tulemusnäitajate kohta (sihttasemega ja ilma selleta) teatatakse soolise jaotuse alusel. Tehnilise abi prioriteetse suuna puhul teatatakse ainult need ühised näitajad, mille jaoks on määratud sihttase  (4)  (5)

Investeerimisprioriteet:


ID

Näitaja

Piirkonna kategooria

Sihttasemete seadmisel aluseks võetavad ühised väljundnäitajad

Baasväärtuse ja sihttaseme puhul kasutatav mõõtühik

Sihtväärtus (2023)

(Sooline jaotus selle sihttaseme puhul valikuline)

2014

2015

2016

2017

2018

2019

2020

2021

2022

2023

Summaarne väärtus

(mis arvutatakse automaatselt)

Saavutamise määr

Valikuline sooline jaotus

<type='S' input='G'>

<type='S' input='G'>

<type='S' input='G'>

<type='S' input='G'>

<type='S' input='G'>

<type='N või 'S' input='G'>

<type='N või 'S' input='M'>

<type='N või 'S' input='M'>

<type='N või 'S' input='M'>

<type='N või 'S' input='M'>

<type='N või 'S' input='M'>

<type='N või 'S' input='M'>

<type='N või 'S' input='M'>

<type='N või 'S' input='M'>

<type='N või 'S' input='M'>

<type='N või 'S' input='M'>

<type='N' input='G'>

<type='P' input='G'>

 

Iga-aastane väärtus

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

M

W

M

W

M

W

W

M

M

W

M

W

M

W

M

W

M

W

M

W

M

W

Kokku

M

W

T

M

W

 

Tööturult eemalejäänud osalejad, kes asusid pärast programmist lahkumist tööd otsima

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Osalejad, kes asusid pärast programmist lahkumist haridust/koolitust saama

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Osalejad, kes asusid pärast programmist lahkumist omandama kutsekvalifikatsiooni

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Osalejad, kes läksid pärast programmist lahkumist tööle, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Ebasoodsas olukorras olevad osalejad, kes asusid pärast programmist lahkumist tööd otsima, haridust/koolitust saama, kutsekvalifikatsiooni omandama, läksid tööle, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Osalejad, kes kuue kuu jooksul pärast programmist lahkumist on asunud tööle, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana  (6)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Osalejad, kelle olukord tööturul on kuue kuu jooksul pärast programmist lahkumist paranenud  (6)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vanemad kui 54aastased osalejad, kes kuue kuu jooksul pärast programmist lahkumist on asunud tööle, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana  (6)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Ebasoodsas olukorras olevad osalejad, kes kuue kuu jooksul pärast programmist lahkumist on asunud tööle, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana  (6)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Tabel 2B.

Noorsoo tööhõive algatuse tulemusnäitajad prioriteetse suuna või prioriteetse suuna osa kaupa (Euroopa Sotsiaalfondi määruse artikli 19 lõige 3 ning I ja II lisa)  (7)

ID

Näitaja

Sihttaseme mõõtühik

Sihtväärtus (2023)

(Sooline jaotus selle sihttaseme puhul valikuline)

2014

2015

2016

2017

2018

2019

2020

2021

2022

2023

Summaarne väärtus

(arvutatakse automaatselt)

Saavutamise määr

Valikuline sooline jaotus

<type='S' input='G'>

<type='S' input='G'>

<type='S' input='G'>

<type='N või 'S' input='G'>

<type='N või 'S' input='M'>

<type='N või 'S' input='M'>

<type='N või 'S' input='M'>

<type='N või 'S' input='M'>

<type='N või 'S' input='M'>

<type='N või 'S' input='M'>

<type='N või 'S' input='M'>

<type='N või 'S' input='M'>

<type='N või 'S' input='M'>

<type='N või 'S' input='M'>

<type='N' input='G'>

<type='P' input='G'>

 

 

 

 

Iga-aastane väärtus

 

 

Kokku

M

W

M

W

M

W

M

W

M

W

M

W

M

W

M

W

M

W

M

W

M

W

Kokku

M

W

Kokku

M

W

 

Töötud osalejad, kes tegid täies ulatuses läbi noorte tööhõive algatuse toetatava sekkumise

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Töötud osalejad, kes saavad pärast algatusest lahkumist tööpakkumise või võimaluse õpingute jätkamiseks, õpipoisiõppeks või praktikaks

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Töötud osalejad, kes pärast algatusest lahkumist saavad haridust/koolitust, omandavad kutsekvalifikatsiooni või on läinud tööle, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Pikaajalistest töötutest osalejad, kes tegid täies ulatuses läbi noorte tööhõive algatuse toetatava sekkumise

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Pikaajalistest töötutest osalejad, kes saavad pärast algatusest lahkumist tööpakkumise või võimaluse õpingute jätkamiseks, õpipoisiõppeks või praktikaks

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Pikaajalistest töötutest osalejad, kes pärast algatusest lahkumist saavad haridust/koolitust, omandavad kutsekvalifikatsiooni või on leidnud töö, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tööturult eemalejäänud mitteõppivad osalejad, kes tegid täies ulatuses läbi noorte tööhõive algatuse toetatava sekkumise

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tööturult eemalejäänud mitteõppivad osalejad, kes saavad pärast algatusest lahkumist tööpakkumise või võimaluse õpingute jätkamiseks, õpipoisiõppeks või praktikaks

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tööturult eemalejäänud mitteõppivad osalejad, kes pärast algatusest lahkumist saavad haridust/koolitust, omandavad kutsekvalifikatsiooni või on leidnud töö, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Osalejad, kes kuue jooksul pärast programmist lahkumist on omandamas täiendusharidust, osalevad kutset andvates koolitusprogrammides, õpipoisiõppes või praktikas  (8)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Osalejad, kes kuue kuu jooksul pärast programmist lahkumist on asunud tööle  (8)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Osalejad, kes kuue kuu jooksul pärast programmist lahkumist on asunud ise endale tööd andma  (8)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tööturult eemalejäänud osalejad, kes asusid pärast programmist lahkumist tööd otsima

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Osalejad, kes asusid pärast programmist lahkumist haridust/koolitust saama

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Osalejad, kes asusid pärast programmist lahkumist omandama kutsekvalifikatsiooni