5.9.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 265/22

---

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 950/2014,

4. september 2014,

millega avatakse ajutine erakorraline eraladustusabikava teatavate juustude puhul ja määratakse eelnevalt kindlaks abi summa

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 219 lõiget 1 koostoimes artikliga 228,

ning arvestades järgmist:

(1)

7. augustil 2014 kehtestas Venemaa valitsus keelu teatavate toodete, sealhulgas piimatoodete importimisele EList Venemaale. Piimatoodetest mõjutab keeld kõige rohkem juustu, mille eksport Venemaale moodustab 33 % ELi kogu juustuekspordist. Lisaks on Venemaa juustuekspordi puhul Soome ja Balti riikide suurim kaubanduspartner ja oluline tarnekoht muudele liikmesriikidele nagu Saksamaa, Madalmaad ja Poola.

(2)	2013. aastal eksporditi Venemaale üle 250 000 tonni juustu. Võib juhtuda, et oluline osa sellest kogusest realiseeritakse siseturul, mille tulemuseks on turu tasakaalustamatus ja surve langetada hindu.

(3)	Määruses (EL) nr 1308/2013 sätestatud turusekkumismeetmed ei tundu olevat piisavad hiljuti tekkinud olukorras, kuna need on piiratud geograafilise tähisega juustudega.

(4)	Juustuturu tõsise tasakaalustamatuse ohtu võib vähendada või selle kõrvaldada juustu ladustamisega. Seepärast on asjakohane anda abi juustu eraladustamiseks ja määrata abi suurus eelnevalt kindlaks.

(5)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 17 on sätestatud, et eraladustamisabi võib anda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (2) kohaste kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega juustude puhul. Kuigi impordikeeld mõjutab geograafilise tähisega juustusid, moodustavad need juustud üksnes minimaalse osa kogu Venemaale eksporditavast juustust. Operatiivse tegutsemise ja haldustõhususe huvides on asjakohane kehtestada ühtne kõiki juustusorte hõlmav eraladustusabikava.

(6)	On asjakohane jätta välja toorjuustud, mis ei sobi ladustamiseks.

(7)	Üldreeglina tuleks juhtimise ja kontrolli hõlbustamiseks anda eraladustusabi ainult ettevõtjatele, kes asuvad liidus ja on seal käibemaksukohustuslasena registreeritud.

(8)	Tagamaks, et selle korralduse üle on võimalik teostada nõuetekohast järelevalvet, tuleks käesolevas määruses ette näha, millist teavet on vaja ladustuslepingu sõlmimiseks ning millised on lepinguosaliste kohustused.

(9)	Kava tõhustamiseks tuleks lepingud sõlmida teatavate miinimumkoguste kohta ja täpsustada lepinguosaliste kohustused, eriti need, mis võimaldavad ladustustoimingute kontrolli eest vastutaval asutusel ladustamistingimusi tulemuslikult kontrollida.

(10)	Lepingulise koguse ladustamine kokkulepitud aja jooksul on eraladustusabi andmise esmanõudeid. Kaubandustavasid silmas pidades ja praktilistel põhjustel võiksid abiga hõlmatud koguse osas olla lubatud teatavad kõikumised.

(11)	Tagamaks, et ladustamist juhitakse nõuetekohaselt, on kohane võtta vastu sätted tasutava abisumma vähendamiseks, kui lepingulise ladustusaja jooksul ladustatav kogus on väiksem, kui lepingus ette nähtud, või kui lepingulisest ladustusajast ei peeta täielikult kinni.

(12)

Eraladustusabi suurus tuleks määrata ladustamiskulude ja/või muude asjakohaste turunäitajate põhjal. Asjakohane on määrata kindlaks asjaomaste toodete lattu paigutamise ja laost väljavõtmise kulude katteks antav abi ning ladustamispäeva kohta külmhoones ladustamise kulude ja rahastamise katteks antav abi.

(13)

On vaja sätestada tingimused, mille alusel võib teha ettemakseid, muuta abisummat juhtudel, mil lepingulisest kogusest ei peeta täielikult kinni, kontrollida vastavust abi saamise tingimustele, sätestada võimalikud sanktsioonid ning määrata kindlaks teave, mille liikmesriigid peavad edastama komisjonile.

(14)	On asjakohane näha ette võimalus kehtestada vähenduskoefitsient menetluses olevate taotluste jaoks, kui see on vajalik, et tagada meetmete rakendamine üksnes koguste suhtes, mille jaoks eraladustusabikava on ette nähtud.

(15)	Samuti tuleks kehtestada eeskirjad dokumenteerimise, aruandluse ning kontrollimissageduse ja kontrolli iseloomu kohta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega nähakse ette ajutine erakorraline eraladustusabikava CN-koodide 0406 20, 0406 30, 0406 40 ja 0406 90 alla kuuluvate juustude puhul ja CN-koodi 0406 10 alla kuuluva külmutatud kalgendi puhul.

Maksimaalne tootekogus, mille suhtes käesolevat kava kohaldatakse, on 155 000 tonni.

Artikkel 2

Määratlus

Käesoleva määruse kohaldamisel on „liikmesriikide pädevad asutused” liikmesriikide poolt makseasutustena akrediteeritud asutused või organid, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (3) artiklis 7 sätestatud tingimustele.

Artikkel 3

Toodete abikõlblikkus

1.   Artiklis 1 osutatud eraladustusabi (edaspidi „abi”) saamiseks peab juust olema veatu ja standardse turustuskvaliteediga, ühenduse päritolu ning selle miinimumvanus peab ladustuslepingu alguspäeval vastama laagerdumisajale, mis aitab suurendada juustu väärtust.

2.   Juust peab vastama järgmistele nõuetele:

(a)	iga juustupartii kaalub vähemalt 0,5 tonni;

(b)	juustud kannavad tootjaettevõtte kustumatut märgist (mis võib olla kodeeritud) ja valmistamiskuupäeva;

(c)	juustudele on kantud lattu saabumise kuupäev;

(d)	juustude suhtes ei kehti varasemad ladustuslepingud.

3.   Liikmesriigid võivad sätestada, et kui lao juhataja kohustub pidama registrit, millesse lattu saabumise päeval kantakse lõike 2 punktis b osutatud andmed, ei tule lõike 2 punktis c osutatud lattu saabumise kuupäeva juustule märkida.

Artikkel 4

Abitaotlused

1.   Ettevõtja, kes abi taotleb, esitab taotluse selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus tooteid ladustatakse.

2.   Ettevõtjad, kes esitavad taotluse eraladustusabi saamiseks, peavad asuma liidus ja olema seal käibemaksukohustuslasena registreeritud.

3.   Eraladustusabi taotlusi võib esitada alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Taotluste esitamise viimane kuupäev on 31. detsember 2014.

4.   Abitaotlused peavad olema seotud toodetega, mis on täielikult lattu paigutatud.

5.   Taotlused tuleb esitada, kasutades selleks asjaomase liikmesriigi poolt ettevõtjatele kättesaadavaks tehtud meetodeid.

Liikmesriigi pädev asutus võib nõuda, et elektroonilistele taotlustele lisataks täiustatud elektrooniline allkiri Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/93/EÜ (4) artikli 2 punkti 2 tähenduses või elektrooniline allkiri, mis pakub samaväärseid tagatisi allkirja toimivuse osas, kohaldades samu nõudeid ja tingimusi, nagu on määratud kindlaks elektroonilisi ja digitaalseid dokumente käsitlevates komisjoni eeskirjades, mis on sätestatud komisjoni otsuses 2004/563/EÜ, Euratom (5) ja selle rakenduseeskirjades.

6.   Taotlus on nõuetekohane üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

(a)	selles on viide käesolevale määrusele;

(b)	selles on märgitud taotleja andmed: nimi, aadress ja käibemaksukohustuslase registreerimisnumber;

(c)	selles on märgitud toode ja vastav kuuenumbriline CN-kood;

(d)	selles on märgitud toote kogus;

(e)	selles on märgitud ladustusaeg;

(f)	selles on märgitud ladustamiskoha nimi ja aadress, laopartii number ning vajaduse korral loanumber tootjaettevõtte kindlakstegemiseks;

(g)	taotlus ei sisalda muid taotlejapoolseid tingimusi peale käesolevas määruses sätestatud tingimuste;

(h)	taotlus on selle liikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest, kus taotlus esitatakse.

7.   Pärast taotluse esitamist selle sisu ei muudeta.

Artikkel 5

Lepingute sõlmimine

1.   Lepingud sõlmitakse selle liikmesriigi pädeva asutuse, kelle territooriumil tooteid ladustatakse, ja taotleja vahel (edaspidi „lepinguosaline”).

2.   Lepingud sõlmitakse 30 päeva jooksul alates artikli 4 lõike 6 punktis f osutatud teabe kättesaamise kuupäevast, vajaduse korral eeldusel, et seejärel esitatakse artikli 14 lõike 2 teise lõigu kohane kinnitus toodete abikõlblikkuse kohta. Kui abikõlblikkust ei kinnitata, tunnistatakse asjaomane leping õigustühiseks.

Artikkel 6

Lepinguosalise kohustused

1.   Lepingus nähakse lepinguosalisele ette vähemalt järgmised kohustused:

(a)

ladustada lepinguline tootekogus ja hoida seda laos lepingulise ladustusaja jooksul omal vastutusel ja kulul sellistel tingimustel, mis tagavad toote omaduste säilimise, ilma ladustatud tooteid asendamata ja teise ladustamiskohta üle viimata. Lepinguosalise põhjendatud taotluse korral võib pädev asutus lubada ladustatud toodete ümberpaigutamist;

(b)	säilitada ladustamiskohta saabumisel koostatud kaalumisdokumendid;

(c)	võimaldada pädeval asutusel igal ajal kontrollida kõikide lepingus sätestatud kohustuste täitmist;

(d)

ladustada tooted selliselt, et nad oleksid kergesti ligipääsetavad ja eristatavad: iga eraldi ladustatud kaubaühik peab olema märgistatud nii, et oleks näidatud lattu paigutamise kuupäev, lepingu number, toote nimetus ja mass. Liikmesriigid võivad siiski loobuda lepingu numbri märkimise nõudest, kui lao juhataja kohustub sisestama lepingu numbri artikli 3 lõikes 2 osutatud registrisse.

2.   Lepinguosaline annab kontrollimise eest vastutava asutuse käsutusse iga lepingu kohta kogu dokumentatsiooni, mis võimaldab kontrollida eraladustatud toodete kohta eelkõige järgmist teavet:

(a)	loa number tootjaettevõtte ja -liikmesriigi kindlakstegemiseks;

(b)	toodete päritolu ja valmistamise kuupäev;

(c)	lattu paigutamise kuupäev;

(d)	pakkeühikute mass ja arv;

(e)	nende olemasolu laos ja lao aadress;

(f)	lepingulise ladustamisaja eeldatav lõppkuupäev ja lõpuks tegelik laost väljaviimise kuupäev.

3.   Lepinguosaline või vajaduse korral laopidaja peab laoarvestust, mis on laos kättesaadav ja sisaldab lepingunumbrite kaupa järgmist teavet:

(a)	eraladustatud toodete märgistus partiide kaupa;

(b)	lattu saabumise ja laost väljaviimise kuupäev;

(c)	kogus iga ladustuskoha kohta partiides;

(d)	toodete asukoht laos.

Artikkel 7

Lepinguline ladustamisaeg

1.   Lepinguline ladustamisaeg algab päeval, mis järgneb päevale, mil pädev asutus saab artikli 4 lõike 6 punktis f nimetatud teabe.

2.   Lepinguline ladustamine lõpeb laost väljaviimisele eelneval päeval.

3.   Abi võib anda ainult juhul, kui lepinguline ladustusaeg on vahemikus 60–210 päeva.

Artikkel 8

Laost väljaviimine

1.   Laost väljavõtmine võib alata päeval, mis järgneb lepingulise ladustusaja viimasele päevale.

2.   Laost väljaviimine toimub tervete laopartiide kaupa või pädeva asutuse loal väiksemate kogustena. Artikli 14 lõike 4 punktis a osutatud juhul võib laost välja võtta üksnes pitseeritud koguse.

3.   Kui lepinguosaline kavatseb hakata tooteid laost välja viima, teatab ta sellest pädevale asutusele kooskõlas artikli 14 lõike 5 sätetega.

4.   Kui lõike 3 nõuet ei ole täidetud, kuid pädev asutus on veendunud, et 30 päeva jooksul pärast laost väljaviimist on esitatud piisavad tõendid laost väljaviimise kuupäeva ja asjaomaste koguste kohta, vähendatakse abi 15 % ja seda makstakse üksnes selle ajavahemiku eest, mille kohta lepinguosaline esitab pädevale asutusele rahuldavad tõendid, et toodet on hoitud lepingujärgses laos.

5.   Kui lõike 3 nõuet ei ole täidetud ja pädev asutus ei ole veendunud, et 30 päeva jooksul pärast laost väljaviimist on esitatud piisavad tõendid laost väljaviimise kuupäeva ja asjaomaste koguste kohta, siis asjaomase lepinguga seotud abi ei maksta.

Artikkel 9

Abi suurus

Abi suurus on järgmine:

—	15,57 eurot tonni kohta ladustamise püsikulude eest,

—	0,40 eurot tonni kohta päevas iga lepingujärgse ladustamispäeva eest.

Artikkel 10

Abi ettemaksmine

1.   Pärast ladustamise 60. päeva võib lepinguosalise taotlusel teha abi ühekordse ettemakse, tingimusel et lepinguosaline esitab tagatise, mis võrdub ettemaksega pluss 10 % ettemaksest.

2.   Ettemakse ei ole suurem kui 90päevasele või vajadusel kolmekuulisele ladustusajale vastav abi. Lõikes 1 osutatud tagatis vabastatakse kohe pärast abi jääksumma tasumist.

Artikkel 11

Abi maksmine

1.   Abi või artikli 10 alusel tehtud ettemakse korral abi jääksumma makstakse lepinguosalise abitaotluse alusel, mis tuleb esitada kolme kuu jooksul pärast lepingulise ladustamisaja lõppu.

2.   Kui lepinguosaline ei suutnud tõendavaid dokumente hoolimata kiirest tegutsemisest kolmekuulise tähtaja jooksul esitada, võib nende esitamiseks anda ajapikendust, mis ei tohi olla kokku pikem kui kolm kuud.

3.   Abi või abi jääksumma makstakse 120 päeva jooksul alates abitaotluse esitamise päevast eeldusel, et lepingutingimused on täidetud ning lõplik kontroll teostatud. Kui aga abi saamise õiguse ametlik läbivaatamine on pooleli, ei tehta väljamakset enne õiguse tunnustamist.

4.   Kui lepingujärgsel ladustusajal tegelikult ladustatav kogus on lepingujärgsest kogusest väiksem, aga vähemalt 95 % sellest, makstakse abi tegelikult ladustatava koguse kohta, välja arvatud vääramatu jõu esinemise korral. Kui pädev asutus siiski leiab, et lepinguosaline käitus tahtlikult või hooletult, võib ta otsustada vähendada abi suuremas ulatuses või seda üldse mitte maksta.

5.   Kui lepingulisel ladustusajal tegelikult ladustatav kogus on väiksem kui lõikes 4 esitatud protsendid, kuid ei ole väiksem kui 80 % lepingulisest kogusest, vähendatakse tegelikult ladustatava koguse kohta antavat abi poole võrra, välja arvatud vääramatu jõu esinemise korral. Kui pädev asutus siiski leiab, et lepinguosaline käitus tahtlikult või hooletult, võib ta otsustada vähendada abi suuremas ulatuses või seda üldse mitte maksta.

6.   Kui lepingulisel ladustusajal tegelikult ladustatav kogus on väiksem kui 80 % lepingulisest kogusest, abi ei maksta, välja arvatud vääramatu jõu esinemise korral.

7.   Kui ladustamise või väljaviimise ajal toimunud kontrollimisel ilmnevad ebakvaliteetsed tooted, ei maksta nende koguste eest abi. Abi saamiseks kõlbliku laopartii allesjääv osa peab olema vähemalt artikli 3 lõikes 2 sätestatud miinimumkogus. Sama reegel kehtib, kui osa laopartiist kõrvaldatakse sel põhjusel enne minimaalse ladustusaja lõppu.

Ebakvaliteetseid tooteid ei võeta arvesse lõigetes 4, 5 ja 6 osutatud tegelikult ladustatava koguse arvutamisel.

8.   Kui lepinguosaline ei suuda terve ladustatud koguse osas järgida artikli 7 lõikes 3 kindlaksmääratud lepingulise ladustusaja lõppu, vähendatakse kõnealuse lepinguga seotud abi 10 % iga ületatud kalendripäeva kohta, välja arvatud vääramatu jõu esinemise korral. Vähendamine ei tohi siiski ületada 100 % abisummast.

Artikkel 12

Teatamine ja jälgimine

1.   Liikmesriigid teatavad komisjonile igal teisipäeval eelmise nädala kohta ladustamisperioodide kaupa kogused, mille kohta on sõlmitud lepingud, ning ka nende toodete kogused, mille kohta on esitatud abitaotlused.

Komisjon teavitab liikmesriike niipea, kui leiab, et kogused, mille kohta abitaotlused on esitatud, lähenevad artiklis 1 osutatud maksimumkogustele.

Kui komisjon on liikmesriike teavitanud, et kogused, mille kohta abitaotlused on esitatud, lähenevad artiklis 1 osutatud maksimumkogustele, teatavad liikmesriigid komisjonile igal tööpäeval hiljemalt kella 14.00-ks (Brüsseli aja järgi) tootekogused, mille kohta eelmisel tööpäeval on esitatud abitaotlused.

2.   Lõike 1 kohaselt saadud teadete põhjal veendub komisjon, et artiklis 1 osutatud maksimumkogust ei ole ületatud.

Kui komisjon leiab kõnealuste teadete põhjal, et artiklis 1 osutatud maksimumkogus on ületatud, teavitab ta viivitamata kõiki liikmesriike.

3.   Kui komisjon on liikmesriike teavitanud artiklis 1 osutatud maksimumkoguse ületamisest, teavitavad liikmesriigid sellest ettevõtjaid.

4.   Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt iga kuu lõpuks järgmise teabe eelmise kuu kohta:

(a)	asjaomase kuu jooksul lattu paigutatud ja laost väljaviidud toodete kogused;

(b)	asjaomase kuu lõpus laos olevate toodete kogused;

(c)	toodete kogused, mille lepinguline ladustusaeg on lõppenud.

5.   Lõigetes 1 ja 4 osutatud liikmesriikide teated edastatakse komisjonile kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 792/2009 (6).

Artikkel 13

Maksimumkogusest kinnipidamise meetmed

Kui kogu teatava päeva abitaotlusega hõlmatud toodete koguse heakskiitmine viiks artiklis 1 osutatud maksimumkoguse ületamiseni, peab komisjon määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 229 lõigetes 2 ja 3 osutatud menetlust kohaldamata vastuvõetud rakendusaktiga määrama jaotuskoefitsiendi, mida kohaldatakse koguste suhtes, mis vastavad sel päeval komisjonile esitatud taotlustele. Kõnealuse jaotuskoefitsiendiga piiratakse ajutiseks erakorraliseks eraldustusabiks kõlbulike toodete kogust artiklis 1 osutatud maksimumkoguseni.

Artikkel 14

Kontrollimine

1.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse järgimine. Kõnealused meetmed hõlmavad abitaotluste täielikku halduskontrolli, millele lisanduvad kohapealsed kontrollid, nagu on kindlaks määratud lõigetes 2–8.

2.   Kontrollimise eest vastutav asutus kontrollib lattu saabuvaid tooteid 30 päeva jooksul alates artikli 4 lõike 6 punktis f osutatud teabe kättesaamisest.

Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 5 esimese lõigu punkti a kohaldamist, tuleb ladustatud toodete abikõlblikkuse füüsiliseks kontrollimiseks võtta representatiivne proov vähemalt 5 % ladustatud kogustest, et teha kindlaks, kas kõik partiid vastavad muu hulgas toodete massi, märgistuse ja omaduste poolest lepingu sõlmimise taotluses esitatud andmetele.

3.   Nõuetekohaselt põhjendatud kaalutlustel võib liikmesriik pikendada lõikes 2 ettenähtud 30päevast tähtaega viieteistkümne päeva võrra.

4.   Kontrollimise eest vastutav asutus:

(a)	pitseerib lõikes 2 sätestatud kontrolli toimumise ajal kõik lepinguga, laopartiiga või väiksema kogusega seotud tooted või

(b)	kontrollib ette teatamata lepingulise koguse olemasolu ladustamiskohas.

Esimese lõigu punktis b osutatud kontroll peab vastama vähemalt 10 protsendile lepingulisest üldkogusest ning olema representatiivne. Kontrolli käigus uuritakse artikli 6 lõikes 3 osutatud laoarvestust ning tõendavaid dokumente, nagu kaalumis- ja üleandmisdokumendid, ning võimalusel kontrollitakse toodete massi ja liiki ning nende märgistamist vähemalt 5 % ette teatamata kontrollitava koguse puhul.

5.   Lepingulise ladustusaja lõpus peab kontrollimise eest vastutav asutus juhuslike proovidega kontrollima ladustatud toodete massi ja märgistust vähemalt poolte lepingute puhul. Kontrollimise eesmärgil teatab lepinguosaline pädevale asutusele asjaomastest laopartiidest vähemalt viis tööpäeva enne

(a)	lepingujärgse maksimaalse ladustusaja lõppu või

(b)	väljaviimise algust, kui tooted viiakse välja enne lepingujärgse maksimaalse ladustusaja lõppu.

Liikmesriigid võivad nõustuda lühema ajavahemikuga kui viis tööpäeva.

6.   Kui kohaldatakse lõike 4 punktis a esitatud võimalust, siis kontrollitakse pitserite olemasolu ja rikkumatust lepingulise ladustamisaja lõpus. Pitseerimis- ja käitlemiskulud kannab lepinguosaline.

7.   Kõik toodete kvaliteedi ja koostise tõendamiseks võetavad proovid võetakse kontrolli eest vastutava asutuse ametnike poolt või nende juuresolekul.

Kaalumisel toimub nende ametnike juuresolekul füüsiline kontroll ja massi kindlakstegemine.

Kontrolljälje jätmiseks tuleb kõik ametnike kontrollitud lao- ja finantsdokumendid ning muud dokumendid kontrolli käigus tembeldada või initsiaalidega kinnitada. Elektrooniliste dokumentide tõendamisel tuleb neist teha koopia, mida säilitatakse kontrollkäigu kaustas.

Artikkel 15

Auditiaruanne

1.   Kontrollimise eest vastutav asutus koostab kontrolliaruande iga kohapealse kontrolli kohta. Aruandes kirjeldatakse täpselt iga kontrollitud punkti.

Aruanne sisaldab järgmist:

(a)	kontrolli alguse kuupäev ja kellaaeg;

(b)	etteteatamise üksikasjad;

(c)	kontrolli kestus;

(d)	kohalviibivad vastutavad isikud;

(e)	teostatud kontrolli laad ja ulatus, esitades eelkõige uuritud dokumentide ja toodete üksikasjad;

(f)	tulemused ja järeldused;

(g)	järelkontrolli vajadus.

Nimetatud aruandele peab alla kirjutama vastutav ametnik ja lepinguosaline või vajaduse korral laojuhataja ning see tuleb lisada maksedokumentidele.

2.   Kui vähemalt 5 % ühe lepinguga hõlmatud kontrollitavate tootekoguste puhul on eiratud olulisi eeskirju, kontrollitakse suuremat valimit, mille määrab kontrolli eest vastutav asutus.

3.   Kontrolli eest vastutav asutus registreerib kõik mittevastavused selliste tõsiduse, ulatuse, kestvuse ja korduvuse kriteeriumide alusel, mis vastavalt artikli 16 lõikele 1 võivad põhjustada abi välistamise või vastavalt kõnealuse artikli lõikele 4 alusetult makstud abi tagasimaksmise, vajadusel koos intressidega.

Artikkel 16

Karistused

1.   Kui liikmesriigi pädev asutus leiab, et taotleja poolt käesolevast määrusest tulenevate õiguste saamiseks esitatud dokument sisaldab ebaõiget teavet ning kui asjaomane ebaõige teave on kõnealuse õiguse saamiseks määrav, välistavad liikmesriigi pädevad asutused taotleja osalemise selle toote abi andmiseks korraldatavas pakkumismenetluses, mille kohta esitati valeandmeid, ühe aasta jooksul alates rikkumist kinnitava lõpliku haldusotsuse vastuvõtmisest.

2.   Lõike 1 kohast välistamist ei kohaldata juhul, kui taotleja esitab pädevat asutust rahuldavad tõendid, et kõnealuses lõikes osutatud olukord tekkis vääramatu jõu või ilmse vea tagajärjel.

3.   Alusetult makstud abi nõutakse asjaomaselt ettevõtjalt tagasi koos intressidega. Komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 (7) artiklis 73 sätestatud eeskirju kohaldatakse mutatis mutandis.

4.   Halduskaristuste rakendamine ja alusetult makstud summade tagasimaksmine, nagu käesolevas artiklis ette nähtud, ei piira komisjonile eeskirjade eiramisest teatamist vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1848/2006 (8).

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1151/2012, 21. november 2012, põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013, 17. detsember 2013, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/93/EÜ, 13. detsember 1999, elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta (EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12).

(5)  Komisjoni otsus 2004/563/EÜ, ESTÜ, Euratom, 7. juuli 2004, millega muudetakse komisjoni kodukorda (ELT L 251, 27.7.2004, lk 9).

(6)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 792/2009, 31. august 2009, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad turgude ühise korralduse rakendamist, otsemaksete režiimi, põllumajandustoodete müügiedendamist ning äärepoolseimates piirkondades ja väiksematel Egeuse mere saartel kohaldatavat korda käsitlevate teabe ja dokumentide esitamiseks liikmesriikidelt komisjonile (ELT L 228, 1.9.2009, lk 3).

(7)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004, 21. aprill 2004, millega kehtestatakse nõukogu määrustes (EÜ) nr 1782/2003 ja (EÜ) nr 73/2009 ette nähtud nõuetele vastavuse, toetuse ümbersuunamise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid, ning nõukogu määruses (EÜ) nr 479/2008 ette nähtud nõuetele vastavuse rakendamise üksikasjalikud reeglid (ELT L 141, 30.4.2004, lk 18).

(8)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 1848/2006, 14. detsember 2006, eeskirjade eiramise ja valesti makstud summade tagasinõudmise kohta ühise põllumajanduspoliitika rahastamisel, infosüsteemi loomise kohta selles valdkonnas ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 595/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 355, 15.12.2006, lk 56).

---