Help Print this page 

Document 32014R0215

Title and reference
Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 215/2014, 7. märts 2014 , millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta) rakenduseeskirjad seoses kliimamuutuste alase eesmärgi raames antavate toetuste metoodika, tulemusraamistiku vahe-eesmärkide ja eesmärkide kindlaksmääramise ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide sekkumiskategooriate nomenklatuuriga

OJ L 69, 8.3.2014, p. 65–84 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2014/215/oj
Languages, formats and link to OJ
BG ES CS DA DE ET EL EN FR GA HR IT LV LT HU MT NL PL PT RO SK SL FI SV
HTML html BG html ES html CS html DA html DE html ET html EL html EN html FR html HR html IT html LV html LT html HU html MT html NL html PL html PT html RO html SK html SL html FI html SV
PDF pdf BG pdf ES pdf CS pdf DA pdf DE pdf ET pdf EL pdf EN pdf FR pdf HR pdf IT pdf LV pdf LT pdf HU pdf MT pdf NL pdf PL pdf PT pdf RO pdf SK pdf SL pdf FI pdf SV
Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal
 To see if this document has been published in an e-OJ with legal value, click on the icon above (For OJs published before 1st July 2013, only the paper version has legal value).
Multilingual display
Text

8.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 69/65


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 215/2014,

7. märts 2014,

millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta) rakenduseeskirjad seoses kliimamuutuste alase eesmärgi raames antavate toetuste metoodika, tulemusraamistiku vahe-eesmärkide ja eesmärkide kindlaksmääramise ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide sekkumiskategooriate nomenklatuuriga

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, (1) eriti selle artikli 8 kolmandat lõiku, artikli 22 lõike 7 viiendat lõiku ja artikli 96 lõike 2 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EL) nr 1303/2013 on sätestatud ühissätted, milles käsitletakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi (ESF), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF), mis annavad toetust ühtekuuluvuspoliitika raames ja mis tegutsevad nüüd ühises raamistikus.

(2)

Käesoleva määruse sätted on sellega tihedasti seotud, kuna nendes käsitletakse kõigi viie Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi (edaspidi „ESI fondid”) fondispetsiifilisi eeskirju kolme või enamat fondi hõlmavatel teemadel, st kliimamuutuste alase eesmärgi tarbeks antavate toetuste metoodika, tulemusraamistiku vahe-eesmärkide ja eesmärkide kindlaksmääramine ning sekkumiskategooriate nomenklatuur, mis kõik mõjutavad programmide sisu. Et tagada ühtsus kõnealuste sätete puhul, mis peaksid jõustuma samal ajal, et hõlbustada ESI fondide strateegilist kavandamist, ning anda kõigile ELi elanikele igakülgne ülevaade fondidest ja ligipääs neile, on soovitav sätestada ESI fondide kavandamiseks olulised elemendid, mis tuleks määruse (EL) nr 1303/2013 kohaselt ette näha rakendusaktidega, ühes määruses.

(3)

Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 8 kolmanda lõigu kohaselt on vajalik vastu võtta ühtne metoodika, et määrata kindlaks kliimamuutuste alastele eesmärkidele ettenähtud toetuse tase kõigi viie ESI fondi puhul. Kõnealune metoodika peaks hõlmama ESI fondidest antava toetuse koefitsiendi määramist tasemel, mis kajastab seda, mil määral aitab toetus kaasa kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamisele. Määratud koefitsienti tuleks liigendada vastavalt sellele, kas toetuse panus kliimamuutuste eesmärkide saavutamisse on märkimisväärne või mõõdukas. Kui toetus ei aita nimetatud eesmärke saavutada või on selle mõju tühine, määratakse koefitsiendiks null. Tuleks rakendada standardkoefitsiente, et kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimisele kohaldataks ELi eri poliitikasuundades ühtlustatud lähenemisviisi. Metoodikas peaksid siiski kajastuma iga ESI fondi sekkumiste erinevused. Määruse (EL) nr 1303/2013 kohaselt tuleks ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul siduda koefitsient komisjoni vastuvõetud nomenklatuuris kehtestatud sekkumiskategooriatega. EAFRD puhul tuleks koefitsiendid siduda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1305/2013 (2) sätestatud sihtvaldkondadega ning EMKFi puhul meetmetega, mis sätestatakse liidu tulevases õigusaktis, millega kehtestatakse merendus- ja kalanduspoliitika finantstoetuse saamise tingimused programmiperioodiks 2014–2020.

(4)

Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 22 lõike 7 viienda lõigu kohaselt on ühtlasi vaja sätestada üksikasjalik kord, mille abil määrata ESI fondide toetatavates programmides sisalduva iga prioriteedi jaoks kindlaks vahe-eesmärgid ja eesmärgid tulemusraamistikus ning hinnata vahe-eesmärkide ja eesmärkide saavutamist.

(5)

Et kontrollida, kas vahe-eesmärgid ja eesmärgid vastavad määruse (EL) nr 1303/2013 II lisas sätestatud tingimustele, on vaja salvestada sel eesmärgil kasutatud teave ja tulemusraamistiku loomiseks järgitud metodoloogiline lähenemisviis. Kuigi sellise teabe programmidesse lisamine peaks olema vabatahtlik, peaks sellised dokumendid olema kättesaadavad nii liikmesriigile kui ka komisjonile, et neid saaks kasutada määruse (EL) nr 1303/2013 II lisa kohase tulemusraamistiku väljatöötamisel.

(6)

Tulemusraamistikus sätestatud vahe-eesmärkide saavutamine on tulemusreservi lõpliku eraldamise eeltingimus ja vahe-eesmärkide olulise saavutamata jätmise korral võidakse vahemaksed peatada. Seepärast on oluline kehtestada üksikasjalik kord vahe-eesmärkide määramiseks ja määratleda täpselt, mida vahe-eesmärkide saavutamine hõlmab.

(7)

Kuna programmiperioodi lõpuks seatud eesmärkide saavutamine on ESI fondide oluline edumeede ning suutmatus neid saavutada võib anda alust finantskorrektsiooniks, on oluline selgelt kehtestada eesmärkide püstitamise kord ja selgitada täpselt, mida eesmärkide saavutamine või suutmatus seda teha sisaldab.

(8)

Et kajastada edusamme tegevuste rakendamisel prioriteedi raames, on vaja kehtestada peamiste rakendamise etappide omadused.

(9)

Kui prioriteet hõlmab rohkem kui ühte fondi või piirkonnakategooriat, tuleb selleks, et tulemusraamistik kajastaks adekvaatselt iga fondi ja noorte tööhõive algatuse soovitavaid eesmärke ja tulemusi ning, vajaduse korral, piirkonnakategooriat, ette näha konkreetsed sätted tulemusraamistiku struktuuri ning vahe-eesmärkide ja eesmärkide saavutamise hindamise kohta. Kuna ainult ESF ja ERF annavad rahalisi eraldisi piirkonnakategooria kaupa, ei tohiks viimast pidada oluliseks Ühtekuuluvusfondi, EAFRD ja EMKFi jaoks tulemusraamistiku loomisel.

(10)

Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 96 lõike 2 teise lõigu kohaselt on vaja täpsustada ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi ühised sekkumiskategooriad, et võimaldada liikmesriikidel esitada komisjonile ühtset teavet nimetatud fondide kavandatud kasutuse kohta, samuti teavet fondidest kogu programmiperioodi jooksul eraldatud kumulatiivse toetuse kohta kategooriate kaupa ja tegevuste arvu. Sellega võimaldatakse komisjonil asjakohasel viisil teavitada teisi institutsioone ja Euroopa Liidu kodanikke fondide kasutusest. Sekkumiskategooriaid võib kohaldada muude temaatiliste eesmärkide alusel antava toetuse suhtes, välja arvatud sekkumiskategooriad, mis vastavad otseselt määruses (EL) nr 1303/2013 ja fondispetsiifilistes määrustes sätestatud temaatilistele eesmärkidele või investeerimisprioriteetidele.

(11)

Et võimaldada käesolevas määruses sätestatud meetmete kohaldamist, peaks määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(12)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 150 lõike 3 teise lõiguga, võttes arvesse, et kõnealuse määruse artikli 150 lõike 1 alusel loodud fondide koordineerimiskomitee esitas arvamuse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

METOODIKA KLIIMAMUUTUSTE ALASTE EESMÄRKIDE TARBEKS ANTAVATE TOETUSTE KINDLAKSMÄÄRAMISEKS IGA ESI FONDI PUHUL

(Volitamine määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 8 kolmanda lõigu alusel)

Artikkel 1

Metoodika kliimamuutuste alaste eesmärkide tarbeks ERFist, ESFist ja Ühtekuuluvusfondist antavate toetuste arvutamiseks

1.   ERFist ja Ühtekuuluvusfondist antava toetuse summa, mida tuleb kasutada kliimamuutuste alaste eesmärkide tarbeks, arvutatakse kahes etapis:

(a)

käesoleva määruse I lisa tabelis 1 sätestatud koefitsiente kohaldatakse sekkumisvaldkonna koodi abil kõnealuste koodide alusel esitatud finantsandmete suhtes;

(b)

seoses finantsandmetega, mis on esitatud nullkoefitsiendiga sekkumisvaldkonna koodide alusel ning mille puhul finantsandmeid esitatakse temaatilise eesmärgi raames käesoleva määruse I lisa tabelis 5 sätestatud koodide 04 ja 05 alusel, kaalutakse andmeid 40 % koefitsiendiga vastavalt nende panusele kliimamuutuste eesmärkide saavutamisse.

2.   Käesoleva määruse I lisa tabeli 1 alusel kohaldatavaid kliimamuutuste koefitsiente kohaldatakse ka Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames vastavate kategooriate suhtes, mis on määratud kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 (3) artikli 8 lõike 2 teise lõigu alusel.

3.   Kliimamuutuste eesmärkidele ESFist antavad toetused arvutatakse, määrates kindlaks koodi 01 „Toetus üleminekuks vähese CO2-heitega ja ressursitõhusale majandusele” alusel teatatud finantsandmed kooskõlas käesoleva määruse I lisa tabelis 6 sätestatud mõõtmega 6 „Euroopa Sotsiaalfondi teisese valdkonna koodid”.

Artikkel 2

Metoodika kliimamuutuste alaste eesmärkide tarbeks EAFRDst antavate toetuste arvutamiseks

1.   EAFRD antava toetuse soovituslik summa, mida tuleb igas programmis kasutada kliimamuutuse eesmärkide tarbeks, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 27 lõikes 6, arvutatakse, kohaldades käesoleva määruse II lisas sätestatud koefitsiente määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 8 lõike 1 punktis h osutatud rahastamiskavas näidatud kavandatud kulude suhtes seoses määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 5 punkti 3 alapunktis b, punktides 4–5 ja punkti 6 alapunktis b osutatud prioriteetide ja tähelepanu all olevate valdkondadega.

2.   Et esitada teavet määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõigete 4 ja 5 kohaselt kliimamuutuse eesmärkide tarbeks kasutatava toetuse kohta rakendamise aastaaruandes, kohaldatakse lõikes 1 osutatud koefitsiente määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 75 lõikes 2 osutatud kulusid käsitleva teabe suhtes.

Artikkel 3

Metoodika kliimamuutuste alaste eesmärkide tarbeks EMFKst antavate toetuste arvutamiseks

1.   EMFKst kliimamuutuste alaste eesmärkide tarbeks antav toetus arvutatakse, sidudes koefitsiendid iga EMFKst toetatava peamise meetmega vastavalt iga meetme olulisusele kliimamuutuste valdkonnas.

EMFKst kliimamuutuste alaste eesmärkide tarbeks antav toetus arvutatakse järgmise teabe alusel:

(a)

EMKFi toetuse soovituslik summa, mida tuleb kasutada kliimamuutuste alaste eesmärkide tarbeks iga programmi puhul, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 27 lõikes 6.

(b)

EMFKst toetatavate peamiste meetmete jaoks kehtestatud koefitsiendid, nagu on sätestatud käesoleva määruse III lisas;

(c)

liikmesriikide poolt rakendamise aastaaruannetes esitatud teave iga meetme rahaliste assigneeringute ja kulude kohta vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõigetele 4 ja 5;

(d)

liikmesriikide esitatud teave ja andmed rahastamiseks valitud tegevuste kohta vastavalt liidu tulevasele õigusaktile, millega kehtestatakse merendus- ja kalanduspoliitika finantstoetuse saamise tingimused programmiperioodiks 2014–2020 (EMKFi määrus).

2.   Liikmesriik võib teha oma rakenduskavas ettepaneku, et käesoleva määruse III lisas nullkoefitsiendiga kaalutud meetme suhtes kohaldataks 40 % koefitsienti, tingimusel et tal on võimalik tõendada meetme tähtsust kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamisel.

II   PEATÜKK

TULEMUSRAAMISTIKUS VAHE-EESMÄRKIDE JA EESMÄRKIDE MÄÄRATLEMINE JA NENDE SAAVUTAMISE HINDAMINE

(Volitamine määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 22 lõike 7 viienda lõigu alusel)

Artikkel 4

Programme ettevalmistavate asutuste dokumenteeritav teave

1.   Programme ettevalmistavad asutused dokumenteerivad teabe metoodika ja kriteeriumide kohta, mida kohaldatakse tulemusraamistiku näitajate valimiseks, et tagada vastavate vahe-eesmärkide ja eesmärkide kooskõla määruse (EL) nr 1303/2013 II lisa punktis 3 sätestatud tingimustega nii kõikide ESI fondidest toetatavate programmide ja prioriteetide kui ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1304/2013 (4) artiklis 16 osutatud noorte tööhõive algatusele ette nähtud sihtotstarbelise eraldise osas, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1303/2013 II lisa punktis 1 sätestatud erandeid.

2.   Programme ettevalmistavate asutuste dokumenteeritav teave peab võimaldama kontrollida vastavust määruse (EL) nr 1303/2013 II lisa punktis 3 vahe-eesmärkide ja eesmärkide kohta sätestatud tingimustele. See hõlmab järgmist:

(a)

andmed või tõendid, millega hinnata vahe-eesmärkide ja eesmärkide väärtust, ja arvutusmeetod, nt andmed ühikukulude, võrdlusnäitajate, tavapärase või varasema rakendamise määra, eksperdinõuannete ja eelhindamise järelduste kohta;

(b)

sellistele tegevustele ettenähtud rahaliste eraldiste osakaal, millele vastavad väljundnäitajad ja rakendamise olulisimad etapid on kindlaksmääratud tulemusraamistikus, ning selgitus selle kohta, kuidas nimetatud osakaal on arvutatud;

(c)

teave selle kohta, kuidas on kohaldatud määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 15 lõike 1 punkti b alapunktis iv sätestatud tulemusraamistiku järjepidevat toimimist tagavaid metoodikat ja mehhanisme;

(d)

kui tulemusraamistik sisaldab tulemusnäitajaid või rakendamise olulisimaid etappe, siis selgitus nende valimise kohta.

3.   Teave tulemusraamistiku näitajate valimiseks ja programme ettevalmistavate asutuste dokumenteeritavate vahe-eesmärkide ja eesmärkide kindlaksmääramiseks kohaldatava metoodika ja kriteeriumide kohta tehakse kättesaadavaks komisjoni taotlusel.

4.   Käesoleva artikli lõigetes 1–3 osutatud nõudeid kohaldatakse ka vahe-eesmärkide ja eesmärkide läbivaatamise suhtes vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 30.

Artikkel 5

Vahe-eesmärkide ja eesmärkide kindlaksmääramine

1.   Vahe-eesmärgid ja eesmärgid määratakse kindlaks prioriteedi tasandil, välja arvatud artiklis 7 osutatud juhtudel. Tulemusraamistikus sätestatud väljundnäitajate ja rakendamise olulisimate etappide osakaal prioriteetsele suunale määratud rahalises eraldises peab olema rohkem kui 50 %. Selle summa kindlaksmääramiseks arvestatakse näitajale või rakendamise olulisele etapile eraldatud summat ainult üks kord.

2.   Kõikide ESI fondide puhul, välja arvatud EAFRD, osutavad finantsnäitajaga seotud vahe-eesmärgid ja eesmärgid rahastamiskõlblike kulude kogusummale, mis on kirjendatud sertifitseerimisasutuste raamatupidamissüsteemides ja kõnealuse sertifitseerimisasutuse poolt kinnitatud vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 126 punktile c.

EAFRD puhul osutavad nimetatud eesmärgid avaliku sektori kantud kulude kogusummale, mis on kirjendatud ühisesse järelevalve ja hindamise süsteemi.

3.   Kõikide ESI fondide puhul, välja arvatud ESF ja EAFRD, osutavad väljundnäitaja vahe-eesmärk ja eesmärk tegevustele, kus kõik väljundit tootvad meetmed on täies ulatuses rakendatud, kuid mille eest ei ole tingimata tehtud kõiki vajalikke makseid.

ESFi puhul ning EAFRD puhul seoses määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 16, artikli 19 lõike 1 punkti c, artikli 21 lõike 1 punktide a ja b ning artiklite 27, 28, 29, 30, 31, 33, 34 kohaste meetmetega võivad eesmärgid olla seotud ka selliste tegevustega saavutatud väärtusega, millega on alustatud, kuid mille puhul teatavad väljundit tootvad meetmed ei ole veel lõpule viidud.

Muude EAFRD meetmete puhul osutavad eesmärgid lõpetatud tegevustele määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 2 punkti 14 tähenduses.

4.   Rakendamise olulisim etapp on prioriteedi tegevuste elluviimise tähtis osa, mille lõpuleviimist on võimalik kontrollida ja väljendada arvu või protsendimäärana. Käesoleva määruse artiklite 6 ja 7 kohaldamisel käsitatakse rakendamise olulisimaid etappe näitajatena.

5.   Tulemusnäitajat kasutatakse üksnes siis, kui see on asjakohane ja tihedalt seotud toetatavate poliitiliste sekkumismeetmetega.

6.   Kui leitakse, et käesoleva määruse artikli 4 lõikes 2 osutatud teave põhineb valedel eeldustel, mis viib eesmärkide ja vahe-eesmärkide ala- või ülehindamiseni, võib seda pidada nõuetekohaselt põhjendatud juhuks määruse (EL) nr 1303/2013 II lisa punkti 5 tähenduses.

Artikkel 6

Vahe-eesmärkide ja eesmärkide saavutamine

1.   Vahe-eesmärkide ja eesmärkide saavutamist hinnatakse, võttes arvesse kõiki tulemusraamistikus sisalduvaid näitajaid ja rakendamise olulisimaid etappe, mis on kehtestatud prioriteedi tasandil määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 2 punkti 8 tähenduses, välja arvatud käesoleva määruse artiklis 7 osutatud juhtudel.

2.   Prioriteedi vahe-eesmärgid või eesmärgid loetakse saavutatuks, kui kõik asjaomases tulemusraamistikus sisalduvad näitajad on saavutanud vähemalt 85 % vahe-eesmärgi väärtusest 2018. aasta lõpuks või vähemalt 85 % eesmärgi väärtusest 2023. aasta lõpuks. Erandina võib juhul, kui tulemusraamistik sisaldab kolme või enamat näitajat, pidada prioriteedi vahe-eesmärke või eesmärke saavutatuks, kui kõigi näitajatega seoses peale ühe saavutatakse 85 % vahe-eesmärkide väärtustest 2018. aasta lõpuks või 85 % nende eesmärkide väärtustest 2023. aasta lõpuks. Näitaja puhul, millega seoses ei saavutata 85 % vahe-eesmärgi või eesmärgi väärtusest, peab saavutama vähemalt 75 % vahe-eesmärgi või eesmärgi väärtusest.

3.   Sellise prioriteedi puhul, mille tulemusraamistikus sisaldub üksnes kaks näitajat, loetakse olukorda, kus mõlema näitajaga seoses ei ole saavutatud 65 % vahe-eesmärgi väärtusest 2018. aasta lõpuks, oluliseks suutmatuseks saavutada vahe-eesmärke. Kui mõlema näitajaga seoses ei ole saavutatud 65 % vahe-eesmärgi väärtusest 2023. aasta lõpuks, loetakse seda oluliseks suutmatuseks saavutada eesmärke.

4.   Sellise prioriteedi puhul, mille tulemusraamistikus sisaldub rohkem kui kaks näitajat, loetakse olukorda, kus mõlema näitajaga seoses ei ole saavutatud 65 % vahe-eesmärgi väärtusest 2018. aasta lõpuks, oluliseks suutmatuseks saavutada vahe-eesmärke. Kui vähemalt kahe näitajaga seoses ei ole saavutatud 65 % vahe-eesmärgi väärtusest 2023. aasta lõpuks, loetakse seda oluliseks suutmatuseks saavutada eesmärke.

Artikkel 7

Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 96 lõike 1 punktides a ja b osutatud prioriteetsete suundade ning noorte tööhõive algatuse integreerimiseks vajalike prioriteetsete suundade tulemusraamistik

1.   Tulemusraamistiku jaoks valitud näitajad ja rakendamise olulisimad etapid, nende vahe-eesmärgid ja eesmärgid ning nende saavutamise väärtused liigitatakse fondi ning ERFi ja ESFi puhul piirkonnakategooria kaupa.

2.   Käesoleva määruse artikli 4 lõikes 2 nõutav teave esitatakse fondi ja vajaduse korral piirkonnakategooria kaupa.

3.   Vahe-eesmärkide ja eesmärkide saavutamist hinnatakse prioriteedi raames eraldi iga fondi ja iga piirkonnakategooria puhul, võttes arvesse näitajaid, nende vahe-eesmärke ja eesmärke ning nende saavutamise väärtusi, mis on liigitatud fondi ja piirkonnakategooria kaupa. Tulemusraamistikus sätestatud väljundnäitajate ja rakendamise olulisimate etappide osakaal fondile ning vajaduse korral piirkonnakategooriale määratud rahalises eraldises peab olema rohkem kui 50 %. Selle summa kindlaksmääramiseks arvestatakse näitajale või rakendamise olulisele etapile eraldatud summat ainult üks kord.

4.   Kui noorte tööhõive algatuse vahendeid kavandatakse määruse (EL) nr 1304/2013 artikli 18 punkti c kohaselt prioriteetse suuna osana, koostatakse noorte tööhõive algatuse jaoks eraldi tulemusraamistik ning kõnealuse algatuse jaoks kehtestatud vahe-eesmärkide saavutamist hinnatakse eraldi prioriteetse suuna ülejäänud osast.

III   PEATÜKK

MAJANDUSKASVU JA TÖÖHÕIVE INVESTEERINGUTE EESMÄRGI ALLA KUULUVATE ERFI, ESFI JA ÜHTEKUULUVUSFONDI SEKKUMISKATEGOORIATE NOMENKLATUUR

Artikkel 8

ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi sekkumiskategooriad

(Volitamine määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 96 lõike 2 teise lõigu alusel)

1.   Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 96 lõike 2 teises lõigus osutatud sekkumiskategooriate nomenklatuur on esitatud käesoleva määruse I lisa tabelites 1–8. Nimetatud tabelites sätestatud koode kohaldatakse ERFi suhtes seoses majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgiga, Ühtekuuluvusfondi, ESFi ja noorte tööhõive algatuse suhtes, nagu on täpsustatud käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3.

2.   Käesoleva määruse I lisa tabelis 1 sätestatud koode 001–101 kohaldatakse üksnes ERFi ja Ühtekuuluvusfondi suhtes.

Käesoleva määruse I lisa tabelis 1 sätestatud koode 102–120 kohaldatakse üksnes ESFi suhtes.

Käesoleva määruse I lisa tabelis 1 sätestatud koodi 103 kohaldatakse üksnes noorte tööhõive algatuse suhtes.

Käesoleva määruse I lisa tabelis 1 sätestatud koode 121, 122 ja 123 kohaldatakse ERFi, Ühtekuuluvusfondi ja ESFi suhtes.

3.   Käesoleva määruse I lisa tabelites 2–4, 7 ja 8 sätestatud koode kohaldatakse ERFi, ESFi, noorte tööhõive algatuse ja Ühtekuuluvusfondi suhtes.

Käesoleva määruse I lisa tabelis 5 sätestatud koode kohaldatakse üksnes ERFi ja Ühtekuuluvusfondi suhtes.

Käesoleva määruse I lisa tabelis 6 sätestatud koode kohaldatakse üksnes ESFi ja noorte tööhõive algatuse suhtes.

IV   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 9

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval peale selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesoleva määruse artiklit 3 ja III lisa kohaldatakse alates EMKFi määruse jõustumisest.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. märts 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013, 17. detsember 2013, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 487, 20.12.2013, lk 487).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1299/2013, 17. detsember 2013, erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil (ELT L 347, 20.12.2013, lk 259).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 470).


LISA I

Fondide  (1) sekkumiskategooriate valdkonnad ja koodid majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi ning noorte tööhõive algatuse raames aastateks 2014–2020 vastavalt artiklitele 1 ja 8

TABEL 1:   SEKKUMISVALDKONDA KÄSITLEVAD KOODID

1.

SEKKUMISVALDKOND

Koefitsient kliimamuutuste alaste eesmärkide saavutamiseks antavate toetuste arvutamiseks

I   Tootlik investeering:

001

Üldine tootlik investeering väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse (VKEd)

0 %

002

Teadusuuringud ja innovatsioon suurtes ettevõtetes

0 %

003

Tootlik investeering suurtesse ettevõtetesse seoses vähese CO2-heitega majanduse edendamisega

40 %

004

Tootlik investeering, mis on seotud suurte ettevõtete ja VKEde vahelise koostööga info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi „IKT”) toodete ja teenuste, e-kaubanduse ja sellealase nõudluse edendamiseks

0 %

II   Põhiteenuste osutamiseks vajalik taristu ja sellega seotud investeering:

Energiataristu

 

005

Elektrienergia (salvestamine ja ülekanne)

0 %

006

Elektrienergia (TEN-E salvestamine ja ülekanne)

0 %

007

Maagaas

0 %

008

Maagaas (TEN-E)

0 %

009

Taastuvenergia: tuul

100 %

010

Taastuvenergia: päike

100 %

011

Taastuvenergia: biomass

100 %

012

Muu taastuvenergia (sealhulgas hüdroelekter, geotermiline ja mereenergia) ning taastuvenergia integreerimine (sealhulgas salvestamine, elektrienergia muundamine gaasiks ning taastuvvesiniktehnoloogia taristu)

100 %

013

Riikliku taristu energiatõhususe parandamine, näidisprojektid ja toetusmeetmed

100 %

014

Olemasolevate eluruumide energiatõhususe parandamine, näidisprojektid ja toetusmeetmed

100 %

015

Keskmisel ja madalpingel töötavad arukad energiajaotussüsteemid (sh nutivõrgud ja IKT-süsteemid)

100 %

016

Suure tõhususega koostootmine ning kaugküte

100 %

Keskkonnataristu

 

017

Olmejäätmete käitlemine (sh meetmed olmejäätmete miinimumini vähendamiseks, sorteerimiseks, ringlussevõtuks)

0 %

018

Olmejäätmete käitlemine (sh mehhaanilis-bioloogilise töötlemise, termilise töötlemise, põletamise ja prügilasse ladestamise meetmed)

0 %

019

Kaubandus-, tööstus- või ohtlike jäätmete käitlemine

0 %

020

Inimtarbeks vajalik veevarustus (kaevandamise, töötlemise, ladustamise ja jaotamise taristu)

0 %

021

Veemajandus ja joogivee kaitse (sh vesikonna majandamine, veevarustus, konkreetsed kliimamuutustega kohanemise meetmed, veearvestite lugemine piirkonna- ja tarbija tasandil, tasude kogumise süsteemid ja lekete vähendamine)

40 %

022

Reovee puhastamine

0 %

023

Keskkonnameetmed, mille eesmärk on vähendada ja/või vältida kasvuhoonegaaside heidet (sh metaani töötlemine ja ladustamine ning kompostimine)

100 %

Transporditaristu

 

024

Raudteed (TEN-T põhivõrk)

40 %

025

Raudteed (TEN-T üldvõrk)

40 %

026

Muud raudteed

40 %

027

Raudteeveerem

40 %

028

TEN-T kiirteed ja maanteed — põhivõrk (uued)

0 %

029

TEN-T kiirteed ja maanteed — üldvõrk (uued)

0 %

030

Kõrvalmaanteede ühendused TEN-T teedevõrgu ja -sõlmedega (uued)

0 %

031

Muud riiklikud ja piirkondlikud maanteed (uued)

0 %

032

Kohalik teedevõrk (uus)

0 %

033

Taastatud või täiustatud TEN-T maanteed

0 %

034

Muu taastatud või täiustatud tee (kiirtee, riiklik, piirkondlik või kohalik tee)

0 %

035

Mitmeliigiline transport (TEN-T)

40 %

036

Mitmeliigiline transport

40 %

037

Lennujaamad (TEN-T) (2)

0 %

038

Muud lennujaamad (2)

0 %

039

Meresadamad (TEN-T)

40 %

040

Muud meresadamad

40 %

041

Siseveeteed ja sadamad (TEN-T)

40 %

042

Siseveeteed ja sadamad (piirkondlikud ja kohalikud)

40 %

Säästev transport

 

043

Puhta linnatranspordi taristu ja edendamine (sh seadmed ja veerem)

40 %

044

Arukad transpordisüsteemid (sh nõudluse juhtimise, teemaksusüsteemide, IT seire-, kontrolli- ja teabesüsteemide kehtestamiseks)

40 %

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) taristu

 

045

IKT: Tuum-/tagasiühenduse võrk

0 %

046

IKT: Kiire lairibavõrk (juurdepääs/kliendiliin; >/= 30 Mbps)

0 %

047

IKT: Ülikiire lairibavõrk (juurdepääs/kliendiliin; >/= 100 Mbps)

0 %

048

IKT: Muud liiki IKT taristu / suuremahulised arvutisüsteemid/seadmed (sh e-taristu, andmekeskused ja sensorid; ka siis, kui need on integreeritud muu taristuga, näiteks uurimisasutused, keskkonna- ja sotsiaalvaldkonna taristu)

0 %

III   Sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusevaldkonna taristu ja sellega seotud investeering:

049

Kolmanda taseme hariduse jaoks vajalik taristu

0 %

050

Kutsehariduse ja -koolituse ning täiskasvanuhariduse jaoks vajalik taristu

0 %

051

Koolihariduse (põhi- ja keskharidus) jaoks vajalik taristu

0 %

052

Väikelaste hariduse ja hoiu jaoks vajalik taristu

0 %

053

Tervishoid

0 %

054

Eluasemed

0 %

055

Muu sotsiaalvaldkonna taristu, mis aitab kaasa piirkondlikule ja kohalikule arengule

0 %

IV   Sisemise potentsiaali arendamine:

Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon

 

056

Investeeringud taristusse, suutlikkusse ja seadmetesse VKEdes, mis on otseselt seotud teadustegevuse ja innovatsiooniga

0 %

057

Investeeringud taristusse, suutlikkusse ja seadmetesse suurtes ettevõtetes, mis on otseselt seotud teadustegevuse ja innovatsiooniga

0 %

058

Teadusuuringute ja innovatsiooni taristu (avalik sektor)

0 %

059

Teadusuuringute ja innovatsiooni taristu (erasektor, sh teaduspargid)

0 %

060

Teadus- ja innovatsioonialane tegevus riiklikes uurimiskeskustes ja oskuskeskustes, sh võrgustike loomine

0 %

061

Teadus- ja innovatsioonialane tegevus erasektori uurimiskeskustes, sh võrgustike loomine

0 %

062

Tehnosiire ning ülikoolide ja ettevõtjate koostöö, mis toetab eelkõige VKEsid

0 %

063

Klastrite toetamine ja ärivõrgustikud, mis toetavad eelkõige VKEsid

0 %

064

Teadusuuringud ja innovatsioon VKEdes (sh innovatsiooniosakute süsteem, protsessi, kujunduse, teenuste ja sotsiaalvaldkonnaga seotud innovatsioon)

0 %

065

Teadusuuringute ja innovatsiooni taristu, protsessid, tehnosiire ja ettevõtjate koostöö, mis keskendub vähese CO2-heitega majanduse edendamisele ning kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamisele

100 %

Ettevõtete areng

 

066

Kõrgetasemelised tugiteenused VKEdele ja VKEde rühmadele (sh juhtimis-, turundus- ja kujundusega seotud teenused)

0 %

067

VKEde äritegevuse arendamine, ettevõtluse ja inkubatsiooni toetamine (sh toetus kõrvalettevõtetele (spin-offs ja spin-outs)

0 %

068

Energiatõhusus ja näidisprojektid VKEdes ning toetusmeetmed

100 %

069

Keskkonnasõbralike tootmisprotsesside ja ressursitõhususe toetamine VKEdes

40 %

070

Suurettevõtete energiatõhususe edendamine

100 %

071

Selliste teenuste pakkumisele spetsialiseerunud ettevõtete arendamine ja edendamine, mis aitavad kaasa vähese CO2-heitega majanduse arendamisele ja kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamisele (sh toetus sellistele teenustele)

100 %

072

VKEde ettevõtlustaristu (sh tööstuspargid ja tootmiskohad)

0 %

073

Toetus sotsiaalsetele ettevõtetele (VKEd)

0 %

074

Turismialaste väärtuste arendamine ja edendamine VKEdes

0 %

075

Turismialaste teenuste arendamine ja edendamine VKEdes või VKEde jaoks

0 %

076

Kultuuri- ja loomevara arendamine ja edendamine VKEdes

0 %

077

Kultuuri- ja loometeenuste arendamine ja edendamine VKEdes või VKEde jaoks

0 %

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) — nõudluse stimuleerimine, rakendused ja teenused

 

078

E-valitsuse teenused ja rakendused (sh e-riigihanked, IKT meetmed, millega toetatakse avaliku halduse reformi, küberjulgeolek, usaldust ja eraelu puutumatust käsitlevad meetmed, e-õigus ja e-demokraatia)

0 %

079

Juurdepääs avaliku sektori teabele (sh avaandmed, e-kultuur, digitaalraamatukogud, digitaalne infosisu ja e-turism)

0 %

080

E-kaasatuse, e-juurdepääsetavuse, e-õppe ja e-hariduse teenused ja rakendused, digitaaloskused

0 %

081

IKT lahendused tervislikuks ja aktiivseks vananemiseks ning e-tervise teenused ja rakendused (sh e-hooldus ja ühiskava „Intelligentne elukeskkond”)

0 %

082

IKT teenused ja rakendused VKEdele (sh e-kaubandus, e-äri ning võrgustikupõhised äriprotsessid), eluslaborid, veebiettevõtlus ja IKT idufirmade loomine

0 %

Keskkond

 

083

Õhukvaliteedi meetmed

40 %

084

Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll (IPPC)

40 %

085

Bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja suurendamine, looduskaitse ja roheline taristu

40%

086

Natura 2000 alade kaitse, taastamine ja säästev kasutamine

40% %

087

Kliimamuutustega kohanemise meetmed ja kliimaga seotud riskide (nt erosioon, tulekahjud, üleujutused, tormid ja põud) ennetamine ja ohjamine, sealhulgas teadlikkuse tõstmine, kodanikukaitse ja katastroofi tagajärgedega toimetulemise süsteemid ja taristud

100 %

088

Muude kui kliimaga seotud loodusriskide (st maavärinad) ning inimtegevusega seotud riskide (nt tehnoloogiaalased õnnetusjuhtumid) ennetamine ja ohjamine, sealhulgas teadlikkuse tõstmine, kodanikukaitse ja katastroofi tagajärgedega toimetulemise süsteemid ja taristud

0 %

089

Tööstuspiirkondade ja saastunud maa taastamine

0 %

090

Jalgratta- ja jalakäijateed

100 %

091

Looduslike alade turismivõimaluste arendamine ja edendamine

0 %

092

Riigi turismialaste väärtuste kaitse, arendamine ja edendamine

0 %

093

Riigi turismiteenuste kaitse, arendamine ja edendamine

0 %

094

Riigi kultuuripärandi kaitse, arendamine ja edendamine

0 %

095

Riigi kultuuripärandiga seotud teenuste arendamine ja edendamine

0 %

Muud

 

096

ERFi rakendamisega seotud riiklike haldusasutuste institutsiooniline suutlikkus ja avalikud teenused või meetmed ESFi institutsioonilist suutlikkust käsitlevate algatuste toetamiseks

0 %

097

Kogukondlikult juhitud kohaliku arengu algatused linna- ja maapiirkondades

0 %

098

Äärepoolseimad piirkonnad: kõigi juurdepääsuga seotud probleemidest ja territoriaalsest killustatusest tulenevate lisakulude hüvitamine

0 %

099

Äärepoolseimad piirkonnad: erimeetmed turu suurusega seotud teguritest tulenevate lisakulude hüvitamiseks

0 %

100

Äärepoolseimad piirkonnad: toetus kliimatingimustest ja pinnamoest tulenevate lisakulude hüvitamiseks

40 %

101

Ristfinantseerimine ERFi vahenditest (toetus ESFi tüüpi meetmetele, mis on vajalikud ERFi osa nõuetekohaseks rakendamiseks ja sellega vahetult seotud)

0 %

V   Püsiva ja kvaliteetse tööhõive edendamise ning tööjõu liikuvuse parandamine:

102

Tööotsijate ja mitteaktiivsete inimeste, sealhulgas pikaajaliste töötute ja tööturult eemale jäävate inimeste juurdepääs töövõimalustele, sealhulgas ka kohaliku tähtsusega tööhõivealgatuste ning tööalase liikuvuse toetamise kaudu

0 %

103

Eelkõige mittetöötavate ja mitteõppivate noorte, sealhulgas sotsiaalselt tõrjutute riskirühma ja marginaliseerunud kogukondadesse kuuluvate noorte jätkusuutlik integreerimine tööturule, kasutades selleks ka noortegarantiid

0 %

104

Töö füüsilisest isikust ettevõtjana, ettevõtlus ja ettevõtete loomine, sealhulgas innovatiivsed väikesed ja keskmise suurusega ning mikroettevõtted

0 %

105

Meeste ja naiste võrdõiguslikkus kõikides valdkondades, kaasa arvatud töö saamisel ja karjääri edendamisel, töö- ja eraelu ühitamine ning võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise edendamine

0 %

106

Töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemine muutustega

0 %

107

Aktiivse ja tervena vananemine

0 %

108

Tööturuasutuste (nt avalikud ja eraõiguslikud tööhõivetalitused) moderniseerimine ning tööturu vajaduste parem rahuldamine, sealhulgas meetmed töötajate riikidevahelise liikuvuse parandamiseks liikuvuskavade ja parema koostööga asutuste ja asjaomaste sidusrühmade vahel

0 %

VI   Sotsiaalse kaasatuse edendamine, vaesuse ja igasuguse diskrimineerimise vastu võitlemine:

109

Aktiivne kaasamine, sealhulgas eesmärgiga edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset osalemist ning parandada tööalast konkurentsivõimet

0 %

110

Marginaliseerunud kogukondade (nt romad) sotsiaal-majanduslik integreerimine

0 %

111

Võitlus igasuguse diskrimineerimise vastu ja võrdsete võimaluste edendamine

0 %

112

Juurdepääsu parandamine taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas tervishoiuteenustele ja üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele

0 %

113

Sotsiaalse ettevõtluse edendamine ja kutsealase integreerimise edendamine sotsiaalsetes ettevõtetes ning sotsiaalses ja solidaarses majanduses, et parandada tööleidmise võimalusi

0 %

114

Kogukondlikult juhitavad kohaliku arengu strateegiad

0 %

VII   Investeeringud haridusse, koolitusse ja kutseõppesse oskuste omandamiseks ja elukestvaks õppeks:

115

Koolist väljalangemise vähendamine ja ennetamine ning võrdse juurdepääsu hõlbustamine kvaliteetsele haridusele nii koolieelsetes lasteasutustes kui ka põhi- ja keskkoolis, sealhulgas (formaalsed, mitteformaalsed ja informaalsed) õppimisvõimalused taasintegreerimiseks haridusse ja koolitusse

0 %

116

Kolmanda taseme või samaväärse hariduse kvaliteedi, tulemuslikkuse ja kättesaadavuse parandamine, et suurendada osalust ja parandada haridustaset, pidades eelkõige silmas ebasoodsas olukorras olevaid inimesi

0 %

117

Kõikide vanuserühmade võrdsete võimaluste parandamine juurdepääsul elukestvale õppele formaalsetes, mitteformaalsetes ja informaalsetes vormides, tööjõu teadmiste, oskuste ja pädevuse suurendamine ning paindlike õppimisvõimaluste edendamine karjäärinõustamise ja omandatud oskuste tunnistamise kaudu

0 %

118

Haridus- ja koolitussüsteemide vastavuse parandamine tööturu vajadustele, õpingutelt tööle siirdumise hõlbustamine, samuti kutseõppe ja -koolitussüsteemide ja nende kvaliteedi parandamine, kasutades selleks ka kutseoskuste prognoosimist, õppekavade kohandamist ning luues ja edasi arendades töökohal toimuva väljaõppe süsteeme, kaasa arvatud kaheosalise õppe süsteemid ja praktikaskeemid

0 %

VIII   Riigiasutuste ja sidusrühmade institutsionaalse suutlikkuse parandamine ja avaliku halduse tõhustamine:

119

Investeeringud institutsionaalsesse suutlikkusse ning riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi avaliku halduse ja avalike teenuste tõhususse, pidades silmas reforme, paremat õiguslikku reguleerimist ja head haldustava

0 %

120

Investeeringud institutsionaalsesse suutlikkusse ning riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi avaliku halduse ja avalike teenuste tõhususse, pidades silmas reforme, paremat õiguslikku reguleerimist ja head haldustava

0 %

IX   Tehniline abi:

121

Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll

0 %

122

Hindamine ja uuringud

0 %

123

Teave ja teabevahetus

0 %


TABEL 2:   RAHASTAMISVIISI KÄSITLEVAD KOODID

2.   RAHASTAMISVIIS

01

Tagastamatu abi

02

Tagastatav abi

03

Toetus rahastamisvahendite kaudu: riski- ja omakapital või samaväärne vahend

04

Toetus rahastamisvahendite kaudu: laen või samaväärne vahend

05

Toetus rahastamisvahendite kaudu: tagatis või samaväärne vahend

06

Toetus rahastamisvahendite kaudu: intressitoetus, tagatistasu toetus, tehniline abi või samaväärne vahend

07

Preemia


TABEL 3:   TERRITOORIUMI LIIKI KÄSITLEVAD KOODID

3.   TERRITOORIUMI LIIK

01

Suured linnapiirkonnad (tihedalt asustatud, rahvaarv >50 000)

02

Väikesed linnapiirkonnad (keskmise asustustihedusega, rahvaarv >5 000)

03

Maapiirkonnad (hõredalt asustatud)

04

Makropiirkondlik koostööpiirkond

05

Koostöö riiklike ja piirkondlike programmipiirkondade vahel siseriiklikus kontekstis

06

ESFi riikidevaheline koostöö

07

Ei kohaldata


TABEL 4:   TERRITORIAALSEID RAKENDUSMEHHANISME KÄSITLEVAD KOODID

4.   TERRITORIAALSED RAKENDUSMEHHANISMID

01

Integreeritud territoriaalsed investeeringud – linnapiirkonnad

02

Muud terviklikud lähenemisviisid linnade säästvale arengule

03

Muud integreeritud territoriaalsed investeeringud

04

Muud terviklikud lähenemisviisid maapiirkondade säästvale arengule

05

Muud terviklikud lähenemisviisid linna- ja maapiirkondade säästvale arengule

06

Kogukondlikult juhitavad kohaliku arengu algatused

07

Ei kohaldata


TABEL 5:   TEMAATILISI EESMÄRKE KÄSITLEVAD KOODID

5.   TEMAATILINE EESMÄRK (ERF ja Ühtekuuluvusfond)

01

Teadusuuringute, tehnoloogilise arengu ja innovatsiooni edendamine

02

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale juurdepääsu, selle tehnoloogia kasutamise ning kvaliteedi parandamine

03

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime suurendamine

04

Vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamine kõikides sektorites

05

Kliimamuutustega kohanemise, riskiennetamise ja -juhtimise edendamine

06

Keskkonna säilitamine, keskkonnakaitse ja ressursitõhususe edendamine

07

Säästva transpordi edendamine ja tähtsate võrgutaristute kitsaskohtade kõrvaldamine

08

Püsiva ja kvaliteetse tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine

09

Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning võitlemine vaesuse ja igasuguse diskrimineerimise vastu

010

Investeerimine haridusse, koolitusse, oskuste omandamisega seotud kutseõppesse ja elukestvasse õppesse

011

Avaliku sektori asutuste ja sidusrühmade institutsioonilise suutlikkuse tõstmine ning tõhus avalik haldus

012

Ei kohaldata (ainult tehniline abi)


TABEL 6:   ESFi KÕRVALTEEMASID KÄSITLEVAD KOODID

6.

ESFi KÕRVALTEEMA

Koefitsient kliimamuutuste alaste eesmärkide saavutamiseks antavate toetuste arvutamiseks

01

Vähese CO2-heitega ressursitõhusale majandusele ülemineku toetamine

100 %

02

Sotsiaalne innovatsioon

0 %

03

VKEde konkurentsivõime tõstmine

0 %

04

Teadusuuringute, tehnoloogilise arengu ja innovatsiooni edendamine

0 %

05

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale juurdepääsu, selle tehnoloogia kasutamise ning kvaliteedi parandamine

0 %

06

Diskrimineerimise vältimine

0 %

07

Sooline võrdõiguslikkus

0 %

08

Ei kohaldata

0 %


TABEL 7:   MAJANDUSTEGEVUST KÄSITLEVAD KOODID

7.   MAJANDUSTEGEVUS

01

Põllumajandus ja metsandus

02

Kalapüük ja vesiviljelus

03

Toiduainete ja jookide tootmine

04

Tekstiili ja tekstiilitoodete tootmine

05

Transpordivahendite tootmine

06

Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine

07

Muu mujal liigitamata tootmine

08

Ehitus

09

All- ja pealmaakaevandamine (sh energeetiliste maavarade kaevandamine)

10

Elektrienergia, gaas, aur, kuum vesi ja õhu konditsioneerimine

11

Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus

12

Veondus ja ladustamine

13

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalane tegevus, sh telekommunikatsioon, infoalane tegevus, arvutiprogrammide programmeerimis-, nõustamis- ja nendega seotud teenused

14

Hulgi- ja jaekaubandus

15

Turism, majutus ja toitlustus

16

Finants- ja kindlustustegevus

17

Kinnisvara, rentimine ja äritegevus

18

Avalik haldus

19

Haridus

20

Tervishoid

21

Sotsiaaltöö, ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

22

Keskkonna ja kliimamuutustega seotud tegevused

23

Kunst, meelelahutus, loomemajandus ja vaba aeg

24

Mujal liigitamata teenused


TABEL 8:   ASUKOHTA KÄSITLEVAD KOODID

8.   

ASUKOHT (2)

Kood

Asukoht

 

Toimingu asukoha/toimumiskoha piirkonna või ala kood, nagu on sätestatud ühises statistiliste territoriaalüksuste liigituses (NUTS) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1059/2003 (3) lisas.


(1)  Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond ja Euroopa Sotsiaalfond.

(2)  Üksnes investeeringud, mis on seotud keskkonnakaitsega või millega kaasnevad lennujaamade keskkonnamõju leevendamiseks või vähendamiseks vajalikud investeeringud.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1059/2003, 26. mai 2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).


II LISA

Koefitsiendid kliimamuutuste alastele eesmärkidele ette nähtud toetussummade arvutamiseks Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi puhul vastavalt artiklile 2

Määruse (EL) nr 1305/2013 (1) artikkel

Prioriteet/sihtvaldkond

Koefitsient

Artikli 5 lõike 3 punkt b

Põllumajandusettevõtte riskiennetamise ja -juhtimise toetamine

40 %

Artikli 5 lõige 4

Põllumajanduse ja metsandusega seotud ökosüsteemide ennistamine, säilitamine ja parandamine (kõik sihtvaldkonnad)

100 %

Artikli 5 lõige 5

Ressursitõhususe edendamine ning vähese CO2-heitega ja kliimamuutuste suhtes vastupidavale majandusele ülemineku toetamine põllumajanduses ning toiduainete- ja metsandussektoris (kõik sihtvaldkonnad)

100 %

Artikli 5 lõike 6 punkt b

Maapiirkondade kohaliku arengu soodustamine

40 %


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013, 17. detsember 2013, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).


III LISA

Koefitsiendid kliimamuutuste alastele eesmärkidele ette nähtud toetussummade arvutamiseks Euroopa Merendus ja Kalandusfondi puhul vastavalt artiklile 3

 

Meetme nimetus

Esialgne numeratsioon

Koefitsient

I   

PEATÜKK

 

Innovatsioon

Artikkel 28

0%* (1)

 

Nõuandeteenused

Artikkel 29

0%

 

Teadlaste ja kalurite partnerlused

Artikkel 30

0%*

 

Inimkapitali ja sotsiaaldialoogi edendamine - koolitamine, suhtevõrgustike loomine, sotsiaaldialoog

Artikkel 31

0%*

 

Inimkapitali ja sotsiaaldialoogi edendamine - abikaasade ja kooselupartnerite toetamine

Artikli 31 lõige 2

0%*

 

Inimkapitali ja sotsiaaldialoogi edendamine — praktikandid väikesemahulise rannapüügiga tegelevate kalalaevade pardal

Artikli 31 lõige 3

0%*

 

Mitmekesistumine ja uued sissetulekuvormid

Artikkel 32

0%*

 

Starditoetus noortele kaluritele

Artikkel 32a

0%

 

Tervise- ja ohutusnõuded

Artikkel 33

0%

 

Kalapüügi ajutine peatamine

Artikkel 33a

40%

 

Kalapüügi alaline lõpetamine

Artikkel 33b

100 %

 

Ebasoodsate ilmastikutingimuste ja keskkonnajuhtumitega seotud ühisfondid

Artikkel 33c

40 %

 

Püügivõimaluste eraldamise süsteemide toetamine

Artikkel 34

40 %

 

Kaitsemeetmete kujundamise ja rakendamise toetamine

Artikkel 35

0%

 

Kalanduse poolt merekeskkonnale avaldatava mõju piiramine ning kalapüügi kohandamine vastavalt liikide kaitsele

Artikkel 36

40 %

 

Merekeskkonna bioressursside kaitsmisega seotud innovatsioon

Artikkel 37

40 %

 

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja taastamine — jäätmete kogumine

Artikli 38 lõike 1 punkt a

0%

 

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja taastamine – kaasaaitamine mere bioloogiliste ressursside paremale haldamisele ja juhtimisele; staatiliste või liikuvate struktuuride ehitamine, paigaldamine või ajakohastamine; NATURA 2000 alade ja spetsiaalsete mereruumi kaitsealade kaitse- ja majandamiskavade ettevalmistamine; merekaitsealade, sh NATURA 2000 alade majandamine, taastamine ja seire; keskkonnateadlikkus; osalemine muudes bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste säilitamiseks ja parandamiseks võetud meetmetes

Artikli 38 lõike 1 punktid b–e, ea, f

40 %

 

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja taastamine — kavad saagile tekitatud sellise kahju hüvitamiseks, mille on põhjustanud imetajad ja linnud

Artikli 38 lõike 1 punkt eb

0 %

 

Kliimamuutuste leevendamine — kalalaeva pardal tehtavad investeeringud

Artikli 39 lõike 1 punkt a

100 %

 

Kliimamuutuste leevendamine — energiatõhususe auditid ja kavad

Artikli 39 lõike 1 punkt b

100 %

 

Energiatõhususe - uuringud alternatiivsete jõuseadmete ja laevakere ehituse osatähtsuse hindamiseks

Artikli 39 lõike 1 punkt c

40 %

 

Põhi- või lisamootorite asendamine või moderniseerimine

Artikli 39 lõige 2

100 %

 

Lisandväärtus, tootekvaliteet ja soovimatu püügi kasutamine

Artikkel 40

0%

 

Kalasadamad, lossimiskohad, oksjonihooned ja varjualused - investeeringud kalasadamate ja oksjonihoonete infrastruktuuri või lossimiskohtade ja varjualuste täiustamiseks

Artikli 41 lõige 1

40 %

 

Kalasadamad, lossimiskohad, oksjonihooned ja varjualused – investeeringud, et parandada vastavust kogu saagi lossimise kohustusele

Artikli 41 lõige 2

0%

 

Kalasadamad, lossimiskohad, oksjonihooned ja varjualused – investeeringud kalurite ohutuse suurendamiseks

Artikli 41 lõige 3

0%

 

Kalapüük sisevetel ja sisevete fauna ja floora – kalalaevade pardal tehtavad investeeringud või investeeringud individuaalsesse varustusse nagu on osutatud artiklis 33

Artikli 42 lõike 1 punkt a

0*%

Kalapüük sisevetel ja sisevete fauna ja floora. Investeeringud artiklis 36 ja artiklis 37 osutatud varustusse ja tegevustesse

Artikli 42 lõike 1 punkt b

Kalapüük sisevetel ja sisevete fauna ja floora – kalalaevade pardal tehtavad investeeringud ning energiatõhususe auditid ja kavad

Artikli 42 lõike 1 punkt c

 

Kalapüük sisevetel ja sisevete fauna ja floora – inimkapitali ja sotsiaaldialoogi edendamine.

Artikli 42 lõike 1 punkt aa

0%

 

Kalapüük sisevetel ja sisevete fauna ja floora – kalasadamad, varjualused ja lossimiskohad

Artikli 42 lõike 1 punkt d

0%

 

Kalapüük sisevetel ja sisevete fauna ja floora – investeeringud püütud kala väärtuse või kvaliteedi parandamiseks

Artikli 42 lõike 1 punkt da

0%

 

Kalapüük sisevetel ja sisevete fauna ja floora – starditoetus noortele kaluritele

Artikli 42 lõike 1 punkt 1a

0%

 

Kalapüük sisevetel ja sisevete fauna ja floora – innovatsiooni edendamine ja hõlbustamine

Artikli 42 lõike 1 punkt b

0%*

 

Kalapüük sisevetel ja sisevete fauna ja floora – investeeringud veefauna ja -floora kaitsmiseks

Artikli 42 lõige 5

40 %

II   

PEATÜKK

 

Innovatsioon

Artikkel 45

0%*

 

Tootlikud investeeringud vesiviljelusse

Artikkel 46

0%*

 

Vesiviljelusettevõtete haldus-, asendus- ja nõuandeteenused

Artikkel 48

0%*

 

Inimkapitali ja suhtevõrgustike edendamine

Artikkel 49

0%*

 

Vesiviljelusalade potentsiaali suurendamine

Artikkel 50

40 %

 

Uute jätkusuutlike vesiviljelusettevõtete toetamine

Artikkel 51

0%

 

Üleminek keskkonnajuhtimise ja keskkonnaauditeerimise süsteemidele ning mahepõllumajanduslikule vesiviljelusele

Artikkel 53

40 %

 

Vesiviljeluse keskkonnateenused

Artikkel 54

40 %

 

Rahvatervishoiu meetmed

Artikkel 55

0%

 

Loomade tervist ja heaolu käsitlevad meetmed

Artikkel 56

0%

 

Vesiviljeluse varude kindlustamine

Artikkel 57

40 %

III   

PEATÜKK

 

Ettevalmistav toetus

Artikli 63 lõike 1 punkt a

0%

 

Kohalike arengustrateegiate rakendamine

Artikkel 65

40 %

 

Koostöö

Artikkel 66

0%*

 

Jooksvad kulud ja tegevuse elavdamine

Artikli 63 lõike 1 punkt d

0%

IV   

PEATÜKK

 

Tootmis- ja turustuskavad

Artikkel 69

0%*

 

Ladustamisabi

Artikkel 70

0%

 

Turustusmeetmed

Artikkel 71

0%*

 

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine

Artikkel 72

40 %

V   

PEATÜKK

 

Hüvituskava

Artikkel 73

0%

VI   

PEATÜKK

 

Kontroll ja jõustamine

Artikkel 78

0%

 

Andmete kogumine

Artikkel 79

0%*

VII   

PEATÜKK

 

Tehniline abi liikmesriikide algatusel

Artikkel 79a

0%

VIII   

PEATÜKK

 

Integreeritud mereseire

Artikli 79b lõike 1 punkt a

40 %

 

Merekeskkonna kaitse ning mere- ja rannikuressursside säästva kasutamise edendamine

Artikli 79b lõike 1 punkt b

40 %


(1)  Kooskõlas artikli 3 lõikega 2 võib *-ga tähistatud meetmete suhtes kohaldada koefitsienti 40 %.


Top