26.4.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 114/8

(1)

Määrusega (EÜ) nr 994/98 volitatakse komisjoni kehtestama piirmäära, millest väiksemaid abimeetmeid ei peeta aluslepingu artikli 107 lõike 1 kõikidele tingimustele vastavaks ja seetõttu ei kohaldata nende suhtes aluslepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamismenetlust.

(2)

Nimetatud määruse alusel on komisjon võtnud vastu 15. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (3) ja millega kehtestati ühele abisaajale kolme majandusaasta jooksul antava vähese tähtsusega abi üldiseks ülemmääraks 200 000 eurot.

(3)

Komisjoni kogemused riigiabi eeskirjade kohaldamisel ettevõtjate suhtes, kes pakuvad üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid aluslepingu artikli 106 lõike 2 tähenduses, on näidanud, et ülemmäär, millest väiksemad sellistele ettevõtjatele antavad eelised ei mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust ja/või ei moonuta ega ähvarda moonutada konkurentsi, võib mõnel juhul erineda määrusega (EÜ) nr 1998/2006 kehtestatud vähese tähtsusega abi ülemmäärast. Vähemalt mõned neist eelistest kujutavad endast tõenäoliselt hüvitist üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamisega seotud lisakulude eest. Pealegi on paljud tegevused, mida võib käsitada üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamisena, piiratud territoriaalse kohaldamisalaga. Seepärast on asjakohane võtta määruse (EÜ) nr 1998/2006 kõrval vastu määrus, mis sisaldab üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antavat vähese tähtsusega abi reguleerivaid erieeskirju. Tuleks kehtestada ülemmäär vähese tähtsusega abile, mida üks ettevõtja võib konkreetse ajavahemiku jooksul saada.

(4)

Komisjoni kogemuste kohaselt ei mõjuta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antav abi liikmesriikidevahelist kaubandust ja/või ei moonuta ega ähvarda moonutada konkurentsi, tingimusel et ettevõtjale üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest antav abi ei ületa 500 000 eurot kolme majandusaasta jooksul. Pidades silmas reisijate maanteeveo valdkonna arengut ja selles valdkonnas osutatavate üldist majandushuvi pakkuvate teenuste valdavalt kohalikku laadi, ei ole asjakohane selles valdkonnas ülemmäära vähendada ja tuleks kohaldada 500 000 euro suurust ülemmäära.

(5)

Ülemmäära järgimise üle otsustamisel käsitatakse aastana majandusaastat, mida asjaomase liikmesriigi ettevõtja kasutab eelarve koostamiseks. Kõnealune kolmeaastane ajavahemik on liikuv, see tähendab, et iga kord, kui antakse vähese tähtsusega abi, tuleb kindlaks teha jooksva majandusaasta ja eelneva kahe majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma. Seejuures tuleks arvestada liikmesriigi antud abi ka juhul, kui seda on täielikult või osaliselt rahastatud liidu vahenditest. Vähese tähtsusega abi ülemmäärast suuremat abimeedet ei tohiks olla võimalik jagada mitmeks väiksemaks osaks, et muuta need osad vastavaks käesoleva määruse tingimustele.

(6)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada ainult abi suhtes, mis on antud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks. Abi saavale ettevõtjale tuleks seetõttu teha kirjalikult ülesandeks osutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, mille jaoks abi antakse. Ülesande andmise dokumendis tuleks ettevõtjat teavitada üldist majandushuvi pakkuvast teenusest, mille jaoks abi antakse, kuid dokument ei pea tingimata sisaldama kogu üksikasjalikku teavet, mis on sätestatud komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsuses 2012/21/EL Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes (4).

(7)

Pidades silmas põllumajandus-, kalandus- ja vesiviljelustoodete esmase tootmise ning kaupade maanteeveo alal kehtivaid erieeskirju, asjaolu, et nende valdkondade ettevõtjatele tehakse harva ülesandeks osutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, ning ohtu, et kõnealustes valdkondades võivad isegi käesolevas määruses sätestatud ülemmäärast väiksemad abisummad vastata aluslepingu artikli 107 lõike 1 tingimustele, ei tohiks käesolevat määrust kohaldada nende valdkondade suhtes. Kui aga ettevõtja tegutseb nii põllumajandus-, kalandus- ja vesiviljelustoodete esmase tootmise ning kaupade maanteeveo valdkonnas kui ka muudes valdkondades või on seotud ka muu tegevusega, tuleks käesolevat määrust kohaldada nende muude valdkondade või tegevuste (nagu jäätmete kogumine merest) suhtes tingimusel, et liikmesriigid tagavad asjakohaseid meetmeid (nagu tegevuste eraldi käsitlemine või kulude eristamine) võttes, et käesoleva määruse reguleerimisalast välja arvatud valdkonda kuuluva tegevuse eest ei anta vähese tähtsusega abi. Liikmesriigid võivad selle kohustuse täitmiseks eelkõige piirduda vähese tähtsusega abi andmisega teenuse osutamise kulude hüvitamiseks, võimaldades sealhulgas mõistlikku kasumit. Käesolevat määrust ei tohiks kohaldada söetööstuse valdkonna suhtes, pidades silmas selle valdkonna eripära ja asjaolu, et selle valdkonna ettevõtjatele antakse harva ülesandeks osutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid.

(8)

Võttes arvesse põllumajandustoodete ja mittepõllumajandustoodete töötlemise ja turustamise sarnasust, tuleks käesolevat määrust kohaldada põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise suhtes eeldusel, et teatavad tingimused on täidetud. Sellest tulenevalt ei tohiks töötlemise ega turustamisena käsitada toote esmamüügiks ettevalmistamist põllumajandusettevõttes, näiteks teravilja koristamist, lõikamist ja peksmist, munade pakkimist jms, ega esmamüüki edasimüüjale või töötlejale.

(9)

Euroopa Kohus on otsustanud, (5) et kui liit on vastu võtnud õigusakti, millega kehtestatakse teatavas põllumajandussektoris ühine turukorraldus, on liikmesriigid kohustatud hoiduma võtmast mis tahes meetmeid, mis seda korraldust kahjustavad või millega luuakse sellest erandeid. Seetõttu ei tohiks käesolevat määrust kohaldada sellise abi suhtes, mille suurus on kindlaks määratud turule viidud või sealt ostetud toodete koguse või hinna alusel. Samuti ei tohiks seda kohaldada sellise vähese tähtsusega abi suhtes, mis on seotud kohustusega jagada abi esmatootjatega.

(10)

Käesolevat määrust ei tohiks kohaldada niisuguse vähese tähtsusega ekspordiabi või vähese tähtsusega abi suhtes, millega soodustatakse kodumaiste toodete kasutamist importtoodete asemel.

(11)

Käesolevat määrust ei tohiks kohaldada nende ettevõtjate suhtes, kes on raskustes olevad ettevõtjad vastavalt Euroopa Liidu suunistele raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta, (6) sest ei ole asjakohane anda tegevusabi raskustes olevatele ettevõtjatele muul kui ümberkorraldamise eesmärgil ning seda tüüpi ettevõtjatele antava abi brutotoetusekvivalendi kindlaksmääramine on probleemne.

(12)

Vastavalt aluslepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi andmise põhimõtetele tuleks vähese tähtsusega abi andmise ajana käsitada hetke, millal ettevõtjale antakse riigi õigusaktide alusel seaduslik õigus seda abi saada.

(13)

Liidu erinevate õigusaktidega ettenähtud abi osatähtsuse ülemmäärast möödahiilimise vältimiseks ei või vähese tähtsusega abi kumuleerida riigiabiga samade abikõlblike kulude puhul, kui kumuleerimise tulemusel ületab abi osatähtsus grupierandit käsitlevas määruses või komisjoni otsuses iga juhtumi konkreetseid iseärasusi arvestades kindlaksmääratud osatähtsust.

(14)

Käesolev määrus ei tohiks piirata määruse (EÜ) nr 1998/2006 kohaldamist üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavate ettevõtjate suhtes. Liikmesriikidele peaks jääma üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest makstava abi puhul vabadus valida käesoleva määruse või määruse (EÜ) nr 1998/2006 vahel.

(15)

Euroopa Kohus on Altmarki kohtuotsuses (7) kindlaks määranud tingimused, mis peavad olema täidetud selleks, et üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest makstav hüvitis ei sisaldaks riigiabi. Nende tingimustega tagatakse, et tõhusalt toimivate ettevõtjate kantud, üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamisest tulenevate netokuludega piirduv hüvitis ei kujuta endast riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Neid netokulusid ületav hüvitis kujutab endast riigiabi, mille võib kuulutada siseturuga kokkusobivaks kohaldatavate liidu eeskirjade alusel. Selleks et vältida olukordi, kus käesolevat määrust hakatakse kohaldama Altmarki kohtuotsuses kindlaksmääratud tingimustest möödahiilimiseks või kus käesoleva määruse alusel antud vähese tähtsusega abi mõjutab kaubandust, sest see kumuleerub muude sama ühist majandushuvi pakkuva teenuse eest antud hüvitisega, ei tohiks käesoleva määruse alusel antavat vähese tähtsusega abi kumuleerida muu sama teenuse eest antava hüvitisega, sõltumata sellest, kas see kujutab endast riigiabi vastavalt Altmarki kohtuotsusele või siseturuga kokkusobivat riigiabi käsitlevale otsusele 2012/21/EL või komisjoni teatisele „Euroopa Liidu raamistik riigiabi jaoks, mida antakse avalike teenuste eest makstava hüvitisena (2011)” (8). Seepärast ei tohiks käesolevat määrust kohaldada hüvitise suhtes, mis on saadud sellise üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise eest, mille eest antakse ka muud liiki hüvitist, välja arvatud juhul, kui selline muu hüvitis kujutab endast vähese tähtsusega abi vastavalt muudele vähese tähtsusega abi määrustele ja järgitakse käesolevas määruses sätestatud kumuleerimiseeskirju.

(16)

Läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja vähese tähtsusega abi ülemmäära õigeks kohaldamiseks peaksid liikmesriigid kasutama ühte ja sama arvutusmeetodit. Arvutamise hõlbustamiseks ja kooskõlas vähese tähtsusega abi eeskirja kohaldamise praeguse tavaga tuleks abisummad, mida ei anta rahas, ümber arvestada nende brutotoetusekvivalentideks. Kui läbipaistvat abi ei maksta toetusena või mitmes osas, tuleb toetusekvivalendi arvutamisel kasutada abi andmise ajal kehtivaid turumäärasid. Riigiabi eeskirjade ühtseks, läbipaistvaks ja hõlpsaks kohaldamiseks tuleks käesoleva määruse tähenduses kasutada turumäärasid viitemääradena, mis on kehtestatud komisjoni teatises viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (9).

(17)

Läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja tõhusa järelevalve huvides tuleks käesolevat määrust kohaldada ainult läbipaistva vähese tähtsusega abi suhtes. Läbipaistev abi on abi, mille brutotoetusekvivalent on võimalik eelnevalt täpselt välja arvutada ilma riskianalüüsi tegemata. Niisuguse täpse arvutuse võib teha näiteks toetuste, intressitoetuste ja ülemmääraga maksusoodustuste puhul. Kapitalisüstina antavat abi tuleks käsitada läbipaistva vähese tähtsusena abina vaid juhul, kui riigi panuse kogusumma on vähese tähtsusega abi ülemmäärast väiksem. Abi, mida antakse riskikapitali meetmetena vastavalt ühenduse suunistele väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse tehtavatele riskikapitaliinvesteeringutele antava riigiabi kohta, (10) tohiks pidada läbipaistvaks vähese tähtsusega abiks vaid juhul, kui asjaomase riskikapitali kava raames ei anta ühelegi sihtettevõttele kapitali üle vähese tähtsusega abi piirmäära. Laenudena antavat vähese tähtsusega abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina, kui brutotoetusekvivalent on arvutatud vastavalt toetuse andmise ajal kehtinud turu intressimääradele.

(18)

Oleks vaja tagada õiguskindlus laenutagatiskavade puhul, mis ei mõjuta kaubandust ega moonuta konkurentsi ja mille kohta on olemas piisavalt andmeid, mis lubavad võimalikke mõjusid usaldusväärselt hinnata. Seetõttu tuleks käesolevas määruses sätestada, et vähese tähtsusega abi 500 000 euro suurune ülemmäär võetakse kasutusele ka tagatisest sõltuva ülemmäärana, mis põhineb tagatise aluseks oleva üksiklaenu tagatisega kogusummal. Seda konkreetset ülemmäära tuleks arvutada samal meetodil, mille alusel määratakse elujõulistele ettevõtjatele laenutagatiskavade raames antava riigiabi summat. Tagatistega seotud abi ülemmäära arvutamise meetodit ja andmeid ei tohiks kasutada raskustes olevate ettevõtjate puhul, keda käsitatakse ühenduse suunistes raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta. Seetõttu ei tuleks ülemmäära kohaldada, kui tegemist on üksikabi andmisega väljaspool tagatiskava, abi andmisega raskustes olevatele ettevõtjatele või niisuguste tagatiste andmisega abimeetme aluseks olevale tehingule, mis ei ole laen, näiteks aktsiatehingute tagamine. Konkreetse ülemmäära kindlaksmääramisel tuleks lähtuda sellest, et kui intressilagi (viivise netomäär) on 13 %, mis on liidu laenutagatiskavade halvim võimalik määr, siis 3 750 000 euro suuruse tagatise brutotoetusekvivalent vastab arvestuslikult vähese tähtsusega abi 500 000 euro suurusele ülemmäärale. See konkreetne ülemmäär kehtib vaid kuni 80 % ulatuses tagatud laenude puhul. Metoodikat, mille komisjon on oma riigiabi käsitleva määruse alusel heaks kiitnud pärast selle teatavakstegemist, võivad kasutada ka liikmesriigid, et määrata kindlaks tagatise hulka arvatud brutotoetusekvivalent, kui heakskiidetud metoodika hõlmab sõnaselgelt asjaomaste tagatiste ja nendega seotud tehingute liike, mis kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse.

(19)

Liikmesriigilt saadud teate alusel võib komisjon uurida, kas brutotoetusekvivalent ei ületa vähese tähtsusega abi ülemmäära, kui abimeede ei ole toetus, laen, tagatis, kapitalisüst, riskikapitalimeede ega ülemmääraga maksusoodustus. Kui ülemmäära ei ületata, võib abimeetme suhtes kohaldada käesolevat määrust.

(20)

Komisjoni kohustus on tagada riigiabi käsitlevate eeskirjade järgimine ja eelkõige vähese tähtsusega abi eeskirjade alusel abi andmine vastavalt nende eeskirjade tingimustele. Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud koostööpõhimõtte kohaselt peaksid liikmesriigid selle ülesande täitmisele kaasa aitama ja looma mehhanismi, millega tagatakse, et vähese tähtsusega abi eeskirjade alusel ühele ettevõtjale üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks üldist vastuvõetavat ülemmäära. Sel eesmärgil ning selleks et tagada kokkusobivus muude vähese tähtsusega abi määruste sätetega, mis käsitlevad vähese tähtsusega abiga kumuleerimist, peaksid liikmesriigid käesoleva määruse alusel vähese tähtsusega abi andmisel teatama asjaomasele ettevõtjale abisumma ning tõiga, et tegemist on vähese tähtsusega abiga, viidates käesolevale määrusele. Samuti peaks asjaomane liikmesriik saama enne sellise abi andmist ettevõtjalt kinnituse käesoleva määruse või muude vähese tähtsusega abi määruste reguleerimisalasse kuuluva vähese tähtsusega abi kohta, mis on saadud asjaomasel majandusaastal ja sellele eelnenud kahel majandusaastal. Alternatiivina peaks liikmesriikidel olema võimalik ülemmäärast kinnipidamist jälgida keskregistri abil.

(21)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada, ilma et see piiraks liidu riigihangete valdkonna õiguse nõuete ning aluslepingust või liidu valdkondlikest õigusaktidest tulenevate lisanõuete kohaldamist.

(22)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada enne selle jõustumist üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antud abi suhtes.

(23)

Komisjon kavatseb käesoleva määruse läbi vaadata viis aastat pärast selle jõustumist,

a)

abi, mida antakse ettevõtjatele, kes tegutsevad kalandus- ja vesiviljelusvaldkonnas, mis on reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 104/2000 (11);

b)

abi, mida antakse ettevõtjatele, kes tegelevad põllumajandustoodete esmase tootmisega;

c)

abi, mida allpool nimetatud juhtudel antakse ettevõtjatele, kes tegelevad põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega:

d)

abi, mida antakse tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt selline abi, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, jaotusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega;

e)

abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel;

f)

abi, mida antakse söevaldkonnas tegutsevatele ettevõtjatele vastavalt nõukogu otsusele 2010/787/EL (12);

g)

abi, mida antakse rendi või tasu eest kaupu vedavatele maanteetranspordiettevõtjatele;

h)

abi, mida antakse raskustes olevatele ettevõtjatele.

a)

laenudena antavat vähese tähtsusega abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina, kui brutotoetusekvivalent on arvutatud vastavalt toetuse andmise ajal kehtinud intressimäärale;

b)

kapitalisüstina antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusena abina vaid juhul, kui riigi panuse kogusumma ei ole suurem vähese tähtsusega abi ülemmäärast;

c)

riskikapitalimeetmena antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusena abina vaid juhul, kui asjaomase riskikapitali kava raames ei anta igale sihtettevõtjale kapitali üle vähese tähtsusega abi ülemmäära;

d)

tagatiskava raames antavat üksikabi ettevõtjatele, kes ei ole raskustes, käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina vaid siis, kui abikava raames antava üksiktagatise aluseks oleva laenu kogusumma ei ole suurem kui 3 750 000 eurot ettevõtja kohta. Kui tagatud laenu tagatise osa moodustab ülemmäärast vaid teatava osa, käsitatakse tagatise brutotoetusekvivalendi osa sama suurena kui lõikes 2 sätestatud kohaldatava ülemmäära osa. Tagatis ei tohi moodustada tagatud laenust üle 80 %. Tagatiskavasid käsitatakse läbipaistvana ka juhul kui: