Loodusliku linnustiku kaitse

 

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

• Direktiivi eesmärk on kaitsta kõiki ELis looduslikult esinevaid linde, sätestades reeglid nende kaitsmiseks, hoidmiseks ja kontrollimiseks.
• Seda kohaldatakse lindude, nende munade, pesade ja elupaikade suhtes.
• Sellega kodifitseeritakse õigusakt, mis oli esialgselt vastu võetud 1979. aastal (direktiiv 79/409/EMÜ).
• Direktiivi 2009/147/EÜ muudeti 2019. aastal määrusega (EL) 2019/1010, mis käsitleb keskkonnaga seotud õigusaktide alaste aruandluskohustuste ühtlustamist ja leevendamist.

PÕHIPUNKTID

Ohustatud liikidega seotud meetmed

ELi riigid peavad võtma vajalikud meetmed linnuliikide arvukuse taastamiseks või hoidmiseks tasemel, mis vastab ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi.

Meetmed kõikide linnuliikide jaoks

Tuleb võtta meetmed linnuliikide elupaikade* piisava mitmekesisuse ja suuruse säilitamiseks, hoidmiseks või taastamiseks.

Need meetmed hõlmavad peamiselt järgmist:

• kaitsealade loomine;
• nii kaitseala sees kui ka sellest väljaspool asuvate elupaikade hooldus ja hoidmine;
• hävitatud biotoopide* taastamine ja uute biotoopide loomine.

Erimeetmed

• I lisas loetletud liikide ning ka I lisas nimetamata reeglipäraselt esinevate rändliikide elupaikade suhtes kohaldatakse erimeetmeid, et kindlustada nende säilimine ja paljunemine levikualal.
• ELi riigid peavad klassifitseerima erikaitsealadena nende liikide kaitseks arvuliselt ja suuruselt kõige sobivamad alad, võttes arvesse nende liikide kaitsenõudeid maismaa- ja merealadel, kus käesolevat direktiivi kohaldatakse. Erilist tähelepanu pööratakse märgaladele. Erikaitsealad koos elupaikade direktiivis määratletud erikaitseladega kuuluvad Natura 2000 kaitsealade võrgustikku.
• ELi riigid peavad võtma vajalikke meetmeid, et vältida
  • liikide elupaikade kahjustamist ja
  • nende liikide, kelle jaoks need kaitsealad on määratud, mis tahes häirimist, kui see võiks märkimisväärselt mõjutada käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamist.
• ELi riigid peavad kavade või projektidega nõustuma alles siis, kui nad on veendunud, et need ei avalda asjaomastele erikaitsealadele negatiivset mõju, tuginedes alade kaitse-eesmärkidele avaldavate mõjude asjakohasel hinnangul.

Üldised kaitsemeetmed

• Käesolevas direktiivis sätestatakse kõikide ELi looduslike linnuliikide üldine kaitse. Eelkõige on keelatud:
  • looduslike linnuliikide tahtlik tapmine või püüdmine;
  • pesade ja munade tahtlik kahjustamine;
  • linnumunade korjamine ja hoidmine;
  • lindude tahtlik häirimine, kui see ohustab nende kaitset;
  • nende linnuliikide isendite pidamine, mille jahtimine ja püüdmine on keelatud;
• erandid eespool nimetatud eeskirjadest on võimalikud teatavatel tingimustel.

Linnujaht

• Olenevalt konkreetse liigi arvukusest võib mõnele II lisas nimetatud liigile jahti pidada, kui sealjuures järgitakse teatavaid põhimõtteid:
  • jahipidamine ei tohi ohustada lindude rahuldavat arvukust levikualal ja järgida tuleks mõistliku kasutamise põhimõtet;
  • jahti ei tohi pidada sigimise ega poegade üleskasvatamise ajal;
  • rändliikidele ei tohi jahti pidada pesitsusaladele naasmise ajal;
  • keelatud on kõik massilist või mittevalikulist tapmist võimaldavad viisid;
• erandid eespool nimetatud eeskirjadest on võimalikud teatavatel tingimustel.

Uuringud

ELi riigid peavad soodustama kõikide Euroopas looduslikult esinevate linnuliikide asurkondade kaitseks, hoidmiseks ja mõistlikuks kasutamiseks (nt väljasuremisohus liikide siseriiklike loendite koostamiseks) tehtavat uurimistööd.

Aruandlus

• Määruse (EL) 2019/1010, mida kohaldatakse alates 26. juunist 2019, kohaselt peavad ELi riigid esitama Euroopa Komisjonile aruande iga kuue aasta järel direktiivi 2009/147/EÜ rakendamiseks võetud meetmete ja nende mõju kohta.
• Aruanne peab olema avalikkusele kättesaadav ja sisaldama eelkõige järgmist:
  • teave direktiiviga kaitstud looduslike linnuliikide olukorra ja arengusuundumuste kohta;
  • neile avalduvad ohud ja survetegurid;
  • võetud kaitsemeetmed;
  • erikaitselade võrgustikuga direktiivide eesmärkide osas saavutatud tulemus.
• Komisjon sätestab aruandevormi rakendusaktidega.
• Komisjon koostöös Euroopa Keskkonnaametiga valmistab ette ja avaldab iga kuue aasta järel ELi riikide esitatud teabel põhineva kokkuvõtliku aruande.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Direktiivi kohaldatakse alates 15. veebruarist 2010. Direktiiviga 2009/147/EÜ kodifitseeritakse ja asendatakse direktiiv 79/409/EMÜ ja selle hilisemad muudatused.

TAUST

Lisateave:

• Looduslik linnustik (Euroopa Komisjoni veebisait)

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7–25)

Direktiivi 2009/147/EÜ hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUV DOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1010, mis käsitleb keskkonnaga seotud õigusaktide alaste aruandluskohustuste ühtlustamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 166/2006 ja (EL) nr 995/2010, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2002/49/EÜ, 2004/35/EÜ, 2007/2/EÜ, 2009/147/EÜ ja 2010/63/EL, nõukogu määrusi (EÜ) nr 338/97 ja (EÜ) nr 2173/2005 ning nõukogu direktiivi 86/278/EMÜ (ELT L 170, 25.6.2019, lk 115–127)

Viimati muudetud: 28.05.2020