Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 32019R2176

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2176, 18. detsember 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta (EMPs kohaldatav tekst) (EMPs kohaldatav tekst)

    PE/77/2019/REV/1

    ELT L 334, 27.12.2019, p. 146–154 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/2176/oj

    27.12.2019   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 334/146

    EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/2176,

    18. detsember 2019,

    millega muudetakse määrust (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta

    (EMPs kohaldatav tekst)

    EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

    võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

    olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

    võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust, (1)

    võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (2)

    toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Tuginedes komisjoni 8. augusti 2014. aasta aruandele Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesannete ja korralduse kohta, on Euroopa Parlament ja nõukogu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1092/2010 (4) artikliga 20 läbi vaadanud määruse (EL) nr 1092/2010, et otsustada, kas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesandeid ja korraldust on vaja muuta. Samuti on läbi vaadatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja määramise kord.

    (2)

    Käesoleva määruse ettepanekuga kaasnevas mõjuanalüüsis järeldas komisjon, et kuigi Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu toimib üldiselt hästi, tuleks teatavates konkreetsetes punktides parandusi teha.

    (3)

    Hiljutised pangandusliidu institutsioonilised muudatused koostoimes kapitaliturgude liidu väljakujundamise jõupingutuste ning tehnoloogiliste muutustega on reaalselt muutnud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevuskeskkonda. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks toetama liidu finantsstabiilsust ohustavate süsteemsete riskide ärahoidmist või vähendamist, aidates seeläbi kaasa siseturu eesmärkide saavutamisele. Liidu finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve on Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi lahutamatu osa. Institutsionaalse korraldusega, mille kaudu tõhusalt tuvastatakse ja käsitletakse mikro- ja makrotasandi riske, saab tagada, et kõikidel sidusrühmadel on piisav kindlustunne finantstegevuses osalemisel, eelkõige piiriüleselt. Soodustades tuvastatud süsteemsete riskide suhtes õigeaegsete ja järjekindlate poliitikameetmete võtmist liikmesriikides, peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu toetama erinevate käsitluste vältimist ja siseturu toimimise parandamist.

    (4)

    Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu (edaspidi „haldusnõukogu“) laiapõhjaline liikmeskond on suur väärtus. Kahjuks ei peegeldu kõnealuse haldusnõukogu koosseisus hiljutised suundumused liidu finantsjärelevalve ülesehituses ning eelkõige pangandusliidu loomine. Seetõttu peaksid Euroopa Keskpanga (EKP) järelevalvenõukogu esimees ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 806/2014 (5) asutatud Ühtse Kriisilahendusnõukogu esimees saama Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu hääleõiguseta liikmeteks. Vastavad muudatused tuleks teha ka Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tehnilises nõuandekomitees (edaspidi „tehniline nõuandekomitee“).

    (5)

    EKP president on olnud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja alates selle asutamisest vastavalt määrusele (EL) nr 1092/2010 kuni 15. detsembrini 2015 ning seejärel jätkanud eesistumist ajutiselt. Selle aja jooksul on EKP president kindlustanud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu autoriteetsuse ja usaldusväärsuse ning taganud, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu saab lähtuda EKP eksperditeadmistest finantsstabiilsuse alal ning neile toetuda. Seetõttu on asjakohane, et EKP president tegutseks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistujana alaliselt.

    (6)

    Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastutab liidu finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest liidus tervikuna või selle osades ning toetab süsteemsete riskide ärahoidmist või vähendamist, sealhulgas finantsstabiilsusega seotud riskide tuvastamist ja arutamist, sõltumata riski allikast. Monetaarsed tingimused võivad avaldada mõju finantsstabiilsusele ning sellise mõju arutamine on Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu makrotasandi usaldatavusjärelevalvega seotud mandaadi osa, austades samal ajal täielikult keskpankade sõltumatust. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastutab samuti finantsstabiilsusega seotud selliste riskide jälgimise ja hindamise eest, mis tulenevad arengutendentsidest, millel võib olla mõju valdkondlikul tasandil või finantssüsteemile tervikuna, sealhulgas riskid ja nõrgad kohad, mis on tingitud tehnoloogilistest muutustest või keskkonna- või sotsiaalsetest teguritest. Samuti peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu analüüsima arengutendentse väljaspool pangandussektorit, sealhulgas neid, mis aitavad kaasa kapitaliturgude liidu väljakujundamisele.

    (7)

    Haldusnõukogu liikmed vastutavad Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu missiooni, eesmärkide ja ülesannete täitmise eest ühiselt. Kõik haldusnõukogu liikmed vastutavad samuti Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevuskava ja tööprogrammi kujundamise ning aktiivse panuse andmise eest selle igapäevatöösse, sealhulgas haldusnõukogu teiste liikmete tähelepanu juhtimine asjakohastele teemadele.

    (8)

    Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu nähtavuse parandamiseks peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja saama delegeerida ülesandeid, nagu Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutusevälise esindamisega seotud ülesandeid eesistuja esimesele asetäitjale või, kui eesistuja esimene asetäitja ei ole kättesaadav ja see on asjakohane, siis eesistuja teisele asetäitjale või Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhatajale. Selline delegeerimine ei tohiks hõlmata osalemist avalikel kuulamistel ja aruteludel Euroopa Parlamendis suletud uste taga.

    (9)

    Selleks et saavutada paindlikkus haldusnõukogus hääleõigusega liikme valimisel, peaks liikmesriikidel olema võimalus valida oma hääleõigusega esindajaks riigi keskpanga juht või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (6) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (7) kohaselt määratud asutuse kõrgetasemeline esindaja, kui kõnealusel määratud asutusel on oma pädevusvaldkonnas finantsstabiilsuse alal juhtroll. Kõnealune paindlikkus haldusnõukogu hääleõigusega liikme valimisel ei mõjuta liikmesriike, kus riigi keskpank on direktiivi 2013/36/EL või määruse (EL) nr 575/2013 kohane määratud asutus. Poliitilise mõjutamise vältimiseks ei tohiks ükski haldusnõukogu liige täita ülesandeid liikmesriigi keskvalitsuses.

    (10)

    Kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 5 lõikega 2 on Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja esimese asetäitja siiani endi seast valinud EKP üldnõukogu liikmed, võttes arvesse vajadust tagada kõikide liikmesriikide tasakaalustatud esindatus ning tasakaalustatud esindatus nende liikmesriikide vahel, mille rahaühik on euro, ja nende liikmesriikide vahel, mille rahaühik ei ole euro. Pangandusliidu loomise järel on asjakohane asendada viide liikmesriikidele, mille rahaühik on euro, ja nendele liikmesriikidele, mille rahaühik ei ole euro, viitega liikmesriikidele, mis on nõukogu määruses (EL) nr 1024/2013 (8) määratletud osalevad liikmesriigid, ja neile, mis ei ole. Esimese asetäitja peaks endi seast valima haldusnõukogu liikmesriike esindavad hääleõigusega liikmed, kajastades suuremat paindlikkust haldusnõukogu liikmesuse puhul.

    (11)

    Nõukogu määruses (EL) nr 1096/2010 (9) on sätestatud, et EKP nimetab ametisse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja, konsulteerides Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukoguga. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja autoriteedi suurendamiseks peaks haldusnõukogu avatud ja läbipaistva menetluse raames hindama, kas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja ametikohale esitatud kandidaatidel on sekretariaadi töö juhtimiseks vajaminevad oskused ja kogemused. EKP peaks kaaluma, kas valikumenetluses võiksid süstemaatiliselt osaleda väliskandidaadid. Haldusnõukogu peaks Euroopa Parlamenti ja nõukogu hindamismenetlusest teavitama. Lisaks sellele tuleks täpsustada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja ametiülesandeid.

    (12)

    Kuna määrus (EL) nr 1092/2010 on inkorporeeritud Euroopa Majanduspiirkonna lepingusse, tuleks muuta kõnealuse määruse artikli 9 lõiget 5.

    (13)

    Kulude vähendamiseks ja menetlustõhususe suurendamiseks tuleks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tehnilises nõuandekomitees vähendada komisjoni esindajate arvu praeguselt kahelt esindajalt ühele esindajale.

    (14)

    EKP tuleks lisada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatuste ja soovituste võimalike adressaatide hulka, et täita määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 4 lõigetega 1 ja 2 ning artikli 5 lõikega 2 EKP-le antud ülesandeid. Võimalike adressaatide hulka tuleks lisada ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (10) kohaselt liikmesriikide määratud kriisilahendusasutused ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu.

    Määruse (EL) nr 1092/2010 kohaselt tuleb kõnealused hoiatused ja soovitused edastada nõukogule ja komisjonile ning juhul, kui need on adresseeritud ühele või mitmele riiklikule järelevalveasutusele, tuleb need edastada ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (11) asutatud Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 (12) asutatud Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (13) asutatud Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (edaspidi ühiselt „Euroopa järelevalveasutused“). Demokraatliku kontrolli ja läbipaistvuse suurendamiseks tuleks kõik Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatused ja soovitused edastada ka Euroopa Parlamendile ja Euroopa järelevalveasutustele. Konfidentsiaalsete või avaldamisele mittekuuluvate hoiatuste või soovituste edastamisel peaks haldusnõukogu kohasel juhul nõudma kokkuleppe sõlmimist konfidentsiaalsuse tagamiseks.

    (15)

    Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu liikmetel, kelle on määranud riikide keskpangad, riiklikud järelevalveasutused või riigiasutused, mille ülesanne on viia ellu makrotasandi usaldatavuspoliitikat, peaks olema võimalik kasutada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogult oma kohustuste täitmisel ning seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesannetega saadud teavet, sealhulgas oma seadusest tulenevate tööülesannete täitmiseks.

    (16)

    Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks hõlbustama finantssüsteemi stabiilsuse eest vastutavate liikmesriigi asutuste või organite ning liidu organite vahelist teabe jagamist meetmete kohta, mille eesmärk on käsitleda süsteemseid riske kogu liidu finantssüsteemis.

    (17)

    Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu arvamuste, soovituste, hoiatuste ja otsuste kvaliteedi ning asjakohasuse tagamiseks peaksid tehniline nõuandekomitee ja teaduslik nõuandekomitee konsulteerima vastavalt vajadusele varajases etapis ning avatud ja läbipaistval viisil sidusrühmadega ning tegema seda võimalikult ulatuslikult, et tagada kõiki huvitatud isikuid kaasav lähenemisviis.

    (18)

    Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesannete ja korralduse läbivaatamisel peaks komisjon eelkõige kaaluma võimalikke alternatiivseid institutsioonilisi mudeleid. Samuti peaks komisjon kaaluma, kas nende liikmesriikide, mis on määruses (EL) nr 1024/2013 määratletud osalevad liikmesriigid, ja nende, mis ei ole, vaheline tasakaal Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu korralduses on endiselt asjakohane.

    (19)

    Määrust (EL) nr 1092/2010 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    Määrust (EL) nr 1092/2010 muudetakse järgmiselt.

    1)

    Artikli 2 punkt c asendatakse järgmisega:

    „c)

    „süsteemne risk” – finantssüsteemi häire risk, millel võivad olla tõsised negatiivsed tagajärjed liidu või ühe või mitme liikmesriigi reaalmajandusele ja siseturu toimimisele. Igat tüüpi finantsvahendajad, -turud ja -infrastruktuurid võivad olla teataval määral süsteemselt olulised.“

    2)

    Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lisatakse järgmine lõige:

    „2a.   Kui haldusnõukoguga konsulteeritakse nõukogu määruse (EL) nr 1096/2010 (*1) artikli 3 lõike 2 alusel sekretariaadi juhataja ametisse nimetamise küsimuses, hindab haldusnõukogu avatud ja läbipaistva menetluse raames, kas sekretariaadi juhataja ametikohale esitatud kandidaatidel on sekretariaadi töö juhtimiseks vajaminevad oskused, erapooletus ja kogemused. Haldusnõukogu teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu hindamis- ja konsulteerimismenetlusest piisava üksikasjalikkusega.

    (*1)  Nõukogu 17. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1096/2010, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevusega (ELT L 331, 15.12.2010, lk 162).“;"

    b)

    lisatakse järgmine lõige:

    „3a.   Sekretariaadi juhatajale nõukogu määruse (EL) nr 1096/2010 artikli 4 lõike 1 alusel juhiseid andes võivad eesistuja ja juhtkomitee käsitleda järgmisi küsimusi:

    a)

    sekretariaadi igapäevase töö juhtimine;

    b)

    sekretariaadi haldus- ja eelarveküsimused;

    c)

    haldusnõukogu töö ja otsustusprotsessi koordineerimine ja ettevalmistamine;

    d)

    Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu aastaprogrammi projekti ettevalmistamine ja selle rakendamine;

    e)

    Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevust käsitleva aastaaruande ettevalmistamine ning aastaprogrammi rakendamise kohta haldusnõukogule aruandmine.“

    3)

    Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

    „1.   Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja on EKP president.

    2.   Eesistuja esimese asetäitja valivad viieks aastaks endi seast haldusnõukogu hääleõigusega liikmed, kes esindavad liikmesriike, võttes arvesse tasakaalustatud esindatust nende liikmesriikide vahel, mis on nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 (*2) artikli 2 punktis 1 määratletud osalevad liikmesriigid, ja nende liikmesriikide vahel, mis ei ole osalevad liikmesriigid. Eesistuja esimese asetäitja võib üks kord tagasi valida.

    (*2)  Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).“;"

    b)

    lõige 8 asendatakse järgmisega:

    „8.   Eesistuja esindab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutuseväliselt. Eesistuja võib delegeerida ülesandeid, nagu Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutusevälise esindamisega seotud ülesanded, mis hõlmavad ka tööprogrammi tutvustamist, eesistuja esimesele asetäitjale või, kui eesistuja esimene asetäitja ei ole kättesaadav ja see on asjakohane, siis eesistuja teisele asetäitjale või sekretariaadi juhatajale. Artikli 19 lõigetes 1, 4 ja 5 sätestatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastutuse ja aruandekohustusega seotud ülesandeid delegeerida ei saa.“

    4)

    Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

    i)

    punkt b asendatakse järgmisega:

    „b)

    liikmesriikide keskpankade juhid. Liikmesriigid, kus riigi keskpank ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (*3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (*4) kohane määratud asutus ning kus kõnealusel määratud asutusel on oma pädevusvaldkonnas finantsstabiilsuse alal juhtroll, võivad keskpanga juhi asemel liikmeks määrata direktiivi 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 575/2013 kohase määratud asutuse kõrgetasemelise esindaja;

    (*3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338)."

    (*4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).“;"

    ii)

    punkt c asendatakse järgmisega:

    „c)

    komisjoni esindaja;“;

    b)

    lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

    i)

    punkt a asendatakse järgmisega:

    „a)

    sõltuvalt iga liikmesriigi lõike 1 punkti b ja lõike 3 kohaselt tehtud otsusest igast liikmesriigist üks kõrgetasemeline esindaja, kes esindab riiklikke järelevalveasutusi või riigiasutust, mille ülesanne on viia ellu makrotasandi usaldatavuspoliitikat, või riigi keskpanga esindaja, välja arvatud juhul, kui liikmesriigi keskpanga juht ei ole lõike 1 punktis b osutatud haldusnõukogu hääleõigusega liige, mispuhul riigi keskpanga kõrgetasemeline esindaja on haldusnõukogu hääleõiguseta liige;“;

    ii)

    lisatakse järgmised punktid:

    „c)

    EKP järelevalvenõukogu esimees;

    d)

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 806/2014 (*5) asutatud Ühtse Kriisilahendusnõukogu esimees.

    (*5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1).“;"

    c)

    lõige 3 asendatakse järgmisega:

    „3.   Lõike 2 punktis a osutatud kõrgetasemeline esindaja vahetub vastavalt arutatavale küsimusele, välja arvatud juhul, kui konkreetse liikmesriigi asutused on kokku leppinud ühise esindaja kasutamises.“

    5)

    Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõige 1 asendatakse järgmisega:

    „1.   Haldusnõukogu ja juhtkomitee tegevuses osaledes või seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu muu tegevusega täidavad Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu liikmed oma ülesandeid erapooletult ning üksnes liidu kui terviku huvides. Nad ei küsi ega võta vastu juhiseid valitsustelt ja liidu institutsioonidelt ning muudelt avalik-õiguslikelt või eraõiguslikelt isikutelt.“;

    b)

    lisatakse järgmine lõige:

    „4.   Nii hääleõigusega kui ka hääleõiguseta haldusnõukogu liikmed ei või täita ülesandeid liikmesriigi keskvalitsuses.“

    6)

    Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

    „Käesolev lõige ei piira artikli 19 lõike 5 kohaselt peetavaid konfidentsiaalseid suulisi arutelusid.“;

    b)

    lisatakse järgmised lõiked:

    „2a.   Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu liikmed, kelle on määranud riikide keskpangad, riiklikud järelevalveasutused ja riigiasutused, mille ülesanne on viia ellu makrotasandi usaldatavuspoliitikat, võivad seoses oma tegevusega Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu liikmena kooskõlas liidu õiguse ja riigisisese korraga edastada finantssüsteemi stabiilsuse eest vastutavatele riigiasutustele või -organitele Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule usaldatud ülesannete täitmisega seotud teavet, mida on vaja kõnealuste asutuste või organite seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, eeldusel et on kehtestatud piisavad kaitsemeetmed tagamaks, et täiel määral peetakse kinni asjaomasest liidu õigusest ja riigisisesest korrast.

    2b.   Kui teave pärineb muudelt kui lõikes 2a osutatud asutustelt, kasutavad Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu liikmed, kelle on määranud riikide keskpangad, riiklikud järelevalveasutused ja riigiasutused, mille ülesanne on viia ellu makrotasandi usaldatavuspoliitikat, seda teavet oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ainult selliste asutuste sõnaselgel nõusolekul.“

    7)

    Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõige 4 asendatakse järgmisega:

    „4.   Kohasel juhul võib haldusnõukogu koosolekutele kutsuda osalema kõrgetasemelisi esindajaid rahvusvahelistest finantsorganisatsioonidest, mille tegevus on otseselt seotud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesannetega, nagu need on sätestatud artikli 3 lõikes 2, või Euroopa Parlamendi presidenti või Euroopa Parlamendi esindajat makrotasandi usaldatavuspoliitika valdkonnas liidu õigusega seotud teemade puhul.“;

    b)

    lõige 5 asendatakse järgmisega:

    „5.   Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töös võivad osaleda ka kõrgetasemelised esindajad kolmandate riikide asjassepuutuvatest ametiasutustest, kui see on oluline liidule. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu võib kehtestada korra, milles määratakse eelkõige kindlaks nende kolmandate riikide Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töös osalemise laad, ulatus ja menetluslikud aspektid. Kõnealuse korraga võidakse ette näha, et kolmas riik on haldusnõukogus üksikjuhtumipõhiselt vaatlejana esindatud, ent seda ainult liidule oluliste küsimuste puhul, välja arvatud kõik juhtumid, kus võidakse arutada konkreetsete finantsasutuste või liikmesriikide olukorda.“;

    c)

    lõige 6 asendatakse järgmisega:

    „6.   Koosoleku arutelu on konfidentsiaalne. Haldusnõukogu võib otsustada avalikustada teabe oma arutelude kohta, järgides kohaldatavaid konfidentsiaalsusnõudeid ja tehes seda viisil, mis ei võimalda haldusnõukogu üksikute liikmete või üksikute asutuste identifitseerimist. Samuti võib haldusnõukogu otsustada korraldada pärast oma koosolekuid pressikonverentse.“

    8)

    Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

    i)

    punkt b asendatakse järgmisega:

    „b)

    finantsstabiilsuse ja makrotasandi usaldatavuspoliitika eest vastutav EKP juhatuse liige;“;

    ii)

    punkt c asendatakse järgmisega:

    „c)

    neli hääleõigusega haldusnõukogu liiget, kes esindavad liikmesriike, võttes arvesse vajadust tagada tasakaalustatud esindatus nende liikmesriikide vahel, mis on määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 2 lõikes 1 määratletud osalevad liikmesriigid, ja nende liikmesriikide vahel, mis ei ole osalevad liikmesriigid. Hääleõigusega haldusnõukogu liikmed, kes esindavad liikmesriike, valivad need neli liiget endi hulgast kolmeks aastaks;“;

    iii)

    punkt d asendatakse järgmisega:

    „d)

    komisjoni esindaja;“;

    b)

    lõige 2 asendatakse järgmisega:

    „2.   Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja ja eesistuja esimene asetäitja korraldavad ühiselt juhtkomitee koosolekuid vähemalt kord kvartalis, enne haldusnõukogu iga koosolekut. Eesistuja ja eesistuja esimene asetäitja võivad ühiselt korraldada ka erakorralisi koosolekuid.“

    9)

    Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõige 1 asendatakse järgmisega:

    „1.   Teaduslik nõuandekomitee koosneb tehnilise nõuandekomitee eesistujast ja 15 eksperdist, kellel on erinevad oskused, kogemused ja teadmised kõikide oluliste finantsturu sektorite alal ning kelle on esitanud juhtkomitee ja heaks kiitnud haldusnõukogu neljaks aastaks koos tagasivalimise võimalusega. Kandidaadid ei tohi olla Euroopa järelevalveasutuste liikmed ja nende valimisel võetakse arvesse nii nende üldist pädevust kui ka mitmekülgset akadeemilist kogemust või tegutsemist muudes valdkondades, eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtjates ning ametiühingutes, või pädevust ja kogemust finantsteenuste osutajate või tarbijatena.“;

    b)

    lõige 2 asendatakse järgmisega:

    „2.   Haldusnõukogu nimetab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja ettepaneku alusel ametisse teadusliku nõuandekomitee esimehe ja kaks aseesimeest; neil peavad olema valdkonna põhjalikud teadmised ja asjatundlikkus, näiteks asjakohane akadeemiline ja kutsealane taust panganduse, väärtpaberiturgude või kindlustuse ning tööandjapensionide valdkonnas. Teadusliku nõuandekomitee eesistuja amet roteerub nimetatud kolme isiku vahel.“;

    c)

    lõige 3 asendatakse järgmisega:

    „3.   Teaduslik nõuandekomitee nõustab ja toetab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastavalt artikli 4 lõikele 5 Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja või haldusnõukogu taotluse alusel.“;

    d)

    lõige 5 asendatakse järgmisega:

    „5.   Vastavalt vajadusele konsulteerib teaduslik nõuandekomitee varajases etapis ning avatud ja läbipaistval viisil sidusrühmadega, nagu turuosalised, tarbijaorganisatsioonid ja teaduseksperdid, võttes seejuures arvesse konfidentsiaalsusnõuet. Niisuguseid konsultatsioone peetakse võimalikult laialdaselt, et tagada kõigi huvitatud isikute ja asjaomaste finantssektorite kaasamine, ning nende raames antakse sidusrühmadele mõistlik aeg vastamiseks.“

    10)

    Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

    i)

    punkt f asendatakse järgmisega:

    „f)

    komisjoni esindaja;“;

    ii)

    lisatakse järgmised punktid:

    „fa)

    EKP järelevalvenõukogu esindaja;

    fb)

    Ühtse Kriisilahendusnõukogu esindaja;“;

    b)

    lõige 3 asendatakse järgmisega:

    „3.   Tehniline nõuandekomitee nõustab ja toetab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastavalt artikli 4 lõikele 5 Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja või haldusnõukogu taotluse alusel.“;

    c)

    lisatakse järgmine lõige:

    „4a.   Vastavalt vajadusele konsulteerib tehniline nõuandekomitee varajases etapis ning avatud ja läbipaistval viisil sidusrühmadega, nagu turuosalised, tarbijaorganisatsioonid ja teaduseksperdid, võttes seejuures arvesse konfidentsiaalsusnõuet. Niisuguseid konsultatsioone peetakse võimalikult laialdaselt, et tagada kõigi huvitatud isikute ja asjaomaste finantssektorite kaasamine, ning nende raames antakse sidusrühmadele mõistlik aeg vastamiseks.“

    11)

    Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

    „Artikkel 14

    Muud nõuande allikad

    Artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmisel konsulteerib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastavalt vajadusele asjaomaste erasektori sidusrühmadega. Niisuguseid konsultatsioone peetakse võimalikult laialdaselt, et tagada kõigi huvitatud isikute ja asjaomaste finantssektorite kaasamine, ning nende raames antakse sidusrühmadele mõistlik aeg vastamiseks.“

    12)

    Artikli 15 lõige 7 asendatakse järgmisega:

    „7.   Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu konsulteerib enne iga niisuguse taotluse esitamist, mis käsitleb järelevalvealaseid andmeid, mis ei ole esitatud kokkuvõtlikult või koondvormis, nõuetekohaselt asjaomase Euroopa järelevalveasutusega, et tagada taotluse põhjendatus ja proportsionaalsus. Kui asjaomane Euroopa järelevalveasutus on seisukohal, et taotlus ei ole põhjendatud ja proportsionaalne, saadab ta taotluse viivitamata Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule tagasi ja palub esitada täiendavaid põhjendusi. Pärast seda, kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on asjaomasele Euroopa järelevalveasutusele esitanud täiendavad põhjendused, edastab taotluse adressaat taotletud teabe Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule, tingimusel et adressaadil on seaduslik juurdepääs asjaomasele teabele.“

    13)

    Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõige 2 asendatakse järgmisega:

    „2.   Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatused ja soovitused, mis on antud vastavalt käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punktidele c ja d, võivad olla üldised või konkreetsed, suunatud eelkõige liidule, ühele või mitmele liikmesriigile, ühele või mitmele Euroopa järelevalveasutusele, ühele või mitmele riiklikule järelevalveasutusele, ühele või mitmele liikmesriigi asutusele, mis on määratud kohaldama süsteemset riski või makrotasandi usaldatavusriske käsitlevaid meetmeid, või EKP-le määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 4 lõigetega 1 ja 2 ning artikli 5 lõikega 2 EKP-le antud ülesannete täitmiseks, või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (*6) kohaselt liikmesriikide määratud kriisilahendusasutustele ja Ühtsele Kriisilahendusnõukogule. Kui hoiatus või soovitus on adresseeritud ühele või mitmele riiklikule järelevalveasutusele, teavitatakse sellest ka asjaomast liikmesriiki või asjaomaseid liikmesriike. Soovitused sisaldavad kindlaksmääratud tähtaega sellele poliitiliselt reageerimiseks. Seoses liidu õigusaktiga antavad soovitused võivad olla adresseeritud ka komisjonile.

    (*6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).“;"

    b)

    lõige 3 asendatakse järgmisega:

    „3.   Samal ajal kui hoiatused ja soovitused edastatakse lõike 2 kohaselt adressaatidele, edastatakse need rangeid konfidentsiaalsusnõudeid järgides Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa järelevalveasutustele. Konfidentsiaalsete või avaldamisele mittekuuluvate hoiatuste või soovituste edastamisel nõuab haldusnõukogu kohasel juhul konfidentsiaalsuse tagamise lepingu sõlmimist.“

    14)

    Artikli 17 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

    „1.   Kui artikli 3 lõike 2 punktis d osutatud soovitus on adresseeritud ühele artikli 16 lõikes 2 loetletud adressaatidest, teatab adressaat soovituse alusel võetud meetmetest Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule ning esitab meetmete võtmata jätmise korral põhjendused. Kohasel juhul teavitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, võttes arvesse rangeid konfidentsiaalsusnõudeid, saadud vastustest viivitamata Euroopa järelevalveasutusi.

    2.   Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otsustab, et soovitust ei ole järgitud ja adressaatide põhjendused meetmete võtmata jätmise kohta ei ole piisavad, teavitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sellest rangeid konfidentsiaalsusnõudeid järgides adressaate, Euroopa Parlamenti, nõukogu ja asjaomaseid Euroopa järelevalveasutusi.“

    15)

    Artikli 18 lõige 4 asendatakse järgmisega:

    „4.   Kui haldusnõukogu otsustab hoiatuse või soovituse jätta avalikustamata, võtavad adressaat ning kohasel juhul Euroopa Parlament, nõukogu ja Euroopa järelevalveasutused kõik vajalikud meetmed, et kaitsta nimetatud hoiatuse või soovituse konfidentsiaalsust.“

    16)

    Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

    „1.   Vähemalt kord aastas, kuid ulatuslike finantsprobleemide korral sagedamini, kutsub pädev parlamendikomisjon Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja Euroopa Parlamenti kuulamisele seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu aastaaruande avaldamisega Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kõnealune kuulamine toimub muul ajal kui Euroopa Parlamendi ja EKP presidendi vaheline rahandusalane dialoog.

    2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud aastaaruanne sisaldab teavet, mille haldusnõukogu otsustab vastavalt käesoleva määruse artiklile 18 avalikustada. Aastaaruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks ja see hõlmab ülevaadet määruse (EL) nr 1096/2010 artikli 3 lõike 1 kohaselt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule kättesaadavaks tehtud ressurssidest.“;

    b)

    lisatakse järgmine lõige:

    „6.   Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastab suuliselt või kirjalikult Euroopa Parlamendi või nõukogu esitatud küsimustele. Ta vastab nendele küsimustele põhjendamatu viivituseta. Konfidentsiaalse teabe edastamisel tagab Euroopa Parlament kõnealuse teabe täieliku konfidentsiaalsuse artikli 8 ja käesoleva artikli lõike 5 kohaselt.“

    17)

    Artikkel 20 asendatakse järgmisega:

    „Artikkel 20

    Läbivaatamine

    Hiljemalt 31. detsembriks 2024 esitab komisjon pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu liikmetega konsulteerimist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohta, kas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesanded või korraldus on vaja läbi vaadata, kaaludes ka võimalikke praegusest erinevaid mudeleid.“

    Artikkel 2

    Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Strasbourg, 18. detsember 2019

    Euroopa Parlamendi nimel

    president

    D. M. SASSOLI

    Nõukogu nimel

    eesistuja

    T. TUPPURAINEN

    (1)  ELT C 120, 6.4.2018, lk 2.

    (2)  ELT C 227, 28.6.2018, lk 63.

    (3)  Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 2. detsembri 2019. aasta otsus.

    (4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta (ELT L 331, 15.12.2010, lk 1).

    (5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1).

    (6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

    (7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

    (8)  Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).

    (9)  Nõukogu 17. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1096/2010, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevusega (ELT L 331, 15.12.2010, lk 162).

    (10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

    (11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

    (12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).

    (13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

    Top