31993R0315

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 315/93,

8. veebruar 1993,

milles sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

koostöös Euroopa Parlamendiga, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

siseturu järkjärguliseks väljakujundamiseks tähtajaga 31. detsember 1992 tuleb vastu võtta meetmed; siseturg hõlmab sisepiirideta territooriumi, kus on tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine;

erinevused liikmesriikides vastuvõetud eeskirjades võivad takistada ühisturu toimimist ja seetõttu on tarvis kehtestada ühenduse harmoneeritud eeskirjade vastuvõtmise menetlus;

saasteained võivad sattuda toidu sisse kõikidel etappidel selle tootmisest kuni tarbimiseni;

rahva tervise kaitsmise huvides on oluline hoida saasteainete sisaldus toksikoloogiliselt vastuvõetaval tasemel;

saasteained tuleb kõrvaldada alati, kui see on töökorraldusega võimalik; ametiasutused saavad tõhusalt kontrollida sellist hea töökorralduse järgimist, organiseerides oma esindajatele tööalast väljaõpet ning jagades asjakohaseid kogemusi;

käesoleva määruse kohaldamine ei tohi piirata ühenduse eeskirjade raames vastuvõetud täpsemate sätete kohaldamist;

tervisekaitse seisukohast tuleks tõhustada toidus sisalduvaid saasteaineid igakülgselt käsitlevate lähenemisviiside otsimist;

kõikides rahva tervist mõjutada võivates küsimustes tuleb nõu pidada otsuse 74/234/EMÜ kohaselt loodud toidu teaduskomiteega [4],

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolev määrus käsitleb toidus sisalduvaid saasteaineid.

"Saasteaine" on igasugune aine, mida ei ole toidule lisatud taotluslikult, vaid mis on sattunud sinna kõnealuse toidu tootmise (kaasa arvatud maaviljelus, loomakasvatus, veterinaaria vallas läbiviidud toimingud), valmistamise, töötlemise, ettevalmistamise, käitluse, pakkimise, vedamise või hoidmise käigus või keskkonnasaaste tulemusena. Käesolev määratlus ei hõlma võõrkehi nagu näiteks putukate osad, loomakarvad jne.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata saasteainete suhtes, mis on hõlmatud ühenduse täpsemate eeskirjadega.

Käesoleva määruse jõustumisel avaldab komisjon teavitamise eesmärgil Euroopa Ühenduste Teataja C-seerias esimeses lõigus nimetatud eeskirjade loendi. Vajaduse korral ajakohastab komisjon kõnealust loendit.

3. Saasteaineid käsitlevad sätted võetakse vastu kooskõlas käesoleva määrusega, välja arvatud lõikes 2 nimetatud eeskirjadega ettenähtud sätted.

Artikkel 2

1. Toiduaineid, mis sisaldavad rahva tervise seisukohast ja eelkõige toksikoloogilise taseme poolest lubamatus koguses saasteainet, turule ei viida.

2. Saasteainete sisaldus tuleb hoida nii madalal tasemel, nagu seda head töökorraldust järgides on võimalik saavutada kõikidel artiklis 1 loetletud etappidel.

3. Selleks et kaitsta rahva tervist ja lähtudes lõikest 1, kehtestatakse vajaduse korral teatavate saasteainete piirnormid artiklis 8 ettenähtud korras.

Kõnealused piirnormid võetakse vastu ühenduse nimekirjana, mis pole ammendav, ning need võivad sisaldada järgmist teavet:

- ühe ja sama aine piirnormid erinevates toiduainetes,

- analüütilised avastamispiirid,

- viide kasutatavatele proovivõtu- ja analüüsimeetoditele.

Artikkel 3

Sätted, mis võivad mõjutada rahva tervist, võetakse vastu pärast nõupidamist toidu teaduskomiteega.

Artikkel 4

1. Kui pärast uue teabe saamist või olemasoleva teabe uuesti hindamist on liikmesriigil põhjust kahtlustada, et toidus sisalduv saasteaine, hoolimata vastavusest käesolevale määrusele või selle alusel vastuvõetud erimäärustele, kujutab endast ohtu tervisele, võib ta kõnealuste sätete kohaldamise oma territooriumil ajutiselt peatada või seda piirata. Ta teatab sellest viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile ning põhjendab oma otsust.

2. Komisjon kontrollib võimalikult kiiresti lõikes 1 nimetatud liikmesriigi põhjendusi otsuse 69/314/EMÜ [5] alusel loodud alalises toiduainekomitees ning esitab kohe oma arvamuse ja võtab vajalikud meetmed artiklis 8 ettenähtud korras.

Artikkel 5

1. Liikmesriigid ei tohi saasteainete sisalduse pärast keelustada, piirata ega takistada selliste toiduainete turule viimist, mis vastavad käesolevale määrusele või selle alusel vastuvõetud erisätetele.

2. Kui artikli 2 lõikes 3 nimetatud piirnorme käsitlevaid ühenduse sätteid ei ole vastu võetud, kohaldatakse vastavalt asutamislepingu sätetele asjaomase riigi õigusakte.

3. a) Kui liikmesriik säilitab oma siseriiklikud õigusnormid, teatab ta sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse vastuvõtmist.

b) kui liikmesriik peab vajalikuks võtta vastu uued õigusaktid, annab ta komisjonile ja teistele liikmesriikidele teada kavandatavatest meetmetest ning põhjendab neid. Komisjon konsulteerib liikmesriikidega alalises toiduainekomitees, kui ta peab seda vajalikuks või kui mõni liikmesriik seda nõuab.

Liikmesriigid võivad kõnealuseid kavandatavaid meetmeid võtta alles kolm kuud pärast nimetatud teadaandmist, kui komisjoni arvamus ei ole eitav.

Kui arvamus on eitav, algatab komisjon enne eelmises lõigus nimetatud tähtaja lõppu artiklis 8 ettenähtud menetluse, määramaks kindlaks, kas kavandatavaid meetmeid saab rakendada pärast asjakohaseid muudatusi.

Artikkel 6

Igal aastal esitab komisjon alalisele toiduainekomiteele aruande saasteaineid käsitlevate ühenduse õigusaktide üldise arengu kohta.

Artikkel 7

Neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumist esitab komisjon nõukogule saadud kogemuste kohta aruande, lisades sellele vajaduse korral asjakohased ettepanekud.

Artikkel 8

Komisjoni abistab alaline toiduainekomitee, edaspidi komitee.

Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

Kui kavandatavad meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu.

Kui kavandatavad meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Kui nõukogu ei ole otsust teinud kolme kuu jooksul alates nõukogu poole pöördumisest, võtab komisjon ettepandud meetmed vastu, välja arvatud juhul, kui nõukogu on lihthäälteenamusega olnud kõnealuste meetmete vastu.

Artikkel 9

Käesolev määrus jõustub 1. märtsil 1993.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. veebruar 1993

Nõukogu nimel

eesistuja

J. Trøjborg

[1] EÜT C 57, 4.3.1992, lk 11.

[2] EÜT C 129, 20.5.1991, lk 104 ja 20. jaanuari 1993. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT C 223, 31.8.1992, lk 24.

[4] EÜT L 136, 20.5.1974, lk 1.

[5] EÜT L 291, 19.11.1969, lk 9.

--------------------------------------------------