Tsiviillennunduses toimuvad lennuõnnetused ja intsidendid

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) nr 996/2010 tsiviillennunduses toimuvate lennuõnnetuste ja intsidentide uurimise ja ennetamise kohta

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

• Määruse eesmärk on parandada lennuohutust, tagades Euroopa Liidu (EL) tsiviillennunduse ohutusalaste uurimiste tõhususe, kiiruse ja kõrge kvaliteedi.
• Määrusega sätestatakse eeskirjad kõiki lennuõnnetuses osalenud õhusõiduki pardal olevaid isikuid ja ohtlikke kaupu käsitleva teabe õigeaegse kättesaadavuse kohta.
• Lisaks on määruse eesmärk parandada lennuõnnetuste ohvrite ja nende lähedaste abistamist.

PÕHIPUNKTID

Kohaldamisala

• Käesolevat määrust kohaldatakse selliste lennuõnnetuste* ja tõsiste intsidentide* ohutusalase uurimise suhtes,
  • mis toimuvad ELi liikmesriikide territooriumidel;
  • mis toimuvad väljaspool liikmesriikide territooriumi, kuid milles osaleb liikmesriigis registreeritud õhusõiduk või liikmesriigis registreeritud lennuettevõtja käitatav õhusõiduk;
  • mille puhul on liikmesriigil õigus (vastavalt rahvusvahelistele standarditele ja soovituslikele tavadele) määrata volitatud esindaja, kes osaleb uurimises;
  • mille puhul uurimist läbiviiv riik on lubanud liikmesriigil määrata eksperdi, kuna tal on selleks erihuvi seoses tema kodanike surma või raskete vigastustega.
• Määrust ei kohaldata selliste lennuõnnetuste ja tõsiste intsidentide ohutusalase uurimise suhtes, mis juhtuvad õhusõidukiga, mis tegutseb sõjaväe-, tolli-, politsei- või muus sarnases teenistuses.

Sõltumatud lennuõnnetuste uurimisorganid

• Kõik liikmesriigid tagavad, et tsiviillennunduses toimuvate õnnetuste ja tõsiste intsidentide ohutusalased uurimised viib ilma välise sekkumiseta läbi tsiviillennunduses toimunud lennuõnnetuste alaline siseriiklik uurimisorgan.
• Lennuõnnetuste uurimisorganid peavad olema oma tegevuses sõltumatud kõikidest sellistest asutustest või kolmandatest isikutest, kelle huvid võivad kas olla vastuolus neile usaldatud ülesandega või mõjutada nende objektiivsust.
• Lennuõnnetuste uurimisorganid peavad olema võimelised sõltumatult läbi viima täieliku ohutusalase uurimise. Liikmesriigid peavad oma asjaomastele lennuõnnetuste uurimisorganitele tagama nende kohustuste sõltumatuks täitmiseks vajalikud vahendid ja rahastuse, sealhulgas eelarve, ning juurdepääsu piisavatele ressurssidele.
• Eelkõige peab lennuõnnetuste uurimisorgan saama oma käsutusse kvalifitseeritud personali ja sobivad ruumid, sealhulgas kontorid ja angaarid, kus on võimalik säilitada ja uurida õhusõidukit, selles sisalduvat ning rususid.

Uurimiskohustus

• Iga õnnetuse või tõsise intsidendi suhtes, mille suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2018/1139 (vt kokkuvõte), viiakse läbi ohutusalane uurimine liikmesriigis, kus õnnetus või tõsine intsident aset leidis.
• Kui liikmesriigis registreeritud õhusõiduk, mille suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2018/1139, on seotud õnnetuse või tõsise intsidendiga, mille asukohta ei saa ühegi riigi territooriumil lõplikult kindlaks teha, viib ohutusalase uurimise läbi registreerimise liikmesriigi lennuõnnetuste uurimisorgan.
• Lennuõnnetuste uurimisorganid võivad kooskõlas liikmesriikide siseriiklike õigusaktidega otsustada uurida ka eelmistes lõikudes kirjeldatutest erinevaid intsidente, õnnetusi ja tõsiseid intsidente, kui nad loodavad nendest teha lennuohutusalaseid järeldusi.
• Kui ükski isik ei ole saanud surmavat või rasket vigastust, võib vastutav lennuõnnetuse uurimisorgan, võttes arvesse lennuohutuse parandamisel saadud eeldatavaid õppetunde, otsustada mitte algatada ohutusjuurdlust reguleeritud arvul juhtudel, mis on hõlmatud määruse (EL) 2018/1139 artikliga 135, millega asendatakse määruse (EL) nr 996/2010 artikkel 5.
• Ohutusalaste uurimiste eesmärk ei ole mingil juhul süüle või vastutusele osutamine. Uurimised on sõltumatud, ei mõjuta ega piira mingil määral süüd või vastutust omistavat kohtu- või haldusmenetlust.

Lennuõnnetuste uurimisorganite vaheline koostöö

Määrus lubab lennuõnnetuste uurimisorganite vahelise koostöö ja võimaldab ülesannete delegeerimist.

Tsiviillennunduses toimunud õnnetuste uurimisorganite Euroopa võrgustik

Liikmesriigid peavad tagama, et nende lennuõnnetuste uurimisorganid loovad omavahel tsiviillennunduses toimunud lennuõnnetuste uurimisorganite Euroopa võrgustiku, et

• veelgi parandada lennuõnnetuste uurimisorganite poolt läbiviidavate uurimiste kvaliteeti ja suurendada nende sõltumatust;
• edendada uurimismeetodite ja uurijate väljaõppe kõrgeid standardeid.

Uurimine

• Juhtivuurijal on olenemata mis tahes kohtulikust uurimisest volitus võtta ohutusalase uurimise nõuete täitmiseks vajalikke meetmeid. Juhtivuurijal on muu hulgas õigus
  • kohesele piiramatule ja takistamatule juurdepääsule õnnetuse või intsidendi toimumiskohale, samuti õhusõidukile, selles sisalduvale või selle rusudele;
  • nõuda tõendusmaterjali kogumist ja rusude või osade eemaldamist analüüsi jaoks;
  • taotleda surnukehade lahkamist ja õhusõiduki käitamisega seotud isikute arstlikku läbivaatust;
  • kutsuda tunnistajaid ning nõuda neilt ütluste andmist.
• Liikmesriik, kelle territooriumil õnnetus või tõsine intsident aset leidis, vastutab kõigi tõendite ohutu käitlemise ja kaitse eest.

Uurimise koordineerimine teiste asutustega

• Liikmesriigid tagavad, et lennuõnnetuste uurimisorganid ja muud asutused (näiteks ohutusalase uurimisega seotud asutused, nagu õigus-, tsiviillennundus-, otsimis- ja päästeasutused) teevad omavahel koostööd eelkokkulepete alusel, tingimusel, et need kokkulepped ei ohusta lennuõnnetuste uurimisorganite sõltumatust.
• Liikmesriigid peavad edastama kõnealused kokkulepped Euroopa Komisjonile, kes edastab need tsiviillennunduses toimunud lennuõnnetuste uurimisorganite Euroopa võrgustiku esimehele, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule.

Konfidentsiaalsus ja teabe nõuetekohane kasutamine

• Määrus sisaldab loendit andmetest, mida ei tehta kättesaadavaks ega kasutata muul kui ohutusalase uurimise eesmärgil (nt pardaregistraatori salvestised, aruannete kavandid, tunnistusi andnud isikute isikuandmed, uurijate märkmed).
• Määruses sisalduvaid eeskirju teabe, sealhulgas näiteks selliste andmete nagu seerianumbrid või registritähised, mille abil saab vahejuhtumi aruandes käsitletud õhusõiduki otseselt tuvastada, konfidentsiaalse kasutamise kohta on muudetud määrusega (EL) nr 376/2014. Määrus annab ühtlasi õigusemõistmise eest vastutavatele või pädevatele asutustele õiguse avalikustada salvestisi siseriikliku õiguse alusel. Liikmesriigid võivad otsustada piirata juhtumeid, mille puhul võidakse vastu võtta avalikustamise otsus, pidades samas kinni ELi õigusaktidest.

Ohvrite ja lähedaste abistamine

• Liikmesriigid peavad koostama siseriiklikul tasandil tsiviillennunduses toimunud lennuõnnetustest tingitud hädaolukordade lahendamise plaani, mis sisaldab sätteid lennuõnnetuste ohvrite ja nende lähedaste abistamise kohta. Ühtlasi peavad liikmesriigid tagama, et lennuettevõtjatel oleks olemas oma kava ohvrite ja nende lähedaste abistamiseks, milles on eelkõige arvesse võetud psühholoogilist abi.
• Liikmesriigid ergutavad ka liidus tegutsevaid kolmandate riikide lennuettevõtjaid vastu võtma sarnaseid kavasid.
• Kõik lennuõnnetusega seotud liikmesriigid nimetavad ohvritele ja nende lähedastele kontaktisiku.
• Lennuettevõtjad peavad pakkuma reisijatele võimalust teatada kontaktisiku andmed, kellega õnnetuse korral ühendust võtta. Pardal olnud isiku nime ei avalikustata enne, kui isiku lähedasi on juhtunust teavitatud.

Aruanne ja ohutusalased soovitused

• Uurimise käigus soovitab ohutusasutus viivitamata meetmeid, mida ta peab lennuohutuse parandamiseks vajalikuks,
  • õhusõidukite või õhusõidukite seadmete tootmise eest vastutavatele isikutele;
  • õhusõidukite või nende seadmete hoolduse eest vastutavatele isikutele;
  • õhusõidukite käitajatele, ja
  • töötajate koolitamise eest vastutavatele isikutele.
• Uurimise lõppedes koostatakse aruanne, mis sisaldab ohutusalaseid soovitusi, mis on vastu võetud pärast lõplikku konsulteerimist asjaomaste asutustega, sealhulgas Euroopa Liidu Lennundusohutusametiga. Lõpparuanne avalikustatakse võimalikult lühikese aja jooksul ning võimaluse korral 12 kuu jooksul alates lennuõnnetuse või intsidendi toimumise kuupäevast. Asutus registreerib oma soovitustele saadud vastused.
• Kõik ohutusalase soovituse adressaadid, sealhulgas ohutuse eest vastutavad asutused riikide ja ELi tasandil, jälgivad meetmete edusamme, mis on ohutusalaste soovituste täitmiseks võetud.
• Määruse (EL) nr 996/2010 ja määruse (EL) nr 376/2014 üldise eesmärgi tõttu on põhjendatud huvi anda üldsusele juurdepääs kõikidele ohutusalastele soovitustele ja neile antud vastustele, et vähendada õnnetuste arvu ja edendada ohutusalaste intsidentide tulemuste levitamist. Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2019/1128 reguleeritakse juurdepääsuõigusi Euroopa keskses andmekogus talletatud lennuohutusalastele soovitustele ja vastustele.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse alates 2. detsembrist 2010.

TAUST

Lisateave

• Õnnetusjuhtumite uurimine (Euroopa Komisjon)

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 996/2010 tsiviillennunduses toimuvate lennuõnnetuste ja intsidentide uurimise ja ennetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/56/EÜ (ELT L 295, 12.11.2010, lk 35–50)

Määruse (EL) nr 996/2010 hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 376/2014, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 996/2010 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/42/EÜ ja komisjoni määrused (EÜ) nr 1321/2007 ja (EÜ) nr 1330/2007 (ELT L 122, 24.4.2014, lk 18–43)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 18.10.2021