Help Print this page 

Summaries of EU Legislation

Title and reference
Alzheimeri tõbi ja muud dementsuse vormid: ELi algatused

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Languages and formats available
Multilingual display
Text

Alzheimeri tõbi ja muud dementsuse vormid: ELi algatused

KOKKUVÕTE:

Euroopa Komisjoni teatis (KOM(2009) 380 (lõplik)) Alzheimeri tõbe ja muid dementsuse vorme käsitleva Euroopa algatuse kohta

KOKKUVÕTE

MIS ON TEATISE EESMÄRK?

Teatisega sätestatakse dementsust* käsitleva ELi algatuse vaheeesmärgid.

PÕHIPUNKTID

Teatises toob Euroopa Komisjon välja neli valdkonda, kus on vaja võtta meetmeid Alzheimeri tõve ja muude dementsuse vormidega seotud probleemide lahendamiseks. Need valdkonnad on järgmised.

  • 1.

    Dementsuse ohu vähendamine ja varane diagnoosimine. Haiguse ennetamine või varane diagnoosimine võib haiguse arengut edasi lükata. Siiski pole riskitegurid erinevate dementsuse vormide puhul samad. Näiteks on veresoonkonnahaigustest tingitud dementsust lihtsam ennetada kui Alzheimeri tõbe, sest selle riskitegurid (kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase ja suitsetamine) on hästi teada. Komisjon soovitab ELi riikidel rakendada meetmeid

    • südame-veresoonkonna tervise ja füüsilise aktiivsuse edendamiseks;
    • üldsuse teavitamiseks mõeldud soovituste koostamiseks;
    • pensionile jäämise paindlikesse süsteemidesse eakate inimeste kaasamiseks, et võimaldada viimastel jääda aktiivseks.
  • 2.

    Dementsuse mõistmine – teadmiste suurendamine ja teadusuuringute koordineerimine. Usaldusväärsed andmed haiguste leviku ja esinemissageduse kohta on ELi riikidele äärmiselt olulised, et koostada tegevusplaane selle kohta, kuidas avalik sektor saaks dementsusega kõige tõhusamalt tegeleda, ning et leida uusi kriteeriume varaseks diagnoosimiseks. Paralleelselt teatisega käivitas komisjon algatuse neurodegeneratiivsete haiguste uurimisstrateegia arendamiseks, mis võimaldaks koondada ja kooskõlastada selles valdkonnas alus- ja kliinilisteks uuringuteks tehtavad jõupingutused. Sellest sündis 2011.–2013. aasta ühismeede ALCOVE (Alzheimeri tõve ühine hindamine Euroopas), mis hõlmas kõiki nelja valdkonda ja milles osales 30 partnerit üle Euroopa.

  • 3.

    Heade tavade jagamine. See võib avatud koordinatsiooni meetodil aset leida sotsiaalhoolduse, sotsiaalse kaasamise ja pikaajalise hoolduse valdkonnas. Avatud koordinatsiooni meetod aitab defineerida haiguse all kannatavatele inimestele osutatavate meditsiini- ja sotsiaalteenuste kvaliteedistruktuure ja -standardeid.

  • 4.

    Patsientide õiguste, autonoomia ja väärikuse austamine. Võimete languse tõttu on dementsuse all kannatavatel inimestel raske säilitada oma kohta ja aktiivset osalust ühiskonnas. Ka hooldajad võivad kogeda sotsiaalset tõrjutust, mis kaasneb nende lähedaste inimeste dementsusnähtudega. Komisjon tegi ettepaneku luua Euroopa võrgustik dementsuse all kannatavate inimeste väärikuse ja õiguste kaitseks. Patsientide organisatsioon „Alzheimer Europe” rajas 2009. aastal Euroopa dementsuse eetika võrgustiku.

2014. aastal andis komisjon välja aruande teatise rakendamise kohta. Selles kirjeldatakse kõiki alates 2009. aastast võetud meetmeid ja tuuakse välja ALCOVE projekti tulemused. Samuti väärib märkimist täisväärtusliku eluperioodi pikendamise alane Euroopa innovatsioonipartnerlus ja tõsiasi, et ELi algatus on ajendanud enam kui pooli ELi riike võtma vastu riiklikke dementsuse alaseid tegevuskavasid või strateegiaid või alustama nende väljatöötamist.

2015. aasta detsembris võttis nõukogu vastu järeldused, milles rõhutati vajadust parandada hoolduspoliitikat ja -tavasid dementsuse valdkonnas.

TAUST

Üheks Euroopa rahvastiku vananemise tagajärjeks on neurodegeneratiivsete haiguste, nagu Alzheimer ja teised dementsuse vormid, esinemissageduse suurenemine. Need haigustega kaasnevad kulud ühiskonnale on väga suured, aga neid saab vähendada koordineeritud üleeuroopalise tegevusega.

Lisateavet vt teemast „Dementsus” Euroopa Komisjoni veebisaidil.

PÕHIMÕISTE

* Dementsus – neurodegeneratiivne haigus, mis mõjutab vaimseid võimeid, nagu mälu, mõtlemine ja arusaamine, ja võib viia koguni isiksuse degradeerumiseni. Kõige levinumad dementsuse vormid on

  • Alzheimeri tõbi (50–70% juhtudest);
  • järjestikustest ajuinfarktidest põhjustatud dementsus (30% juhtudest);
  • frontotemporaalne dementsus;
  • Picki tõbi;
  • Binswangeri tõbi;
  • Lewy kehakeste dementsus.

ÕIGUSAKT

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule Alzheimeri tõbe ja muid dementsuse vorme käsitleva Euroopa algatuse kohta (KOM(2009) 380 (lõplik), 22.7.2009)

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Komisjoni talituste töödokument. Komisjoni teatise „Alzheimeri tõbe ja muid dementsuse vorme käsitleva Euroopa algatuse kohta” rakendusaruanne (SWD(2014) 321 final, 16.10.2014)

Nõukogu järeldused dementsust põdevate inimeste toetamise kohta: hooldusmeetmete ja -tavade parandamine (ELT C 418, 16.12.2015, lk 9–12)

Viimati muudetud: 24.05.2016

Top