Help Print this page 

Summaries of EU Legislation

Title and reference
Tervishoid teistes ELi riikides – patsientide õigused

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Languages and formats available
Multilingual display
Text

Tervishoid teistes ELi riikides – patsientide õigused

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius

KOKKUVÕTE

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

  • Direktiiviga sätestatakse tingimused, mille kohaselt patsient võib ohutu ja kvaliteetse meditsiiniabi saamiseks sõita teise ELi riiki ning lasta kulud hüvitada oma ravikindlustussüsteemil.
  • Samuti soodustatakse sellega koostööd siseriiklike tervishoiusüsteemide vahel.

PÕHIPUNKTID

  • Raviteenuseid pakkuv ELi riik peab tagama
    • patsientidele kogu teabe, mis on vajalik, et teha teadlikke valikuid;
    • läbipaistva kaebuste esitamise korra olemasolu;
    • kutsealase vastutuskindlustuse vms garantiid;
    • isikuandmete puutumatuse;
    • patsientidele juurdepääsu oma ravi käsitlevale kirjalikule või elektroonilisele ravidokumendile;
    • raviteenuste eest samasuguse tasu võtmise nagu oma riigi patsientidelt.
  • ELi riik, kus patsient on kindlustatud, peab tagama
    • osutatavate tervishoiuteenuste kulude hüvitamise;
    • teabe kättesaadavuse patsiendi õiguste ja võimaluste kohta;
    • vajaduse korral patsiendile järelravi kättesaadavuse;
    • patsientidele juurdepääsu oma ravidokumendile.
  • On olemas riiklikud kontaktpunktid, kes jagavad teavet ning konsulteerivad patsientide organisatsioonide, tervishoiuteenuste osutajate ja kindlustusandjatega.
  • Tervishoiuteenuste osutajad annavad patsientidele teavet muu hulgas järgmise kohta:
    • ravivõimalused,
    • kättesaadavus,
    • pakutavate raviteenuste kvaliteet ja ohutus,
    • hinnad,
    • teave tegevusloa või registreerimise kohta.
  • Patsiendi oma riik peab hüvitama ravikulud siseriiklikult rakendatavas suurusjärgus. Samuti võib riik otsustada hüvitada reisi- ja majutuskulud.
  • Patsient võib enne välismaale ravile siirdumist taotleda oma riigilt eelluba. See võib olla vajalik, kui ravi hõlmab vähemalt üht ööd haiglas ja/või kitsalt spetsialiseeritud ja kulukate meditsiiniliste seadmete kasutamist või kui see kujutab erilist riski patsiendi või elanikkonna jaoks.
  • Kui siseriiklik ametiasutus leiab, et patsiendile on võimalik osutada vajalikke tervishoiuteenuseid meditsiiniliselt õigustatud tähtaja jooksul, võib ta keelduda eelloa andmisest.
  • Taotlus raviteenuste kasutamiseks teises ELi riigis tuleb läbi vaadata mõistliku aja jooksul.
  • Ühes ELi riigis väljakirjutatud retseptid kehtivad ka teistes ELi riikides.
  • Riiklikud tervishoiuasutused peavad tegema omavahel koostööd õigusakti rakendamisel ning tervishoiuteenuste osutajate ja ekspertkeskuste vaheliste Euroopa tugivõrgustike väljaarendamisel.
  • Koostöö hõlmab võitlust haruldaste haigustega, e-tervishoiu arendamist ja uute tervisetehnoloogiate hindamist.
  • Õigusakti kohaldamisalasse ei kuulu pikaajaline hooldus, elundite kättesaadavus ja jaotamine ning vaktsineerimine.
  • Direktiiv ei mõjuta viisi, kuidas ELi riigid korraldavad ja rahastavad oma kodanikele mõeldud riiklikke tervishoiusüsteeme.
  • Euroopa Komisjon koostab iga kolme aasta järel aruande süsteemi toimimise ja direktiivi rakendamise kohta. Esimene aruanne võeti vastu 2015. aasta septembris.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Direktiiv jõustus 24. aprillil 2011. ELi riigid pidid selle oma siseriiklikesse õigusaktidesse üle võtma 25. oktoobriks 2013.

TAUST

Piiriüleste tervishoiuteenuste eeskirjad vajasid selgemat määratlemist seetõttu, et need olid välja töötatud enam kui kümne aasta pikkuse perioodi vältel Euroopa Liidu Kohtu üksikute otsuste alusel. Direktiiv kutsuti ellu selleks, et selgitada õigusi tervishoiuteenustele, mis tulenevad Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 56 põhinevast Euroopa Kohtu otsusest, ning võimaldada nende õiguste kasutamist praktikas. Direktiivi eesmärk on selgitada piiriüleseid tervishoiuteenuseid reguleerivate eeskirjade seoseid olemasoleva raamistikuga, mis on sätestatud sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist käsitlevas määruses (EÜ) 883/2004.

Piiriülene tervishoid: õigusraamistik

ÕIGUSAKT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 4.4.2011, lk 45–65)

Direktiivi 2011/24/EL järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Komisjoni 20. detsembri 2012. aasta rakendusdirektiiv 2012/52/EL, millega nähakse ette meetmed, et hõlbustada teises liikmesriigis väljakirjutatud retseptide tunnustamist (ELT L 356, 22.12.2012, lk 68–70)

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule: komisjoni aruanne direktiivi 2011/24/EL (patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius) toimimise kohta (COM(2015) 421 final, 4. september 2015)

Komisjoni 10. märtsi 2014. aasta delegeeritud otsus 2014/286/EL, millega kehtestatakse tingimused ja kriteeriumid, mida Euroopa tugivõrgustikud ja nendega ühineda soovivad tervishoiuteenuste osutajad peavad täitma (ELT L 147, 17.5.2014, lk 71–78)

Komisjoni 10. märtsi 2014. aasta rakendusotsus 2014/287/EL, millega sätestatakse kriteeriumid Euroopa tugivõrgustike rajamiseks, kõnealuste tugivõrgustike ja nende liikmete hindamiseks ning selliste võrgustike rajamise ja hindamisega seotud teabe ja eksperditeadmiste vahetuse hõlbustamiseks (ELT L 147, 17.5.2014, lk 79–87)

Komisjoni 22. detsembri 2011. aasta rakendusotsus 2011/890/EL, milles sätestatakse eeskirjad e-tervise eest vastutatavate riiklike asutuste võrgustiku loomiseks, haldamiseks ja toimimiseks (ELT L 344, 28.12.2011, lk 48–50)

Komisjoni 26. juuni 2013. aasta rakendusotsus 2013/329/EL, milles sätestatakse eeskirjad tervisetehnoloogiate hindamise eest vastutavate riiklike asutuste või organite võrgustiku loomiseks, juhtimiseks ja läbipaistvaks toimimiseks (ELT L 175, 27.6.2013, lk 71 ja 72)

Viimati muudetud: 18.01.2016

Top