Help Print this page 

Summaries of EU Legislation

Title and reference
WTO – kaubavahetust käsitlev leping

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Multilingual display
Text

WTO – kaubavahetust käsitlev leping

 

KOKKUVÕTE:

nõukogu otsus 94/800/EÜ, mis käsitleb ELi nimel sõlmitavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994) – toodetega kauplemisega seotud aspektid

mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voor (1986–1994) – Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamisleping

MIS ON OTSUSE JA LEPINGU EESMÄRK?

Otsusega kinnitatakse Euroopa Ühenduse (praegune Euroopa Liit – EL) nimel Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamisleping.

PÕHIPUNKTID

Kaubavahetust käsitleva mitmepoolse lepingu koosseisus on GATT 1994 (üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe) ning 13 valdkondlikku lepingut. Need käsitlevad nelja valdkonda:

  • turulepääs;
  • mittetariifseid meetmeid reguleerivad eeskirjad;
  • tolli ja kaubanduse juhtimine;
  • kaubanduse kaitsemeetmed.

TURULEPÄÄS

Üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe (GATT 1994)

  • See põhitekst sisaldab kaubavahetust reguleerivaid üldnorme. Erieeskirjad on sätestatud lõppaktiga kehtestatud valdkondlikes lepingutes. GATT 1994 hõlmas GATT 1947 ja kõiki enne WTO asutamislepingut vastu võetud õigusakte.
  • Üldises kokkuleppes sätestatakse GATT 1947 põhjal mitu põhimõtet, mille eesmärk on eelkõige tagada aus konkurents, näiteks:
    • üldine enamsoodustuskorra põhimõte: selle põhimõtte kohaselt kohtleb iga WTO liige teise liikmesriigi tooteid vähemalt sama soodsalt kui mis tahes muu liikmesriigi samalaadseid tooteid (mittediskrimineerimise kontseptsioon);
    • võrdse kohtlemise põhimõte seoses maksustamise ja siseriiklike eeskirjadega: selle põhimõtte kohaselt kohtleb iga WTO liige teise liikmesriigi tooteid seoses maksustamise ja siseriiklike eeskirjadega vähemalt sama soodsalt kui oma riigi tooteid.
  • Kokkuleppega nähakse ette ka:
    • tollimaksude ülempiiri vähendamine ja sellega seotud kohustused;
    • impordi ja ekspordi koguseliste piirangute kaotamine;
    • riiklike kaubandusettevõtete teavitusnõue;
    • dumpinguvastased meetmed*;
    • subsiidiumivastased meetmed*;
    • kaitsemeetmed*;
    • nõupidamise ja vaidluste lahendamise menetlus;
    • mitu vabakaubanduspiirkondade ja tolliliitudega seotud kriteeriumit ning
    • nende piirkondade ja liitude liikmetele kehtivad nõuded.
  • 1965. aastal lisatud reeglitega sätestatakse erieeskirjad ja privileegid arenguriikidele.

Marrakeši protokoll

1994. aasta üldisele tolli- ja kaubanduskokkuleppele lisatud Marrakeši protokolliga lisanduvad GATT 1994 koosseisu Uruguay vooru läbirääkimistel käsitletud kaupadega seotud kontsessioonide ja kohustuste loendid ning tehakse kindlaks nende õigsus ja rakendamise kord.

Tööstustooted

  • Tööstustoodete osas oli Uruguay vooru eesmärk vähendada tariifitõkkeid viie aastaga vähemalt ühe kolmandiku võrra ja suurendada seonduvate tollimaksude arvu (mille osas valitsused lepivad kokku mitte tõsta tollimaksu taset).
  • Nende kohustuste tulemusena on kõigist maailma piirkondadest imporditud tööstustoodetelt arenenud riikides kogutavad tollimaksud langenud keskmiselt 40%, 6,3%-lt 3,8%-le.
  • Kui rääkida EList, siis ligi 40% ELi tööstustoodetest pidid olema maksuvabad. Tegelikult on ELis tööstustoodetele kohaldatavad tollimaksud maailma madalaimate seas.

Põllumajandustooted

  • Põllumajanduslepingu eesmärk oli viia ellu põllumajandustoodetega kauplemise reform ja luua turule orienteeritud õiglane süsteem.
  • Nii reguleerib juurdepääsu põllumajandustoodete turgudele nüüd kord, mis põhineb ainult tollimaksudel. Ühtlasi olid WTO liikmed kohustatud vähendama eksporditoetusi ja konkreetsete toodete puhul subsideeritud ekspordi koguseid. Samuti oli kavas vähendada põllumajandustootjate toetusmeetmeid (hinnatoetus).
  • Lepingus oli võetud arvesse WTO liikmete majandusarengu taset. Arenguriigid ei pidanud oma toetusi vähendama ega tariife alandama nii suurel määral nagu arenenud riigid ja neil oli rohkem aega, et oma kohustusi täita. Vähim arenenud riigid olid nendest vähendamise kohustustest vabastatud.

Tekstiilid ja rõivad

  • 1973. aasta tekstiilikaubanduse kokkulepe (MFA), mis hõlmab looduslikke ja sünteetilisi kiude ning nendega seotud tooteid, tähendas, et tekstiiltoodetega kauplemine oli väljaspool üldist GATT süsteemi. Tegelikult loodi selle kokkuleppega erand tekstiilidele, võimaldades WTO liikmetel sõlmida omavahel kahepoolseid kokkuleppeid, mis piiravad vastastikust tekstiiltoodete eksporti. Sellised kokkulepped oleksid GATT üldiste eeskirjade alusel keelatud.
  • Läbirääkimiste Uruguay vooru eesmärk oli tagada tekstiili- ja rõivatööstuse sujuv kaasamine GATT 1994. aasta kokkuleppesse. Seega nägi tekstiil- ja rõivatoodete leping ette MFA järkjärgulise kaotamise 1. jaanuariks 2005. See tähendas, et kahepoolsed piirangud tuli järk-järgult kaotada.
  • Kaitsemeetmeid võib kohaldada riikides, kus kohalikul tööstusel on raskusi kohanemisega. Neid meetmeid ei tohi kohaldada kauem kui kolm aastat ja need on tekstiiliseireasutuse range järelevalve all.

Kaubandusalased investeerimismeetmed

  • Kaubandusalaste investeerimismeetmete (TRIM) lepingus tunnistatakse, et teatavatel investeerimismeetmetel võib olla kaubandusele piirav või moonutav mõju. WTO liikmed nõustuvad mitte kohaldama kaubandusalaseid investeerimismeetmeid, mis ei järgi GATT-ga kehtestatud võrdse kohtlemise põhimõtet või koguseliste piirangute kaotamisega. Lepingu lisas on näiteid kaubandusalaste investeerimismeetmete lepingutest, mis ei järgi neid eeskirju, näiteks nõue osta kindel hulk siseriikliku päritoluga tooteid.
  • Kõikidest kaubandusalastest investeerimismeetmetest tuli teatada ja need kaotada arenenud riikides kahe aasta jooksul, arenguriikides viie aasta jooksul ja vähim arenenud riikides seitsme aasta jooksul. Kaubandusalaste investeerimismeetmete komitee ülesanne on jälgida nende kohustuste täitmist. Samuti otsustasid liikmed määrata hiljem, kas lepingut tuleks täiendada investeerimis- ja konkurentsipoliitikat käsitlevate eeskirjadega.

MITTETARIIFSEID MEETMEID REGULEERIVAD EESKIRJAD

Tehnilised kaubandustõkked

  • Tehniliste kaubandustõkete lepingu (TBT) eesmärk on tagada, et tehnilised eeskirjad ja standardid ning vastavushindamismenetlused ei tekitaks tarbetuid takistusi rahvusvahelisele kaubandusele. Lepingus kinnitatakse, et riigid võivad selliseid meetmeid võtta õiguspärasel eesmärgil, näiteks et kaitsta inimeste tervist või ohutust või kaitsta keskkonda. Samas ei tohi tehnilised eeskirjad ja standardid teha vahet riigis toodetud ja samalaadsetel imporditud toodetel. Leping aitab kaasa rahvusvaheliste standardite kasutamisele ning tehniliste eeskirjade, standardite ja vastavushindamise menetluste ühtlustamisele ja vastastikusele tunnustamisele.
  • Leping näeb ette ka riiklike teabekeskuste loomise, et hõlbustada juurdepääsu tehniliste eeskirjadega seotud teabele.

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed

  • Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete (SPS) rakendamise leping on seotud kõigi sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega, millel võib olla otsene või kaudne mõju rahvusvahelisele kaubandusele. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed kaitsevad inimesi, loomi või taimi ohtude eest, mis on seotud toidus leiduvate lisandite, saasteainete, toksiinide ja haigustega, või riiki kahjurite sissetungi, seal kodunemise ja levimise eest.
  • Lepingus tunnistatakse, et liikmed saavad võtta sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid teaduslike põhimõtete alusel, kuid neid meetmeid ei tohi kasutada protektsionistlikel eesmärkidel ega teiste riikide diskrimineerimiseks. Liikmetele antud juhiste kohaselt peaksid meetmed, kui vähegi võimalik, põhinema rahvusvahelistel standarditel, suunistel või soovitustel.
  • Kui liikmed ei soovi järgida rahvusvahelisi standardeid, peaksid nad teaduslikult tõestama, et see on vajalik. Standardite rakendamise võib vaidlustada ja selleks on kehtestatud vaidluste lahendamise kord.

TOLLI JA KAUBANDUSE JUHTIMINE

Tolliväärtuse määramine

  • Kui tollimaksud põhinevad kauba väärtusel, on oluline luua selge menetlus imporditud kaupade tolliväärtuse määramiseks. Kui tolliväärtus määratakse ebaõiglaselt, võib see tõesti toimida mittetariifse kaitsemeetmena ja olla piiravam kui tollimaks ise.
  • Tolliväärtuse määramise lepingus tunnistatakse, et tolliväärtus peaks põhinema kauba tegelikul hinnal. Väga erilistel juhtudel, mille puhul ei saa tolliväärtust määrata hinna alusel, näeb leping ette muid meetodeid tolliväärtuse määramiseks, mida tuleb kohaldada kindlas tähtsuse järjekorras.

Saatmiseelne kontroll

  • Selleks, et vältida pettust ja kompenseerida haldusasutuste puudusi, kasutab mitu arenguriiki eraettevõtete teenuseid, et kontrollida imporditavate kaupade kvaliteeti, kvantiteeti, hinda ja/või tolliklassifikatsiooni enne nende eksportimist tarnivatest riikidest.
  • Saatmiseelse kontrolli lepingus sätestatakse kasutavatele riikidele nõuded, mis on seotud peamiselt mittediskrimineerimise, läbipaistvuse, konfidentsiaalse äriteabe kaitse ja hindade kontrolliga.

Päritolureeglid

  • Päritolureeglid on vajalikud kriteeriumid, mille abil määratakse kindlaks toote päritoluriik, kuid samas ei tohi need tekitada tarbetuid takistusi rahvusvahelisele kaubandusele. Nende eeskirjade kohaldamise kord kehtestatakse päritolureeglite lepinguga. See hõlmab eeskirju, mida kasutatakse soodustustevaba kaubanduspoliitika instrumentide puhul. Lepingu peamine eesmärk on ühtlustada mittesooduspäritolu reeglid, et kõik WTO liikmed kohaldaksid samu kriteeriume, sõltumata nende kohaldamise eesmärgist.
  • Kuni ühtlustamiseni peavad WTO liikmed tagama, et päritolu määramise tingimused on selgelt määratletud ja et päritolureeglid ei mõju rahvusvahelisele kaubandusele kitsendavalt, moonutavalt ega häirivalt.

Impordi litsentsimise protseduurid

  • Impordi litsentsimine on haldusmenetlus, mille puhul tuleb avaldus või muud dokumendid esitada asjaomasele haldusasutusele enne kaupade importimist.
  • Impordi litsentsimise protseduuride lepingu peamine eesmärk on neid protseduure lihtsustada ning tagada nende läbipaistvus ja prognoositavus, et neid oleks võimalik kohaldada ja rakendada õiglaselt ja erapooletult.

Kaubanduse hõlbustamine

Kaubanduse hõlbustamise lepingu eesmärk on hõlbustada kaupade, sh transiitkaupade liikumist, vabastamist ja tollivormistust kaubanduse hõlbustamise alase tõhusa koostöö kaudu tolli- ja muude asjaomaste asutuste vahel.

KAUBANDUSE KAITSEMEETMED

Dumpinguvastased meetmed

  • Dumpinguvastaste meetmete lepingus sätestatakse 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artiklis ette nähtud dumpinguvastaste meetmete kohaldamise eeskirjad.
  • Lepinguga kehtestatakse selged ja konkreetsed eeskirjad, mille alusel teha kindlaks, kas tegu on dumpinguga, ning uurimise läbiviimise kord.

Subsiidiumid ja tasakaalustusmeetmed

  • Uues subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingus määratletakse subsiidiumi mõiste ja märgitakse, et selle eeskirju kohaldatakse ainult kõnealustele konkreetsetele subsiidiumidele. Selles sätestatakse kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, kas subsiidium on seotud konkreetse ettevõtte või tootmisharu, ettevõtete rühma või tootmisharudega. Lepinguga jaotatakse subsiidiumid järgmisse kolme kategooriasse:
    • subsiidiumid, mis on ilmselgelt keelatud;
    • subsiidiumid, mida saab WTO eeskirjade alusel vaidlustada;
    • subsiidiumid, mis on lubatud.
  • Lepinguga nähakse ette erinevad abinõud vastavalt subsiidiumide kategooriale.
  • Leping sisaldab ka tasakaalustavate meetmete (st subsiidiumi mõju kompenseerimiseks importiva riigi kehtestatud tollimaks) kasutamise eeskirju.

Tagatised

  • Kaitsemeetmete lepingus sätestatakse 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe XIX artiklis ette nähtud kaitsemeetmete kohaldamise eeskirjad.
  • Lepinguga keelatakse hallile alale jäävad meetmed, nagu vabatahtlikud ekspordipiirangud ja muud turu jagamise kokkulepped. Lepinguga nähakse ette ka kõigi olemasolevate kaitsemeetmete kaotamise klausel. Lisaks nähakse sellega ette menetlus ja eeskirjad, mida tuleb järgida kaitsemeetmete kohaldamisel.

MÕNEPOOLSED KAUBANDUSLEPINGUD

  • Marrakeši lepingu 4. lisas on neli mõnepoolset lepingut (st lepingud, mis kehtivad ainult nende WTO liikmete suhtes, kes on need sõnaselgelt heaks kiitnud):
  • Leping hõlmab viit tegevusvaldkonda: sadamad, lennujaamad, vesi, elekter ja linnatransport. Selle aluseks on vastastikkuse põhimõte: riigid peavad avama riigihankelepingud nimetatud valdkondades ainult lepinguosalistele, kes tegutsevad samas valdkonnas.

MIS AJAST OTSUST JA LEPINGUT KOHALDATAKSE?

  • Otsust kohaldatakse alates 22. detsembrist 1994.
  • Lepingut kohaldatakse alates 1. jaanuarist 1995.

TAUST

Lisateave: EL ja WTO (Euroopa Komisjon).

* PÕHIMÕISTED

Dumpinguvastased meetmed: meetmed, nt koguselised tollimaksud, mida kohaldatakse dumpinguhinnaga toodete (st tooted, mida eksporditakse ELi madalama hinnaga kui nende omamaine hind) ELi importimisel.

Subsiidiumivastased meetmed: meetmed, nt tasakaalustavad tollimaksud (mis neutraliseerivad subsiidiumide negatiivse mõju), mida ELis kohaldatakse subsideeritava impordi suhtes, mis kahjustab sama toodet valmistavaid ELi tootjaid.

Kaitsemeetmed: need meetmed kehtestatakse juhul, kui Euroopa Komisjoni tehtud uurimisel selgub, et import on kasvanud niivõrd, et see kahjustab (või ähvardab kahjustada) tõsiselt ELi tootjaid. Need on ajutised meetmed (nt kvoodid), mida kohaldatakse impordi suhtes eesmärgiga anda ELi tootjatele aega teha vajalikke muudatusi.

PÕHIDOKUMENDID

Nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsus 94/800/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994) (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1-2)

Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voor (1986–1994) – Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamisleping (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 3–10)

Viimati muudetud: 18.04.2017

Top