Help Print this page 

Summaries of EU Legislation

Title and reference
Euroopa ombudsman

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Languages and formats available
Multilingual display
Text

Euroopa ombudsman

KOKKUVÕTE:

Euroopa Parlamendi otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom – ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriv kord ja üldtingimused

KOKKUVÕTE

MIS ON OTSUSE EESMÄRK?

Otsusega sätestatakse tingimused, mille alusel töötab Euroopa ombudsman.

PÕHIPUNKTID

Seisund ja ametisse nimetamine

  • Ombudsmani õiguslik seisund on sätestatud aluslepingutes (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 228).
  • Euroopa Parlament nimetab ombudsmani ametisse pärast Euroopa Parlamendi valimist sellega samaks üheks 5-aastaseks ametiajaks, kuid ametiaja lõppemisel võib ta tagasi nimetada.
  • Ombudsman täidab oma ülesandeid sõltumatult ega saa juhiseid üheltki valitsuselt ega muult organisatsioonilt.
  • Ombudsmanil ei tohi oma ametiaja jooksul olla muid poliitilisi ega haldusülesandeid, sealhulgas ei tohi ta töötada tasustataval ega mittetasustataval ametikohal.

Võitlus haldusomavoliga

Ombudsmani peamine ülesanne on uurida ELi institutsioonide ja asutuste haldusomavoli juhtumeid.

  • ELi institutsioonid ja asutused peavad andma ombudsmanile kogu nõutud teavet ja teavitama ombudsmani, kui mingi osa sellest on salastatud (juurdepääs salastatud teabele toimub kooskõlas asjaomase institutsiooni või asutuse julgeolekueeskirjadega vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 sätetele).
  • ELi riigid võivad olla kohustatud andma ombudsmanile teavet. Kui selline teave on hõlmatud salastatust käsitlevate õigusnormidega, ei või ombudsman seda avalikustada.
  • Ombudsman võib tegutseda omal algatusel või vastava kaebuse alusel.

Volituste piirangud

  • Euroopa Liidu Kohus, kui see tegutseb õigusemõistjana, on väljaspool ombudsmani volituste piire.
  • Ombudsmanil ei ole volitusi uurida ELi riikide valitsuste ega piirkondlike või kohalike omavalitsuste haldusomavoli juhtumeid.
  • Juba kohtumenetlusse võetud juhtumid ning kohtuotsuste õigustatus ei kuulu samuti ombudsmani volituste piiresse.

Kaebuse esitamine

Ombudsmanile esitatav kaebus peab vastama järgmistele tingimustele.

  • Kaebuse peavad esitama ELi kodanikud või need füüsilised või juriidilised isikud (nt vabaühendused, sihtasutused või äriühingud), kelle elukoht või registrijärgne asukoht on ELi riigis.
  • Kaebus peab olema kirjutatud ühes lepingu 24st keelest.
  • See peab olema seotud üksnes ELi institutsioonide või asutuste tegevuses asetleidnud haldusomavoli juhtumiga. Haldusomavoli tähendab näiteks võimu kuritarvitamist, halduslikku omavoli, diskrimineerimist jne.
  • Kaebus tuleb koostada kahe aasta jooksul alates kuupäevast, mil kaebuse aluseks olevad faktid said kaebuse esitajale (kaebajale) teatavaks.
  • See tuleb esitada viimase võimalusena, s.t kaebuse esitamisele peavad eelnema asjakohased haldusmenetlused asjaomastes institutsioonides ja asutustes.

Kaebuse võib liigitada salajaseks, kui kaebaja seda taotleb või ombudsmani algatusel, kui ta peab seda vajalikuks kaebaja või kolmanda osapoole huvide kaitseks.

Järgmised sammud

  • 1.

    Kui ombudsman leiab pärast algset uurimist, et kaebus on vastuvõetav ja uurimine on põhjendatud, teatab ta sellest asjaomasele institutsioonile või asutusele ja palub määratud ajavahemiku (tavaliselt kuni kolme kuu) jooksul esitada arvamuse.

  • 2.

    Ombudsman saadab selle arvamuse kaebajale, kes võib määratud ajavahemiku (tavaliselt kuni ühe kuu) jooksul esitada märkusi.

  • 3.

    Ombudsman võib viia läbi täiendavaid uurimisi. Pärast uurimise lõpuleviimist lõpetab ombudsman juhtumi käsitlemise põhjendatud otsusega, mis võib sisaldada kriitilisi märkusi. Ta teavitab sellest kaebajat ja asjaomast institutsiooni või asutust.

  • 4.

    Ombudsman võib lõpetada juhtumi käsitlemise aruandega, mis sisaldab asjaomasele institutsioonile või asutusele tehtava soovituse eelnõud, ning saadab selle kaebajale ja asjaomasele institutsioonile või asutusele. Asjaomasel institutsioonil või asutusel on seejärel aega kolm kuud, et saata ombudsmanile üksikasjalik arvamus, milles võib näiteks loetleda soovituse eelnõu rakendamiseks võetud meetmed.

  • 5.

    Ombudsman võib otsustada koostada eriettekande Euroopa Parlamendile, kui saadud üksikasjalik arvamus ei ole rahuldav. Eriettekanne võib sisaldada soovitusi. Ka see saadetakse kaebajale ja asjaomasele institutsioonile või asutusele.

  • 6.

    Kui uurimise käigus selguvad asjaolud, mis võivad ombudsmani hinnangul seonduda kriminaalõigusega, peab ta sellest viivitamata teatama pädevatele siseriiklikele asutustele, ELi institutsioonile, kelle ülesandeks on võitlus pettuste vastu, ning vajaduse korral ka ELi institutsioonile või asutusele, kus asjaomane ametnik või teenistuja töötab.

  • 7.

    Samuti esitab ombudsman Euroopa Parlamendile igal aastal aruande oma tegevuse ja uurimiste tulemuste kohta.

Rakenduseeskirjad

Ombudsman võttis käesoleva otsuse rakendussätted vastu 8. juulil 2002 ning viimati muudeti neid 3. detsembril 2008.

MIS AJAST OTSUST KOHALDATAKSE?

Otsus jõustus 4. mail 1994.

TAUST

Euroopa Ombudsmani veebileht

ÕIGUSAKT

Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (EÜT L 113, 4.5.1994, lk 15–18)

Otsuse 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom kronoloogilised muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesolevat konsolideeritud versiooni tuleb kasutada üksnes viitamiseks.

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43–48)

Viimati muudetud: 04.02.2016

Top