Help Print this page 

Summaries of EU Legislation

Title and reference
Euroopa Parlamendi kodukord

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Languages and formats available
Multilingual display
Text

Euroopa Parlamendi kodukord

KOKKUVÕTE:

Euroopa Parlamendi kodukord

KOKKUVÕTE

MIS ON KODUKORRA EESMÄRK?

  • Sellega reguleeritakse ELi ainsa üleeuroopalise otsevalitava institutsiooni sisemist ülesehitust ja töökorraldust. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 232 alusel on Euroopa Parlamendil õigus võtta vastu oma kodukord.
  • Selles 300-leheküljelises dokumendis käsitletakse parlamentaarse tegevuse kõiki protseduurilisi külgi. Kodukorda täiendatakse korrapäraselt (uusim versioon: september 2015).

PÕHIPUNKTID

Kodukorras käsitletakse parlamentaarse tegevuse järgmisi külgi.

Euroopa Parlamendi liikmed:

Parlamendi ametikandjad

Parlamendiliikmed valivad salajase hääletuse teel presidendi, 14 asepresidenti ja viis kvestorit kahe ja poole aasta pikkuseks ametiajaks.

  • President:
    • korraldab kogu parlamendi ja selle organite tegevust;
    • esindab parlamenti;
    • tagab kodukorrast kinnipidamise ja hoiab korda;
    • avab, katkestab ja lõpetab istungeid, juhatab arutelusid ja teeb järelevalvet hääletamise üle;
    • võtab vastu otsuseid küsimuste ja raportite eeskirjadele vastavuse ning selle kohta, kas muudatusettepanekud on vastuvõetavad;
    • edastab parlamendi komisjonidele kõik neid puudutavad teated.
  • Asepresidendid täidavad konkreetselt neile antud ülesandeid ja vajaduse korral asendavad presidenti.
  • Kvestorid vastutavad parlamendiliikmeid vahetult puudutavate haldus- ja finantsküsimuste eest.
  • Juhatus koosneb presidendist ja 14 asepresidendist. Juhatus võtab vastu otsuseid parlamenti puudutavates rahalistes, organisatsioonilistes ja haldusküsimustes.
  • Esimeeste konverents koosneb parlamendi presidendist ja fraktsioonide (vt allpool) esimeestest. Ta korraldab parlamendi poliitilist tööd ja võtab vastu otsuseid seadusandluse kavandamist puudutavates küsimustes.
  • Komisjonide esimeeste konverents koosneb parlamendi kõigi alaliste või erikomisjonide esimeestest. Ta võib anda esimeeste konverentsile soovitusi komisjonide töö ja osaistungjärgu päevakorra kohta.
  • Delegatsioonide juhtide konverents koosneb kõigi alaliste parlamentidevaheliste delegatsioonide juhtidest. Ta võib anda soovitusi delegatsioonide töö kohta.
  • Parlamendiliikmed võivad moodustada oma poliitiliste vaadete järgi fraktsioone. Fraktsiooni moodustamiseks on nõutav vähemalt 25 parlamendiliiget, kes on valitud vähemalt veerandist ELi riikidest. Nad saavad rahalist ja haldusalast toetust vastavalt fraktsiooni suurusele.
  • Kõik parlamendiliikmed ei kuulu fraktsioonidesse. Nemad saavad toetust oma parlamentaarse tegevuse jaoks.
  • Erinevatesse fraktsioonidesse kuuluvad parlamendiliikmed võivad moodustada fraktsiooniüleseid laiendatud töörühmi konkreetsetel teemadel nagu loomade heaolu või rahvatervis.

Seadusandlikud menetlused

  • Seadusandlikud tavamenetlused (1., 2. ja 3. lugemine), kus parlament toimib nõukogu kaasseadusandjana.
  • Konsulteerimismenetlus, mis puudutab parlamendi arvamuse esitamist seadusandliku ettepaneku kohta.
  • Nõusolekumenetlus, mis puudutab juhtumeid, kui õigusakti vastuvõtmiseks on vajalik parlamendi nõusolek.

Eelnimetatud seadusandlike menetluste käigus pöörab parlament erilist tähelepanu sellistele asjaoludele nagu põhiõiguste austamine, õiguslik alus, seadusandlike volituste delegeerimine, finantsraamistikuga kokkusobivus ja subsidiaarsuse põhimõtte järgimine.

Algatusmenetlused

Suhted teiste ELi institutsioonide ja asutustega

Parlamendi küsimused

  • Parlamendiliikmed võivad esitada Euroopa Ülemkogu eesistujale, nõukogule, Euroopa Komisjonile või Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale kirjalikke küsimusi. Samuti võivad nad esitada nõukogule või Euroopa Komisjonile suulisi küsimusi, millele järgneb arutelu.

Suhted riikide parlamentidega

Parlamendi istungjärgud

  • Parlament peab peaaegu igal kuul Strasbourgis 4päevaseid osaistungjärke ning täiendavaid osaistungjärke Brüsselis.
  • Üksikasjalikes eeskirjades käsitletakse selliseid küsimusi nagu kõneaeg, kasutatavad keeled, dokumentide väljajagamine, hääletamine ja rikkumiste korral võetavad meetmed.

Komisjonid

  • Alalised komisjonid valmistavad ette parlamendi istungjärgu tasemel otsuseid, esitades nende pädevusala piires raporteid ja muid dokumente.
  • Erikomisjone võib moodustada kindlaksmääratud ajaks ja konkreetse valdkonna jaoks.
  • Uurimiskomisjone võib moodustada ELi õiguse väidetavate rikkumiste või võimaliku haldusomavoli uurimiseks.

Parlamentidevahelised delegatsioonid

Petitsioonid

ÕIGUSAKT

Euroopa Parlamendi kodukord

Viimati muudetud: 21.03.2016

Top