ELi eeskirjad börsiväliste tuletislepingute, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Euroopa turu infrastruktuuri määruses (EMIR) sätestatakse eeskirjad börsiväliste tuletisinstrumentide*, kesksete vastaspoolte* ja kauplemisteabehoidlate* kohta kooskõlas septembris 2009 Pittsburgis (USA) G20 raames võetud kohustustega.
EMIRi abil loodetakse vähendada süsteemseid riske, suurendada börsiväliste tuletisinstrumentide turu läbipaistvust ja säilitada finantsstabiilsus.
EMIRi on korduvalt muudetud, viimati määrusega (EL) 2022/2554 (digitaalse tegevuskerksuse määrus, nn DORA), mille eesmärk on tagada finantssektori vastupidavus tõsiste talitlushäirete korral (vt kokkuvõte).

PÕHIPUNKTID

Läbipaistvuse suurendamiseks sätestatakse EMIRis nõue, et kogu teave Euroopa tuletislepingute kohta saadetakse kauplemisteabehoidlatele ning tehakse juurdepääsetavaks järelevalveasutustele, sealhulgas Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (ESMA).
Et vähendada vastaspoole krediidiriski*, kehtestatakse määruses kesksetele vastaspooltele ranged organisatsioonilised, äritegevust käsitlevad ja usaldatavusnõuded. Kõik standarditud tuletislepingud tuleks kliirida keskse vastaspoolega (vt kliirimine* puudumise näide).
Euroopa Liidu (EL) finantssektori digitaalse tegevuskerksuse tugevdamiseks kehtestatakse muutmismäärusega (EL) 2022/2554 nõuded keskse vastaspoole ja kauplemisteabehoidla võrgu- ja infosüsteemide vastupanuvõime kohta, et tagada nende vastupanuvõimet igat liiki info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud häiretele ja ohtudele, neile reageerimist ja nendest taastumist.
Operatsiooniriski* vähendamiseks keskse vastaspoolega kliirimata börsiväliste tuletisinstrumentide korral sätestatakse EMIRis nõue, et tuletislepingu tingimuste õigeaegseks kinnitamiseks tuleb vastaspooltel kasutada tõhusaid protseduure, et tuvastada ja lahendada varakult pooltevahelised eriarvamused, ning hinnata turuhinnas* igapäevaselt kehtivate lepingute väärtust. Lisaks peavad vastaspooled vahetama tagatisi ja tagama, et nende kapitali suurus oleks piisav, et juhtida riski, mida tagatised ei kata.
Kliirimis- ja teatamiskohustusi kohaldatakse ettevõtetele, kellel on suur osalus börsivälistes tuletislepingutes, olgu need siis:
- finantssektori ettevõtted, nt pangad ja kindlustusettevõtjad, või
- finantssektorivälised ettevõtted, nt energeetika- ja lennuettevõtjad.

Erandid

Konsolideerimisgrupi sisetehingute suhtes ei kohaldata teatavatel tingimustel kliirimis- ja teatamiskohustust ega tagatiste vahetamise kohustust keskse vastaspoolega kliirimata börsiväliste tuletisinstrumentide korral.
Pensioniskeemide suhtes tehakse ajutine erand, sest veel ei ole leitud ühtegi toimivat lahendust, mis võimaldaks pensioniskeemidel keskses kliirimises osaleda.
Teatavad avalikud üksused ja rahvusvahelised institutsioonid jäetakse EMIRi reguleerimisalast välja (teatamist käsitleva erandiga vastavalt üksusele).
Teatavatel tingimustel on võimalik teatavate börsiväliste tuletislepingute või vastaspoolte kliirimiskohustus peatada.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) kohustused

ESMA on kohustatud tegema kindlaks lepingud, mis peaksid kuuluma kliirimisele, st need, mis on standarditud ja tuleb kliirida keskse vastaspoolega.
ESMA täidab tähtsat rolli ELi edasise ühtlustamise ja ELi kesksete vastaspoolte järelevalve eest vastutavate ELi liikmesriikide asutuste vahelise koostöö tagamisel.
ESMA vastutab ELis kliirimisteenuseid osutada soovivate kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamise eest ja tagab ELi ning ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsuse seisukohalt süsteemselt oluliste kolmandate riikide kesksete vastaspoolte (2. taseme kesksed vastaspooled) järelevalve.
Samuti vastutab ESMA kauplemisteabehoidlate järelevalve eest.
Muutmismääruse (EL) 2022/2554 kohaselt peab ESMA töötama välja regulatiivsete tehniliste standardite projekti, et määrata kindlaks äritegevuse järjepidevuse poliitika ja suurõnnetusest taastumise kava miinimumsisu ja nõuded, välja arvatud IKT-alase äritegevuse järjepidevuse poliitika ja suurõnnetusest taastumise kavad.

Pädevused

EMIRis sätestatakse järgmiste pädevused:
- riiklikud pädevad asutused, järelevalvekolleegiumid ja ESMA ELis asutatud kesksete vastaspoolte tegevuslubade andmise ja järelevalve osas;
- ESMA, kolmanda riigi keskse vastaspoole kolleegium ja ELi vääringuid emiteerivad keskpangad kolmanda riigi keskse vastaspoole tunnustamise ja 2. taseme kesksete vastaspoolte poolt nõuete täitmise pideva järelevalve osas EMIRiga.
Euroopa Komisjon on määruse tingimuste täiendamiseks vastu võtnud mitu delegeeritud määrust, sealhulgas tehnilisi standardeid ESMA eelnõude alusel. ESMA väljatöötatud tehnilised standardid käsitlevad erinevaid teemasid, sealhulgas:
- kesksete vastaspoolte kapitalinõuded;
- minimaalsed andmed, mis tuleb kauplemisteabehoidlatele teatada;
- likviidsuskatte nõudmisega institutsioonide järelevalvega seotud aruandlus.
Samuti on tal õigus võtta vastu erinevaid aspekte käsitlevaid delegeeritud määruseid, sealhulgas:
- kõnealuse määruse kohaldamisest vabastatud üksuste nimekirja muutmine;
- trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramisega seotud menetluseeskirjad;
- II lisa muutmismeetmed, et võtta arvesse muutusi finantsturgudel;
- tasu liikide ja sissenõudmise aluste, tasumäärade ja tasu maksmise korra täiendav täpsustamine.
Ta on võtnud vastu rakendusotsuseid erinevate aspektide, sealhulgas teatavate kolmandate riikide õiguskorra samaväärsuse kohta seoses keskse vastaspoolega.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse alates 16. augustist 2012.

TAUST

Börsivälised tuletislepingud on üldiselt eraviisiliselt läbiräägitavad lepingud. Neid käsitlev teave on tavaliselt kättesaadav ainult lepinguosalistele, mistõttu võib olla keeruline määrata kindlaks nendega seotud riskide laadi ja ulatust.

Lisateave

Tuletisinstrumendid/EMIR (Euroopa Komisjon)
Finantsstabiilsus: komisjoni uued eeskirjad intressimäära tuletislepingute keskse kliirimise kohta – pressiteade (Euroopa Komisjon)

PÕHIMÕISTED

Börsiväline tuletisinstrument. Tuletisinstrument on alusvara (näiteks varad, indeksid või intressimäärad) edaspidise väärtuse või seisundiga seotud finantsleping. Börsiväline tuletisinstrument on tuletisleping, millega ei tehta tehinguid reguleeritud ega samaväärsel ELi mittekuuluval turul, vaid eraviisiliste läbirääkimiste teel kahe vastaspoole (nt panga ja tootja) vahel.

Keskne vastaspool. Tehingu kahe vastaspoole vahel tegutsev juriidiline isik, kes on iga müüja jaoks ostja ja iga ostja jaoks müüja. Keskse vastaspoole peamine eesmärk on juhtida riski, et üks vastaspooltest ei suuda õigeaegselt teostada nõutavaid makseid ehk jätab oma kohustused täitmata.

Kauplemisteabehoidla. Andmekogumiskeskus, kellele edastatakse andmeid tuletisinstrumentide kohta. Kauplemisteabehoidlad on äriühingud. Asutatud on ülemaailmseid kauplemisteabehoidlaid krediidi, intressimäärade ja börsiväliste tuletisinstrumentide jaoks (tuletisinstrumentide eriliik, nt optsioonid või futuurid).

Vastaspoole krediidirisk. Risk, et vastaspool ehk finantstehingu teine osapool jätab oma kohustused täitmata.

Kliirimine. Kõik tegevused tehinguga seotud lubaduse andmisest kuni arveldamiseni.

Operatsioonirisk. Kaotuserisk sisemiste protseduuride puuduste või rikkumiste või väliste sündmuste (nt pettus, inimlik eksitus, terrorism) tõttu.

Turuhinnas hindamine. Varale selle kehtiva turuhinnaga võrdse või asjaomaste standarditud varade (millele on turgu) põhjal arvutatud väärtuse määramine.

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1–59)

Määruse (EL) nr 648/2012 hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 1–79)

Viimati muudetud: 25.10.2023

Top