Help Print this page 

Summaries of EU Legislation

Title and reference
ELi eeskirjad tuletislepingute kohta

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Multilingual display
Text

ELi eeskirjad tuletislepingute kohta

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

  • Euroopa turu infrastruktuuri määrusega (EMIR) kehtestatakse eeskirjad börsiväliste tuletislepingute*, kesksete vastaspoolte* ja kauplemisteabehoidlate* kohta vastavalt 2009. aasta septembris Pittsburghis sõlmitud G20 kokkuleppele.
  • EMIRi abil loodetakse vähendada süsteemseid riske, suurendada börsiväliste tuletisinstrumentide turu läbipaistvust ja säilitada finantsstabiilsus.

PÕHIPUNKTID

  • Börsiväliste tuletislepingute turu läbipaistvuse suurendamiseks sätestatakse käesolevas määruses nõue, et kogu teave Euroopa tuletislepingute kohta tuleb saata kauplemisteabehoidlatele ning teha juurdepääsetavaks järelevalveasutustele, sealhulgas Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (ESMA).
  • Vastaspoole krediidiriski* vähendamiseks kehtestatakse määruses kesksetele vastaspooltele ranged organisatsioonilised, äritegevust käsitlevad ja usaldatavusnõuded. Kõik standarditud börsivälised tuletislepingud tuleks kliirida keskse vastaspoolega (vt „kliirimine”*).
  • Operatsiooniriski* vähendamiseks kehtestatakse käesolevas määruses nõue, et asjaomase börsivälise tuletislepingu tingimuste õigeaegseks kinnitamiseks tuleb kasutada elektroonilisi vahendeid.
  • Kliirimis- ja teatamiskohustuse kohaldamisalasse kuuluvad:
    • finantssektori ettevõtted, nt pangad ja kindlustusettevõtjad;
    • finantssektorivälised ettevõtted, nt energeetika- ja lennuettevõtjad, kellel on suur osalus börsivälistes tuletislepingutes.
  • ESMA on kohustatud tegema kindlaks lepingud, mis peaksid kuuluma kliirimisele, st need on standarditud ja tuleb kliirida keskse vastaspoolega. Samuti vastutab ESMA kauplemisteabehoidlate järelevalve eest.
  • Euroopa Komisjon on määruse tingimuste rakendamiseks vastu võtnud mitu meedet, sh tehnilisi standardeid ESMA eelnõude alusel. ESMA töötab välja tehnilised standardid mitmesugustel teemadel, sealhulgas näiteks keskse vastaspoole kapitalinõuded ning kauplemisteabehoidlale esitatavad minimaalsed andmed.
  • Komisjon on samuti võtnud vastu otsuseid teatud ELi mittekuuluvate riikide õiguskorra samaväärsuse kohta seoses keskse vastaspoolega.
  • 2015. aasta augustis võttis komisjon vastu delegeeritud määruse, millega määratakse kindlaks, et börsiväliste intressimäära tuletislepingute teatavaid liike kliiritakse kesksete vastaspoolte kaudu. See hõlmab eurodes, naelsterlingites, jaapani jeenides või USA dollarites nomineeritud intressimäära vahetuslepingud, millel on teatud kindlad omadused, sealhulgas
    • indeks, mida kasutatakse tuletisinstrumendi alusena;
    • lõpptähtaeg – selle lunastamise tähtaeg; ja
    • teoreetiline väärtus (st nominaalne ehk nimiväärtus, mida kasutatakse tuletisinstrumendi alusel tehtavate maksete arvutamiseks).
  • 5. juunil 2015 võttis Euroopa Komisjon vastu delegeeritud määruse kooskõlas EMIRi artikli 85 lõikega 2. Sellega pikendatakse pensioniskeemide ajutist vabastust keskse kliirimise nõuetest 16. augustini 2017. Pensioniskeemidel – mille hulka kuuluvad kõik pensionifondide kategooriad – ei ole märkimisväärseid sularahakoguseid ega hea likviidsusega varasid. Kui pensioniskeemid pidid hankima raha keskseks kliirimiseks, peaks neile sellise nõude kehtestamisel nende ärimudelis tegema väga kaugeleulatuvaid ja kulukaid muudatusi, mis võib lõppkokkuvõttes mõjutada pensionäride sissetulekuid.
  • 2016. aasta juunis kehtestati komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2016/1178 lisaeeskirjad kliiringukohustusega börsiväliste tuletisinstrumentide liikide ja vastaspoolte kategooriate kohta ning kliiringukohustuse jõustumise kuupäevad.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Määrust kohaldatakse alates 16. augustist 2012.

TAUST

Börsivälised tuletislepingud on üldiselt eraviisiliselt läbiräägitavad lepingud. Neid käsitlev teave on tavaliselt kättesaadav ainult lepinguosalistele, mistõttu võib olla keeruline määrata kindlaks nendega seotud riskide laadi ja ulatust.

Lisateave:

* PÕHIMÕISTED

Börsiväline tuletisinstrument: tuletisinstrument on alusvara edaspidise väärtuse või seisundiga seotud finantsleping (näiteks varad, indeksid või intressimäärad).

Börsiväline tuletisinstrument on tuletisleping, millega ei tehta tehinguid reguleeritud ega samaväärsel ELi mittekuuluval turul, vaid eraviisiliste läbirääkimiste teel kahe vastaspoole (nt panga ja tootja) vahel.

Keskne vastaspool: tehingu kahe vastaspoole vahel tegutsev juriidiline isik, kes on iga müüja jaoks ostja ja iga ostja jaoks müüja.

Keskse vastaspoole peamine eesmärk on juhtida riski, et üks vastaspooltest ei suuda õigeaegselt teostada nõutavaid makseid ehk jätab oma kohustused täitmata.

Kauplemisteabehoidla: andmekogumiskeskus, kellele edastatakse andmeid tuletisinstrumentide kohta. Kauplemisteabehoidlad on äriühingud. Asutatud on ülemaailmseid kauplemisteabehoidlaid krediidi, intressimäärade ja aktsiatega seotud tuletisinstrumentide jaoks (tuletisinstrumentide eriliik, nt optsioonid või futuurid).

Vastaspoole krediidirisk: risk, et vastaspool ehk finantstehingu teine osapool jätab oma kohustused täitmata.

Kliirimine: kõik tegevused tehinguga seotud lubaduse andmisest kuni arveldamiseni.

Operatsioonirisk: kaotuserisk sisemiste protseduuride puuduste või rikkumiste või väliste sündmuste (nt pettus, inimlik eksitus, terrorism) tõttu.

ÕIGUSAKT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1-–59)

Määruse (EL) nr 648/2012 järjestikused muudatused ja parandused on alusdokumenti lisatud. Käesolevat konsolideeritud versiooni tuleb kasutada üksnes viitamiseks.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni 16. aprilli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 680/2014, millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid asutuste järelevalvega seotud aruandluse osas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 alusel (ELT L 191, 28.6.2014, lk 1–1861)

Vt konsolideeritud versiooni.

Komisjoni 6. augusti 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2205, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 kliiringukohustust käsitlevate regulatiivsete tehniliste standarditega (ELT L 314, 1.12.2015, lk 13–21)

Komisjoni 5. juuni 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/1515, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 pensioniskeemidega seotud üleminekuperioodide pikendamise osas (ELT L 239, 15.9.2015, lk 63–64)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2365, mis käsitleb väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 337, 23.12.2015, lk 1–34)

Komisjoni 7. juuni 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/892, millega pikendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) nr 575/2013 ja (EL) nr 648/2012 ette nähtud üleminekuperioode seoses omavahendite nõuetega kesksete vastaspoolte vastu olevate nõuete puhul (ELT L 151, 8.6.2016, lk 4–5)

Komisjoni 10. juuni 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/1178, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 kliiringukohustust käsitlevate regulatiivsete tehniliste standarditega (ELT L 195, 20.7.2016, lk 3–10)

Viimati muudetud: 30.01.2017

Top