Help Print this page 
Title and reference
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Multilingual display
Text

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu

2008. aasta finantskriisi tulemusel tulid ilmsiks mitmed finantsjärelevalve puudused. Selliste häirete korvamiseks kehtestas Euroopa Komisjon seadusandlikud meetmed, mis asendavad kehtiva süsteemi Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemiga, et taastada Euroopa kodanike usaldus ning ennetada ülemaailmse finantssüsteemi destabiliseerimisriske.

ÕIGUSAKT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1092/2010, 24. november 2010, finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta.

KOKKUVÕTE

Kõnealuse määrusega asutatakse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. See moodustab osa Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi reformimiseks ette nähtud meetmepaketist, millega loodi finantstegevuse järelevalveks kolm asutust:

Paketis oleva Omnibus-direktiiviga reformitakse ka olemasolevaid finantsalaseid õigusakte ning sinna kuulub määrus, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded.

Euroopa Liidu (EL) finantssüsteemi järelevalvet tugevdavad omakorda:

  • Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee;
  • liikmesriikide pädevad või järelevalveasutused.

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesmärgid

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastutab ELi finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest. Selle üks põhieesmärke on liidu finantsstabiilsust ohustavate süsteemsete riskide vältimine või vähendamine. Selleks peab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu:

  • määrama kindlaks ja koguma teavet, mis on vajalik tema eesmärkide täitmiseks;
  • tuvastama süsteemsed riskid ja seadma need tähtsuse järjekorda;
  • andma riskihoiatusi ja vajaduse korral need avalikustama;
  • esitama soovitused parandusmeetmete võtmiseks, et reageerida tuvastatud riskidele.

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu korraldus

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu koosneb:

  • haldusnõukogust, mis tagab selle ülesannete täitmise;
  • juhtkomiteest, mis toetab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otsustusprotsessis;
  • sekretariaadist, mis vastutab igapäevase töö eest;
  • teaduslikust nõuandekomiteest ja tehnilisest nõuandekomiteest, mis annavad nõu ja toetavad tema tööga seotud küsimustes.

Euroopa Keskpanga (EKP) president on viis aastat Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistujaks. Eesistuja täidab oma ülesandeid kahe asetäitja abil, kellest esimese valivad endi seast EKP üldnõukogu liikmed. Eesistuja teine asetäitja on ühiskomitee eesistuja.

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu liikmed täidavad oma ülesandeid erapooletult ning nad ei tohi avalikustada ametisaladusega kaitstud teavet isegi pärast oma ametiaja lõppu.

Haldusnõukogu korralised täiskogu koosolekud toimuvad neli korda aastas, kusjuures neile eelnevad juhtkomitee koosolekud. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja võib kokku kutsuda ka erakorralise koosoleku.

Vajaduse korral võib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu konsulteerida ka erasektoriga.

Hoiatused ja soovitused

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu võib anda välja hoiatusi ja soovitusi parandusmeetmete võtmiseks, sealhulgas seadusandlike algatuste tegemiseks. Sellised soovitused võivad olla suunatud järgmistele:

  • liidule tervikuna;
  • ühele või mitmele liikmesriigile;
  • ühele või mitmele Euroopa järelevalveasutusele;
  • ühele või mitmele liikmesriigi järelevalveasutusele.

Meetmete soovitused antakse välja vastavalt värvikoodile, mis kajastab eri riskitasemeid. Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otsustab, et soovitust ei ole järgitud, teavitab ta kooskõlas range konfidentsiaalsusnõudega adressaate, nõukogu ja vajaduse korral asjaomast Euroopa järelevalveasutust.

VIITED

Õigusakt

Jõustunud

Liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaeg

Euroopa Liidu Teataja

Määrus (EL) nr 1092/2010

16.12.2010

-

ELT L 331, 15.12.2010

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Nõukogu määrus (EL) nr 1096/2010, 17. november 2010, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevusega [Euroopa Liidu Teataja L 331, 15.12.2010].

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/78/EL, 24. november 2010, millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ, 2002/87/EÜ, 2003/6/EÜ, 2003/41/EÜ, 2003/71/EÜ, 2004/39/EÜ, 2004/109/EÜ, 2005/60/EÜ, 2006/48/EÜ, 2006/49/EÜ ja 2009/65/EÜ seoses Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve), Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionidejärelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) antud volitustega (EMPs kohaldatav tekst) [ELT L 331, 15.12.2010].

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiivi 2010/78/EL (millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ, 2002/87/EÜ, 2003/6/EÜ, 2003/41/EÜ, 2003/71/EÜ, 2004/39/EÜ, 2004/109/EÜ, 2005/60/EÜ, 2006/48/EÜ, 2006/49/EÜ ja 2009/65/EÜ seoses Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve), Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionidejärelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) antud volitustega) parandus [Euroopa Liidu Teataja L 54, 22.2.2014].

Viimati muudetud: 20.05.2014

Top