Help Print this page 

Summaries of EU Legislation

Title and reference
Finantssektori kriisi ohjamine

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Multilingual display
Text

Finantssektori kriisi ohjamine

 

KOKKUVÕTE:

teatis (KOM(2010) 579 (lõplik)) – ELi raamistik kriisiohjamiseks finantssektoris

MIS ON TEATISE EESMÄRK?

Teatises sätestatakse vajalikud meetmed selleks, et Euroopa Liit (EL) saaks omale finantssektori kriisiohjamise eeskirjad.

PÕHIPUNKTID

Kohaldamisala

Finantssektori kriisiohjamise eeskirjad kehtivad:

  • kõikidele krediidiasutustele;
  • teatavatele investeerimisühingutele – täpsemalt neile, mille maksejõuetus võib finantssüsteemi ohtu seada.

Eesmärgid

Nende eeskirjade eesmärk on tagada, et finantssüsteem oleks stabiilne isegi äri ebaõnnestumise korral, ning:

  • ergutada ennetamist ja ettevalmistust, et vähendada finantssüsteemi riske;
  • luua usaldusväärsed kriisilahendamisvahendid;
  • rakendada tegutsemiseks kiireid ja tulemuslikke vahendeid;
  • vähendada moraalitu käitumise riski, tagades, et aktsionärid osalevad kulude katmises;
  • aidata kaasa piiriüleste gruppide kriiside sujuvale lahendamisele, et kaitsta siseturgu;
  • tagada õiguskindlus;
  • piirata konkurentsimoonutusi.

Tegevusvaldkonnad

Teatises määratakse kindlaks meetmed, mida tuleks võtta järgmistes valdkondades:

  • kriisiohje eest vastutavad ametiasutused – iga ELi riik määrab kriisilahendamise eest vastutava asutuse, mis on järelevalveasutusest sõltumatu;
  • ettevalmistavad ja ennetavad meetmed – sealhulgas järelevalveprogrammi rakendamine iga asutuse puhul, kelle üle järelevalvet teostatakse, ja kohapealsed kontrollid;
  • tegevuse käivitajad – ette tuleks näha varane sekkumine juhul, kui pank või investeerimisühing ei suuda vastata kapitalinõuete direktiivi nõuetele;
  • varane sekkumine – tagab järelevalveasutuste volituste laiendamise ja täpsustamise. Pangad ja ettevõtjad oleksid kohustatud esitama kava, mis aitab asutusel finantsraskustest välja tulla;
  • võla mahakandmine – võimaldab raskustes asutusel oma tegevust jätkata või mõned tegevustest lõpetada, et vähendada kriisi edasikandumise ohtu teistele asutustele;
  • kriisilahendamine – uuendada pankade maksevõimetust käsitlevaid õigusakte, et kriisi sattunud pangad saaksid kasu likvideerimismenetlusest.

Võetud meetmed

  • 1.

    Järelevalveasutused

2011. aastal loodi kolm Euroopa järelevalveasutust:

28 riiklikku järelevalveasutust on esindatud kõigis kolmes nimetatud järelevalveasutuses.

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu loodi selleks, et jälgida ja hinnata finantsstabiilsuse võimalikke ohte, mis tekivad makromajandusliku arengu ja finantssüsteemi üldise arengu tagajärjel.

  • 2.

    Pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv

Kõnealune direktiiv (direktiiv 2014/59/EL) jõustus kõikides ELi riikides 2014. aasta juulis. See sisaldab hulka eeskirju, mis aitavad ühtlustada ja parandada pankade kriisidega tegelemise vahendeid ELis ja mis muu hulgas hõlmavad alljärgnevat:

  • pankadelt nõutakse, et nad koostaksid finantsraskustest ülesaamiseks finantsseisundi taastamise kava;
  • ametiasutustele antakse erinevad volitused sekkuda pankade tegevusse, et vältida nende maksejõuetuks muutumist;
  • ametiasutustel on samuti volitus rakendada maksejõuetute pankade kriisi lahendamise kavu nii, et nende elutähtsad funktsioonid jääksid püsima ja et maksumaksjad ei peaks neid päästma;
  • 2016. aastal loodi euroala riikide jaoks ühtne kriisilahendusfond, euroalasse mittekuuluvate ELi riikide jaoks jäävad alles eraldi riiklikud fondid;
  • riikide ametiasutuste vahelise koostöö parandamise menetlused.
  • 3.

    Hoiuste tagamise skeemi direktiiv

See direktiiv (direktiiv 2014/49/EL) jõustus 2014. aastal. Direktiiviga tugevdatakse kehtivat riiklike hoiuste tagamise skeemi süsteemi, et tegeleda finantskriisis ilmnenud nõrkade kohtadega. Direktiivi põhipunktid on muu hulgas järgmised:

  • kuni 100 000 euro suurune ühtne hoiuste tagatis;
  • lihtsam ja kiirem juurdepääs tagasimaksmisele – maksetähtaegade järkjärguline lühendamine 20 tööpäevalt seitsmele tööpäevale;
  • rangem finantseerimiskord;
  • hoiustajate parem teavitamine.

TAUST

PÕHIDOKUMENT

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „ELi raamistik kriisiohjamiseks finantssektoris” (KOM(2010) 579 (lõplik), 20.10.2010)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149–178)

Direktiivi 2014/49/EL järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190–348)

Viimati muudetud: 07.12.2016

Top