Pangakriiside lahendamise fondi loomine

 

KOKKUVÕTE:

teatis (KOM(2010) 254 (lõplik) – pangakriiside lahendamise fondid

MIS ON TEATISE EESMÄRK?

Selles kirjeldatakse Euroopa Komisjoni kavatsusi seoses pangakriiside lahendamise fondide loomisega.

PÕHIPUNKTID

Mis on pangakriiside lahendamise fondide eesmärk?

• Pangakriiside lahendamise fondid peaksid osalema raskustesse sattunud pankade kriiside nõuetekohase lahendamise rahastamises. Selleks võiksid need rakendada järgmist laadi meetmeid:
  • rahastada ajutisi panku (st riikliku reguleeriva asutuse või keskpanga loodud asutused, mille ülesanne on võimaldada makseraskustes oleva panga tegevuse jätkumist, kuni sellele leitakse ostja);
  • rahastada makseraskustes üksuse varade ja/või kohustuste täielikku või osalist ülekandmist;
  • rahastada toimiva panga / rämpspanga lahutamist.
• Pangakriiside lahendamise fonde võib kasutada ka halduskulude ning õigusabi ja nõustamiskulude katmiseks.
• Neid ei tohi siiski kasutada kindlustusena makseraskustesse sattumise vastu ega pankade päästmiseks.

Kuidas saab pangakriiside lahendamise fonde rahastada?

Komisjon leiab, et fondi rahastamise korra alusel peaks saama koguda vajalikud summad viisil, mis soodustab sobivat käitumist.

Pangakriiside lahendamise fondidesse sissemaksete arvutamine võiks põhineda kolmel parameetril:

• pankade varad võiksid olla selle summa näitajaks, mida võib olla vaja pangakriisi lahendamiseks. Nende varadele juba kohaldatakse riskiga kaalutud usaldusnormatiive kapitalinõuete kujul. Võiks kehtestada varadel põhineva maksu. See võib siiski saada täiendavaks kapitalinõudeks, mida tuleks hoolikalt kaaluda kapitalinõuete praegu läbiviidavate ulatuslike reformide taustal;
• pankade kohustused võiksid samuti olla selle summa näitajateks, mida võib olla vaja pangakriisi lahendamiseks. Pangakriisi lahendamisega seotud kulud tulenevad kõige tõenäolisemalt vajadusest toetada teatavaid kohustusi (v.a omakapital ja kindlustatud kohustused – nt hoiused). Pankade kohustused võivad siiski olla vähem tõhusad näitajad riski taseme kajastamisel;
• kasumit ja lisatasusid võiks kasutada maksude suuruse määramiseks.
• Rahastamiskord peab vastama järgmistele nõuetele:
  • vältima mis tahes võimalikku arbitraaži;
  • kajastama asjakohaseid riske;
  • võtma arvesse teatavate finantsüksuste süsteemset olemust;
  • võtma aluseks võimalikud summad, mida võiks kasutada juhul, kui osutub vajalikuks kriisi lahendamine;
  • vältima konkurentsimoonutusi.

Kuidas tuleks pangakriiside lahendamise fonde valitseda?

• Pangakriiside lahendamise fondid tuleb hoida riigieelarvest eraldi ning neid tuleb kasutada ainult kriiside lahendamise kulude katmiseks.
• Nende fondide valitsemine tuleks usaldada ametiasutustele, kes vastutaksid finantseerimisasutuste kriiside lahendamise eest ning tegutseksid sõltumatute täitevorganitena.
• Samuti tuleb pangakriiside lahendamise fondide kasutamisel järgida ELi riigiabi eeskirju.
• Komisjon kavatses kiita kriisiohjamist ja pangakriiside lahendamise fonde käsitlevate õigusaktide ettepanekud heaks 2011. aasta alguses.

Kuidas saab pangakriiside lahendamise fondid lõimida uue finantsstabiilsuse raamistiku osaks?

• Komisjon esitas ettepanekud karmistada kapitalinõudeid ja reformida ELi finantssektori järelevalve ülesehitust. Eesmärk oli tugevdada hoiuste tagamise skeeme ja äriühingu üldjuhtimist finantseerimisasutuste puhul.
• Samuti püüdis komisjon rakendada ennetavaid meetmeid, mis leevendaksid pankade makseraskuste riske ja vähendaksid kaudseid tagatisi seoses asutustega, mida peetakse „liiga suurteks, et pankrotti minna”.
• Samuti oli komisjonil kavas 2010. aasta oktoobris vastu võtta teejuhised Euroopa kriisiohjeraamistiku kohta. Pakutud kava eesmärk on luua ühised ja kõigi ELi riikide käsutuses olevad vahendid, mis võimaldaksid võtta pangakriiside korral kiireid ja tõhusaid meetmeid. Need meetmed ei tohiks tekitada olukorda, kus kulud jäävad maksumaksja kanda.
• Kriisilahendusfondide kasutamise täiendamiseks pakutakse järgmisi vahendeid:
  • taastamise ja kriisilahenduse kavad;
  • laenu konverteerimine omakapitaliks.

Pangakriiside lahendamise fondidele ühise lähenemisviisi määratlemine

• Nii Euroopa kui ka ülemaailmsel tasandil tuleks määratleda lähenemisviis pangakriiside lahendamise fondide loomisele.
• Selle uue meetme alusel jääb igapäevase järelevalve teostamine siseriiklike ametiasutuste pädevusse ning seda toetatakse tugevate ELi-siseste eeskirjadega, mis on valmis võimaliku kriisi lahendamiseks.
• Selle ühise lähenemisviisi kohaselt tuli esimese sammuna luua süsteem, mis põhineb siseriiklike fondide ühtlustatud võrgustikul ja on seotud koordineeritud siseriikliku kriisiohjamiskorra kogumiga. See süsteem oli kavas läbi vaadata 2014. aastaks eesmärgiga luua ELi integreeritud järelevalve- ja kriisiohjamiskord ning pikemas perspektiivis ka ELi pangakriiside lahendamise fond.

Edasine areng pärast 2010. aastat

Pärast selle teatise avaldamist esitas Euroopa komisjon rea pangakriiside lahendamist käsitlevate õigusaktide ettepanekuid. 2014. aastal võttis EL vastu

• direktiivi 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta, et kaitsta krediidiasutuste hoiustajaid;
• direktiivi 2014/59/EL, millega sätestatakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute taastamise ja restruktureerimise eeskirjad;
• määruse (EL) nr 806/2014 ELi ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi kohta. Sellega kehtestatakse raskustesse sattunud pankade ja investeerimisühingute kriisilahenduse eeskirjad ja menetlus.

TAUST

2008. aasta finantskriisist põhjustatud pankade makseraskuste leevendamiseks on ELi riikide valitsused andnud riigiabi finantssektori toetamiseks. Selline abi on märkimisväärselt mõjutanud maksumaksjaid ja suurendanud ELi riikide riigivõlga. Pangakriiside lahendamise fondide loomine peaks edaspidi vältima riigiabi kasutamist finantsasutuste makseraskuste lahendamiseks.

PÕHIDOKUMENT

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Euroopa Keskpangale. Pangakriiside lahendamise fondid (KOM(2010) 254 (lõplik), 26.5.2010)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149–178)

Direktiivi 2014/49/EL järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190–348)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1–90)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 20.02.2017