Help Print this page 
Title and reference
Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihankelepingute sõlmimise kord

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Multilingual display
Text

Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihankelepingute sõlmimise kord

 

KOKKUVÕTE

Selleks, et avada ELi kaitseturud, seadmata ohtu ELi riikide õigustatud julgeolekuhuve, on vaja kaitse- ja julgeolekuvaldkonda käsitlevaid hanke-eeskirju. Direktiiviga suurendatakse neis valdkondades konkurentsi ja läbipaistvust ning tänu sellele on Euroopa ettevõtetel rohkem võimalusi osaleda kaitse- ja julgeolekualastes hankemenetlustes kõikjal ELis.

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Direktiivis sätestatakse ELi hangete eeskirjad, mis on kohandatud kaitse- ja julgeolekuvaldkonna eripäraga.

PÕHIPUNKTID

Reguleerimisala: direktiivi kohaldatakse põhimõtteliselt kõigile kaitseotstarbelise varustuse. ehitustööde ja teenuste hankelepingutele ning julgeoleku eesmärgiga tundlikele ostudele, millega kaasneb salastatud teave.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 346 kohaselt jääb ELi riikidele õigus mitte kohaldada käesolevat direktiivi teatavate lepingute suhtes. See on vajalik oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks.

Teatud liiki lepingud jäävad direktiivi reguleerimisalast välja. Nende hulgas on:

luuretegevusega või kaitseväeüksuste paigutamisega seotud riigihankelepingud, mille sõlmimisel järgitakse kõnealusel otstarbel hankivate rahvusvaheliste organisatsioonide eeskirju;

riigihankelepingud, mille üks valitsus sõlmib teise valitsusega ja mis käsitlevad kaitseotstarbelise või tundliku varustuse tarnimist.

Direktiiviga nähakse ette läbivaatamise kord (st pakkujal* on võimalik vaidlustada lepingu sõlmimine teise pakkujaga), mille eesmärk on tagada osalevatele pakkujatele õiguskaitse. See kord soodustab ka läbipaistvust ja mittediskrimineerimist hankelepingute sõlmimisel, kahjustamata ELi riikide vajadust konfidentsiaalsuse järele.

Direktiiv on seotud direktiiviga 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo kohta. Piiriüleste pakkumismenetluste toimimiseks on vajalik kaitseotstarbeliste toodete lihtsustatud vedu ELi riikide vahel, mis on kindlustatud direktiiviga 2009/43/EÜ.

Juunis 2014 esitas Euroopa Komisjon tegevuskava, mis näeb ette meetmeid ELi ühtse turu tugevdamiseks ja konkurentsi suurendamiseks kaitsevaldkonnas. Tegevuskava eesmärk on rakendada komisjoni 2013. aasta juuliteatist kaitse ja julgeoleku kohta. Lisaks muudele meetmetele on kavas direktiivi muuta, et tegelda järelejäänud turumoonutustega ning parandada kaitseotstarbelise ja tundliku varustuse ELi riikide vahelist tarnekindlust.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Direktiiv jõustus 21. augustil 2009 ja ELi riigid pidid selle siseriiklikku õigusesse üle võtma 21. augustiks 2011.

TAUST

Euroopa kaitsetööstuspoliitika

PÕHIMÕISTED

* Pakkuja – organisatsioon või konsortsium, kes esitab pakkumiskutse alusel pakkumise.

ÕIGUSAKT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ

VIITED

Õigusakt

Jõustunud

Liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaeg

Euroopa Liidu Teataja

Direktiiv 2009/81/EÜ

21.8.2009

21.8.2011

ELT L 216, 20.8.2009, lk 76–136

Direktiivi 2009/81/EÜ kronoloogilised muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesolevat konsolideeritud versiooni tuleb kasutada üksnes viitamiseks.

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (ELT L 146, 10.6.2009, lk 1–36). Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 19.10.2015

Top