Help Print this page 
Title and reference
Põhiõiguste harta

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Multilingual display
Text

Põhiõiguste harta

Põhiõiguste hartas tunnustatakse mitmeid Euroopa Liidu kodanike ja elanike isiklikke, ühiskondlikke, poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid õigusi ning sätestatakse need ELi õiguse osana.

KOKKUVÕTE

1999. aasta juunis Kölnis toimunud Euroopa Ülemkogu istungil jõuti otsusele, et Euroopa Liidu (EL) tasandil kohaldatavad põhiõigused tuleks paremini nähtavaks teha ja koondada põhiõiguste hartana ühte teksti. Riigi- ja valitsusjuhid soovisid kaasata hartasse üldpõhimõtted, mis on sätestatud 1950. aasta Euroopa inimõiguste konventsioonis ja mis tulenevad ELi liikmesriikide ühistest riigiõiguslikest tavadest. Lisaks sellele pidi harta sisaldama ELi kodanikele kehtivaid põhiõigusi ning majanduslikke ja sotsiaalseid õigusi, mis on kirjas Euroopa Nõukogu sotsiaalhartas ja ühenduse hartas töötajate sotsiaalsete põhiõiguste kohta. Samuti kajastab see Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast tulenevaid põhimõtteid.

Harta teksti koostamisel osalesid Euroopa Komisjoni ja kõigi ELi liikmesriikide esindajad ning Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide liikmed. Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kuulutasid põhiõiguste harta ametlikult välja detsembris 2000 Nice'is.

Lissaboni lepingu jõustumisega detsembris 2009 omandas harta lepingutega samaväärse õiguslikult siduva jõu. Selleks tehti hartas muudatusi ja detsembris 2007 kuulutati harta teist korda välja.

Sisu

Harta koondab ühte dokumenti õigused, mis on varem sätestatud paljudes erinevates õigusaktides, näiteks liikmesriikide ja ELi seadustes, aga ka Euroopa Nõukogu, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) rahvusvahelistes konventsioonides. Muutes põhiõigused selgemaks ja nähtavamaks, loob see ELi piires õigusliku kindluse.

Põhiõiguste harta koosneb preambulist ja 54 artiklist, mis on jaotatud seitsmeks osaks:

  • I jaotis: väärikus (inimväärikus, õigus elule, õigus isikupuutumatusele, piinamise ning ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise keeld, orjapidamise ja sunniviisilise töö keeld);
  • II jaotis: vabadused (õigus vabadusele ja turvalisusele, era- ja perekonnaelu austamine, isikuandmete kaitse, õigus abielluda ja õigus luua perekond, mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus, sõna- ja teabevabadus, kogunemis- ja ühinemisvabadus, kunsti ja teaduse vabadus, õigus haridusele, kutsevabadus ja õigus teha tööd, ettevõtlusvabadus, õigus omandile, varjupaigaõigus, kaitse tagasisaatmise, väljasaatmise või väljaandmise korral);
  • III jaotis: võrdsus (võrdsus seaduse ees, diskrimineerimiskeeld, kultuuriline, usuline ja keeleline mitmekesisus, naiste ja meeste võrdõiguslikkus, lapse õigused, eakate õigused, puuetega inimeste integreerimine ühiskonda);
  • IV jaotis: solidaarsus (töötajate õigus olla ettevõttes informeeritud ja ära kuulatud, kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õigus, õigus kasutada tööhõiveteenuseid, kaitse põhjendamatu vallandamise korral, head ja õiglased töötingimused, keeld kasutada laste tööjõudu ja noorte töötajate kaitse, perekonna- ja tööelu, sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi, tervishoid, võimalus kasutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, keskkonnakaitse, tarbijakaitse);
  • V jaotis: kodanike õigused (õigus hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi ja kohalikel valimistel, õigus heale haldusele, õigus tutvuda dokumentidega, Euroopa ombudsman, õigus esitada petitsioone, liikumis- ja elukohavabadus, diplomaatiline ja konsulaarkaitse);
  • VI jaotis: õigusemõistmine (õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, süütuse presumptsioon ja kaitseõigus, kuritegude ja karistuste seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõte, mitmekordse kohtumõistmise ja karistamise keeld);
  • VII jaotis: üldsätted.

Reguleerimisala

Hartat kohaldatakse subsidiaarsuse põhimõttel kõigi Euroopa institutsioonide suhtes ja see ei laienda mitte mingil juhul asutamislepingutega neile antud volitusi ja ülesandeid. Ühtlasi kehtib harta ELi liikmesriikide suhtes ELi õigusaktide rakendamisel.

Kui mõni õigustest vastab Euroopa inimõiguste konventsiooniga tagatud õigustele, peab nende õiguste tähendus ja kohaldamisala vastama konventsiooni määratlusele, ehkki ELi õigusaktides võib olla sätestatud ulatuslikum kaitse. Kõiki liikmesriikide ühesugustest riigiõiguslikest tavadest tulenevaid õigusi tõlgendatakse kooskõlas nimetatud tavadega.

Asutamislepingute protokollis (nr) 30 põhiõiguste harta kohaldamise kohta Poola ja Ühendkuningriigi suhtes piiratakse harta tõlgendamist Euroopa Kohtu ja kahe nimetatud riigi kohtute poolt, eelkõige solidaarsusega seotud õiguste osas (IV jaotis).

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele: 2013. aasta aruanne Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaldamise kohta [ COM(2014) 224 final , 14.4.2014 - Euroopa Liidu Teatajas avaldamata].

Käesolevas neljandas aastaaruandes Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaldamise kohta esitatakse ülevaade põhiõiguste rakendamisest ELis 2013. aastal.

Muu hulgas näidatakse aruandes, kuidas ELi institutsioonid on hartas sätestatud õigustest juhindunud õigusaktide kavandamisel ja vastuvõtmisel (tänu põhiõiguste kontrollnimekirjale) ja kuidas hartas sätestatud õigustel on olnud oma osa komisjoni poolt liikmesriikide vastu algatatud rikkumismenetlustes. 2013. aasta Åkerberg Franssoni kohtuasjas tehtud kohtuotsuses selgitas Euroopa Kohus, et harta kohaldamiseks liikmesriikide tasandil võib piisata sellest, kui liikmesriigid lähtuksid ELi asutamislepingutes või teisestes õigusaktides ettenähtud eesmärgist, mitte ei võtaks Euroopa õigusakte otse üle.

Viimati muudetud: 18.06.2014

Top