Help Print this page 
Title and reference
Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigus liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Multilingual display
Text

Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigus liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil

Euroopa Liit (EL) on võtnud vastu direktiivi, mis käsitleb ELi kodanike õigust liikuda ja elada vabalt ELi liikmesriikide territooriumil. Direktiivi on koondatud kõnealust valdkonda reguleerinud keerukas õigusaktide kogumis leiduvad meetmed. Muu hulgas on meetmete eesmärk julgustada kodanikke kasutama oma õigust ELi liikmesriikides vabalt liikuda ja elukohta valida, viia miinimumini haldusformaalsused, määratleda paremini pereliikmete staatus, piirata võimalusi sisenemiskeelu kohaldamiseks ja elamisloa lõpetamiseks ning kehtestada uus alaline elamisõigus.

AKT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ.

KOKKUVÕTE

Direktiiv võtab kokku kõik õigusaktid, mis käsitlevad ELi kodanike sisenemist ja elamist (kaks määrust ja üheksa direktiivi). Lihtsustamise eesmärk on hõlbustada kodanikel oma õiguste kasutamist. Samuti püütakse direktiiviga viia minimaalse tasemeni formaalsused, mida ELi kodanikud ja nende pereliikmed peavad täitma selleks, et kasutada oma õigust elada teises ELi liikmesriigis.

Üldsätted

Ettepaneku eesmärk on reguleerida:

  • tingimusi, mille alusel liidu kodanikud ja nende pereliikmed olenemata kodakondsusest kasutavad oma õigust liikuda ja elada vabalt ELi liikmesriikide territooriumil;
  • alalist elamisõigust;
  • eespool nimetatud õiguste suhtes avaliku korra, julgeoleku või tervishoiu huvides kohaldatavaid piiranguid.

Riiki sisenemise õigus ja kuni kolmekuuline elamisõigus

Kõigil ELi kodanikel on õigus siseneda teise ELi liikmesriiki, kasutades kehtivat passi või isikutunnistust. Mingil tingimusel ei või nõuda sisse- ega väljasõiduviisat. Kui asjaomastel kodanikel puuduvad reisidokumendid, peab vastuvõttev riik andma neile kõik mõistlikud võimalused vajalike dokumentide hankimiseks või saata laskmiseks.

Pereliikmetele, kellel pole ühegi ELi liikmesriigi kodakondsust, laienevad samad õigused nagu kodanikule, kes on nendega kaasas või ühineb nendega. Vastavalt määrusele (EÜ) nr 539/2001 võidakse neilt nõuda lühiajalist viisat. Käesoleva direktiivi alusel väljastatud elamisluba loetakse lühiajalise viisaga samaväärseks.

Kui teises liikmesriigis viibimise aeg on lühem kui kolm kuud, on ainuke nõue, et ELi kodanikel ja nende pereliikmetel, kes on nendega kaasas või ühineb nendega, peab kaasas olema kehtiv isikutunnistus või pass. Vastuvõttev riik võib nõuda, et asjaomased isikud teataksid oma viibimisest riigi territooriumil mõistliku ja mittediskrimineeriva aja jooksul.

Üle kolmekuuline elamisõigus

Üle kolmekuulise riigis elamise õiguse suhtes jäävad kehtima teatavad tingimused. Taotleja peab:

  • olema vastuvõtvas riigis töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja;
  • või omama enda ja oma pereliikmete jaoks piisavalt vahendeid, et mitte koormata oma elamisperioodi ajal vastuvõtva liikmesriigi sotsiaalabisüsteemi, ja ravikindlustust. ELi liikmesriigid ei või näha ette minimaalset summat, mida nad peavad piisavaks, kuid nad peavad arvesse võtma isiku olukorda;
  • või osalema õpilasena õpingutel, sealhulgas tööalasel koolitusel, ning omama piisavalt vahendeid ja ravikindlustust, et mitte koormata oma elamisperioodi ajal vastuvõtva liikmesriigi sotsiaalabisüsteemi;
  • või olema mõnda eespool nimetatud kategooriasse kuuluva ELi kodaniku pereliige, kes on temaga kaasas või ühineb temaga.

ELi kodanike osas on elamisload kaotatud. ELi liikmesriigid võivad siiski nõuda, et nad registreeriksid end pädevas ametiasutuses hiljemalt kolme kuu jooksul alates saabumiskuupäevast. Registreerimistõend väljastatakse kohe pärast järgmiste dokumentide esitamist:

  • kehtiv isikutunnistus või pass;
  • tõend eespool mainitud tingimuste täitmise kohta (nõutava tõendi kohta vt direktiivi artikkel 8).

ELi kodanike pereliikmed, kes ei ole ELi liikmesriigi kodanikud, peavad taotlema ELi kodanike pereliikmetele mõeldud elamisluba (elamislubade väljastamise tingimuste kohta vt artikkel 10). Need elamisload kehtivad viis aastat alates väljaandmise kuupäevast.

Elamisõiguse säilimine

Üldiselt säilib ELi kodanikel esimese kolme kuu jooksul elamisõigus, kui nad ei koorma põhjendamatult vastuvõtva liikmesriigi sotsiaalabisüsteemi. Pärast kolme kuu möödumist peavad nende elamisperioodi ajal olema need tingimused jätkuvalt täidetud (artikkel 7), kuid liikmesriigid ei tohi süstemaatiliselt kontrollida nende tingimuste jätkuvat täitmist. Sotsiaalabisüsteemi kasutamine võib viia väljasaatmismeetmete rakendamiseni, kuid see ei ole automaatne tagajärg.

Teatud tingimustel ei mõjuta liidu kodaniku surm, lahkumine vastuvõtvast liikmesriigist, lahutus, abielu kehtetuks tunnistamine või kooselu lõpetamine tema pereliikmete, kes ei ole ELi liikmesriigi kodanikud, õigust kõnealuses liikmesriigis edasi elada. Töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjate õigused säilivad, kui nad on näiteks ajutiselt töövõimetud haiguse või õnnetuse tagajärjel või kui ta on võetud nõuetekohaselt arvele töötuna endast sõltumatutel põhjustel pärast seda, kui ta on töötanud üle ühe aasta, ja on registreeritud asjaomases tööhõiveametis tööotsijaks (täiendavaid näiteid vt artikli 7 lõige 3).

Alaline elamisõigus

ELi kodanikud ja nende pereliikmed saavad vastuvõtvas riigis alalise elamisõiguse pärast viieaastase pideva seadusliku elamisperioodi lõppu, tingimusel, et nende suhtes ei ole rakendatud väljasaatmismeedet. Alalise elamisõiguse suhtes ei kohaldata enam täiendavaid tingimusi. Alalisest elamisõigusest on võimalik ilma jääda üksnes juhul, kui vastuvõtvast riigist viibitakse eemal kaks järjestikust aastat.

Teatud juhtudel võib erandina saada vastuvõtvas liikmesriigis alalise elamisõiguse enne viieaastase pideva elamisperioodi lõppu.

Elamisõigust ja alalist elamisõigust käsitlevad ühissätted

ELi kodanikel, kes vastavad elamisõiguse või alalise elamisõiguse tingimustele, ja nende pereliikmetel on õigus ka vastuvõtva riigi kodanikega võrdsele kohtlemisele asutamislepingus käsitletud valdkondades. Vastuvõttev riik ei ole kohustatud andma õigust sotsiaalkindlustusele riigis viibimise esimese kolme kuu jooksul muudele isikutele kui töötajatele, füüsilisest isikust ettevõtjatele ja nende pereliikmetele. Samuti ei ole vastuvõttev riik kohustatud enne alalise elamisõiguse omandamist andma eespool nimetatud isikutele stipendiumide või õppelaenudena toimetulekutoetust õpinguteks, sealhulgas tööalaseks koolituseks. Pereliikmetel on sõltumata nende kodakondsusest õigus osaleda majandustegevuses töötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana.

Sisenemis- ja elamisõigusele avaliku korra, julgeoleku või tervishoiu huvides kehtestatavad piirangud

ELi kodanikud või nende pereliikmed võidakse vastuvõtvast riigist välja saata avaliku korra, julgeoleku või tervishoiu huvides. Mitte mingil juhul ei tohi väljasaatmisotsust teha majanduslikel põhjustel. Liikumis- ja elukohavabadusega seotud meetmed peavad olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning põhinema eranditult asjaomase isiku isiklikul käitumisel. Asjaomase isiku käitumine peab kujutama endast tõelist, piisavalt tõsist ja vahetut ohtu, mis kahjustab ühiskonna põhihuve.

Varasemate süüdimõistvate kohtuotsustega ei saa väljasaatmist automaatselt põhjendada. Kõnealuse meetme rakendamiseks ei piisa üksnes faktist, et isik on kasutanud riiki sisenemiseks aegunud dokumente.

Enne väljasaatmisotsuse tegemist peab riik igal juhul hindama mitmeid tegureid, näiteks kui kaua on asjaomane isik tema territooriumil elanud, isiku vanust, tervislikku seisundit, integreerumise astet, perekondlikku ja majanduslikku olukorda vastuvõtvas riigis ning sidemeid päritoluriigiga. Kaitsetase väljasaatmise eest kasvab vastavalt liikmesriigis elamise kestusele. Seega, kui liidu kodanik on elanud vastuvõtvas liikmesriigis kümme aastat või on alaealine, võib tema suhtes väljasaatmisotsuse langetada üksnes erandlikel asjaoludel, kui see on hädavajalik avaliku julgeoleku huvides.

Tervishoidu võib kasutada liikumisvabaduse piiramise õigustuseks ainult siis, kui on tegemist (Maailma Tervishoiuorganisatsiooni asjaomastes dokumentides määratletud) epideemiaohuga haiguste, muude nakkushaiguste või nakkuslike parasitaarhaigustega.

Isikut, keda puudutab ELi liikmesriigist lahkumist, riiki sisenemist või riigis elamist keelav otsus, tuleb kõnealusest otsusest teavitada kirjalikult nii, et ta mõistaks selle sisu ja mõju. Isikule tuleb teatavaks teha otsuse põhjused ja tema käsutuses olevad edasikaebamisvõimalused. Kõnealuste otsuste subjektile peab jätma riigist lahkumiseks aega vähemalt ühe kuu, välja arvatud hädaolukordades.

Mitte mingil tingimusel ei ole lubatud välja anda eluaegseid väljasaatmiskorraldusi. Isikud, kelle suhtes on antud väljasaatmiskorraldus, võivad kolme aasta pärast taotleda asjaolude läbivaatamist. Direktiivis nähakse ette ka rida menetluslikke tagatisi. Eelkõige on asjaomastel isikutel võimalus taotleda vastuvõtvas liikmesriigis kohtulikku läbivaatamist ja vajaduse korral halduskorras läbivaatamist.

Lõppsätted

Õiguste kuritarvitamise või pettuse, näiteks fiktiivabielude puhul võivad ELi liikmesriigid vastu võtta vajalikud meetmed käesolevast direktiivist tulenevate õiguste lõpetamiseks, kehtetuks tunnistamiseks või nendest keeldumiseks.

Kõnealune direktiiv ei välista siseriiklike õigusaktide või haldusmeetmete kohaldamist, mis näevad ette soodsama kohtlemise.

VIITED

Akt

Jõustunud

Liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaeg

Euroopa Liidu Teataja

Direktiiv 2004/38/EÜ

30.4.2004

30.4.2006

ELT L 158, 30.4.2004

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Komisjoni 2. juuli 2009. aasta teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule: suunised direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil) ülevõtmise ja kohaldamise parandamiseks ( KOM(2009) 313 (lõplik) - Euroopa Liidu Teatajas avaldamata).

Teatis sisaldab suuniseid liikmesriikidele direktiivi 2004/38/EÜ paremaks kohaldamiseks.

Kõnealustes suunistes selgitatakse kodanike ja nende pereliikmete õigusi ning valgustatakse liikmesriike võimalike meetmete osas, eriti mis puudutab võitlust õiguste kuritarvitamise ja fiktiivabielude vastu.

Et tagada direktiivi 2004/38/EÜ nõuetekohane kohaldamine, kohustub komisjon ellu viima järgmised algatused:

  • ajakohastama kodanikele mõeldud teatmikku, mis aitab neil oma õigustega paremini kursis olla;
  • korraldama kahepoolsed kohtumised liikmesriikidega.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/54/EL , 16. aprill 2014, meetmete kohta, mis lihtsustavad töötajate vaba liikumise raames töötajatele antud õiguste kasutamist (ELT L 128, 30.04.2014, lk 8-14).

04.08.2014

Top