Help Print this page 

Summaries of EU Legislation

Title and reference
Ajutine kaitse ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Multilingual display
Text

Ajutine kaitse ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral

 

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2001/55/EÜ – ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ajutise kaitse andmise eeskirjad ning meetmed ELi riikide jõupingutuste tasakaalustamiseks

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

  • Sellega kehtestatakse kava, kuidas toimida võõrriikide kodanike massilise saabumise korral ELi, kui nad ei saa päritoluriiki tagasi pöörduda konkreetselt sõja, vägivalla või inimõiguste rikkumiste tõttu.
  • Direktiiviga nähakse ette viivitamatu ajutine kaitse nendele ümberasustatud isikutele.
  • Sellega edendatakse ELi riikide jõupingutuste tasakaalustamist nende isikute vastuvõtmisel. Kuid sellega ei nõuta varjupaigataotlejate kohustuslikku jaotamist ELi riikide vahel.
  • Taaniei osale käesoleva direktiivi kohaldamisel.

PÕHIPUNKTID

Ajutise kaitse rakendamine

  • Ajutist kaitset rakendatakse kõikides ELi riikides nõukogu otsuse alusel, mis kinnitab ümberasustatud isikute massilise sissevoolu ELi ja määrab kindlaks isikurühmad, kes vajavad kaitset.
  • Kaitse kestus on üks aasta, mida saab pikendada kuni kahe aastani.
  • Kaitse võib lõppeda, kui nõukogu leiab, et inimestel on ohutu tagasi pöörduda oma päritoluriiki.
  • ELi riigid peavad tagama, et ümberasustatud isikud on nõus kõnealusesse riiki tulema.

Mõnele isikule võidakse ajutist kaitset mitte võimaldada.

Nende hulka kuuluvad isikud

  • keda kahtlustatakse järgmiste kuritegude toimepanemises:
    • rahuvastased kuriteod*;
    • sõjakuriteod, inimsusevastased kuriteod;
    • rasked mittepoliitilised kuriteod;
  • kes on tegutsenud ÜRO eesmärkide ja põhimõtete vastaselt;
  • kes võivad vastuvõtva ELi riigi julgeoleku ohtu asetada.

Ajutise kaitse toime

ELi riigid peavad andma ajutist kaitset saavatele isikutele elamisloa.

See kehtib kogu kaitse kehtivusaja.

Ajutist kaitset saanud isikutel on õigus

  • tegutseda töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana;
  • saada juurdepääs täiskasvanute õppele, kutseõppele ja praktilisele koolitusele töökohal;
  • sobivale eluasemele;
  • saada sotsiaalteenuseid, rahalist toetust ja meditsiinilist abi.

Samuti on alla 18aastastel lastel õigus omandada haridust võõrustava ELi riigi kodanikega samaväärsetel tingimustel.

Juhul kui ühe pere mõned liikmed saavad ajutist kaitset erinevates ELi riikides või kui mõni pereliige ei asu veel ELis, siis peab neil olema õigus pereliikmete taasühendamisele samas ELi riigis.

Need eeskirjad on kooskõlas direktiivis 2013/33/EL sätestatud ELi eeskirjadega rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu kohta.

Varjupaigataotlused

Ajutist kaitset saavatel isikutel peab olema võimalik esitada varjupaigataotlus. Taotluse on kohustatud läbi vaatama selle isiku vastu võtnud ELi riik.

Riigid võivad siiski sätestada, et ajutise kaitse saaja ei saa olla samaaegselt varjupaigataotleja.

See aitab riikidel vähendada oma varjupaigasüsteemi koormust, pakkudes ajutist kaitset ja lükates edasi varjupaigataotluste läbivaatamist.

Direktiiviga 2013/32/EL kehtestatakse ühised ELi eeskirjad rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise kohta.

Ajutise kaitse lõpetamine

  • ELi riigid peavad võtma meetmeid vabatahtliku tagasipöördumise võimaldamiseks ajutist kaitset saavatele isikutele või isikutele, kelle osas ajutine kaitse on lõppenud.
  • Tagasisaatmise vajaduse korral peavad riigid tagama inimväärikuse austamise ja kindlustama, et ei ole mõjuvaid humanitaarseid kaalutlusi, mille tõttu tagasipöördumine on võimatu.
    • Isikuid, kes ei ole tervislikel põhjustel suutelised reisima, ei saadeta välja seni, kuni nende tervis paraneb.
    • Perekondadel, kelle lapsed on alaealised ja käivad koolis, võidakse lubada jääda õppeaasta lõpuni.

Haldustoetus

Käesoleva direktiiviga sätestatud meetmeid toetatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist. Kui ümberasustatud isikute arv ületab ELi riikide teatatud vastuvõtuvõimaluse, võtab nõukogu asjakohaseid meetmeid, sealhulgas soovitab olukorrast mõjutatud ELi riike täiendavalt toetada.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Direktiivi kohaldatakse alates 7. augustist 2001. ELi riigid pidid selle oma siseriiklikesse õigusaktidesse üle võtma 31. detsembriks 2002.

Selle direktiiviga sätestatud kava ei ole veel algatatud.

TAUST

Lisateave, sh direktiivi kohta 2016. aastal tehtud uuring:

* PÕHIMÕISTED

Rahuvastane kuritegu: rahvusvahelise õiguse alusel tähendab see agressioonisõja või rahvusvahelisi lepinguid, kokkuleppeid ja garantiisid rikkuva sõja kavandamist, ettevalmistamist, algatamist või pidamist või selle eesmärgil ühises kavas või kuritegelikus kokkuleppes osalemist.

PÕHIDOKUMENT

Nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel (EÜT L 212, 7.8.2001, lk 12–23)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (ELT L 180, 29.6.2013, lk 60–95)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/33/EL, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (ELT L 180, 29.6.2013, lk 96–116)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted (ELT L 150, 20.5.2014, lk 112–142)

Viimati muudetud: 28.03.2017

Top