Help Print this page 
Title and reference
Maksejõuetusmenetlus

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Multilingual display
Text

Maksejõuetusmenetlus

Kõnealuses õigusaktis sätestatakse piiriüleste maksejõuetusmenetluste ühised eeskirjad, mida kohaldatakse kõigis ELi riikides, välja arvatud Taani. Sellega püütakse vältida olukordi, kus võlgnikud viivad varasid või kohtumenetlusi ühest ELi riigist teise, et saavutada enda jaoks soodsam õiguslik seisund.

ÕIGUSAKT

Nõukogu 29. mai 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta.

KOKKUVÕTE

Kõnealuses määruses tutvustatakse õigusaktide sidusat süsteemi, mida tuleks kohaldada nii füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid puudutavates rahvusvahelistes maksejõuetusmenetlustes. See võimaldab võtta maksejõuetu võlgniku erinevates ELi riikides asuvate varade suhtes kooskõlastatud meetmeid. Nendes eeskirjades sätestatakse:

  • maksejõuetusmenetluse algatamiseks pädev kohus;
  • kohaldatav seadus;
  • maksejõuetusjuhtumites tehtud otsuste tunnustamine;
  • ühe võlgniku suhtes algatatud erinevate maksejõuetusmenetluste õigussuhted ja
  • teises riigis asuva võlausaldaja poolt nõude esitamine.

Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse võlgniku kõiki võlakohustusi hõlmavate maksejõuetusmenetluste suhtes, mille käigus võlgnik kaotab täielikult või osaliselt oma vara käsutamise õiguse ja määratakse likvideerija. Siseriiklikud menetlused, mille suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, on loetletud määruse lisades.

Seda ei kohaldata menetluste suhtes, mis on seotud kindlustusseltside, krediidiasutuste ja ühisinvesteerimisettevõtjatega või investeerimisühingutega, kelle pakutavad teenused hõlmavad kolmandate isikute vara või väärtpaberite haldamist.

Põhi- ja teisesed maksejõuetusmenetlused

Põhimaksejõuetusmenetluste algatamiseks on pädevad selle ELi riigi kohtud, kus asub võlgniku põhihuvide kese ehk äriühingu registrijärgne asukoht (vastupidiste tõendite puudumisel). See üleilmse ulatusega menetlus peaks puudutama võlgniku vara kogu maailmas ning pakkuma huvi kõikjal asuvatele võlausaldajatele.

Lisaks põhimenetlusele võib teise ELi riigi kohus algatada teisese menetluse, kui võlgnikul on tegevuskoht selles riigis, kuid see menetlus mõjutab ainult selliseid võlgniku varasid, mis asuvad viimati nimetatud riigi territooriumil.

Võlgniku vara tõhusa käsitlemise tagamiseks nähakse kõnealuses määruses ette põhi- ja teisese menetluse koordineerimise nõue. Erinevad likvideerijad peavad tegema tihedat koostööd eelkõige piisava teabevahetuse kaudu. Põhimaksejõuetusmenetluse likvideerijal on võimalik sekkuda ka teisestesse menetlustesse, näiteks teha ettepanekuid saneerimisplaani kohta või taotleda varade realiseerimise peatamist.

Kohaldatav seadus

Reeglina kohaldatakse maksejõuetusmenetluse suhtes selle ELi riigi seadust, kelle territooriumil menetlus on algatatud. See kehtib nii põhi- kui ka teiseste menetluste kohta.

Menetluse algatanud ELi riigi seadustes määratakse eelkõige kindlaks:

  • menetluste algatamise, läbiviimise ja lõpetamise tingimused;
  • võlgnikud ja varad, võlgniku ja likvideerija volitused, menetluse mõjud lepingulistele suhetele, konkreetsetele võlausaldajatele, nõuetele jne.

Erandid

Eraldi sätetega on tagatud kolmandatele isikutele kuuluvad asjaõigused, mis on seotud võlgnikule kuuluva materiaalse ja immateriaalse varaga, ning müüja omandireservatsioonil põhinevad õigused, nimelt et maksejõuetusmenetluse algatamine ei mõjuta neid õigusi, kui varad asuvad menetluse algatamise ajal mõne teise kui menetluse algatanud ELi riigi territooriumil.

Kinnisvaraga seotud õigusi reguleerib üksnes selle ELi riigi seadus, kelle territooriumil kinnisvara asub. Likvideerija õigust lõpetada töölepinguid, võlausaldaja õigust nõuda tasaarvestust, makse- või arveldussüsteemi või finantsturgude osapoolte õigusi ja kohustusi reguleerib üksnes selle ELi riigi seadus, kelle seadusi nende suhtes kohaldatakse.

Maksejõuetusmenetluse tunnustamine

Kui ELi riigi kohus otsustab algatada maksejõuetusmenetluse, nõuab käesolev määrus selle otsuse tunnustamist kõigis teistes ELi riikides.

Määrus tagab ka maksejõuetusmenetlusega tihedalt seotud otsuste (nt võlausaldajaid kahjustavate toimingute tühiseks tunnustamise otsuste) tunnustamise teises riigis.

Otsuse tagajärjed on samad nagu menetluse algatanud riigi seaduse alusel. Tunnustamisest võib keelduda üksnes juhul, kui selle tagajärjed oleksid selges vastuolus kõnealuse riigi avaliku korraga.

Nõuete esitamine

Määruse alusel on maksejõuetusmenetluse suhtes õigus nõudeid esitada igal võlausaldajal, kelle elu- või asukoht on mõnes teises ELi riigis peale menetluse algatanud ELi riigi.

See õigus on ka maksuhalduritel ja sotsiaalkindlustusasutustel. Kui võlgniku varade suhtes on algatatud mitu menetlust, peab kõnealuse määruse alusel olema võlausaldajate võrdse kohtlemise tagamiseks tulude jaotamine kooskõlastatud.

VIITED

Õigusakt

Jõustunud

Liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaeg

Euroopa Liidu Teataja

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

31.5.2002

-

ELT L 160, 30.6.2000, lk 1-18

Määruse (EÜ) nr 1346/2000 järjestikused muudatused ja parandused on alusdokumenti lisatud. Käesolevat konsolideeritud versiooni tuleb kasutada üksnes viitamiseks.

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Komisjoni 12. märtsi 2014. aasta soovitus 2014/135/EL äritegevuse ebaõnnestumist ja maksejõuetust käsitleva uue lähenemisviisi kohta (Euroopa Liidu Teataja L 74, 14.3.2014, lk 65-70).

Kõnealuses soovituses on rida põhimõtteid finantsraskustes ettevõtjate siseriiklike maksejõuetusmenetluste kohta. Põhirõhk on elujõuliste ettevõtete varases etapis saneerimise soodustamisel, et ennetada nende maksejõuetust. Komisjon leiab, et siseriiklike maksejõuetusmenetluse eeskirjade reformimine aitaks elujõulistel ettevõtetel majandustegevust jätkata ja töökohti säilitada, parandades samal ajal võlausaldajate olukorda ning võimaldades neil oma investeeringust tagasi saada suurema osa kui võlgniku pankroti korral.

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Ettevõtte ebaõnnestumise ja maksejõuetuse juhtumite uus käsitlusviis Euroopas (COM(2012) 742 final, 12.12.2012).

Viimati muudetud: 02.09.2014

Top