EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Otsuse 2003/170/JSK, muudetud otsusega 2006/560/JSK, eesmärk on tugevdada koostööd ning see on seotud järgmiste isikutega:
Liikmesriigid peavad tagama, et samasse kolmandasse riiki või rahvusvahelisse organisatsiooni lähetatud liikmesriikide kontaktametnikud:
Mis tahes liikmesriik, kellel ei ole kolmandas riigis kontaktametnikku võib pöörduda mõne teise liikmesriigi poole, kellel on seal kontaktisik.
Igal aastal peavad liikmesriigid teatama Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile järgmise informatsiooni:
Peasekretariaat koostab igal aastal kokkuvõtte liikmesriikide ja Europoli lähetatud kontaktametnikest, nende kohustustest ja koostöölepingutest kontaktametnike lähetamise kohta.
Europoli kontaktametnikud esitavad Europolile teavet liikmesriike ohustava raske kuritegevuse kohta. Selline teave edastatakse asjaomastele riiklikele asutustele.
Otsusega 2003/170/JSK tunnistatakse kehtetuks ühismeede 96/602/JSK ja Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni (vt kokkuvõtet) artikli 47 lõige 4.
Otsust kohaldatakse alates 26. märtsist 2003.
Lisateave
Nõukogu 27. veebruari 2003. aasta otsus 2003/170/JSK liikmesriikide õiguskaitseorganite välismaale lähetatud kontaktametnike ühise kasutamise kohta (ELT L 67, 12.3.2003, lk 27–30)
Otsuse 2003/170/JSK hilisemad muudatused on alusdokumenti lisatud. Sellel konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.
Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Kuues osa – Institutsioonilised ja rahandussätted – I jaotis – Sätted institutsioonide kohta – 1. peatükk – Institutsioonid – 3. jagu – Nõukogu – Artikkel 240 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 207) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 154)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53–114)
Viimati muudetud: 19.07.2022