Help Print this page 

Summaries of EU Legislation

Title and reference
ELi ühine käibemaksusüsteem

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Multilingual display
Text

ELi ühine käibemaksusüsteem

KOKKUVÕTE:

Nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ – ELi ühine käibemaksusüsteem

KOKKUVÕTE

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Direktiiviga kodifitseeritakse ühte õigusakti algse kuuenda käibemaksudirektiivi kõik muudatused, mis aitab ELis kehtivaid käibemaksualaseid õigusnõudeid selgemaks muuta.

PÕHIPUNKTID

Käibemaksuga maksustatakse kõik tehingud, mida teeb ELis tasu eest maksukohustuslane, st füüsiline või juriidiline isik, kes tarnib maksustatavaid kaupu või teenuseid oma majandustegevuse käigus. Käibemaksu kohaldatakse ka mis tahes sellise isiku imporditehingute suhtes.

Maksustatavate tehingute hulka kuuluvad kaupade tarned või teenuste osutamine ühe ELi riigi piires, kaupade ELi-sisene soetamine (ühe ELi riigi äriühingu poolt kaupade tarne ja lähetamine või vedu teise ELi riigi äriühingule) ja kaupade importimine väljastpoolt ELi.

Tehingu koha kohta kehtib erinevaid eeskirju olenevalt tehingu laadist, tarnitava toote liigist ja sellest, kas sellega on seotud transport.

Kaupade tarne – maksustamise koht on seal, kuhu kaubad tarnitakse.

ELi-sisene kaupade soetamine – maksustamise koht on see, kus kaupu soetav osapool võtab nende lähetuse vastu, ehk ELi riik, kus kaubad lõpuks asuvad pärast vedu teisest ELi riigist.

Kaupade importimist kolmandatest riikidest ELi maksustatakse üldiselt selles ELi riigis, kuhu kaubad saabuvad.

Teenuste osutamine – maksustamise koht on seal, kus teenuseid osutatakse. See ei olene üksnes osutatava teenuse olemusest, vaid ka teenust saava kliendi seisundist. Selleks, et tagada teenuse maksustamine seal, kus seda tegelikult tarbitakse, on nende üldreeglite kohta nähtud ette mõned erandid, näiteks järgmised:

kinnisasjaga (kinnisvaraga) seotud teenused;

reisijatevedu;

kultuuri, spordi, teaduse, hariduse ja meelelahutusega seotud teenused;

restoraniteenused.

Käibemaks muutub sissenõutavaks olenevalt tehingu olemusest, nt kaubatarnete tegemise või teenuste osutamise ajast. ELi-sisese soetuse (ostu) maksustatav teokoosseis tekib tavaliselt kaupade soetamisel, st siis, kui sarnaste kaupade tarne loetaks soetamise ELi riigis lõpetatuks. ELi importimisel tekib maksustatav teokoosseis kauba toomisel ELi liikmesriiki.

Seoses kaubatarnete ja teenuste osutamisega ning kauba ELi-sisese soetamisega kuulub maksustatava väärtuse hulka kogu tasu, mis kauba tarnija on soetajalt või teenuse saajalt tehingute eest saanud. Kaupade impordi puhul on maksustatav väärtus kauba tolliväärtus. Maksustatava väärtuse hulka arvatakse tollimaksud, maksud ja muud tasud, kuid see ei sisalda käibemaksu, hinnaalandusi ja maksevähendeid, mida soetajale antakse.

Kõigis ELi riikides kaupadele ja teenustele kohaldatav harilik käibemaksumäär ei tohi olla madalam kui 15 %. ELi riigid võivad direktiivi III lisas nimetatud kaupade ja teenuste suhtes kohaldada üht või kaht vähendatud maksumäära, mis ei või olla madalam kui 5 %. Nende reeglite kohta on ette nähtud mitu erandit (väiksemad maksumäärad, vähendatud maksumäärad muudele kaupadele või teenustele jne), mida võidakse teatud tingimustel kohaldada.

Direktiivis on ette nähtud käibemaksuvabastused. Enamikul juhtudel ei kaasne maksuvabastusega mahaarvamisõigust, nagu finants- ja kindlustusteenuste, meditsiinilise abi ja sotsiaalteenuste puhul. Teisalt on olemas ka maksuvabastusi koos mahaarvamisõigusega, nagu ELi-sisesed kaubatarned või kaupade eksport kolmandasse riiki. Teatud maksuvabastused on ELi riikidele kohustuslikud, kuid muud on valikulised.

Maksukohustuslasel on õigus maha arvata kaupu või teenuseid soetades makstud käibemaks ELi riigis, kus kõnealused tehingud sooritatakse. Selle sisendkäibemaksu saab maha arvata maksustatavate tehingute eest makstavast käibemaksust, riigisisesest kaubatarnete tegemisest või teenuste osutamisest. Mahaarvamisõigus ei kehti üldiselt maksuvaba majandustegevuse korral või kui maksukohustuslane vastab erikorra tingimustele. Teatavatel juhtudel võidakse mahaarvamisi piirata või kohandada.

Direktiivis on sätestatud maksukohustuslaste ja teatud mittemaksukohustuslaste kohustused. Üldiselt on käibemaksu kohustatud maksma kõik maksustatavaid kaupu tarnivad või teenuseid osutavad maksukohustuslased. Erandite hulka kuuluvad konkreetsed tehingud, mille puhul maksab ostja käibemaksu (nt maagaasi tarned), ja tehingud, mille puhul võib ELi riik määrata käibemaksu maksjaks soetaja (nt teatud pettuseohuga tarned, nagu saastekvoodid) (31. detsembrini 2018).

Direktiivis nähakse ELi riikidele ette võimalus teha erandeid seoses harilike käibemaksueeskirjadega, nt teatud liiki maksudest kõrvalehoidumise vältimiseks. Samuti on ette nähtud käibemaksu erikorrad, mille eesmärk on vähendada bürokraatiat näiteks väikeettevõtjate ja põllumajandustootjate puhul.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

1. jaanuarist 2007.

Lisateavet leiate käibemaksu teemast Euroopa Komisjoni veebilehel.

ÕIGUSAKT

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi

VIITED

Õigusakt

Jõustunud

Liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaeg

Euroopa Liidu Teataja

Direktiiv 2006/112/EÜ

1.1.2007

1.1.2008

ELT L 347, 11.12.2006, lk 1–118

Direktiivi 2006/112/EÜ kronoloogilised muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesolevat konsolideeritud versiooni tuleb kasutada üksnes viitamiseks.

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Nõukogu 19. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/132/EÜ direktiivi 2006/112/EÜ artikli 143 punktide b ja c rakendusala määratluse kohta seoses teatavate kaupade käibemaksuvabastusega nende lõplikul importimisel (ELT L 292, 10.11.2009, lk 5–30)

Nõukogu 12. veebruari 2008. aasta direktiiv 2008/9/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad käibemaksu tagastamiseks vastavalt direktiivile 2006/112/EÜ maksukohustuslastele, kelle asukoht ei ole tagastamisliikmesriigis, vaid teises liikmesriigis (ELT L 44, 20.2.2008, lk 23–28)

Nõukogu 20. detsembri 2007. aasta direktiiv 2007/74/EÜ kolmandatest riikidest saabuvate reisijate imporditava kauba käibemaksust ja aktsiisist vabastamise kohta (ELT L 346, 29.12.2007, lk 6–12)

Nõukogu 5. oktoobri 2006. aasta direktiiv 2006/79/EÜ kolmandatest riikidest imporditavate mittekaubanduslikku laadi kaupade väikesaadetiste maksuvabastuse kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT L 286, 17.10.2006, lk 15–18)

Nõukogu 7. oktoobri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1798/2003 halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas ja määruse (EMÜ) nr 218/92 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 264, 15.10.2003, lk 1–11)

Viimati muudetud: 15.10.2015

Top