Help Print this page 
Title and reference
Geneetiliselt muundatud organismide eksport kolmandatesse riikidesse

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Multilingual display
Text

Geneetiliselt muundatud organismide eksport kolmandatesse riikidesse

KOKKUVÕTE:

määrus (EÜ) nr 1946/2003 – geneetiliselt muundatud organismide piiriülene liikumine

KOKKUVÕTE

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Määruse eesmärk on rakendada biotehnoloogiliste riskide vältimist käsitleva Cartagena protokolli teatavaid punkte. See on ajendatud asjaolust, et mõningad geneetiliselt muundatud organismid (GMOd) võivad kahjustada keskkonda ja inimese tervist.

Piisaval tasemel kaitse tagamiseks luuakse sellega teavitamis- ja teabevahetussüsteem seoses GMOde ekspordiga kolmandatesse riikidesse.

PÕHIPUNKTID

Määruses tehakse vahet tahtlikult keskkonda viimiseks mõeldud GMOdel (st töö käigus katsetamine või GMOde kasvatamine, importimine või teisendamine tööstuslikeks toodeteks) ja toiduks, söödaks või töötlemiseks mõeldud GMOdel.

Tahtlikult keskkonda viimiseks mõeldud GMOde eksportijad peavad teavitama GMOsid importiva kolmanda riigi pädevat ametiasutust (ja kui teavitusele ei vastata, siis edastama selle uuesti). Teatis peab sisaldama määruse I lisas määratletud teavet. Eksportija peab teatiseid ja nende kättesaamiskinnitusi säilitama viis aastat ning saatma nende koopiad oma ELi riigi ametiasutustele ja Euroopa Komisjonile.

Euroopa Komisjon või otsuse teinud ELi riik peab teavitama bioloogilise ohutuse teabevõrgustikku (BCH) igast otsusest seoses selliste toiduna kasutamiseks või töötlemiseks mõeldud GMOde kasutamisega, mis võidakse üle piiri vedada. Teatis peab sisaldama määruse II lisas määratletud teavet. Neid GMOsid ei tohi vedada üle piiri, kui need ei ole ELis lubatud.

Kui ELi riik saab teada potentsiaalselt ohtlike GMOde juhuslikust ekspordist, peab ta teavitama avalikkust ja Euroopa Komisjoni ning nõu pidama mõjualuse riigiga, et see saaks võtta vajalikud abinõud.

Iga kolme aasta järel peavad ELi riigid esitama aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta.

TAUST

2000. aastal sõlmisid EL ja ELi riigid Cartagena protokolli, mille eesmärk on tagada, et GMOde liikumine (eriti riikide vahel) ei kujutaks ohtu keskkonnale ega inimeste tervisele.

2011. aastal sõlmis EL Nagoya – Kuala Lumpuri lisaprotokolli, milles täpsustatakse Cartagena protokolli rahvusvahelisi eeskirju ja menetlusi, et korvata GMOde rahvusvahelisest piiriületusest tulenevat kahju.

PÕHIMÕISTE

* Geneetiliselt muundatud organismid – organismid, mille suhtes on rakendatud geeniravi. Selle käigus võidakse kunstlikult muuta nende geneetilist koostist ja anda neile uusi omadusi (nt taime vastupidavus põua, putukate või haiguse suhtes). Kuna GMOde pikaajaline mõju keskkonnale ja inimeste tervisele on praktiliselt teadmata, järgib EL ettevaatusprintsiipi.

ÕIGUSAKT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1946/2003 geneetiliselt muundatud organismide piiriülese liikumise kohta (ELT L 287, 5.11.2003, lk 1–10)

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Nõukogu 25. juuni 2002. aasta otsus 2002/628/EÜ, mis käsitleb Cartagena bioohutuse protokolli sõlmimist Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 201, 31.7.2002, lk 48–49)

Nõukogu 12. veebruari 2013. aasta otsus 2013/86/EL Cartagena bioohutuse protokolli vastutust ja kahju hüvitamist käsitleva Nagoya – Kuala Lumpuri lisaprotokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 46, 19.2.2013, lk 1–3)

Viimati muudetud: 24.11.2015

Top