Help Print this page 

Summaries of EU Legislation

Title and reference
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Languages and formats available
Multilingual display
Text

Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon

KOKKUVÕTE:

nõukogu otsus 93/626/EMÜ bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sõlmimise kohta ELiga

KOKKUVÕTE

MIS ON OTSUSE EESMÄRK?

Käesoleva otsusega antakse ELi heakskiit 1992. aasta juunis Rio de Janeiros allkirjastatud ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile. Konventsioonil on kolm eesmärki:

  • bioloogilise mitmekesisuse, st Maal leiduvate elusorganismide liigirikkuse kaitse;
  • bioloogilise mitmekesisuse komponentide säästev kasutamine;
  • geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine.

Bioloogiline mitmekesisus annab suurt ökoloogilist, geneetilist, sotsiaalset, majanduslikku, teaduslikku, hariduslikku, kultuurilist, esteetilist ja vaba ajaga seotud kasu.

Käesolev otsus kinnitab ELi riikide otsusekindlust rakendada konventsiooni sätteid.

PÕHIPUNKTID

Konventsioonis nähakse ette, et iga allakirjutanud valitsus kohustub:

  • tegema bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästva kasutamise alast koostööd teiste osapoolte ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;
  • arendama asjaomaseid strateegiaid ning lõimima bioloogilise mitmekesisuse kaitse siseriiklikku otsustusprotsessi, harukondlikesse plaanidesse, programmidesse ja poliitikasse;
  • määrama kindlaks ja seirama bioloogilist mitmekesisust ning seda mõjutavaid tegureid;
  • kaitsma bioloogilist mitmekesisust järgmiselt:
    • rajades kaitsealasid ja hallates neid nõuetekohaselt, kaitstes ökosüsteeme ja looduslikke elupaiku;
    • soodustades keskkonnakaitse seisukohalt ohutut ja säästlikku arengut kaitsealadega piirnevatel aladel;
    • taastades rikutud ökosüsteeme ning aidates kaasa ohustatud liikide seisundi parandamisele;
    • reguleerides, hallates või kontrollides biotehnoloogiast tulenevate teisenenud elusorganismide (st geneetiliselt muundatud organismide) kasutamise ja lahtipääsemisega seotud riske;
    • takistades looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide introdutseerimist, takistades nende levimist või neid hävitades;
    • kaitstes ja soodustades bioloogiliste ressursside traditsioonilisi kasutusviise;
    • võttes täiendavaid kaitsemeetmeid.

Konventsioonis sätestatakse lisaks, et osapooled:

  • lõimivad bioloogilise mitmekesisuse kaitsega seonduvad kaalutlused siseriiklikku otsustusprotsessi;
  • hoiavad ära või muudavad minimaalseks bioloogiliste ressursside kasutamise kahjuliku mõju (nt keskkonnamõju hindamise kaudu);
  • ergutavad riigiorganite ja erasektori vahelist koostööd bioloogilise mitmekesisuse kaitsel ning näevad ette abinõud selle ergutamiseks;
  • aitavad arengumaid seoses nende bioloogilise mitmekesisuse kindlaksmääramise, kaitse ja säästva kasutamisega, pakkudes uurimistegevust, teaduse ja tehnikaalast õpet ning koolitust;
  • toetavad üldsuse arusaamist bioloogilise mitmekesisuse kaitse tähtsusest;
  • hindavad otsuste võimalikku mõju bioloogilisele mitmekesisusele või naabritele.

Riikide valitsused hõlbustavad vastastikku kokkulepitud tingimustel ja eelnevalt teatatud nõusoleku korral juurdepääsu sealsetele geneetilistele ressurssidele nende keskkonnakaitseliselt ohutu kasutamise eesmärgil.

Osapooled tagavad nende geneetiliste ressursside kaubanduslikust või muul viisil kasutamisest (teadus- ja arendustegevus) saadava tulu õiglase ja võrdse jaotamise.

Riikide valitsused on nõus:

  • jagama tehnoloogiat, esmajoones arengumaadega;
  • vahetama avalikult kättesaadavat teavet bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästva kasutamise kohta;
  • edendama rahvusvahelist ja teaduslikku koostööd;
  • jagama geneetilistele ressurssidele rajatud biotehnoloogia tulemusi ja sellest saadavat tulu.

Ülemaailmne Keskkonnafond annab arengumaadele rahalisi vahendeid konventsiooni rakendamiseks. Põhiosa selle eelarvest moodustavad riiklikud eraldised, mida täiendavad märkimisväärsed vabatahtlikud annetused.

MIS AJAST OTSUST KOHALDATAKSE?

Otsust kohaldatakse alates 25. oktoobrist 1993.

TAUST

Konventsiooni raames on sõlmitud kaks protokolli. Cartagena bioohutuse protokoll käsitleb nüüdisbiotehnoloogia teel muundatud elusorganismide liikumist ühest riigist teise. Teine on Nagoya protokoll juurdepääsu ja saadava tulu jaotamise kohta. EL osaleb mõlemas.

2010. aasta oktoobris sõlmisid konventsiooni osalised Jaapanis Nagoyas kokkuleppe 10aastase strateegilise kava kohta bioloogilise mitmekesisuse vähenemisega võitlemiseks ning määratlesid selleks 20 eesmärki, mida nimetatakse Aichi eesmärkideks. Neid eesmärke on kajastatud ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegias aastani 2020.

Lisateave: vt Loodus ja elurikkus (Euroopa Komisjoni veebileht).

ÕIGUSAKT

Nõukogu 25. oktoobri 1993. aasta otsus 93/626/EMÜ bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 309, 13.12.1993, lk 1–2)

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Meie elukindlustus, meie looduskapital: ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011) 244 (lõplik), 3.5.2011)

Nõukogu 25. juuni 2002. aasta otsus 2002/628/EÜ, mis käsitleb Cartagena bioohutuse protokolli sõlmimist Euroopa Ühenduse nimel (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 48 ja 49)

Nõukogu 14. aprilli 2014. aasta otsus 2014/283/EL bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 150, 20.5.2014, lk 231–233)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta (ELT L 317, 4.11.2014, lk 35–55)

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule – ELi bioloogilise mitmekesisuse 2020. aastani kestva strateegia vahehinnang (COM(2015) 478 final, 2.10.2015)

Viimati muudetud: 26.04.2016

Top