Help Print this page 

Summaries of EU Legislation

Title and reference
Üldsuse juurdepääs keskkonnateabele

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Languages and formats available
Multilingual display
Text

Üldsuse juurdepääs keskkonnateabele

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta

KOKKUVÕTE

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Sellega viiakse siseriiklike õigusaktide teabele juurdepääsu käsitlevad sätted täielikult kooskõlla 1998. aasta Århusi konventsiooniga.

  • Direktiiviga tagatakse avalik juurdepääs riigiasutuste* valduses või nende nimel mõne muu asutuse valduses olevale keskkonnateabele* nii taotluse alusel kui ka aktiivse levitamise kaudu.
  • Sellega sätestatakse põhitingimused ja tegutsemiskord juurdepääsuõiguse teostamiseks taotluse alusel.

PÕHIPUNKTID

Juurdepääs taotluse alusel

  • Riigiasutused peavad tegema nende valduses oleva keskkonnateabe kättesaadavaks igale taotlejale, ilma et ta peaks teatama oma huvi põhjuse.
  • Teave tehakse taotlejale kättesaadavaks hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse kättesaamist. Mahukate või keerukate taotluste korral võib seda tähtaega pikendada kahe kuuni.
  • Riigiasutused peavad tegema kõik mõistlikud jõupingutused tagamaks, et nende valduses olevat teavet oleks lihtne paljundada ja see oleks kättesaadav elektrooniliselt.
  • Teave tuleks teha kättesaadavaks taotleja määratletud kujul, välja arvatud juhul, kui see on juba muul kujul üldsusele kättesaadav.
  • ELi riigid peavad tagama, et ametnikud abistavad teabele juurdepääsu taotlevat üldsust, ning pidama kättesaadavate riigiasutuste nimekirja.
  • Taotluste käsitlemiseks ettenähtud kord peab hõlmama
    • teabeametnike määramist;
    • teabega tutvumiseks vajalikke vahendeid ning
    • olemasoleva teabe registreid ja nimekirju üksikasjalike viidetega kohtadele, kust seda teavet võib leida.
  • Teabenõude võib tagasi lükata, kui:
    • taotlus on ilmselgelt põhjendamatu;
    • taotlus on liiga üldine;
    • taotlus on seotud lõpetamata materjaliga või
    • taotlus käsitleb asutusesisest teabevahetust.
  • Taotluse võib osaliselt või tervikuna tagasi lükata, kui teabe avalikustamine võib olla kahjulik täielikus nimekirjas nimetatud põhjusel, milleks on näiteks
    • rahvusvahelised suhted;
    • õigusemõistmise kulg;
    • intellektuaalomandi õigused või
    • äri- või tööstusteabe konfidentsiaalsus.
  • Juurdepääs avalikele registritele ja nimekirjadele peab olema tasuta. Riigiasutused võivad kehtestada keskkonnateabe kättesaadavaks tegemise eest võetava tasu, kuid see peab olema mõõdukas.
  • Taotlejal, kes leiab, et tema taotlust on eiratud või see on põhjendamatult tagasi lükatud, võib olla juurdepääs läbivaatamismenetlusele kohtu või muu sõltumatu organi ees.

Aktiivne levitamine

  • Elektrooniliselt kättesaadav keskkonnateave peab sisaldama vähemalt järgmist:
    • rahvusvaheliste lepingute, konventsioonide või kokkulepete ning poliitikate, kavade ja programmide tekstid;
    • eduaruanded ülalnimetatud dokumentide rakendamise kohta;
    • keskkonnaseisundi aruanded;
    • keskkonda mõjutada võivate tegevuste järelevalve tulemusel saadud andmed;
    • olulise keskkonnamõjuga load;
    • keskkonnamõju uuringud ja riskihindamised.
  • Muu kui ülalnimetatud teabe korral võib aktiivset levitamist teha järk-järgult, võttes arvesse selleks vajalikke rahalisi, tehnilisi ja inimressursse.
  • ELi riigid peavad tagama, et kogu nende poolt või nende nimel koostatud teave on ajakohane, täpne ja võrreldav.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Direktiiv jõustus 14. veebruaril 2003. ELi riigid pidid selle oma siseriiklikesse õigusaktidesse üle võtma 14. veebruariks 2005.

PÕHIMÕISTED

* Keskkonnateave – direktiivi 2003/4/EÜ artikli 2 lõikes 1 sätestatud küsimusi käsitlev teave kirjalikus, nähtavas, kuuldavas, elektroonilises või mis tahes muus vormis.

* Riigiasutus – eelkõige valitsusasutus või muu riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi ametiasutus, sh käesoleva õigusaktiga hõlmatud avalikud nõuandvad asutused ja füüsilised isikud. ELi riikide valitsused võivad sätestada, et see määratlus ei hõlma asutusi ega institutsioone, kes tegutsevad õigusemõistjana või seadusandjana.

TAUST

Århusi konventsioon

ÕIGUSAKT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26–32)

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43–48)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, 25.9.2006, lk 13–19)

Viimati muudetud: 03.02.2016

Top