EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon (Helsingi konventsioon)

 

KOKKUVÕTE:

otsus 94/156/EÜ ühenduse ühinemise kohta Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooniga (1974. aasta Helsingi konventsioon)

otsus 94/157/EÜ ühenduse nimel Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni (Helsingi konventsioon, muudetud 1992) sõlmimise kohta

konventsioon Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse kohta, 1992 (Helsingi konventsioon, muudetud 1992)

MIS ON OTSUSTE JA KONVENTSIOONI EESMÄRK?

  • Otsused võimaldasid Euroopa Ühendusel (praegusel Euroopa Liidul – EL) ühineda Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooniga (Helsingi konventsioon).
  • Konventsioonile kirjutasid 1974. aasta märtsis alla kõik Läänemere-äärsed riigid (Taani, Saksamaa, Rootsi, Eesti, Soome, Läti, Leedu, Poola ja Venemaa) ning selle eesmärk on vähendada Läänemere piirkonna reostamist, mida põhjustavad heited jõgede, suudmealade, väljavooluavade ja torustike kaudu, heidete kaadamine laevadelt ja laevade käitamine ning õhu kaudu levivad saasteained.

PÕHIPUNKTID

  • Konventsiooniga moodustati Läänemere Merekeskkonna Kaitse Komisjon (HELCOM), mis
    • jälgib konventsiooni rakendamist;
    • annab soovitusi merekeskkonna kaitse kohta;
    • teeb eelarvega seotud otsuseid ja
    • täidab teisi konventsiooni tingimustega sobivaid ülesandeid.
  • Peale selle toimuvad iga paari aasta tagant ministrite tasandi kohtumised.
  • Helsingi komisjoni istungid, millest võtavad osa konventsiooniosalisi esindavad delegatsioonide juhid, toimuvad kord aastas.
  • Helsingi komisjon võttis 2007. aastal vastu Läänemere tegevuskava (BSAP). See on programm Läänemere merekeskkonna hea keskkonnaseisundi taastamiseks aastaks 2021. BSAPd uuendati 2013. aastal, HELCOMi ministrite 2013. aasta kohtumisel.
  • BSAP on HELCOMi tegevuse põhialus, mille keskmes on järgmised prioriteetid:
    • eutrofeerumine (vetikate kasvu soodustav toitainete üleküllus vees);
    • ohtlikud ained;
    • elurikkus ja looduskaitse ning
    • merendustegevus.
  • Iga prioriteediga kaasneb mitmeid tegevusi ja meetmeid.
  • Üks peamisi HELCOMi väljatöötatud vahendeid on toitainete vähendamise kava. See on piirkondlik lähenemisviis, mille kohaselt tegeldakse ühiselt toitainete vähendamisega*, et jõuda Läänemere riikide kokkulepitud eesmärgini vabastada Läänemeri eutrofeerumisest. Esimest korda esitleti ja kinnitati see 2007. aastal HELCOMi Läänemere tegevuskavas. Tol korral leppisid riigid kokku ajutised toitainete vähendamise eesmärgid. Toitainete vähendamise läbivaadatud kava võttis HELCOM vastu 2013. aastal.
  • HELCOM on BSAP kontekstis võtnud ka muid meetmeid, nagu
    • põllumajandusest lähtuva reostuse vältimine;
    • Läänemere kalanduse ökoloogilise jätkusuutlikkuse tagamine aastaks 2021;
    • maismaal paiknevate reostusallikate käsitlemine (reovesi, farmaatsiatooted, tööstusheide, merepraht jne);
    • mereruumi planeerimise protsesside piirkondliku sidususe tagamine Läänemerel;
    • merekeskkonna seire ja hindamine;
    • koostöö reostuse alase valmisoleku ja reageerimise valdkonnas;
    • Läänemere elurikkuse kaitsmine (liikide ja elupaikade punased nimekirjad, merekaitsealad, näitajate väljatöötamine) ning
    • Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) eeskirjade piirkondliku rakendamise edendamine.
  • 2016. aastal kuulutati Läänemeri HELCOMi kaasabil IMO tegevuse raames lämmastikoksiidi heitkoguste kontrolli piirkonnaks (NOx ECA).
  • Peale selle kasutatakse HELCOMi ka piirkondliku koostöö struktuurina direktiivi 2008/56/EÜ (millega kehtestatakse ELi merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik) rakendamiseks Läänemere-äärsetes liikmesriikides.

MIS AJAST OTSUSEID JA KONVENTSIOONI KOHALDATAKSE?

  • Otsuseid kohaldatakse alates 21. veebruarist 1994.
  • Algne konventsioon jõustus 1980. aastal ja seda muudeti 1992. aastal. 1992. aasta muudatused jõustusid 17. jaanuaril 2000, pärast seda, kui kõik konventsiooniosalised olid oma ratifitseerimiskirjad hoiule andnud.

TAUST

Lisateave:

* PÕHIMÕISTED

Toitainete vähendamine: Läänemere puhul on tegu õhus ja vees sisalduvate lämmastiku- ja fosforiühendite tasemega, mis tuleneb suurest asustustihedusest, põllumajandusest, energeetikast ja transpordist.

PÕHIDOKUMENDID

Nõukogu 21. veebruari 1994. aasta otsus 94/156/EÜ ühenduse ühinemise kohta 1974. aasta Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooniga (Helsingi konventsioon) (EÜT L 73, 16.3.1994, lk 1)

Nõukogu 21. veebruari 1994. aasta otsus 94/157/EÜ ühenduse nimel Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni (Helsingi konventsioon, muudetud 1992) sõlmimise kohta (ELT L 73, 16.3.1994, lk 19)

Konventsioon Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse kohta, 1992 (EÜT L 73, 16.3.1994, lk 20–45)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19–40)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/89/EL, millega kehtestatakse mereruumi planeerimise raamistik (ELT L 257, 28.8.2014, lk 135–145)

Direktiivi 2014/89/EL järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Sellel konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele – Euroopa Liidu tulevase merenduspoliitika suunas: Euroopa seisukoht ookeanide ja merede küsimuses (KOM(2006) 275 (lõplik), 7.6.2006)

Viimati muudetud: 23.02.2017

Top