Help Print this page 

Summaries of EU Legislation

Title and reference
Rahvusvaheline delfiinikaitseprogramm

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Multilingual display
Text

Rahvusvaheline delfiinikaitseprogramm

 

KOKKUVÕTE:

otsus 1999/337/EÜ, mille kohaselt allkirjastatakse rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitlev leping

MIS ON OTSUSE EESMÄRK?

  • Otsus võimaldab Euroopa Liidul (EL) kinnitada rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitlev leping, mille eesmärk on vähendada delfiinide tahtmatut surmamist tuunipüügil.
  • Samuti sillutas see teed ELi liitumisele Ameerika Troopikatuunide Komisjoniga (IATTC), mis vastutab tuunikala ja muude mereressursside kaitse ja majandamise eest Vaikse ookeani idaosas.
  • Tänu neile kahele sammule saab EL võtta aktiivselt osa lepingu juhtimisest.

PÕHIPUNKTID

Rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitleva lepingu eesmärk on piirata delfiinide tahtmatut surmamist tuunipüügil Vaikse ookeani idaosas.

Otsuse eesmärk on

  • aastaste piirmäärade kehtestamise kaudu järk-järgult vähendada delfiinide tahtmatut surmamist seinnoodaga* tuunipüügil Vaikse ookeani idaosas, kuni see probleem on täielikult kõrvaldatud;
  • edendada uuringuid, et leida ökoloogiliselt tõhusad viisid suurte kulduim-tuunide püügiks, mis välistaksid delfiinide sattumise saagi hulka;
  • tagada tuunivarude pikaajaline jätkusuutlikkus, vältides tuuni noorvormide kaaspüüki* ja vette tagasi laskmist.

Meetmed

Lepinguosalised on kohustatud piirama delfiinide tahtmatut surmamist tuunipüügil kõige rohkem 5000ni aastas (2015. aastal hukkus tegelikult 533 delfiini). Selle saavutamiseks on nad kokku leppinud järgmises:

  • juurutada kaptenite tehnilise koolituse ja sertifitseerimise süsteem ning süsteem, mis ajendab laevakapteneid vähendama delfiinide tahtmatut surmamist;
  • edendada uuringuid eesmärgiga parandada püügivahendeid, -seadmeid ja püügitehnikat;
  • seada sisse erapooletu süsteem delfiinide hukkumise piirnormide kehtestamiseks vastavalt lepingus sätestatud eeskirjadele;
  • kehtestada laevadele teatavad tegutsemisnõuded (mis käsitlevad delfiinide ohutust tagavaid püügivahendeid ja -seadmeid ning delfiinide vabastamist jne);
  • luua süsteem selliste tuunisaakide jälgimiseks ja kontrollimiseks, mis on püütud nii delfiine surmates või tõsiselt vigastades kui ka neid surmamata või vigastamata;
  • vahetada teadusuuringute tulemusena saadud andmeid.

Pikaajaline jätkusuutlikkus

Mereelustiku pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks peavad lepinguosalised

  • välja töötama programmi, mille alusel on võimalik hinnata, kontrollida ja viia võimalikult madalale tasemele tuuni noorvormide ja mittesihtliikide kaaspüük;
  • edendama ja nõudma selektiivsete püügivahendite ja -tehnikate kasutamist;
  • nõudma, et laevad laseksid elusalt vette tagasi meres elavad kilpkonnalised ja muud ohustatud liigid.

Lisaks neile erikohustustele peavad lepinguosalised tuunivarude ja muu mereelustiku varude pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks täitma ka järgmisi kohustusi:

  • kaitse ja majandamise meetmete rakendamine;
  • kulduim-tuuni noorvormide ja muude tuunipüügiga kaasnevate mere elusressursside saagi ja kaaspüügi suuruse hindamine.

Vaatlusprogramm

Kõik lepinguosalised peavad kasutusele võtma laevalt toimuva vaatlusprogrammi laevadel, mille kandevõime on suurem kui 363 tonni. Laeval tegutsev vaatleja peab läbima erikoolituse ning koguma asjakohast teavet selle laeva kalapüügi kohta, kuhu ta on vaatlejaks määratud.

Pooled peavad täitma neid nõudeid ja tegutsemisnõudeid, rakendades selleks

  • laevade iga-aastast sertifitseerimis- ja inspekteerimisprogrammi;
  • rikkumise korral kohaldatavaid sanktsioone;
  • ergutavaid meetmeid.

Läbivaatamine ja hindamine

  • Kõik lepinguosalised moodustavad riiklikud teaduslikud nõuandekomiteed, et korraldada teaduslikku läbivaatamist ja hindamist, anda soovitusi riigi valitsusele ja tagada lepinguosaliste vahel korrapärane teabevahetus. Praktikas on selle rolli üle võtnud IATTC teadustöötajad ja IATTC teaduslik nõuandekomitee.
  • Luuakse rahvusvaheline vaekogu, mis koosneb lepinguosaliste, vabaühenduste ja tuunikala töötlevate ettevõtete esindajatest. See komisjon täidab järelevalve ja analüüsiga seotud ülesandeid ning soovitab lepinguosaliste koosolekule asjakohaseid meetmeid lepingu eesmärkide saavutamiseks.

MIS AJAST OTSUST KOHALDATAKSE?

Otsust kohaldatakse alates 26. aprillist 1999.

TAUST

Lisateave:

* PÕHIMÕISTED

Seinnoot: teatavat liiki võrk, mida kasutatakse kala püüdmiseks veepinnalt või selle lähedalt. Kalaparve avastamisel lastakse võrk vette ja tõmmatakse ümber kalade. Kui kalad on võrguga ümbritsetud, tõmmatakse köis kalade ümber koomale, nii et moodustub kott, mis tõmmatakse kalalaeva pardale.

Kaaspüük: kalad või muud mereliigid, kes on püütud tahtmatult seoses teatavate sihtliikide püüdmisega.

PÕHIDOKUMENT

Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta otsus 1999/337/EÜ, mille kohaselt Euroopa Ühendus allkirjastab rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitleva lepingu (EÜT L 132, 27.5.1999, lk 1–27)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Nõukogu 27. septembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1936/2001, milles sätestatakse teatavate siirdekalavarude püügi suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed (EÜT L 263, 3.10.2001, lk 1–8)

Vt konsolideeritud versioon.

Nõukogu 8. detsembri 2005. aasta otsus 2005/938/EÜ rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitleva lepingu Euroopa Ühenduse nimel heakskiitmise kohta (ELT L 348, 30.12.2005, lk 26–27)

Viimati muudetud: 07.02.2017

Top