Help Print this page 

Summaries of EU Legislation

Title and reference
Tööstusõnnetuste piiriülene mõju

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Multilingual display
Text

Tööstusõnnetuste piiriülene mõju

 

KOKKUVÕTE:

otsus 98/685/EÜ tööstusõnnetuste piiriülese mõju konventsiooni sõlmimise kohta

tööstusõnnetuste piiriülese mõju konventsioon

MIS ON OTSUSE JA KONVENTSIOONI EESMÄRK?

  • Kõnealuse otsusega sõlmitakse Euroopa Ühenduse (praeguse Euroopa Liidu (EL)) nimel tööstusõnnetuste piiriülese mõju konventsioon.
  • Konventsiooni eesmärk on kaitsta inimeste tervist ja keskkonda tööstusõnnetuste eest, mille mõju võib ulatuda üle piiride, ning edendada aktiivset rahvusvahelist koostööd konventsiooni osalisriikide vahel sellise õnnetuse ajal ning enne ja pärast seda.

PÕHIPUNKTID

  • 18. märtsil 1992 Helsingis kirjutasid 26 riiki, sealhulgas 14 ELi riiki, ja EL Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Euroopa Majanduskomisjoni tegevuse raames alla tööstusõnnetuste piiriülese mõju konventsioonile. Kõnealuse nõukogu otsusega kiidetakse konventsioon ühenduse nimel heaks.
  • Konventsiooniga sätestatakse mitmeid meetmeid, mille eesmärk on kaitsta inimesi ja keskkonda tööstusõnnetuste piiriülese mõju eest ning edendada aktiivset rahvusvahelist koostööd konventsiooni osalisriikide vahel sellise õnnetuse ajal ning enne ja pärast seda.
  • Seda kohaldatakse piiriülest mõju põhjustada võivate tööstusõnnetuste suhtes, sealhulgas loodusõnnetustest põhjustatud õnnetuste suhtes, välja arvatud
    • tuumaavariid või kiirgushädaolukorrad;
    • sõjalistel objektidel toimuvad õnnetused;
    • tammipurunemised;
    • maismaasõidukite liiklusõnnetused;
    • geneetiliselt muundatud organismide juhuslik keskkonda sattumine;
    • õnnetused, mida põhjustavad tegevus merekeskkonnas ja kahjulike ainete merresattumine.
  • Konventsiooni osalisriigid peavad tegema kindlaks ohtlikud tegevused oma haldusalas ja teatama kahjustatud osalistele igast sellisest kavatsetavast või toimuvast tegevusest. Asjaomased osalised peavad alustama iga sellise osalise algatusel arutelusid selliste ohtlike tegevuste kindlakstegemise kohta, mis võivad põhjustada piiriülest mõju.
  • Osalisriigid peavad võtma asjakohaseid meetmeid tööstusõnnetuste vältimiseks. Eelkõige peavad nad
    • ajendama käitajaid vähendama tööstusõnnetuste ohtu;
    • töötama välja poliitika uute ohtlike tegevuste ja olemasolevate ohtlike tegevuste oluliste muudatuste kohta, et vähendada ohtu elanikkonnale ja keskkonnale;
    • valmistuma tööstusõnnetuste põhjustatud hädaolukordadeks, rakendades vajalikke meetmeid (sealhulgas situatsiooniplaane) piiriülese mõju vältimiseks ja leevendamiseks. Konventsiooni osalisriigid peavad püüdma, et sellised plaanid oleksid ühilduvad.
  • Konventsiooni alusel peavad osalisriigid tagama adekvaatse teabe edastamise avalikkusele nendes piirkondades, mida võib mõjutada ohtlikust tegevusest põhjustatud tööstusõnnetus. Samuti peavad osalisriigid asjakohasel juhul andma avalikkusele võimaluse osaleda ennetus- ja valmisolekumeetmetega seotud otsuste tegemisel.
  • Füüsilistele või juriidilistele isikutele, keda mõjutab või võib mõjutada tööstusõnnetuse piiriülene mõju osalisriigi territooriumil, tuleb tagada sama juurdepääs vastavatele haldus- ja kohtumenetlustele, mis on kättesaadav asjaomase riigi kodanikele.
  • Iga konventsiooni osalisriik peab ette nägema teatamise süsteemi.
  • Tööstusõnnetuse või selle ähvardava ohu korral, mis põhjustab või võib põhjustada piiriülest mõju, peab lähteriik tagama, et
    • mõjutatud osalistele teatatakse sellest viivitamata;
    • võetakse kasutusele situatsiooniplaanid;
    • võimalikult ruttu võetakse vastumeetmeid õnnetuse mõjude ohjeldamiseks ja vähendamiseks. Osalisriigid peavad püüdma oma vastumeetmeid kooskõlastada.
  • Lähteriik võib paluda abi teistelt osalisriikidelt.
  • Iga osalisriik peab määrama ühe kontaktpunkti tööstusõnnetustest teatamiseks ja ühe kontaktpunkti vastastikuseks abistamiseks. Ta peab teatama need teistele osalisriikidele kolme kuu jooksul käesoleva konventsiooni jõustumise kuupäevast.
  • Osalisriigid peavad aktiivselt soodustama teaduslikku ja tehnilist koostööd ning hõlbustama tööstusõnnetuse ohu ja nende tagajärgede piiramisele suunatud tehnoloogia vahetust. Samuti peavad nad toetama asjakohaseid rahvusvahelisi jõupingutusi, et töötada välja vastutust käsitlevad reeglid.
  • Konventsiooni osalisriigid peavad kogunema vähemalt kord aastas.
  • Konventsiooniga nähakse ette osalisriikide vaheliste vaidluste lahendamiseks kolm meetodit:
  • Viimaseid kahte meetodit saab kasutada ainult juhul, kui vaidluspooled ei suutnud vaidlust läbirääkimistega lahendada.
  • Nende meetodite kasutamine on valikuline ja vastastikune. Osalisriik võib kirjaliku teatega nõustuda ühe või mõlema meetodi kasutamisega, mis on kohustuslikud iga sama kohustusega nõustunud osalisega suhtlemise puhul.
  • Kui vaidluspooled on nõustunud mõlema vaidluslahendiga, võib vaidluse menetlemiseks esitada ainult Rahvusvahelisele Kohtule, kui asjaomased osalisriigid ei otsusta teisiti.
  • Osalisriigid peavad korrapäraselt teavitama teisi osalisriike käesoleva konventsiooni rakendamisest.

MIS AJAST OTSUST JA KONVENTSIOONI KOHALDATAKSE?

  • Otsust kohaldatakse alates 23. märtsist 1998.
  • Konventsioon jõustus Euroopa Ühenduse suhtes 19. aprillil 2000, 90. päeval pärast 16. ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja hoiuleandmist.

PÕHIDOKUMENDID

Nõukogu 23. märtsi 1998. aasta otsus 98/685/EÜ tööstusõnnetuste piiriülese mõju konventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 326, 3.12.1998, lk 1–4)

Tööstusõnnetuste piiriülese mõju konventsioon. Euroopa Ühenduse deklaratsioon pädevuse kohta (EÜT L 326, 3.12.1998, lk 5–33)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Ettepanek: nõukogu otsus ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) tööstusõnnetuste piiriülese mõju konventsiooni I lisa muutmise ettepaneku kohta (KOM(2006) 493 (lõplik), 13.9.2006)

Ettepanek: nõukogu otsus tööstusõnnetuste piiriülese mõju Helsingi konventsiooni osaliste kaheksandal konverentsil Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta seoses konventsiooni I lisa muutmise ettepanekuga (COM(2014) 652 final, 23.10.2014)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 924–947)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ (Seveso III direktiiv) muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 1–37)

Viimati muudetud: 20.02.2017

Top