Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Summaries of EU Legislation

OSPARi konventsioon

 

KOKKUVÕTE:

otsus 98/249/EÜ – Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsiooni sõlmimise kohta

Konventsioon Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse kohta

MIS ON OTSUSE JA KONVENTSIOONI EESMÄRK?

  • Otsusega sõlmiti OSPARi konventsioon Euroopa Liidu (EL) nimel - ajal, mil seda tunti Euroopa Ühendusena.
  • OSPARi konventsiooni eesmärgiks on ennetada ja likvideerida merereostust ning kaitsta Kirde-Atlandi piirkonda inimtegevuse kahjuliku mõju eest.

PÕHIPUNKTID

  • Euroopa Ühendus on Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsiooni osaline, millele kirjutati alla 22. septembril 1992. aastal Pariisis.
  • Käesolevas konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:
    • merepiirkond*;
    • siseveed*;
    • reostus*.
  • Konventsiooniosalised teevad kõik endast oleneva
    • reostuse vältimiseks ja kõrvaldamiseks,
    • ning võtavad vajalikke meetmeid Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitsmiseks inimtegevuse kahjuliku mõju eest.
  • Nende meetmete eesmärk on kaitsta inimeste tervist ja säilitada mere ökosüsteeme ning kui võimalik, siis taastada kahjustatud merepiirkondi. Sel eesmärgil kohaldavad konventsiooniosalised (üksikult ja ühiselt)
    • programme ja meetmeid,
    • ühtlustavad oma poliitikaid ja strateegiaid.
  • Oma kohustuste täitmiseks peavad konventsiooniosalised järgima kahte põhimõtet.
    • Ettevaatusprintsiip, mille kohaselt juhul, kui on alust arvata, et merekeskkonda heidetakse kas otseselt või kaudselt aineid või energiat, mis võivad põhjustada järgmist, tuleb tarvitusele võtta ettevaatusabinõud – seda ka juhul, kui põhjuslikku seost heidete ja tagajärgede vahel pole lõplikult tõestatud;
      • põhjustada ohtu inimeste tervisele,
      • põhjustada kahju elusressurssidele ja mere ökosüsteemidele,
      • halvendada merekeskkonna puhkeotstarbeks kasutamise võimalust,
      • häirida muid mere õiguspäraseid kasutusviise.
    • Põhimõte, et saastaja maksab, mille kohaselt reostuse vältimiseks, kontrollimiseks ja vähendamiseks võetavate meetmete kulud kannab saastaja.
  • Konventsiooniosalised kohaldavad programme, mis kasutavad uusimaid tehnoloogilisi arenguid ja parimat keskkonnapraktikat.
  • Meetmeid rakendatakse viisil, mis välistab reostuse suurenemise merepiirkonnast väljapoole jäävas meres või muudes keskkonnaosades.
  • Konventsiooniosalised teevad üksikult või ühiselt kõik endast oleneva, et vältida ja kõrvaldada
    • maismaalt lähtuv merekeskkonna reostus;
    • jäätmete ja muude meres leiduvate ainete kaadamise ja põletamise poolt põhjustatav reostus;
    • avamerelt lähtuv reostus (avamererajatised ja avamere torujuhtmed, millest lähtuvad ained või energia jõuavad merepiirkonda).
  • Piiriülese reostuse leevendamiseks võib konventsiooniosaliste vahel pidada läbirääkimisi koostöölepingu üle.

OSPARi komisjon

  • Konventsiooniga moodustatakse komisjon, mis on konventsiooni otsuseid tegev organ ja koosneb konventsiooniosaliste esindajatest. Komisjon arutab ja võtta vastu otsuseid ning annab soovitusi. Otsus muutub konventsiooniosaliste jaoks siduvaks 200 päeva möödumisel otsuse vastuvõtmisest, kuid soovitused ei ole siduvad.
  • Komisjoni ülesanne on
    • kontrollida konventsiooni rakendamist;
    • jälgida merepiirkonna seisundit;
    • jälgida rakendatavate meetmete tõhusust;
    • koostada programmid ja meetmed merereostuse vältimiseks ja kõrvaldamiseks;
    • võtta vastu oma tööprogramm;
    • luua selle programmi täitmiseks vajalikud vahendid.

OSPARi komisjoni töö

  • OSPARi komisjoni radioaktiivsete ainete strateegia edusammude hindamine näitab, et konventsiooniosalised on saavutanud tuumaenergiasektorist tuleneva heite märkimisväärse vähendamise.
  • Konventsiooniosalised kiitsid samuti heaks meetmed, et kaitsta ja säilitada rohkem liike (Atlandi lõhe) ja elupaiku (loodetevööndi mudased laugmadalikud), mille OSPARi komisjon on tunnistanud väga ohustatuks Atlandi ookeani kirdeosas.
  • OSPARi komisjon teatas 2016. aastal, et võrgustikku on lisatud kümme uut merekaitseala, mille koguarv on nüüd 423.
  • OSPARi konventsioon on toetanud rahvusvahelisi jõupingutusi, et vähendada mereprügi hulka prügipüügi võrgustiku loomisega Atlandi ookeani kirdeosas, mis võimaldab laevadel ladustada jäätmeid igas võrgustikku kuuluvas sadamas, mida on üle 40. OSPARi konventsiooniosalised on samuti leppinud kokku tegeleda merekeskkonna mikroplasti reostuse allikatega.
  • OSPARi konventsioon on ka ELi merestrateegia raamdirektiivi ELi riikide kooskõlastatud rakendamise ning merestrateegia raamdirektiivi põhimõtetel ja meetoditel põhineva piirkondadevahelise koostöö foorum.

Uurimine

  • Konventsiooniga nõutakse täiendavate või ühiste teaduslike ja tehniliste uurimiste algatamist, mis tuleb edastada komisjonile.

Vahekohtumenetlus

  • Vahekohtumenetlus on ette nähtud vaidluste lahendamiseks konventsiooniosaliste vahel.

Lisad

OSPARi konventsioon sisaldab lisasid, mis käsitlevad järgmisi konkreetseid valdkondi

  • I lisa: Maismaalt lähtuv reostuse vältimine ja kõrvaldamine
  • II lisa: Kaadamise ja põletamise poolt põhjustatud reostuse vältimine ja kõrvaldamine
  • III lisa: Avamerelt tuleneva reostuse vältimine ja kõrvaldamine
  • IV lisa: Merekeskkonna kvaliteedi hindamine
  • V lisa: Merepiirkondade ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise ja säilitamise kohta

ELi Arktika strateegia’

2016. aasta ühisteatises soovitatakse ELil

  • jätkuvalt osaleda mitmepoolsetes keskkonnakokkulepingutes, mis on eriti olulised ka Arktika puhul, nagu OSPAR;
  • luua Arktika merekaitsealad bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks;
  • teha koostööd Arktika riikide ja teiste rahvusvaheliste partneritega, et töötada ÜRO mereõiguse konventsiooni alusel välja instrument merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks ja säästvaks kasutamiseks väljapoole riikide jurisdiktsiooni jäävatel aladel.

MIS AJAST OTSUSEID JA KONVENTSIOONI KOHALDATAKSE?

  • Otsus kohaldatakse alates 7. oktoobrist 1997. aastast.
  • Konventsioon jõustus 25. märtsil 1998. aastal. See asendab Oslo (1972) ja Pariisi (1974) konventsiooni.
  • Konventsiooni on allkirjutastanud ja ratifitseerinud Belgia, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Island, Iirimaa, Luksemburg, Madalmaad, Norra, Portugal, Hispaania, Rootsi, Šveits ja Ühendkuningriik ( 1 ), kes koos ELiga teevad koostööd Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitsmiseks.

TAUST

Lisateave:

PÕHIMÕISTED

Merepiirkond:

kõik järgnev:

konventsiooniosaliste sisevesi ja territoriaalmeri;

rannikuäärse riigi jurisdiktsiooni alla jäävast territoriaalmerest kaugemalolev ja sellega külgnev meri rahvusvahelises seadusandluses ettenähtud ulatuses;

avameri, sh nimetatud veekogude põhi ja aluspinnas, mille asukoht jääb järgmistesse piiridesse:

  • need osad Atlandi ookeanist ja Põhja-Jäämerest ja nende ääremeredest, mis jäävad põhja poole 36° põhjalaiusest ja vahemikku 42° läänepikkust kuni 51° idapikkust, välja arvatud:
    • Läänemeri ja vööndid, mis jäävad Hasenore Headist Gniben Pointini, Korshagest Spodsbjergini ja Gilbjerg Headist Kullenini tõmmatud joontest lõuna ja ida poole ning
    • Vahemeri ja selle ääremered kuni paralleeli 36’ põhjalaiust ja meridiaani 5° läänepikkust lõikepunktini;
  • see osa Atlandi ookeanist, mis jääb põhja poole 59° põhjalaiusest ja vahemikku 44° läänepikkust ja 42° läänepikkust;

Siseveed: veed, mis jäävad lähtejoone, millest mõõdetakse territoriaalmere laiust, rannikupoolsesse külge, ulatudes vooluveekogude korral kuni mageveepiirini (laieneb vooluveekogude puhul mageveepiirini (koht vooluveekogus, kus mõõna ajal ja magevee vähese voolu korral esineb mereveega segunemise tõttu märgatav soolasuse suurenemine)).
Reostus:

otsene või kaudne inimtegevusest tulenev ainete või energia heitmine merepiirkonda, mille tulemuseks või tõenäoliseks tulemuseks on

  • oht inimeste tervisele,
  • kahju elusressurssidele ja mere ökosüsteemidele,
  • merekeskkonna puhkeotstarbeks kasutamise halvenemine,
  • muude mere õiguspäraste kasutusviiside häirimine.

PÕHIDOKUMENDID

Nõukogu 7. oktoobri 1997. aasta otsus 98/249/EÜ Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 104, 3.4.1998, lk 1)

Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsioon (EÜT L 104, 3.4.1998, lk 2–21)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19–40)

Direktiivi 2008/56/EÜ järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule – Euroopa Liidu integreeritud Arktika-poliitika (JOIN(2016) 21 final, 27.4.2016)

Viimati muudetud: 26.11.2017


( 1 ) Ühendkuningriik astub Euroopa Liidust välja ja on alates 1. veebruarist 2020 kolmas riik (ELi mittekuuluv riik).

Top