Help Print this page 
Title and reference
Võitlus vee reostumise vastu põllumajandusest lähtuvate nitraatidega

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Multilingual display
Text

Võitlus vee reostumise vastu põllumajandusest lähtuvate nitraatidega

Puhas vesi on inimeste tervisele ja looduslikele ökosüsteemidele eluliselt tähtis ning seetõttu on vee kvaliteedi tagamine Euroopa Liidu (EL) keskkonnapoliitika üks tähtsamaid eesmärke. 1991. aasta nitraadidirektiiv on üks esimesi ELi reostusevastaseid õigusakte.

ÕIGUSAKT

Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest

KOKKUVÕTE

Puhas vesi on inimeste tervisele ja looduslikele ökosüsteemidele eluliselt tähtis ning seetõttu on vee kvaliteedi tagamine Euroopa Liidu (EL) keskkonnapoliitika üks tähtsamaid eesmärke. 1991. aasta nitraadidirektiiv on üks esimesi ELi reostusevastaseid õigusakte.

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Direktiivi eesmärk on vähendada põllumajanduslikul otstarbel kasutatud nitraatidest tulenevat veereostust ning hoida ära edaspidist reostust. See on tihedalt seotud ELi muu poliitikaga, mis käsitleb õhu- ja veekvaliteeti, kliimamuutust ja põllumajandust.

PÕHIPUNKTID

ELi riigid peavad:

määrama tundlikeks aladeks kõik sellised maa-alad, kust saavad oma vee veekogud, mida võib mõjutada kõrge nitraaditase ja eutrofeerumine, ning vaatama tundlike alade nimistu läbi ja vajadusel muutma seda vähemalt kord nelja aasta jooksul, et võtta arvesse toimunud muutusi;

käivitama nende alade suhtes kohustuslikud tegevusprogrammid, võttes arvesse olemasolevaid teaduslikke ja tehnilisi andmeid ning üldiseid keskkonnatingimusi;

jälgima tegevusprogrammide tõhusust;

jälgima vee (pinna- ja põhjavee) nitraadisisaldust valitud proovivõtukohtades vähemalt kord kuus ja üleujutuste ajal sagedamini;

rakendama põhjaliku seireprogrammi ja esitama iga nelja aasta järel komisjonile direktiivi rakendamise kohta põhjaliku aruande, mis sisaldab teavet lämmastikuühenditetundlike alade ja veeseire kohta ning ülevaadet heade põllumajandustavade ja tegevusprogrammide asjaomastest näidetest;

koostama hea põllumajandustava eeskirja, mida põllumajandustootjad järgivad vabatahtlikkuse alusel. Eeskiri peaks sisaldama mitmesuguseid heade tavade sätteid, näiteks ajavahemikke, mil väetiste kasutamine ei ole asjakohane;

pakkuma vajaduse korral põllumajandustootjatele koolitust ja teavet.

Euroopa Komisjon koostab ELi riikide aruannete põhjal kokkuvõtvad aruanded iga nelja aasta järel.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

19. detsembrist 1991.

TAUST

Lämmastik on tähtis toitaine, mis aitab taimedel ja põllukultuuridel kasvada. Teisalt on see suure kontsentratsiooni puhul inimesele ja loodusele kahjulik ning nitraate sisaldavate väetiste ja sõnniku kasutamine põllumajanduses võib olla suur veereostuse allikas. Põllumajandusest lähtub üle poole kogu pinnavette sattuvast lämmastikust.

Lisateave:

VIITED

Õigusakt

Jõustunud

Liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaeg

Euroopa Liidu Teataja

Direktiiv 91/676/EMÜ

19.12.1991

19.12.1993

EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1-8

Muutmisakt(id)

Jõustunud

Liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaeg

Euroopa Liidu Teataja

Määrus (EÜ) nr 1882/2003

20.11.2003

-

ELT L 284, 31.10.2003, lk 1-53

Määrus (EÜ) nr 1137/2008

11.12.2008

-

ELT L 311, 21.11.2008, lk 1-54

Direktiivi 91/676/EMÜ kronoloogilised muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesolevat konsolideeritud versiooni tuleb kasutada üksnes viitamiseks.

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Komisjoni aruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ (veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest) rakendamisest liikmesriikide 2008.-2011. aasta aruannete põhjal (COM(2013) 683 final, 4.10.2013)

Viimati muudetud: 08.09.2015

Top