Help Print this page 

Summaries of EU Legislation

Title and reference
Kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Multilingual display
Text

Kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem

KOKKUVÕTE

SISSEJUHATUS

Kyoto protokolli alusel kohustus EL vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastatel 2008–2012 8% võrreldes 1990. aasta tasemega.

Teise kohustuse perioodi ajal (2013–2020) kohustus EL aastaks 2020 vähendama oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid 20% võrreldes 1990. aasta tasemega.

Oma kohustuste täitmiseks loodi ELis kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem. Iga kvoot kujutab endast luba paisata kindlaksmääratud aja jooksul atmosfääri üks tonn süsinikdioksiidi (CO2) või selle ekvivalenti.

Heitkogustega kauplemise süsteem* on ELi kliimamuutustega võitlemise poliitika nurgakivi ja põhiline vahend tööstuslike kasvuhoonegaaside heitkoguste kulutõhusaks vähendamiseks.

PÕHIPUNKTID

ELi heitkoguste kauplemise süsteem loodi 2005. aastal. Aja jooksul on see algsesse õigusakti (direktiiv 2003/87/EÜ) tehtud muudatuste läbi edasi arenenud.

  • ELi heitkogustega kauplemise süsteemi praegune kolmas järk algas 2013. aastal ja see kestab 2020. aastani.
  • ELi heitkogustega kauplemise süsteem hõlmab elektrijaamu ja tootmiskäitisi ning samuti Euroopa lennujaamade vaheliste lendudega seotud heitkoguseid.
  • 1. jaanuarist 2005 peab direktiiviga hõlmatud tegevusaladel tegutsevate käitiste käitajatel olema asjakohane kasvuhoonegaaside heitmeluba.
  • ELi heitkogustega kauplemise süsteem hõlmab elektrijaamade, mitmesuguste energiamahukate tööstussektorite ja kommertslennuettevõtjate süsinikdioksiidi (CO2) heitmeid. Samuti sisaldab see teatavate hapete tootmisest tulenevaid lämmastikoksiidi heitmeid ja alumiiniumitootmisest tulenevaid perfluorosüsivesinike heitmeid.
  • Riiklikud pädevad ametiasutused annavad välja kasvuhoonegaaside heitmeloa, kui on kindlaks tehtud, et käitaja suudab heitkoguseid kontrollida ja nendest aru anda.
  • Kogu ELi hõlmava ühtse kvootide ülemmäära* (mis väheneb igal aastal 1,74%) piires saavad või ostavad käitajad saastekvoote, millega nad saavad vastavalt vajadusele omavahel kaubelda. Lisaks saavad nad piiratud koguses vahetada saastekvootide vastu kogu maailmas heitkoguste vähendamise projektidega kogutud rahvusvahelisi heitkoguste krediite.
  • Käitajad peavad oma heitkoguseid kontrollima ja pädevatele ametiasutustele nendest aru andma. Aruandeid kontrollivad sõltumatud tõendajad.
  • Pärast iga aasta lõppu peavad käitajad loovutama oma heitkoguste katmiseks piisaval arvul saastekvoote; vastasel juhul kohaldatakse trahve.
  • 2013. aastast on enampakkumine vaikimisi kehtiv saastekvootide eraldamise meetod.
  • Tootmiskäitistele tasuta eraldatavate saastekvootide osa väheneb 2020. aastal 30%-ni. Tasuta saastekvoote ei eraldata põhimõtteliselt enam elektrienergia tootmisele.
  • ELi riigid peavad kasutama vähemalt 50% saastekvootide enampakkumisest saadud tulust kliimaalasel otstarbel (nt tööstuse süsinikuheite määra vähendamiseks).
  • ELi riigid esitavad igal aastal Euroopa Komisjonile aruande direktiivi kohaldamise kohta.
  • Juulis 2015 võeti vastu ettepanek ELi heitkogustega kauplemise süsteemi neljanda järgu (2021-2030) läbivaatamiseks kooskõlas 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikuga. Ettepaneku eesmärgiks on saavutada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi heitkoguste vähendamine 43% võrreldes 2005 aastaga.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Direktiiv 2003/87/EÜ jõustus 25. oktoobril 2003 ning ELi riigid pidi selle siseriiklikku õigusesse üle võtma 31. detsembriks 2003.

TAUST

ELi heitkogustega kauplemise süsteem (ELi HKS)

PÕHIMÕISTED

* ELi heitkogustega kauplemise süsteem – esimene ja siiani ülekaalukalt kõige suurem rahvusvaheline kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem, mis hõlmab üle 11 000 elektrijaama ja tootmisettevõtte ELi 28 riigis, Islandil, Norras ja Liechtensteinis, ning samuti lennundustegevusi.

* Piiramise ja kauplemise põhimõte – ELi heitkogustega kauplemise süsteem rajaneb sellel põhimõttel. Kehtestatakse ülemmäär, millega piiratakse tehaste, elektrijaamade ja muude süsteemi kuuluvate rajatiste poolt atmosfääri paisatavate teatavate kasvuhoonegaaside koguhulka. Ülemmäära vähendatakse aja jooksul, et tagada heitkoguste summaarne vähenemine. Süsteem võimaldab kaubelda saastekvootidega, nii et käitiste ja õhusõidukite käitajate koguheide jääb lubatud piiridesse ning heitkoguste vähendamiseks saab rakendada kõige soodsamaid meetmeid.

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32–46)

Direktiivi 2003/87/EÜ kronoloogilised muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Komisjoni 12. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1031/2010 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem) kohase kasvuhoonegaaside saastekvootide enampakkumise ajastamise, haldamise ja muude aspektide kohta (ELT L 302, 18.11.2010, lk 1–41). Vt konsolideeritud versioon.

Komisjoni 27. aprilli 2011. aasta otsus 2011/278/EL, millega määratakse kindlaks kogu liitu hõlmavad üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste tasuta saastekvootide ühtlustatud eraldamiseks (teatavaks tehtud numbri K(2011) 2772 all) (ELT L 130, 17.5.2011, lk 1–45). Vt konsolideeritud versioon.

Komisjoni 21. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 600/2012, milles käsitletakse kasvuhoonegaaside heite- ja tonnkilomeetriaruannete tõendamist ja tõendajate akrediteerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ (ELT L 181, 12.7.2012, lk 1–29)

Komisjoni 21. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 601/2012 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohase kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse kohta (ELT L 181, 12.7.2012, lk 30–104). Vt konsolideeritud versioon.

Komisjoni 2. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 389/2013, millega luuakse liidu register vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsustele nr 280/2004/EÜ ja nr 406/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EL) nr 920/2010 ja nr 1193/2011 (ELT L 122, 3.5.2013, lk 1–59). Vt konsolideeritud versioon.

Komisjoni 8. novembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1123/2013 rahvusvaheliste ühikute kasutusõiguste määramise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ (ELT L 299, 9.11.2013, lk 32–33)

Komisjoni 5. septembri 2013. aasta otsus 2013/448/EL, milles käsitletakse riiklikke rakendusmeetmeid kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks üleminekuperioodil kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 lõikega 3 (ELT L 240, 7.9.2013, lk 27–35)

Komisjoni 27. oktoobri 2014. aasta otsus 2014/746/EL, millega määratakse ajavahemikuks 2015–2019 kindlaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ selliste sektorite ja allsektorite loetelu, mille puhul kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu peetakse märkimisväärseks (ELT L 308, 29.10.2014, lk 114–124)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ (ELT L 264, 9.10.2015, lk 1–5)

Viimati muudetud: 07.07.2016

Top