Asjaomase turu mõiste

 

KOKKUVÕTE:

Komisjoni teatis asjaomase turu mõiste kohta ühenduse konkurentsiõiguses

MIS ON TEATISE EESMÄRK?

Selle eesmärk on anda ettevõtjatele ja teistele huvitatud isikutele juhiseid Euroopa Komisjoni lähenemisviisi kohta turu mõiste määratlemisel – see on oluline esimene samm komisjoni hinnangus paljude kartelli- ja ühinemisjuhtumite puhul.

PÕHIPUNKTID

Euroopa Liidu (EL) konkurentsireeglite rikkumise kahtluse korral tuleb esimese asjana arvesse võtta asjaomast turgu. Asjaomase turu määratlemine tähendab konkurentsieeskirjade kohaldamisala kindlaksmääramist piirava tegevuse ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamise puhul (määrus (EÜ) nr 1/2003 – vt kokkuvõte), samuti ühinemisalaste õigusaktide kohaldamisala kindlaksmääramist (määrus (EÜ) nr 139/2004 – vt kokkuvõte).

Läbipaistvuse huvides selgitatakse teatises meetodeid, mida komisjon kasutab asjaomase turu määratlemiseks igal üksikjuhul. Seda analüüsi, mis hõlmab nii toodet kui ka asjaomase turu geograafilist mõõdet, saab kasutada selleks, et teha kindlaks, kas on tegelikke konkurente, kellel on võimalik piirata nende ettevõtjate tegevust, ja hinnata tegeliku konkurentsi taset turul.

Asjaomase turu määratlus

Asjaomane turg ühendab tooteturu ja geograafilise turu, mis määratletakse järgmiselt.

• Asjaomane tooteturg hõlmab kõiki neid tooteid ja/või teenuseid, mis tarbijate seisukohast on oma iseloomulike tunnuste, hindade ja otstarbekohase kasutuse põhjal omavahel vahetatavad ja asendatavad.
• Asjaomane geograafiline turg hõlmab konkurentsitingimustelt üsna sarnast konkurentsitingimuste tõttu eristatavat ala, kus kõnealused ettevõtjad tegelevad kaupade ja teenuste pakkumise ja hankimisega.

Asjaomase turu määratlemise analüüs

Komisjon on kindlaks määranud mitmed kriteeriumid, mis aitavad tal analüüsida ettevõtete käitumist turul ja asjaomase turu eritingimusi. See meetod võib siiski uuritava konkurentsiküsimuse iseloomust olenevalt viia erinevate tulemusteni. Seetõttu on vaja struktuurimuutuste analüüsi, mis on ka piisavalt paindlik, et võtta arvesse individuaalseid asjaolusid.

Komisjon püüab esialgses analüüsis määratleda tooteturgu, uurides, kas kaks toodet kuuluvad samale turule. Samuti püüab ta määratleda geograafilist turgu, andes ülevaate turuosade jaotusest poolte ja nende konkurentide vahel, küsitavatest hindadest ja võimalikest hinnaerinevustest.

Kui tooteturg ja geograafiline turg on määratletud, viib komisjon läbi üksikasjalikuma analüüsi, mille aluseks on asendatavuse põhimõte. Ettevõtted peavad järgima kahte peamist konkurentsipiirangut: nõudluse asendatavus ja pakkumise asendatavus. Turg on konkurentsivõimeline, kui kliendid saavad valida sarnaste omadustega toodete vahel ja kui tarnijal ei ole sellel turul toodete või teenuste pakkumisel takistusi.

Asendatavuse kriteerium võimaldab suunata uurimist mis tahes asendustoodetele, mistõttu saab suurema kindlusega määratleda asjaomast tooteturgu ja geograafilist turgu. Alles viimases etapis analüüsitakse asjaomast turgu, et määrata kindlaks ELi turu integreerumistase.

Seetõttu hindab komisjon nõudluse (st tarbija) asendatavust ja pakkumise (st tarnijate) asendatavust. Esimesel juhul on küsimus selles, kas asjaomase toote kliendigrupp võtab väikese, kuid püsiva hinnatõusu korral (5–10%) hõlpsasti kasutusele sarnased tooted. Teisel juhul on küsimus selles, kas teistel tarnijatel on võimalik lühikese aja jooksul asuda tootma asjaomaseid tooteid ning neid asjaomasel turul turustada.

See asendatavuse kriteerium ei võta aga arvesse tingimusi, milles kõnealused ettevõtted tegutsevad. Seetõttu on vaja näiteks uurida määratletud turule juurdepääsutingimusi. Sellega seoses hindab komisjon asjaomast tooteturgu ja geograafilist turgu, võttes arvesse järgmisi elemente.

• Andmed lähiminevikus. Teatud juhtudel on võimalik analüüsida andmeid hiljutiste hinnamuutuste kohta, näiteks seoses toote asendamisega või klientide reaktsiooniga.
• Konkreetsete uuringute tulemused. Ökonomeetriliste ja statistiliste katsete abil saab hinnata toote nõudluse elastsust*. Samuti on kasulik analüüsida geograafilist turgu tegurite põhjal, mis mõjutavad kohalikke eelistusi (nagu kultuur, keel jne).
• Klientide ja konkurentide arvamused. Komisjon võib võtta ühendust asjaomase ettevõtte peamiste klientide ja konkurentidega, et koguda faktimaterjali ja hinnata nende reaktsiooni hinnakõikumistele geograafilises piirkonnas.
• Tarbijate eelistused. Komisjon võib küsida asjaomastelt ettevõtetelt turu-uuringuid, mille nad tegid enne toote turule viimist või selle hinna määramist. Samuti võib ta võrrelda asjaomase turu klientide ostuharjumusi teiste klientide ostuharjumustega eraldi geograafilisel turul, kus valitsevad sarnased tingimused.
• Tõkked (regulatiivsed või muud) ja kulud, mis seonduvad nõudluse üleminekuga teistele toodetele või teistesse piirkondadesse.
• Erinevad kliendikategooriad ja hinnadiskrimineerimine. Asjaomase toote selge kliendigrupp võib moodustada konkreetse eripärase turu, kus selle grupi suhtes võidakse rakendada hinnadiskrimineerimist.

Viimase sammuna võtab komisjon arvesse turuintegratsiooni protsessi ja seda, kuidas kaubandustõkete kõrvaldamise ja ühise Euroopa turu loomise meetmed võivad mõjutada konkurentsi teatud geograafilisel turul.

Enne järelduste tegemist võib komisjon konsulteerida sektori peamiste ettevõtjatega tooteturu ja geograafilise turu piirangute osas. Vajaduse korral võib ta läbi viia ka kohapealse kontrolli.

Turuosa arvutamine

Asjaomase tooteturu ja geograafilise turu määratlemine võimaldab määrata kindlaks turuosalised (tarnijad, kliendid, tarbijad). Selle alusel saab välja arvutada turu kogusuuruse ning iga tarnija turuosa, mille aluseks on nendepoolne asjaomaste toodete müük asjaomases piirkonnas.

Praktikas on turu suurus ja turuosad sageli kättesaadavad turuallikatest, st ettevõtete hinnangutest, tööstuskonsultantide või kaubandusühenduste tellitud uuringutest ning ettevõtete käibeandmetest. Kui üldjuhul arvutatakse turuosad müügi alusel, on siiski teisi näitajaid, mis olenevalt konkreetsest asjassepuutuvast tootest või turust võivad anda kasulikku teavet, eelkõige näiteks kaubandusturgudel tegutsejate arv jms.

TAUST

Kooskõlas parema õigusliku reguleerimise põhimõtetega hindas komisjon oma 1997. aasta turu mõistet käsitleva teatise toimimist ja avaldas 2021. aasta juulis aruande oma järelduste kohta.

Lisateave

• Konkurents: komisjon avaldab turu mõistet käsitleva teatise hindamise tulemused – pressiteade (Euroopa Komisjon).

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Komisjoni teatis asjaomase turu mõiste kohta ühenduse konkurentsiõiguses (EÜT C 372, 9.12.1997, lk 5–13)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni 9. detsembri 1997. aasta teatis asjaomase turu mõiste kohta ühenduse konkurentsiõiguses (SWD(2021) 199 final, 12.7.2021)

Komisjoni talituste töödokument: Komisjoni 9. detsembri 1997. aasta teatise asjaomase turu mõiste kohta ühenduse konkurentsiõiguses hindamisaruande kommenteeritud kokkuvõte (SWD(2021) 200 final, 12.7.2021)

Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1–22)

Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1–25)

Määruse (EÜ) nr 1/2003 hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Viimati muudetud: 26.10.2021