EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EKP nõukogu hääletamiskord

 

KOKKUVÕTE:

nõukogu otsus 2003/223/EÜ Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 10.2 muudatuse kohta

MIS ON OTSUSE EESMÄRK?

  • Sellega võetakse Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogus kasutusele hääleõiguste rotatsioonisüsteem, et tagada õiglane ja tõhus otsuste tegemine olenemata euro kasutusele võtnud Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide arvust.
  • Selles piiratakse riikide keskpankade juhatajate hääleõiguste arvu 15-ni ning sätestatakse nende määramise ja rotatsiooni eeskirjad.

PÕHIPUNKTID

Euroopa Keskpankade Süsteemi põhikirja kohaselt on igal nõukogu liikmel üks hääl. Et nõukogu saaks säilitada võime teha tõhusalt ja õigeaegselt otsuseid, kui uued liikmesriigid liituvad euroalaga, leppisid nõukogu liikmed kokku, et hääleõigust kasutavate keskpankade juhatajate arv ei tohi ületada 15. Otsusega kohandatakse vastavalt hääletusviisi.

Nõukogu

  • Nõukogu on üks EKP kolmest otsustusõiguslikust organist. Ülejäänud kaks organit on juhatus ja üldnõukogu.
  • Nõukogu on peamine otsustusõiguslik organ. Selle peamised ülesanded on järgmised:
    • määratleda euroala rahapoliitika;
    • võtta selle eesmärgi täitmiseks vastu suunised ja otsused ning
    • võtta vastu üldised järelevalveotsused.
  • Nõukogu koosneb kuuest juhatuse liikmest ja euroala riikide keskpankade juhatajatest (praegu 20). Seetõttu suureneb juhatajate arv iga kord, kui uus riik liitub euroalaga.

Hääletamisõiguste rotatsioon rühmade kaupa

  • EKP nõukogus on hääleõigusi kokku 21. Juhatuse kuuel liikmel on alaline hääleõigus. Ülejäänud juhatajad jagavad omavahel ülejäänud 15 hääleõigust, mis roteeruvad vaheldumisi kord kuus.
  • Juhatajate jaotamine rühmadesse oleneb euroala liikmesriikide järjestusest, mille aluseks on
    • nende osakaal euroala liikmesriikide sisemajanduse koguproduktis turuhindades (SKPth)*;
    • nende osakaal euroala liikmesriikide monetaar-finantsasutuste* kogu koondbilansis.
  • Igas rühmas on juhtajatel hääleõigus võrdsel ajavahemikul. Esimese rühma juhatajatel ei saa olla madalam hääletamissagedus kui teise rühma juhatajatel.
  • Nende kriteeriumide eesmärk on kindlustada läbipaistvus ja objektiivsus, võttes arvesse riigi majanduslikku kaalu euroalal ja selle rahandussektori suurust.
  • Lisaks sätestatakse otsuses, et hääletamise rotatsioonisüsteemi rakendatakse kahes etapis.

Esimene etapp (praegune etapp) – hääleõiguste jaotamine juhul, kui juhatajate arv ületab 15, kuid on alla 22

  • Juhatajad jagatakse kahte rühma alates kuupäevast, mil juhatajate arv ületab 15, kuni kuupäevani, mil see kasvab 22-ni, järgmiselt:
    • esimene rühm koosneb riikide keskpankade viiest juhatajast, kes on ülaltoodud kriteeriumide kohaselt järjestuses kõrgemal kohal (praegu Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Madalmaad);
    • teise rühma moodustavad kõik ülejäänud juhatajad.
  • Esimese rühma viis juhatajat jagavad omavahel nelja hääleõigust ja teises rühmas olevad ülejäänud juhatajad jagavad 11 hääleõigust.
  • Esimesse etappi oli kavas jõuda 2009. aasta jaanuaris, mil Slovakkia ühines euroalaga selle 16. liikmena. 2008. aasta detsembris võttis nõukogu siiski vastu otsuse rotatsioonisüsteemi kasutuselevõtmine edasi lükata, et vältida olukorda, kus mis tahes rühma juhatajate hääletamissagedus on 100%.
  • Selle asemel kehtestati uus rotatsioonisüsteem 1. jaanuaril 2015, mil Leedu liitus euroalaga selle 19. liikmena.

Teine etapp (edaspidine etapp) – hääleõiguste jaotamine juhul, kui juhatajate arv jõuab 22-ni

  • Alates kuupäevast, mil juhatajate arv jõuab 22-ni, jagatakse juhatajad kolme rühma:
    • esimese rühma moodustavad viis juhatajat, kes on ülaltoodud kriteeriumide kohaselt järjestuses kõrgeimal kohal;
    • teise rühma moodustavad pooled juhatajate koguarvust. Selle rühma moodutavad nende riikide keskpankade juhatajad, mis on ülaltoodud kriteeriumite kohaselt järjestuses järgmistel kohtadel;
    • kolmanda rühma moodustavad kõik ülejäänud juhatajad.
  • Esimesele rühmale antakse neli, teisele rühmale kaheksa ja kolmandale rühmale kolm hääleõigust.

Rakendamine, kohandamine ja edaspidised muudatused

  • Kui juhatajate arv suureneb, kohandatakse rühmade koosseisu, ja muudatusi rakendatakse alates päevast, mil juhataja(d) liituvad nõukoguga. Kui sisemajanduse koguprodukti turuhindades (SKPth) kohandatakse (nõutav iga viie aasta tagant), kohandatakse vastavalt muudatustele rühmade koosseisu, mida rakendatakse alates järgmise aasta esimesest päevast.
  • Iga otsuse, mis on vajalik rotatsioonisüsteemi toimimise üksikasjade rakendamiseks, võtavad vastu kõik nõukogu liikmed kahekolmandikulise häälteenamusega olenemata sellest, kas neil on otsuse tegemise ajal hääleõigus.

    Nõukogu võttis 2009. aastal vastu otsuse 2009/328/EÜ seoses järgmisega:

    • rotatsiooni määr;
    • rotatsiooni periood;
    • juhatajate järjestus rühmades ja
    • üleminekuga kahe rühma süsteemilt kolme rühma süsteemile.

TAUST

EKP praeguse institutsioonilise korra kohaselt teeb nõukogu enamiku otsuseid konsensuslikul alusel.

Hääletuse rotatsioonil võetakse arvesse mõningaid aluspõhimõtteid, nagu „ühel liikmel üks hääl“ hääleõigust kasutavate juhatajate kohta, nõukogu istungitel osalemine isiklikul ja sõltumatul ametikohal, esindavus, rotatsioonisüsteemi automaatne kohandamine ja läbipaistvus.

Hääleõigusi kasutatakse isiklikult või erandina telekonverentsi teel. Nõukogu hääletamiseks on vaja kahest kolmandikust hääleõiguslikest liikmetest koosnevat kvoorumit. Nõukogu teeb otsused hääleõiguslike liikmete lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab eesistuja hääl.

Praegu on euroalaga liitunud 20 liikmesriiki. Horvaatia on uusim kriteeriumid täitnud liikmesriik, kes liitus 1. jaanuaril 2023.

PÕHIMÕISTED

Sisemajanduse koguprodukt turuhindades (SKPth). Kogu kodumaise lõpliku koduprodukti või riigi toodete rahaline väärtus.
Monetaar-finantsasutused. Finantseerimisasutused, nagu Eurosüsteem (EKP ja riikide keskpangad) ja residentidest krediidiasutused, mis üheskoos moodustavad euroala rahaloomesektori.

PÕHIDOKUMENT

Riigipeade või valitsusjuhtide koosseisus kokku tulnud nõukogu 21. märtsi 2003. aasta otsus 2003/223/EÜ, mis käsitleb Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 10.2 muutmist (ELT L 83, 1.4.2003, lk 66–68)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Keskpanga 19. veebruari 2004. aasta otsus 2004/257/EÜ, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2004/2) (ELT L 80, 18.3.2004, lk 33–41)

Otsuse 2004/257/EÜ kronoloogilised muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – protokoll (nr 4) Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta (ELT C 202, 7.6.2016, lk 230–250)

Euroopa Keskpanga 18. detsembri 2008. aasta otsus 2009/5/EÜ, millega lükatakse edasi rotatsioonisüsteemi kasutuselevõtmine Euroopa Keskpanga nõukogus (EKP/2008/29) (ELT L 3, 7.1.2009, lk 4–5)

Viimati muudetud: 13.03.2023

Top